Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-20487
Tsiviilasi
AS-i Emajõe Veevärk hagi Kati Anzovi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2010/1188
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. juuli 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kati Anzovi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Kati Anzov (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Häli Jürimäe Vastustaja (hageja): AS Emajõe Veevärk (RK: 11044696), esindaja advokaat Alo Noormets
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kati Anzovi määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 28. septembri 2012 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15
päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
1.Tartu Maakohtu 16. veebruari 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-20487 rahuldati AS-i Emajõe Veevärk hagi Kati Anzovi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 186/2010/1188 täielikult. K. Anzov esitas maakohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis oma 24. oktoobri 2011 otsusega rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus keeldus oma 27. veebruari 2012 määrusega menetlusluba andmast. Menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus jäid täies ulatuses kostja kanda.
2.1. märtsil 2012 esitas AS-i Emajõe Veevärk lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Noormets kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on AS Emajõe Veevärk menetluskulud käesolevas asjas 3469,93 eurot. AS Emajõe Veevärk palus määrata tsiviilasjas nr 2-10-20487 menetluskulude rahaliseks suuruseks 3469,93 eurot (õigusabikulud 2961,83 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479,4 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 28,76 eurot) ja mõista antud kulud välja kostjalt. Õigusabikulude tõendamiseks esitas hageja järgmised arved: - 7. mai 2010 arve nr 1061097 summas 592,46 eurot; - 27. juuli 2010 arve nr 1061168 summas 829,45 eurot; - 4. oktoobri 2010 arve nr 1061218 summas 177,74 eurot; - 11. märtsi 2011 arve nr 1161013 summas 414,58 eurot; - 18. mai 2011 arve nr 1161066 summas 710,70 eurot; - 6. detsembri 2011 arve nr 1161185 summas 236,90 eurot Hiljem nõustus hageja kostja seisukohaga, et Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusest nr 137 „.Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg-st 1 tulenevalt hüvitatakse antud vaidluse hagihinna puhul lepingulise esindaja kulud maksimaalselt kuni 1600 euro ulatuses. Seega palus hageja lepinguline esindaja määrata AS-i Emajõe Veevärk menetluskulude rahaliseks suuruseks 2108,10 eurot (õigusabikulud 1600 eurot, hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 479,34 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamiselt tasutud riigilõiv 28,76 eurot). Hageja täiendavate seisukohtade kohaselt on paljasõnaline kostja väide, nagu oleks kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi maht kolme kohtuastme peale kokku olnud vaid 14 tundi. Hageja on oma lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahu 1. märtsi 2012 avalduse lisaks olevate arvete tööspetsifikatsioonidega täielikult tõendanud ning kajastatud töömaht on vastavuses osutatud õigusabi sisu ja keerukusega. Hageja selgitas, et tegi kostjale ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Kostja kompromissettepanekut hageja ei kaalunud, kuna oli oma hagiavalduse põhjendatuses veendunud.
3.K. Anzovi esindaja seisukoha kohaselt on hageja poolt kahes kohtuastmes tehtud töö maht olnud kokku 25 tundi. Kostja esindaja töö maht on kolmes kohtuastmes kokku olnud 13 h ja 44 minutit. Hageja esindaja rohkem kui kaks korda suurem töö maht on selgelt ebamõistlik ja ülemäärane. Kostja hinnangul võiks hageja avaldus rahuldamisele kuuluda maksimaalselt poole ehk 12 h ja 30 minuti õigusabikulude ulatuses.
