Tööõigus › Muud tööõigusasjad

otsese varalise kahju hüvitamise nõudes (summas 597,56 eurot). Rahuldada T P`i nõuded AS-i Baltreiler vastu täielikult.

AS-i Baltreiler nõudes enammakstud töötasu summas 31,75 eurot väljamõistmiseks T P`ilt menetlus lõpetada nõudest loobumisega.

Menetluskulude jaotusest T P`i poolt tsiviilasjas kantud menetluskulud jätta täielikult AS-i Baltreiler kanda, v. a. küttekahju nõudelt (241,22 eurot) tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot, milline kulu seoses T P`poolt taotlusest loobumisega jätta T P`enda kanda. AS-i Baltreiler poolt asjas kantud kulud jätta täielikult AS-i Baltreiler enda kanda. Otsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 12.11.2012 kell

Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

I. ESITATUD NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK.

5.09.2011 esitas AS Baltreiler Viru Maakohtusse hagi T P` vastu töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise, leppetrahvide, alusetu rikastumise ning varalise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei nõustunud AS Baltreiler Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni poolt töövaidlusasjas nr 4.4-2/1227-11 (töötaja T P`i esitatud avalduses) ja töövaidlusasjas nr 4.4-2/1202-11 (tööandja AS-i Baltreiler esitatud avalduses) 15.08.2011 tehtud otsustega, millega rahuldati mõlema avaldaja nõuded osaliselt. 10.10.2011 määrusega jättis Viru Maakohus AS-i Baltreiler hagiavalduse selles esinevate puuduste tõttu käiguta. 24.10.2011 esitas AS-i Baltreiler kohtule hagiavalduse täpsustuse, taotledes ITVS § 24 lg 4 alusel töövaidlusasjas nr 4.4-2/1227-11 T P’i avalduse läbivaatamist hagimenetluses. 28.11.2011 andis kohus hagejale AS-ile Baltreiler täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, paludes täpsustada, millises ulatuses hageja taotleb töötaja T P ́i esitatud avalduse alusel töövaidlusasja läbivaatamist ning milliste nõuete juurde jääb ta tööandjana töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamisel. 12.12.2011 esitatud hagiavalduse täpsustuses (I, lk 84-85) taotleb AS Baltreiler T P`i poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (töövaidlusasi nr 4.4-2/1227-11) läbivaatamist hagimenetluses, vaidlustades töövaidluskomisjoni 15.08.2011 otsuse punktid 2, 3 ja 4.2 , s.o.

tuvastada: 1) töötaja poolt 05.04.2011 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tühisus; 2) tuvastada AS-i Baltreiler poolt 30.03.2011 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivus ning tunnistada AS-i Baltreiler ja T P vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 88 lg 1 p 3, 6 ja 7 alusel; 3) jätta rahuldamata T P`i nõue hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel. AS-i Baltreiler`i avalduses esitatud töövaidlusasjas (nr 4.4-2/1202-11) hagi esitamisel palub hageja T P`ilt välja mõista: 1) leppetrahvi töölt omavolilise lahkumise eest summas 1278,23 eurot; 2) enammakstud töötasu summas 31,75 eurot; 3) otsese varalise kahju liikluskindlustusmaksete kallinemise eest summas 597,56 eurot. T P on esitanud 12.09.2011 Harju Maakohtule taotluse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonis AS-i Baltreiler poolt esitatud avalduse (töövaidlusasi nr 4.4-2/1201-11) läbivaatamiseks hagina, vaidlustades otsuses p 2.1 osas, millega rahuldati AS-i Baltreiler avaldus temalt materiaalse kahju summas 241.22 eurot väljamõistmises (omastatud kütuse kahju). 24.10.2011 edastati Harju Maakohtu määrusega tsiviilasi nr 2-11-42851 läbivaatamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. ITVS § 24 lg 6 tulenevalt on kohtud nõudnud 23.09.2011 ja 30.11.2011 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtnud need toimiku juurde (I, lk 105; lk 141). 28.12.2011 liitis Viru Maakohus tsiviilasjad nr 2-11-43716 ja nr 2-11-42851 üheks menetluseks, jättes liidetud tsiviilasja numbriks 2-11-43716 (I, lk 92-95). II. TÖÖANDJA AS-i BALTREILER HAGI JA SELLE ASJAOLUD 14.05.2012 esitatud lõplikus AS Baltreiler avalduses esitab AS Baltreiler (edaspidi – tööandja) T P` (edaspidi – töötaja) vastu järgmised nõuded (II, lk 2-9): 1) tuvastada T P’i poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tühisus; 2) tuvastada AS-i Baltreiler poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivus; 3) mõista T P’ilt välja leppetrahv töölt omavolilise lahkumise eest summas 1278,23; 4) mõista T P’ilt välja enammakstud töötasu summas 31,57 eurot; 5) mõista T P’ilt välja otsene varaline kahju liikluskindlustusmaksete kallinemise eest summas 597,56 eurot; 6) mõista T P’ilt välja otsene varaline kahju kütuse tankimise eest isiklikuks otstarbeks summas 241,22 eurot; 7) jätta menetluskulud T P` kanda.

juhil töölähetuses olles kasutada võimalik ei ole. Kogu remondiaja vältel maksti töötajale töötasu ning päevaraha ilma, et töötaja oleks pidanud oma töökohustusi reaalselt täitma.

