Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Samuti vastutas hageja müügi- ja turundustegevuse, personali värbamise ja väljaõppe ning C AS majandustulemuste eest. Ehk siis tegemist oli äriseadustikus juhatuse liikme tüüpiliste kohustustega. Mingit kokkulepet selles, et hageja peaks juhatuse liikmena ka ostujuhi ülesandeid täitma, ei olnud. Hageja kui juhatuse liikme ülesanne ei ole olnud ostuja müügitöö teostamine, vaid ta vastutas müügi- ja turundustegevuse eest, st tegemist oli tavapärase ettevõtte juhi vastutusvaldkonnaga, mitte ostujuhi igapäevatöö tegemisega. Tuleb hinnata, kas juhatuse liikme töö ja töö, mida hageja tegi töölepingu alusel, langevad kokku, kuid praegusel juhul oli hageja puhul tegemist täiesti erinevate, erinevat vastutust, oskusi ja võimeid nõudvate töödega, millega hageja tuli eeskujulikult toime ja juhtis kahjumis oleva äriühingu rohkem kui 1 miljoni kroonise puhaskasumiga ettevõtteks. Selle tulemuse saavutamisel oli tähtis osa ka hageja kui ostujuhi tööpanuses. Juhatuse liikme tasu suurus ei sõltunud mitte sellest, et ta väidetavalt sisaldas ka ostujuhi töötasu, vaid tema vastutusvaldkonnast ja –mahust. Sealjuures oli hageja kui juhatuse liikme töötasu alates 2009 oktoobrist 68 750 krooni ning see ei sõltunud tema kui ostujuhi töölepingulisest suhtest, vaid sama suurt tasu oli saanud ka endine juhatuse liige XX, kel oli hagejaga täpselt samasugune juhatuse liikme leping ning kes ei olnud kunagi täitnud ostujuhi ülesandeid. Kostja väide nagu oleks saanud hageja töölepingut lõpetada vaid tema ise, on ebaõige. Kuni 08.10.2008 oli kostja juhatuse liige ka BB, kes olnuks pädev hageja kui ostujuhi töölepingut lõpetama. Lahendis 3-2-16-08 selgitas Riigikohus, millises vormis peab käima töölepingu muutmine, praeguses vaidluses on kõne all aga lepingu lõpetamine, millele kuni juulini 2009 oli kehtestatud kirjalik vorm. Hageja oli samaaegselt küll töötaja ja kostja juhatuse liige, kuid nõukogu korralduste kohaselt ei saanud ise otsustada endale mingite tasude maksmist, mida kinnitab hageja ja kostja nõukogu liikme e-kirjavahetus. Hageja ei ole rikkunud TsÜS § 138 lg-s 1 sätestatud õiguste teostamise ja kohustuste täitmise heas usus toimimise põhimõtteid. Enne hagiavalduse esitamist kohtusse esitas hageja kirjaliku pretensiooni nõukogule ning andis endale töötasu maksmiseks juhatuse liikme korralduse raamatupidajale täitmiseks, kuid nõukogu liikme korraldusel sellest keelduti. Hageja korraldas tõepoolest ettevõttes raamatupidamist, kuid saamata jäänud töötasu endale välja makstes läinuks ta vastuollu juhatuse liikme lepingu p-ga 3, mis piiras rahaliste väljamaksete suurust. Hagejal on ITLS § 6 lg-st 3 tulenevalt õigus esitada töötasu nõue tööandja vastu 3 aasta jooksul. Hagiavaldus on esitatud tähtaegselt ning kostjal pole seetõttu alust öelda, et tegemist on hageja poolt pahauskse käitumisega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja töölepinguline suhe kostjaga lõppes 2008 juunikuus hageja kostja juhatuse liikmeks valimisega. Poolte tahe ei olnud pärast hagejaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist jätkata hagejaga ka töölepingulist suhet, sest juhatuse liikme lepinguga määratud töökohustused sisaldasid varasemast töölepingust tulenevaid töökohustusi. Hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja peamiseks töökohustuseks ostude ning müügi korraldamine. ÄS § 306 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustustele lisaks oli hageja juhatuse liikme lepingus märgitud kohustuseks täide viia kokkulepitud strateegiaid ja visioone, osaleda püstitatud eesmärkide saavutamisel ning suurendada kliendibaasi. Samuti oli hageja vastutav müügi ja turunduse korraldamise eest, personali valimise ja koolitamise eest ning C AS majandustulemuste ees

