2-10-20487/41 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.1. märtsil 2012 esitas AS-i Emajõe Veevärk lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Noormets kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on AS Emajõe Veevärk menetluskulud käesolevas asjas 3469,93 eurot. AS Emajõe Veevärk palus määrata tsiviilasjas nr 2-10-20487 menetluskulude rahaliseks suuruseks 3469,93 eurot (õigusabikulud 2961,83 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479,4 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 28,76 eurot) ja mõista antud kulud välja kostjalt. Õigusabikulude tõendamiseks esitas hageja järgmised arved: - 7. mai 2010 arve nr 1061097 summas 592,46 eurot; - 27. juuli 2010 arve nr 1061168 summas 829,45 eurot; - 4. oktoobri 2010 arve nr 1061218 summas 177,74 eurot; - 11. märtsi 2011 arve nr 1161013 summas 414,58 eurot; - 18. mai 2011 arve nr 1161066 summas 710,70 eurot; - 6. detsembri 2011 arve nr 1161185 summas 236,90 eurot Hiljem nõustus hageja kostja seisukohaga, et Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusest nr 137 „.Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg-st 1 tulenevalt hüvitatakse antud vaidluse hagihinna puhul lepingulise esindaja kulud maksimaalselt kuni 1600 euro ulatuses. Seega palus hageja lepinguline esindaja määrata AS-i Emajõe Veevärk menetluskulude rahaliseks suuruseks 2108,10 eurot (õigusabikulud 1600 eurot, hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 479,34 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamiselt tasutud riigilõiv 28,76 eurot). Hageja täiendavate seisukohtade kohaselt on paljasõnaline kostja väide, nagu oleks kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi maht kolme kohtuastme peale kokku olnud vaid 14 tundi. Hageja on oma lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahu 1. märtsi 2012 avalduse lisaks olevate arvete tööspetsifikatsioonidega täielikult tõendanud ning kajastatud töömaht on vastavuses osutatud õigusabi sisu ja keerukusega. Hageja selgitas, et tegi kostjale ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Kostja kompromissettepanekut hageja ei kaalunud, kuna oli oma hagiavalduse põhjendatuses veendunud.

1.märtsi 2012 avalduses ning 15. märtsil 2012 esitatud seisukohtades; 2) on kohus väljamõistetud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust piisaval määral analüüsinud. Kohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et on õigusabikulude väljamõistmisel võtnud arvesse vaidluse sisu, hageja esindaja poolt menetlusdokumentides esitatud seisukohti, õiguslikke põhjendusi ning kohtumenetluse kestel tehtud menetlustoiminguid ja võrrelnud lepingulise esindaja kuluaruannetes märgitud ajakulu lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga. Kohus on õigusabikulude väljamõistmisel rõhutanud, et esitatud materjalidest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud ebavajalikke kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või oleks õigusabi tunnihind ülemäärane. Lisaks on kohus õigusabikulude põhjendatuse juures hinnanud ka avaldaja esindaja poolt esitatud avalduse ja vastuste pikkust ning sellest tulenevalt nende koostamisele kulunud aega; 3) on põhjendamatud kostja väited, et tsiviilasja materjalide hulk ei olnud ebamõistlikult suur, tegemist ei olnud spetsiifilise õigusvaldkonnaga, pooled ei esitanud määruskaebusi ega hulgaliselt täiendavaid seisukohti ning toimus mõistlikus mahus kohtuistungeid. Nimetatud aspektidele on kohus samuti hinnangu andnud. Maakohus võrdles omavahel väljamõistetavate õigusabikulude suuruse kindlakstegemiseks kuluaruannetes märgitud ajakulu ja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu. Ühtlasi hindas kohus hageja esindaja poolt esitatud avalduse ja vastuse pikkust ning sellest tulenevalt nende koostamisele kulunud aega; 4) on hageja menetluse kestel mitmel korral teinud kostjale ettepaneku, et hageja on nõus loobuma hagist, kui kostja loobub hageja suhtes täitemenetluse läbiviimisest ning poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagejapoolseks järeleandmiseks oleks olnud see, et hageja ei oleks kostjalt nõudnud oma menetluskulude hüvitamist, mis oleks tähendanud kostja jaoks ligikaudu 2108,10 euro suurust võitu. Hageja oli oma hagiavalduse põhjendatuses veendunud, mida tõestas ka käesolevas asjas jõustunud lõpplahend. Seetõttu ei pidanud hageja võimalikuks kaaluda kostja ettepanekut, mille kohaselt oleks hageja pidanud kostjale tasuma veel täiendavalt ühe kuu töötasu.

8.Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. AS Emajõe Veevärk palus avalduse täpsustustes õigusabikuluna välja mõista 1600 eurot. Käesolevas asjas on hagi hinnaks 3195.58 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 kohaselt on kuni 3200-eurose hinnaga hagi puhul hüvitatavate kulude maksimaalmääraks 1600 eurot, millist määra on maakohus ka kohaldanud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlustatud maakohtu määruses ei ole piisavalt analüüsitud hageja poolt nõutavate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust analüüsitud piisava põhjalikkusega, lahend on motiveeritud, kohtu veendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohus on selgitanud, et hindas menetluskulude kindlaksmääramisel nii vaidluse sisu, hageja poolt menetlusdokumentides esitatud seisukohti ning võrdles kuluaruandes märgitud ajakulu menetlustoimingute mahu ja sisuga. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ning hageja esindaja ajakulu on ebamõistlik ja põhjendamatu. Ainuüksi asjaolu, et poole, kelle kasuks otsus tehti, lepingulise esindaja ajakulu on suurem teise poole lepingulise esindaja ajakulust, ei anna alust pidada seda ajakulu põhjendamatuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10 märkinud, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et K. Anzovi enda lepingulise esindaja ajakulu oli 13 h ja 44 minutit (ümardatult 14 h). Tunnihinnaga 1800 kr (115,04 eurot) oleks õigusabi kogukuluks samuti ca 1600 eurot (14 x 115,04 = 1610,56 eurot) nagu hageja taotleb. Määruskaebusest nähtuvalt pole K. Anzov vaidlustanud AS-le Emajõe Veevärk õigusabi osutanud advokaat Alo Noormetsa tunnitasu suurust 1800 kr (115,04 eurot).