ülesütlemise avalduse puhul on tegemist kindlale isikule suunatud tahteavaldusega, mille kättesaamise aeg sõltub sellest, kas tegemist on kohalviibija või eemalviibijaga. Töötaja oli eemalviibijaks, kuna tööandjal puudus temaga vahetu kontakt. Vastavalt TsÜS § 69 lõikele 2 loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks ja seega kehtivaks muutunuks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on rõhutanud, et eemalviibijale tehtud tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saajal igal juhul olema tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega sisust teadlik, oluline on vaid see, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega on tööandja poolne töölepingu ülesütlemise avaldus töötaja poolt kätte saadud 04.04.2011 ning sellest tulenevalt ei olnud töötajal enam õiguslikult võimalik töölepingut omalt poolt üles öelda 05.04.2011.

isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama töötaja ülesütlemise avalduse kehtivust, ei anna see alust hüvitise väljamaksmiseks hagejalt ja ei muuda poolte rahaliste nõuete seisu.

töölepingu allkirjastamisega töötaja, et ta on tutvunud töökorralduse reeglitega, ametijuhendi, töökaitsejuhendi, ohutusjuhendi ja tuleohutuseeskirjadega ning kohustub järgima neis ettenähtud tingimusi ja nõudeid. Seega kehtis tööandja ja töötaja vahelises töösuhtes lisaks töölepingule ka ametijuhend, mis oli pooltele täitmiseks kohustuslik. Ametijuhendi punkti 2.7 kohaselt on autojuhi üheks põhiülesandeks vastutada sõiduki tehnoseisundi, remondi, hoolduse ja välimusega seotud ülesannete täitmise eest. Ametijuhendi punkt 3.43 sätestab, et planeerimata remondi vajaduse ilmnemisel on autojuht kohustatud viivitamatult informeerima vajadusest otsest juhti, nimetades avastatud vead ja puudused. Veoki remondi vajadusest teada saades, alustas tööandja koheselt remondihinna läbirääkimisi Scania Rootsi esindusega. Seega täitis tööandja töölepingust tulenevaid kohustusi, samal ajal, kui töötaja jättis olulisel määral järgimata autojuhi ametis vajalikku hoolsust ning ähvardas tööandjat jätta kogu veos maha ning lahkuda välislähetusest omavoliliselt. Üheks põhiliseks argumendiks, millega töötaja põhjendas Prantsusmaa lähetusest omavolilist lahkumist oli inimlike majutustingimuste puudumine ning tööandjapoolne hotellimajutuse mittevõimaldamine. Töötaja väited majutusevõimaluste puudumise ning kohustuse kohta kanda ise majutuskulusid, on tõele mittevastavad ning põhjendamatud. Vastavalt eeskirjade punktile 1.2 on need täitmiseks kohustuslikud nii töötajale kui tööandjale. Kuna kostja ei teavitanud hagejat majutuse vajalikkusest, ei osanud hageja seda ka ise pakkuda. Hagejale teadaolevalt olid kostjal mõistlikud elamistingimused olemas ka veokis. Juhul, kui tööandja oleks teadnud vastupidisest olukorrast oleks hotellimajutus olnud igati põhjendatud ning tööandjal kohustus kanda majutuskulusid. Veoki ootamatud tehnilised rikked on igal juhtumil ainulaadsed ning nende lahendamine välislähetustel sõltub konkreetselt asjaoludest, millises riigis viibitakse ning milline on asukoha riigi töö- ning suhtluskultuur. Seega ei ole võimalik selgesõnaliselt ning detailselt ettevõtte töösisekorra reeglitega reguleerida poolte käitumist kirjeldatud olukorras. Kogu olukorra lahendamine taandub lõpuks tööandja ja töötaja vahelisele suhtlusele ning üksteise suhtes lojaalse ning hea usu põhimõttest tuginevale käitumisele. Eeskirjade punkti 12.1.3 kohaselt kohustuvad töötaja ja tööandja hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ja tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Eeskirjade punkt 12.2.1 kohaselt on tööandja kohustatud andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Märtsis 2011, kui töötaja veokil ilmnesid tehnilised rikked, mille tõttu ei olnud töötajal võimalik vedade koormaks olev veos tellijani, alustas tööandja veoki remondi teostamiseks läbirääkimisi Scania Rootsi peakontoriga. Läbirääkimised hinna osas venisid, kuna tööandja ei pidanud vajalikuks tasuda remondi eest turutingimustest selgelt kallimat hinda. Tööandja täitis kõiki kohustusi, mida taolises olukorras täita tuleb ning püüdis omalt poolt teha kõik, et veok saaks remonditud ja töötaja jätkata oma tööülesandeid.