ning tal oli kohustus anda oma panus kostja arengusse ja edusse (juhatuse liikme lepingu p 3). Töölepingulise suhte lõppemist poolte vahel tõendab ka kokkulepitud hageja juhatuse liikme tasu. Töölepingus oli kokku lepitud hageja töötasuks 26 000 krooni, kuna pooled leppisid kokku, et hageja täidab juhatuse liikme lepingust tuleneva kohustusena muuhulgas ka ostu- ja müügitööga seotud ülesandeid, leppisid pooled juhatuse liikme tasuks kokku 52 000 krooni. Vaatamata pooltevahelise töösuhte lõppemisele seoses hageja kostja juhatuse liikmeks valimisega, ei vormistatud töösuhte lõppemist kirjalikult, kuid nimetatu ei tee tühiseks töölepingu lõppemise fakti. Hageja kostja ainukeseks juhatuse liikmeks valimine kinnitab juba iseenesest töölepingulise suhte lõppemist seoses tema juhatuse liikmeks valimisega. Hageja ei ole käitunud oma õiguste teostamisel heas usus ja on seetõttu kaotanud igal juhul oma väidetava nõudeõiguse kostja vastu hea usu printsiibi rikkumise tõttu. Hageja ei ole alates 2008 juunist kuni hagi esitamiseni esitanud kostjale pretensioone saamata jäänud töötasu osas. Hageja oli ise kostja juures ainus juhatuse liige 2008 juunist kuni 2011 maini, kes esindas ja juhtis aktsiaseltsi ning juhatuse liikme lepingu kohaselt oli hageja vastutav ka personaliga seonduvate küsimuste eest. Seega oli hageja isikuks, kellel oli kohustus lahendada töötasuga seonduvad küsimused ning vormistada kirjalikult töölepingud, nende muutmised ja lõpetamised. Juhul, kui hageja arvates oli talle alates 2008 juunist väljamaksmata töötasu, oleks ta ÄS § 306 lg 3 kohaselt pidanud seda olukorda kajastama kostja nõukogule esitatud aruannetes. Kui hageja leidis, et talle on kostja poolt alates 2008 juulist töötasu maksmise kohustus täitmata, oleks ta pidanud seda kajastama kostja raamatupidamise aruannetes ning 2008-2010. majandusaasta aruannetes. Aruanded hagejale maksmata töötasu ei kajastanud. Juhul, kui hageja töötasu nõue oleks õigustatud, pole hageja käitunud kostja juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsusega ja on seetõttu tekitanud kostjale oma kohustuste täitmata jätmisega kahju, mille äriühing kavatseb hagejalt kui juhatuse liikmelt sisse nõuda. Lisaks tähendaks juhatuse liikme kohustuste rikkumine ja täiendav palgakulu seda, et kostjal on õigus nõuda tagasi hagejale tasutud preemia, mille suurus põhines kostja majandustegevusel, sest majandustegevuse muutumine muudaks ka tasutava preemia suurust. Hageja oli vaidlusalusel perioodil kostja ainuke juhatuse liige, kes vastustas kostja personalialase tegevuse ning raamatupidamise korraldamise eest ja hagejal oli kostja juhatuse liikmena õigus ja kohustus lõpetada kirjalikult tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping. Kui ka eeldada, et hagejal oleks olnud õigus töötasu saada, oli hageja kohustuseks kostja arvelduskontolt ülekandeid teha, mida hageja ei teinud. Seega ei ole hageja käitunud heas usus ja on seetõttu kaotanud oma väidetava nõudeõiguse kostja vastu. Esimese astme kohtu otsus 13.03.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei olnud selle üle, et poolte vahel sõlmiti 14.03.2007 määramata ajaks tööleping, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle ostujuhi ametikohale täistööajaga. Hageja tööülesanneteks olid töölepingu p 2.2. kohaselt ostude ja müügi korraldamine temale antud piirkonnas ja klientidele, vajadusel kauba kättetoimetamine ja tarbijatega suhtlemine, võlgnikele meeldetuletuste tegemine jne ning põhiülesannetega vahetult seotud kõrvalülesanded vastavalt tööandja vajadustele. 01.06.2008 sõlmiti hagejaga juhatuse