Samuti on ebatäpne hageja väide, et ta pakkus nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostjale asja lahendamiseks kompromissi. Vastavaid ettepanekuid tegi tegelikult kostja. Samuti ei olnud kõnealune kohtuasi tavapärasest raskema sisuga või mahukam. Käesoleval juhul ei ole tsiviilasja materjalide hulk ebamõistlikult suur, samuti ei ole tegemist spetsiifilise õigusvaldkonnaga. Pooled ei ole esitanud määruskaebusi või hulgaliselt täiendavaid seisukohti, toimunud on mõistlikus mahus kohtuistungeid. Seega on hagejale menetluskulude katteks ka 1600 eurot (ilma käibemaksuta) ebamõistlikult suur summa.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 5. juuli 2012 määrusega AS-i Emajõe Veevärk avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-10-20487 AS-i Emajõe Veevärk menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 108,10 eurot. Määruse põhjendustes märkis kohus, et hageja esindaja palus õigusabikulude suuruseks määrata 1 600 eurot. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, AS-i Emajõe Veevärk esindaja poolt menetlusdokumentides esitatud seisukohti ja õiguslikke põhjendusi ning kohtumenetluse kestel tehtud menetlustoiminguid ja hinnates lepingulise esindaja kuluaruandes märgitud ajakulu võrrelduna lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leidis kohus, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja tuleb välja mõista. Esitatud materjalidest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud ebavajalikke kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 1 800 kr (115,04 eurot) oleks ülemäärane. Kohus hindas õigusabi kulude põhjendatuse juures ka avaldaja esindaja poolt esitatud avalduse ja vastuste pikkust ja nende koostamisele kulunud aega. Kohus leidis, et esindaja tasu vastab tehtud tööle. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 § 1 näeb ette, et kuni 3200 euro suuruse nõude korral on maksimaalselt sissenõutava õigusabikulu suuruseks 1600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind oli 3195,58 eurot, seega määras kohus õigusabi kulude eest väljamõistetava summa suuruseks 1600 eurot. Riigilõivude maksekorraldused kinnitavad kostja poolt riigilõivude tasumist summas 479,34 ja 28,76 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivude suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb riigilõiv 479,34 eurot ja 28,76 eurot kostjalt välja mõista. Kokku mõistis kohus AS-i Emajõe Veevärk kasuks välja menetluskulud summas 2108,10 eurot (1600 eurot + 479,34 eurot + 28,76 eurot).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja K. Anzov esitas Tartu Maakohtu 5. juuli 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja ringkonnakohtul teha uue määruse, millega mõista menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, või saata asi uueks arutamiseks maakohtule tagasi. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus piisaval määral analüüsinud väljamõistetud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Käsitlemata on jäetud K. Anzovi poolt kulutuste suurusele esitatud vastuväited. Riigikohtus on otsuse nr 3-2-2-5-06 p-s 12 rõhutanud: „Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Sama kehtib muude menetluskulude kohta.“ Analoogset seisukohta on Riigikohtu tsiviilkolleegium väljendanud ka otsuse nr 3-2-1-47-08 p-s 11;
2) on hageja menetluskulude suurus 1600 eurot (ilma käibemaksuta) kohtuvaidluse keerukust arvestades ebamõistlikult suur. 1600 eurot on hüvitatavate menetluskulude maksimaalmäär. Antud juhul ei olnud tsiviilasja materjalide hulk ebamõistlikult suur, samuti ei olnud tegemist spetsiifilise õigusvaldkonnaga. Pooled ei esitanud määruskaebusi või hulgaliselt täiendavaid seisukohti, kohtuistungeid on toimunud mõistlikus mahus; 3) tegi kostja kohtuistungitel mitmeid kompromissettepanekuid, mistõttu on ebaõige hageja väide, et kostja ise on põhjustanud olukorra, kus hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kandma õigusabikulusid; 4) on hageja avaldanud kohtule, et tema lepingulise esindaja poolt kahes kohtuastmes tehtud töö maht olnud 25 tundi. Kostja märgib võrdluseks, et tema enda töö maht on olnud 13 h ja 44 minutit. Arvestades, et see hõlmab ka kassatsioonkaebuse esitamist Riigikohtule, on hageja kasuks kindlaks määratud menetluskulude rahalise suuruse aluseks olnud töö maht selgelt ebamõistlik ja ülemäärane.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
6.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on hageja osutatud õigusabi mahu 1. märtsi 2012 avalduse lisaks olevate arvete ja tööspetsifikatsioonidega täies ulatuses tõendanud. Samuti on arvetel kajastatud töömaht vastavuses osutatud õigusabi sisu ja keerukusega. Täpsemad selgitused sisalduvad hageja