III. TÕÕTAJA VASTUVÄITED TÖÖANDJA HAGILE.

T P tööandja esitatud taotlustega ja varaliste nõuetega ei nõustu. 26.01.2012 edastatud seisukohas leiab töötaja, et töövaidluskomisjoni otsus temalt kütuse kulu väljamõistmiseks pole seadustlik, et kütuse on ta kulutanud tööotstarbel ja võib vastavaid asjaolusid ka tunnistajaga tõendada (I, lk 160-161). IV. TÖÖTAJA T P` ESITATUD NÕUDED JA NENDE ASJAOLUD. 26.01.2012 esitas T P tööandja poolt töövaidlusasjas nr 4.4-2/1227 töövaidluskomisjoni otsuse osalisest vaidlustamisest tulenevalt hagiavalduse tema poolt töövaidluskomisjonile AS-i Baltreiler vastu esitatud nõuetes. 27.02.2012 esitatud hagiavalduses täpsustab töötaja nõudeid tööandja poolt töövaidluskomisjoni otsuses vaidlustatud nõuetele vastavalt: 1) tuvastada T P` ja AS-i Baltreiler vahel 19.11.2010 sõlmitud töölepingu nr 34 ülesütlemine Töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1

järgi alates 05.04.2011; 2) tuvastada AS Baltreiler poolne töölepingu ülesütlemise tühisus; 3) välja mõista AS-ilt Baltreiler hüvitis töölepingu ülesütlemise eest ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. 386,54 euro ulatuses (I, lk 170-172). Töötaja hagiavalduses toodud asjaolud (I, lk 170-172). T P` ja AS-i Baltreiler vahel on 19.11.2010 sõlmitud tööleping nr. 34, mille kohaselt asus töötaja tööle autojuhina töötasuga 27 krooni tunnis. Töö tegemise kohaks on Tallinn ja vajaduse korral on tööandjal õigus lähetada töötajat täitma tööülesandeid mujal Eesti Vabariigis ja ka väljapoole Eesti Vabariiki. 05.04.2011 esitas töötaja meili teel tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg 1 p 1 alusel. Ülesütlemisavalduses olid toodud kõik ülesütlemise aluseks olevad asjaolud. Ühtlasi taotles töötaja saamata jäänud töötasu, päevarahade ja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamaksmist. Ülesütlemise põhjused on fikseeritud ka töövaidluskomisjoni istungi protokollis ja neid pole tööandja suutnud ümber lükata. 05.04.2011 saatis tööandja meili teel töötajale omapoolse ülesütlemisavalduse, milline kandis kuupäeva 30.03.2011. Tööleping tööandja poolt öeldi üles alusetult, sest viidatud töölepingu ülesütlemise alused eeldavad eelnevat hoiatamist. Töötaja leiab, et tööandja vormistas need dokumendid pärast töötajalt avalduse saamist. Töötaja ei nõustu ka ülesütlemisavalduses toodud faktidega, sest need ei vasta tõele ja ei leidnud kinnitust ka töövaidluskomisjoni istungil. Peale selle oli töötaja poolt juba tööleping üles öeldud ja ülesöeldud töölepingut enam teine pool üles öelda ei saa. Tööandja viitas asjaolule, nagu oleks töötaja lahkunud töölt omavoliliselt. Töötaja lahkumine ei olnud omavoliline, kuna ta hoiatas tööandjat mitmel korral, et sellistel tingimustel töötamine pole võimalik ja kui asjaolud ei parane, siis ta lahkub Eestisse. Tööandjal on kohustus töölepingut täita ja mitte töötajat alandada. Kuna edasine töösuhte jätkumine on võimatu tulenevalt tööandja käitumisest, siis teataski töötaja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Pärast ülesütlemisavalduse saamist on tööandja üle kandnud mingi summa, kuid mille eest, seda pole aru saada. Kuna tööleping on üles öeldud tuginedes TLS § 91 lg 1, 2 alusel, siis taotleb töötaja ka hüvitist tuginedes TLS § 100 lg 4 sätestatule ja samas suuruses, millises selle välja mõistis töövaidluskomisjon, s.o. ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 386,54 eurot. Kuna tööleping öeldi üles töötaja poolt 05.04.1011 ja samal päeval sai tööandja ka selle kätte, siis vastavalt TLS § 105 lg 2 on üleütlemine kehtiv. Need asjaolud on kindlaks tehtud töövaidluskomisjoni poolt. Tööandja saadetud ülesütlemisteate sai töötaja kätte alles 08.04.2012. 28.06.2012 täpsustas T P täpsustas oma vastuväiteid AS-i Baltreiler esitatud nõuetele (I, lk 104-105). Töötajale ei ole töölepingu punktis 2.2. märgitud ja lepingu lisaks olevat ametijuhendit tutvustatud ning hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks seda varem näinud. Töötaja leiab ka, et tööandja esitatud nõue seoses kindlustusmaksete kallinemisega on alusetu ja tõendamata: nõue on hüpoteetiline, summat pole võimalik kindlaks teha ning vastav asjaolu nähtub ka Ergo Kindlustuse vastusest tööandjale 07.06.2012. Töötaja oli eelnevalt konsulteerinud ka tööinspektsiooniga. Ta ütles tööandjale töölepingu sisuliselt üles juba telefoni teel ja seejärel lahkus Prantsusmaalt. Vaatamata sellele, et on seadus, mis garanteerib töötajale lähetuskulud, ei antud töötajale luba hotelli minna. Auto remont venis ja seda remondiga seotud rahalistest probleemidest sõltuvalt.