liikme leping tasuga 52 000 krooni kuus. Lepingu p 3 kohaselt juhib hageja kostja tööd tegevdirektori ja ainsa juhatuse liikmena vastavalt kehtivatele seadustele ja määrustele ning samuti vastavalt nõukogu liikmete otsustele ja määrustele, viib ellu kokkulepitud strateegiaid ja visioone, osaleb püstitatud eesmärkide saavutamisel, toob ettevõttele kliente ja suurendab kliendibaasi. Samuti vastutab ta müügi- ja turundustegevuse, personali värbamise ja väljaõppe ning C AS majandustulemuste eest. Ta juhindub C AS strateegiast kui ka emaettevõtte (Soome ettevõtte Cortex OY) aruandlusrutiinidest ning annab C AS arendamisse ja edusse oma isikliku panuse. Kostja ei ole maksnud hagejale töötasu töölepingu alusel alates 01.06.2008. Vaidlus oli selle üle, kas pooltevaheline töösuhe lõppes YY kostja juhatuse liikmeks nimetamisega 01.06.2008 või kestis töösuhe paralleelselt juhatuse liikme lepinguga ja hagejal on saamata töötasu 01.06.2008 - 31.05.2011 eest. Kohus leidis, et kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi (RK 3-2-1-39-04 ja 3-2-1-134-02), tuleb vaidluse lahendamisel kindlaks teha, milline on selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepingu seaduse sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Töölepingu tunnused (TLS § 1) olid nii enne kui ka pärast 01.07.2009 järgmised: töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Aktsiaseltsi juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu nõukogu poolt (ÄS § 309 lg 1) ning juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 309 lg 2. Kuigi ÄS § 314 kohaselt võib aktsiaseltsi juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see töötasu töölepingu seaduse mõttes. Pooltevaheline tööleping ja juhatuse liikme leping tõendavad, et hageja juhatuse liikme lepingust tulenevad ülesanded hõlmasid ka tema varasemaid töölepingust tulenevaid ülesandeid, sest alates 2008 juunist, mil hageja valiti kostja juhatuse liikmeks, pidi hageja tooma kostjale uusi kliente, suurendama kostja kliendibaasi, vastutama müügi- ja turundustegevuse eest, kusjuures kuni selle ajani oli hageja tööülesanneteks töölepingu kohaselt samuti töö kostja klientidega, mis seisnes ostude ja müügi korraldamises, kauba kättetoimetamises, tarnijatega suhtlemises ning meeldetuletuste tegemises võlgnikele. Seega jätkas hageja tööd kostja klientidega, kuid lisaks sellele jäi tema vastutusalasse ka personali värbamine ja väljaõpe, kostja majandustegevuse korraldamine ning äriühingu strateegiate ja visioonide elluviimine, nagu pooled juhatuse liikme lepingus kokku leppisid. Asjaolu, et hageja tegutses alates juunist 2008 kostja juures ainult juhatuse liikmena, on tõendatud ka hageja enda poolt esitatud e-kirjadega, mida ta on vahetanud kostja nõukogu liikme DD-ga ning kus viimane on korduvalt hagejale vastanud, et ilma nõukogu kirjaliku

otsuseta hagejale mingeid täiendavaid tasusid lisaks juhatuse liikme (tegevdirektori) tasule välja maksta ei tohi. Asjaolu, et hagejal ei jätkunud töölepinguline suhe kostjaga pärast tema juhatuse liikmeks valimist, on tõendatud ka sellega, et hageja ja kostja vahel puudus alates juunist 2008 alluvusvahekord. Hagejal puudus võimaluski ostujuhina kellelegi äriühingus alluda, sest ta oli alates tema juhatuse liikmeks valimisest ainuke äriühingu juhatuse liige. Äriregistri elektroonilisest väljatrükist nähtub, et kanne hageja juhatuse liikmena äriregistrisse kandmise kohta ja kanne BB juhatuse liikmest kustutamise kohta on tehtud samaaegselt 08.10.2008, millest saab teha järelduse, et YY valiti kostja juhatuse liikmeks samaaegselt BB juhatuse liikmest tagasikutsumisega. XX kohta tehtud kanne tema juhatuse liikmeks olemise kohta lõppeb juba 14.04.2008. Kuna hageja oli alates 2008 juunist kostja ainuke juhatuse liige ja tema kui juhatuse liikme ülesannete hulka