1.märtsi 2012 avalduses ning 15. märtsil 2012 esitatud seisukohtades; 2) on kohus väljamõistetud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust piisaval määral analüüsinud. Kohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et on õigusabikulude väljamõistmisel võtnud arvesse vaidluse sisu, hageja esindaja poolt menetlusdokumentides esitatud seisukohti, õiguslikke põhjendusi ning kohtumenetluse kestel tehtud menetlustoiminguid ja võrrelnud lepingulise esindaja kuluaruannetes märgitud ajakulu lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga. Kohus on õigusabikulude väljamõistmisel rõhutanud, et esitatud materjalidest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud ebavajalikke kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või oleks õigusabi tunnihind ülemäärane. Lisaks on kohus õigusabikulude põhjendatuse juures hinnanud ka avaldaja esindaja poolt esitatud avalduse ja vastuste pikkust ning sellest tulenevalt nende koostamisele kulunud aega; 3) on põhjendamatud kostja väited, et tsiviilasja materjalide hulk ei olnud ebamõistlikult suur, tegemist ei olnud spetsiifilise õigusvaldkonnaga, pooled ei esitanud määruskaebusi ega hulgaliselt täiendavaid seisukohti ning toimus mõistlikus mahus kohtuistungeid. Nimetatud aspektidele on kohus samuti hinnangu andnud. Maakohus võrdles omavahel väljamõistetavate õigusabikulude suuruse kindlakstegemiseks kuluaruannetes märgitud ajakulu ja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu. Ühtlasi hindas kohus hageja esindaja poolt esitatud avalduse ja vastuse pikkust ning sellest tulenevalt nende koostamisele kulunud aega; 4) on hageja menetluse kestel mitmel korral teinud kostjale ettepaneku, et hageja on nõus loobuma hagist, kui kostja loobub hageja suhtes täitemenetluse läbiviimisest ning poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagejapoolseks järeleandmiseks oleks olnud see, et hageja ei oleks kostjalt nõudnud oma menetluskulude hüvitamist, mis oleks tähendanud kostja jaoks ligikaudu 2108,10 euro suurust võitu. Hageja oli oma hagiavalduse põhjendatuses veendunud, mida tõestas ka käesolevas asjas jõustunud lõpplahend. Seetõttu ei pidanud hageja võimalikuks kaaluda kostja ettepanekut, mille kohaselt oleks hageja pidanud kostjale tasuma veel täiendavalt ühe kuu töötasu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendusi üle ei korda.
8.Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. AS Emajõe Veevärk palus avalduse täpsustustes õigusabikuluna välja mõista 1600 eurot. Käesolevas asjas on hagi hinnaks 3195.58 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 kohaselt on kuni 3200-eurose hinnaga hagi puhul hüvitatavate kulude maksimaalmääraks 1600 eurot, millist määra on maakohus ka kohaldanud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlustatud maakohtu määruses ei ole piisavalt analüüsitud hageja poolt nõutavate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust analüüsitud piisava põhjalikkusega, lahend on motiveeritud, kohtu veendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohus on selgitanud, et hindas menetluskulude kindlaksmääramisel nii vaidluse sisu, hageja poolt menetlusdokumentides esitatud seisukohti ning võrdles kuluaruandes märgitud ajakulu menetlustoimingute mahu ja sisuga. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ning hageja esindaja ajakulu on ebamõistlik ja põhjendamatu. Ainuüksi asjaolu, et poole, kelle kasuks otsus tehti, lepingulise esindaja ajakulu on suurem teise poole lepingulise esindaja ajakulust, ei anna alust pidada seda ajakulu põhjendamatuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10 märkinud, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et K. Anzovi enda lepingulise esindaja ajakulu oli 13 h ja 44 minutit (ümardatult 14 h). Tunnihinnaga 1800 kr (115,04 eurot) oleks õigusabi kogukuluks samuti ca 1600 eurot (14 x 115,04 = 1610,56 eurot) nagu hageja taotleb. Määruskaebusest nähtuvalt pole K. Anzov vaidlustanud AS-le Emajõe Veevärk õigusabi osutanud advokaat Alo Noormetsa tunnitasu suurust 1800 kr (115,04 eurot).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohased määruskaebuse esitaja väited hageja vastuseisu kohta kompromissi sõlmimisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta, et poole tehtud kompromissiettepanekut peaks alati arvestama menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Poole tehtud kompromissettepanek mõjutab TsMS § 163 lg 2 kohaselt menetluskulude jaotust siis, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Käesoleval juhul erines asjas lõpplahendiks olnud Tartu Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011 otsus oluliselt K. Anzovi lepingulise esindaja poolt
22.septembri 2010 kohtuistungil pakutud kompromissist. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta kompromissiga ei nõustunud.
10.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu jäävad käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.