V. 19.09.2012 KOHTUISTUNGIL TUVASTATUD ASJAOLUD 19.09.2012 kohtuistungil kuulas kohus tööandja taotlusel ära tema seadusliku esindaja juhatuse liikme L L vande all remondi venimisega seotud asjaolude, töötajale tagatud olmetingimuste ning töötajaga peetud suhtluse sisu suhtes. Samal kohtuistungil loobus AS Baltreiler oma hagiavalduses märgitud enammakstud töötasu nõudest summas 31,57 eurot. Kohus võttis loobumise vastu ja selgitas nõudest loobumisega ka antud nõude osas menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus rahuldas poolte taotluse lõplike seisukohtade (kohtukõne) ettevalmistamiseks täiendava tähtaja andmises ning määras poolte nõusolekul asja menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses. Kohus kohustas pooli esitama kohtukõne teesid kirjalikult hiljemalt 05.10.2012 ning võimaldas vastaspoole kõne suhtes vajadusel repliikide esitamist kuni 12.10.2012. Samuti teatas kohus kohtuotsuse teatavakstegemise aja – 12.11.2012 kell 16.00.

VI. POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD

Tööandja kirjalikult esitatud seisukohad (kohtukõne teesid; II, lk 141-143). Tööandja jääb varem väljendatud seisukohtade juurde. 1) Töötaja lahkus omavoliliselt töölt, jättis järelvalveta tööandja vara ning töötaja ülesütlemiseavalduse põhjendusena toodud ebaväärikat kohtlemist ei ole olnud. Tööandja palub tuvastada tema poolt töölepingu ülesütlemise kehtivus ning nõuab töötajalt leppetrahvi summas 1278,23 eurot, samuti liikluskindlustusmaksete kallinemise tõttu kahju hüvitamist summas 597,56 eurot. 2) Tööandja poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-ide 3, 6 ja 7 alusel oli põhjendatud ja kehtiv. 29.03.2012 vahetasid hageja ja kostja omavahel sõnumeid, milles tööandja hoiatas, et Prantsusmaalt lahkumine ning veoki järelvalveta jätmine on raske töökohustuste rikkumine ning töötajal on kohustus vastutada ning käituda tööandja vara suhtes heaperemehelikult. Kostja eiras tööandja korraldust, jättis tööandja vara järelevalveta ning tekitas kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (kuna teatas Prantsusmaalt lahkumisest ka otse hageja kliendile, s.o. haagise omanikule). 3) Tööandja ei ole töölepingut rikkunud. Töötaja väited tööandja tegevusetusest remondi korraldamisel ning ebainimlikest elamustingimustest ei ole tõendatud. Hageja pöördus rikkest kuuldes koheselt Scania esindusse ning alustas läbirääkimisi hinna ning remondi ulatuse osas. Kuna kostja ei teavitanud hagejat, et elamistingimused veokis on halvenenud, eeldas hageja, et veokis on võimalik viibida (nagu reisi ajal tavapärane). 4) Töötaja poolt töölepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. Töötaja ei tõendanud, et temal oleks tekkinud töölepingu erakorralise ülesütlemise õigus. Seega ei saa kostja poolt 29.03.2011 saadetud sõnumeid ega ka 05.04.2011 esitatud teadet käsitleda kui kehtivat töölepingu ülesütlemise avaldust, kuna kostjal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning mõlemad teated olid esitatud etteteatamistähtaega järgimata. 5) Tööandja poolt töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Tööandja postitas töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 02.04.2011 ning avaldus jõudis tööandjale teadaolevasse töötaja elukohta 04.04.2011. Seega ütles tööandja vastavalt TsÜS § 69 lg-le 2 töölepingu üles 02.04.2011 ning töölepingu ülesütlemise avaldus jõustus 04.04.2011. 6) Töötajal ei olnud alust töölepingut üles öelda ning tema ülesütlemise avaldus on selleks aluse puudumisel kehtetu. 7) Töötaja lahkus omavoliliselt töölt, mistõttu leppetrahvi nõue summas 1278,23 eurot on põhjendatud TLS § 77 ja töölepingu p 12.2 tulenevalt. Töötaja ei ole tõendanud Prantsusmaalt lahkumiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning tööandja poolt kohustuste rikkumist. Lisaks on ka töövaidluskomisjon leidnud, et töötaja lahkus Prantsusmaalt omavoliliselt. Töötaja käitumine oli süüline, ta rikkus oma kohustusi vähemalt raske hooletusega.

TLS § 77 sätestatud leppetrahvi saab töötajalt nõuda üksnes juhul, kui töötaja kohustuste rikkumine oli süüline. TLS § 16 lg-s 1 on sätestatud, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidada ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Prantsusmaalt lahkudes oli töötaja teadlik asjaolust, et tööandja vara järelvalveta jätmine võib põhjustada hagejale suurt kahju, kuid lahkus sellegi poolest välisriigist. TLS § 77 annab tööandjale võimaluse leppida töötajaga tööle asumisest keeldumise või töölt ette teatamata lahkumise puhuks kokku suuremas leppetrahviks, kui näeb ette TLS § 74 lg 1 (1 kuu tasu). Suurem leppetrahv võib olla põhjendatud eelkõige siis, kui töö iseloomust tulenevalt on eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt. Kuna rahvusvahelises kaubaveos vastutab töötaja nii veoki kui ka kauba säilimise eest, mille kahjustumine või hilinemine võib kaasa tuua suure kahju, on oluline, et lepinguline sanktsioon distsiplineeriks töötajat piisavalt. 8) Töötajal on kohustus hüvitada tööandjale kallinenud kindlustusmaksetest tekkinud varaline kahju summas 597,56 eurot. Tööandja tugineb nimetatud nõudes VÕS § 115 ja TLS § 72 sätestatule. Töötaja vastutuse eeldusteks on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine, töötaja süü, rikkumise mittevabandatavus ja põhjuslik seos. Töötaja põhjustas tööandja varaga kaks süülist avariid, tema rikkumine ja süü on tuvastatud ning ta ise on oma süüd tunnistanud, samuti ei rikkumised vabandatavad. Tööandjale on tekkinud kahju, kuna avariide tagajärjel tõusid vara kindlustamisel boonusklassid ning kindlustusselts on väljastanud tööandjale kallima hinnaga kindlustuspoliisi ning kindlustusmaakler kinnitas, et kindlustuspoliisi maksed tõusevad töötaja poolt põhjustatud liiklusõnnetustes tagajärjel ka järgmistel aastatel. Töötaja lõplikud seisukohad (teesid; II, lk 137-139). Töötaja jääb kirjalikult esitatud lõplikes seisukohtades (kohtukõne teesides) varem esitatud seisukohtade juurde. 1) Töötaja töötas autojuhina19.11.2010 sõlmitud töölepingu alusel. Töölepingu p 2.2 kohaselt on selle lahutamatuks osaks ametijuhend, mida töötajale ei ole tutvustatud ja mida töötaja nägi esimest korda alles siis, kui tööandja selle kohtule esitas. 2) Töötaja teatas tööandjale töölepingu ülesütlemisest SMS-ide teel korduvalt juba 29.03. 2011, mida kinnitas 05.04.2011 meili teel edastatud avalduses. Selleks ajaks ei olnud töötaja kätte saanud tööandja ülesütlemisavaldust, sest ta jõudis Eestisse alles ööl vastu 05.04.2011. Kuna töötaja ei ela alaliselt aadressil xxxx, siis sai ta tööandja avalduse kätte alles 08.04.2011. 3) SMS-s oli selgesõnaliselt öeldud, et kannatustel on nüüd lõpp ja tema tuleb ära. Kuna tegemist oli mitmete taoliste sõnumitega, siis pidi tööandja aru saama, et olukord on tõsine. Omapoolset töölepingu rikkumist töötaja ei tunnista, ta ei ole omavoliliselt lahkunud, sest hoiatas sellest tööandjat, kes aga olukorra parandamiseks midagi ette ei võtnud. 4) Kindlustusmaksete osas on tegemist hüpoteetilise nõudega tööandja poolt, neid kulutusi pole reaalselt veel kantud ja seega ei nende hüvitamist nõuda töötajalt. 5) Tööandja seadusliku esindaja ütlused kohtus vande all erinevad mitmetes detailides tema enda poolt kirjutatuga nii töövaidluskomisjonile kui ka kohtule. Kohtus vande all tunnistust andes on tööandja andnud ennastõigustavaid ja tõele mittevastavaid ütlusi; ta on mäletanud asju, mida ta varem pole mäletanud. 6) Tööandja ei ole tema poolt väidetud töölepingu ülesütlemisel töötajat eelnevalt hoiatanud kirjalikult, kuigi seadus seda nõuab. Juba ainuüksi sellest tulenevalt on ülesütlemine tööandja poolt tühine. 7) Tööandja ei vaidlustanud töötaja ülesütlemisavaldust, vaid esitas töövaidluskomisjonile avalduse hoopis teistel asjaoludel. Seaduse järgi tulnuks tööandjal töötaja ülesütlemisavaldus vaidlustada, avalduse vaidlustamata jätmisel on see kehtiv.

8) Töötaja palub jätta tööandja nõuded täies ulatuses rahuldamata ning mõista välja tööandjalt töötaja kasuks TLS § 100 lg 4 alusel ühe kuu keskmine töötasu summas 386.54 eurot.

VII. MAAKOHTU OTSUSTUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Kohus, olles ära kuulanud poolte seisukohad ning AS Baltreiler seadusliku esindaja vande all antud ütlused, samuti olles tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et AS-i Baltreiler taotlusel töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel töötaja T P `poolt esitatud hagiavalduses esitatud nõuded on põhjendatud ja kuuluvad täielikult rahuldamisele, samas kui AS Baltreileri hagiavalduses esitatud nõuded nii ülesütlemisavalduste kehtivuse kui ka rahaliste nõuete osas ei ole põhjendatud ja kuuluvad täielikult rahuldamata jätmisele. Poolte õigused ja kohustused tulenevad töölepingulisest suhtest.

17) 15.08.2011 tegi töövaidluskomisjon mõlemas asjas otsused, rahuldades avaldajate nõuded osaliselt (I, lk 26-29; lk 31-33); 18) töötaja esitas taotluse töövaidlusasjas nr 4.4.-2/1202 otsuse vaidlustamisel tööandja kasuks kütusekahju väljamõistmise osas summas 241,22 eurot. Nimetatud taotluse alusel esitatud tööandja hagis (nõue kütuse tankimisega isiklikuks otstarbeks kahju hüvitamiseks summas 241,22 eurot) on taotlusest loobumisega menetlus lõpetatud kohtumäärusega 04.09.2012 (II, lk 112-114); 19) tööandja on vaidlustanud mõlema avalduse alusel tehtud töövaidluskomisjoni otsused osaliselt.

Tööandja on vaidlustanud töötaja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse väites, et selleks puudus alus ning TLS § 104 lg 1 tulenevalt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Töötaja on esitanud tööandjale 05.04.2011 kirjalikult ülesütlemisavalduse (I, lk 50). Töötaja teatab tööandjale töölepingu ülesütlemisest 05.04.2011 TLS § 91 lg 1 p 1 sätestatud alustel „kuna tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt ja rikkunud nii EV põhiseadust kui ka töölepingut”. Konkreetsete asjaoludena on ülesütlemisavalduses märgitud Prantsusmaal välislähetuses olles autol 23.03.2011 tehnilise rikke kõrvaldamiseks teostatava remondi viibimisega seotud asjaolud. Avalduse kohaselt teavitas töötaja rikkest koheselt ka tööandjat. Auto viidi teelt ära Prantsusmaal asuva Scania teeninduse värava taha ning 24.03.2011 vaadati seal auto üle. „25.03. enne lõunat tehti samuti auto juures midagi ning

pärast seda enam mingeid liikumisi ei olnud. Kuna kuuldavasti tekkis probleem remondi hinna osas, siis jäi töötaja teadmatusse.” Töötaja pidi ööbima külmas autos ning polnud

teada millal ja kas üldse auto remonditakse. Töötaja andmetel oleks teda pidanud majutatama hotelli ja kulud oleks katnud kindlustus. Töötaja leiab, et selline tööandja poolne käitumine oli töötaja suhtes ebaväärikas, mistõttu ta lahkus juhuslike autodega Prantsusmaalt. Enne äraminekut andis auto dokumendid ja võtmed kohalikku teenindusse, kus auto remont pidi teostatama. Töötaja väitel olid tööandja poolt olnud ainult ähvardused. Kuna edasine töösuhte jätkumine oli tulenevalt tööandja käitumisest võimatu, siis teatas töötaja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ning palus välja maksta saadaolev töötasu ja päevarahad, samuti ka TLS § 104 lg 4 alusel hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja väitel ei vasta töötaja ülesütlemisavalduses märgitud asjaolud tegelikkusele, sest töötajal olid lähetuses olles autojuhina tagatud tavapärased olmetingimused, ta ei avaldanud olmetingimuste üle rahulolematust ega soovinud hotelli majutamist, samuti tegi tööandja remondi korraldamisel kõik endast oleneva. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et remondi algus viibis seoses remondi maksumuse üle toimuvate läbirääkimistega. Samuti puudub vaidlus selles, et kogu selle aja, s. o. veokil rikke tekkimisest 23.03.2011 kuni tööandjale töösuhte katkestamisest teatamiseni 30.03. 2011 elas ja ööbis töötaja autos. Tööandja ei ole vaidlustanud ka töötaja väiteid sel perioodil Prantsusmaal valitsenud ilmaoludest, st et öine temperatuur võis olla ca 7° C ning kütteta autos võis olla külm ööbida (kohtuistungi protokoll 30.05.2012; II, lk 74). Kohus leiab, et tööandja väited töötajal lähetuses olles tavapäraste elamistingimuste olemasolust (sõidus olles autos ööbimine) ja töötaja poolt selles osas kurtmise puudumisest, ei ole põhjendatud ja on vastuolus ka poolte vahelisest suhtlemisest ilmnenud asjaoludega. Tööandja on tunnistanud, et algul suheldi telefoni teel ning alates 29.03.2011 vahetati sõnumeid. Poolte vahetatud sõnumite väljatrükist 29.03.2011 nähtub töötaja rahuolematus olukorraga - ta on 6 päeva remonti oodanud ja midagi pole ette võetud (II, lk 14). Vastuseks tööandja märkusele, et autoga tegeletakse nii kiiresti kui antud hetkel on võimalik ja niikaua tuleb oodata, mitte ähvardada, on töötaja vastanud: „See pole ähvardamine, vaid 6 päeva kannatust ja kannatusel on nüüd lõpp“. Asjaolu, et tööandja oli eelnevast suhtlemisest teadlik ka autos kütte puudumisega seotud probleemist, nähtub tööandja SMS-i teel antud soovitusest: „Kui vaja, siis lase akusid laadida“ (II, lk 15). Töötaja väitel seisusoojendi ei töötanud ning soojendi töötamiseks akude laadimine oli raskendatud (töökojale vastavat korraldust ei olnud antud), samuti ei teadnud ta midagi Scania teeninduses köögi kasutamise võimalusest ning pesemiseks avanes võimalus alles viimasel päeval enne lahkumist. Kohtu hinnangul ei ole tööandja vastupidist ka tõendanud. Tööandja seaduslik esindaja L L on vande all küll kinnitanud, et remondi ootel oli töötajale „võimaldatud WC, dušši ja köögi kasutamine Scania töökojas, mida talle tavapärase töö tegemise käigus ei ole tagatud”, kuid muud

tõendid nimetatud asjaolude tõendamiseks puuduvad. Tööandja on 29.03.2011 sõnumit saates ka märkinud, et autoga tegeletakse nii Eestist kui Scania peakorterist Rootsist, samuti on väitnud, et; „Auto peaks valmis saama hetkeseisuga reede õhtuks“ (II, lk 15). Vande all antud seletuses väitis tööandja seaduslik esindaja, et tal „oli kindel Scaniast saadud info, et remont saab teostatud 01.04.2011 õhtuks“, kuid nimetatu on vastuolus Scania esindusest antud tõendis märgituga remondi tegelikust teostamisest alles 06.04.2011. Ka töötajale Prantsusmaale edastatud sõnumitest sellist kindlust remondi aluse suhtes ei ilmnenud: „Reede hommikul võetakse tõenäoliselt ette.“ (II, lk 16) (Märkus: sõnumis nimetatud nädalapäev - reede - oli vastavalt 01.04.2011). TLS § 92 lg 2 p 1 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. TLS § 92 lg 4 tulenevalt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Kohus leiab, et töötaja poolt töölepingu ülesütlemine on eelpool nimetatud asjaolusid arvesse võttes põhjendatud. Tööandja ei olnud töötajat antud olukorras väärikalt kohelnud. TLS § 17 lg 1 ja 2 tulenevalt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega ning korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Olukorda, kus töötaja oli välismaal tekkinud rikke tõttu tööandja poolt remondi korraldamisel jäetud teadmatusse remondi alguse ja remondi tegeliku teostamise aja suhtes ning pidi teadmatuses olles päevi elama ja ööbima puuduliku küttega varustatud autos, ei saa kohtu hinnangul lugeda tavapärasteks ega ka töötaja tööolukorrale vastavateks elamistingimusteks. Töötaja on rikke tekkimisel 23.03.2011 teatanud sellest koheselt tööandjale ning jäänud ka vastavalt saadud korraldustele remondi ootele. Tööandja väited töötaja kohalejäämise korral remondi võimalikust kiiremast ja väiksemas ulatuses teostamisest hiljemalt 01.04.2011 (L L vande all antud ütlused; II, lk 121-122) ei ole kooskõlas muude tõenditega. Tööandja poolt töötajale lähetatud sõnumis 29.03.2011 on märgitud, et: „Probleem on selles,

et seal tahetakse remontida kõvasti rohkem, kui selleks on põhjust, ja et seda ei juhtuks, tegelevad probleemiga Eesti Scania ning Scania peakontor Rootsis. Selge, et me ei kuluta tuhandeid eurosid niisama” (II, lk 19). Vastavalt Scania Eesti AS kirjale 17.07.2012 nr 405

(II, lk 109) on Scania Eesti AS Tallinna osakonna meister 23.03.2011 kell 13.03 võtnud ühendust Rootsi hädaabikeskusega ja teavitanud rikkest veokiga reg.-nr xxxx Prantsusmaal maanteel A7. Veokile tehti remont vastavalt töökoja esitatud arvele ja veok on tagasiteel 06.04.2011 kell 19.54. Tööandja ja Scania peakontori vahel remondi teostamise osas peetud läbirääkimiste ja antud lubaduste kohta muid tõendeid pole esitatud. Kohus leiab ka, et töötaja teatas tööandjale töösuhte võimalikust ülesütlemisest juba 29.03.2011 ning katkestas töösuhte 30.03.2011. Kavatsusest töösuhe lõpetada teatas ta tööandjale 29.03.2011 edastatud sõnumis: „Kui homme hommikul autot tegema ei hakata, siis mina tulen koju, vabanda asi on nii“. Vastavat asjaolu on tööandja ise tunnistanud oma ülesütlemisavalduses (I, lk 47), märkides, et töötaja teatas, et kui jõuab Eestisse tagasi, siis viskab auto võtmed lauale ja lahkub AS-ist Baltreiler. 30.03.2011 teatas töötaja tööandjale, et jätab veoki ja poolhaagise koos dokumentidega Prantsusmaale ning edaspidi võib tööandja temaga suhelda ainult kohtu kaudu. Sama on kinnitanud tööandja seaduslik esindaja kohtus ütlusi andes: „Järgmine päev saatis töötaja SMS-i, et jättis võtmed sinna ja lahkus töö juurest”. Töötaja andis seega otseselt tööandjale teada, et sellise tööandja poolse suhtumise korral ei soovi ta töösuhet jätkata. Vastava kirjalikult vormistatud ülesütlemisavalduse esitas ta Eestisse jõudes tööandjale 05.04.2011. Arvestades remondi teostamisel töötajale selle alguse suhtes antud lubadusi ning remondi ootel teadmatuses möödunud

päevi, leiab kohus, et lepingu ülesütlemine on töötaja poolt toimunud ka mõistliku aja jooksul (TLS § 92 lg 4). Tulenevalt aga asjaolust, et tegemist oli erakorralise ülesütlemisega, siis TLS § 98 lg 2 tulenevalt ei pidanudki töötaja sellest tööandjale ette teatama. Kohus leib ka, et kuigi TLS § 95 lg 1 tulenevalt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, siis töötaja tahe töölepingu ülesütlemiseks oli selgelt väljendatud juba tööandjaga toimunud suhtlemises 29.03.2011 ja 30.03.2011 ning erakorralist ülesütlemist on töötaja oma kirjalikult vormistatud ülesütlemisavalduses 05.04.2011 vastavalt ka põhjendanud (TLS § 95 lg 2), tuginedes samadele asjaoludele, mis töösuhte lõpetamise alusena ilmnesid ka 29.03.2011 ja 30.03.2011 toimunud suhtlusest. 29.03.2011 on töötaja sõnumit saates lisaks „kuus päeva kestnud kannatustele” märkinud: „..auto remondi hinnaga kauplemine ja minu süüdistamine tegevusetuses- seda arutame töövaidluskomisjonis” (II, lk 19).

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 tehtud lahendis märkinud, et: ”Võlaõigusseadusest

ega töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja võib töölepingu üles öelda tagasiulatuvalt./../ Etteteatamistähtaegu järgimata võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Sellisel juhul muutub ülesütlemine kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Kolleegium märgib, et TLS § 97 lg-s 3 sätestatu ei anna tööandjale õigust öelda tööleping üles tagasiulatuvalt. Kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on tagasiulatuv ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine.” Seega on tööandja poolt ülesütlemisavalduses tagasiulatuvalt märgitud töölepingu ülesütlemine (alates 30.03.2011) tühine.

Antud juhul ei ole tööandja poolt töölepingu erakorralisele ülesütlemisele hoiatust eelnenud. Juhul, kui tööandja poolt ülesütlemisavalduses toodud asjaolud – töökohast omavoliline lahkumine, vara mahajätmisega tööandja suhtes kolmandate isikute usaldamatuse põhjustamine ning varale kahju tekkimise ohu põhjustamine, oleks kohtus tõendamist leidnud, võinuks töötaja suhtes erakorraline ülesütlemine olla põhjendatud ka ilma eelneva hoiatuseta.

õigus nõuda töötajalt leppetrahvi summas 20 000 Eesti krooni ja lepingu rikkumisest tuleneva täiendava kahju hüvitamist kuni töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. TLS § 16 lg 2 kohaselt, töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Töötaja poolt tööandja vara suhtes antud olukorras võimaliku hoolsuse järgimist on kohus juba eespool käsitlenud: haagises olnud kaup oli ümber laaditud, veok seisis teeninduse juures ning võtmed ja dokumendid olid teenindusse üle antud. Tööandja on ka ise tunnistanud, et konkreetseid reegleid remondiolukorras toimimiseks ei sisaldu ka ettevõttesisestes töökorralduse reeglites. Kuna kohtu hinnangul on töötaja põhjendatult erakorraliselt töölepingu üles öelnud ning ülesütlemise kavatsuse juba 29.03.2011 ja 30.03.2011 tööandjale ka ühemõtteliselt teatavaks teinud, siis ei ole tööandja poolt töölepingu p 12.2 ja TLS § 77 lg 1 alusel esitatud leppetrahvi nõue summas 1278,23 eurot põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

tööandja oma hagiavalduses nimetatud nõudest loobunud ja vastavalt kohtumäärusele 04.09.2012 on menetlus ka selles osas lõpetatud (II, lk 112-114). Kuna töötaja on tasunud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel nimetatud nõudelt riigilõivu summas 63,91 eurot (maksekorraldus nr 98574, 28.09.2011) ja loobunud hiljem otsuse vaidlustamisest, siis ei ole põhjendatud selle kohtukulu tööandja kanda jätmine ja vastav kulutus jääb selle teinud poole, so. töötaja enda kanda. TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavakstegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus veel TsMS § 173; 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2013

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.