kuulus ka töö personaliga, oleks hagejal endal tulnud oma töölepingu lõpetamine vormistada, mida hageja aga ei teinud. Vaatamata eeltoodule saab lugeda tõendatuks, et poolte tahe oli alates 2008 juunist reguleerida pooltevaheline õigussuhe üksnes juhatuse liikme lepinguga ja töösuhe lõpetada. Kaudselt tõendab nimetatud asjaolu ka see, et hageja ei nõudnud kostjalt alates juunist 2008 kuni hagi esitamiseni aprillis 2011 töötasu maksmist, millest ta väidetavalt 3 aasta jooksul ilma on jäänud. Samas ei saa nimetatud asjaolu käsitleda hageja pahauskse käitumisena, mis välistaks väidetava nõudeõiguse kostja vastu hea usu printsiibi rikkumise tõttu. Töötasu esitamise nõude tähtaeg on ITLS § 6 lg 3 kohaselt kolm aastat. Seaduses sätestatud tähtajal nõude esitamine ei ole pahauskne käitumine. Asjaolu, et hagejal puudub töötasust tulenev nõue kostja vastu, tõendab ka see, et hageja kui juhatuse liige ei kajastanud talle väidetavat töötasu võlga ei äriühingu nõukogule iga nelja kuu tagant esitatavates ülevaadetes äriühingu majandustegevuse kohta ja majandusliku olukorra kohta ega ka teistes raamatupidamise aruannetes ning majandusaasta aruannetes, mille esitamise ja koostamise eest oli hageja vastutav. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud apellandi kui juhatuse liikme ja ostujuhi lepingutes sätestatud tööülesandeid. Kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus ka töölepingu alusel tööülesandeid, tuleb vaidluse lahendamisel kindlaks teha nende lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, nagu hõlmanuks tema juhatuse liikme lepingus olevad ülesanded ka varasemaid töölepingust tulenevaid ülesandeid. Juhatuse liikme ülesanded olid C AS juhtimine vastavalt kehtivatele seadustele ja määrustele, samuti vastavalt nõukogu liikmete otsustele ja määrustele. Apellant pidi ellu viima kokkulepitud strateegiaid ja visioone, osalema püstitatud eesmärkide saavutamisel, tooma ettevõttele kliente ja suurendama kliendi baasi. Samuti vastutas ta müügi- ja turundustegevuse, personali värbamise ja väljaõppe ning majandustulemuste eest. Tegemist oli juhatuse liikme tüüpiliste kohustustega. Apellandi kui ostujuhi põhiülesandena oli sätestatud töölepingus ostude korraldamine ja sellega seotud kõrvalülesanded: kauba tellimine tarnijatelt ehk kaupade sisseost; kaupade laoseisu jälgimine; importkaubavedude korraldamine tehastest lattu; tarnijatega suhtlemine

sisseostetava kauba kvaliteedi ja tarnetingimuste osas ning hinnaläbirääkimised; uute ja soodsamate tarnijate pidev otsimine; kauba saabumisel sisseostu arvete võrdlemine tegeliku olukorraga ja vastavate paranduste/muutuste tegemine või taotlemine; tolliformaalsuste lahendamine koos C AS tollideklarandiga. Ebaõige on kohtu järeldus, et kuna apellant tegeles klientidega ja ostude-müügi korraldamisega nii töölepingu kui juhatuse liikme lepingu järgi, siis saab väita, et ostujuhi ülesanded olid hõlmatud juhatuse liikme lepinguga. Mingit kokkulepet selles, et apellant juhatuse liikmena peaks ka ostujuhi ülesandeid täitma, ei olnud. Olnuks selline kokkulepe olemas, sisaldunuks see kindlasti ka juhatuse liikme lepingus. Teiseks oli apellandi töö juhatuse liikmena kliendibaasi suurendamine, ostujuhina aga tegeles ta tarnijatega, st pidas nendega läbirääkimisi, koostas ja saatis neile ostutellimusi ja korraldas sisseostetavatele kaupade vedu. Kahe lepingu puhul oli tegemist selgelt eristuvate tööülesannete ja vastutusvaldkonnaga, mis ei kattunud. Kirjavahetus nõukogu liikme DD-ga tõendab asjaolu, et apellant ei ole töötasu nõuet esitanud pahatahtlikult ja ootamatult, hea usu printsiipi rikkudes. Vastustaja oli tema nõudmistega kursis, kuid igal võimalikul kokkusaamisel vältis seda teemat või otsesõnu keelas ilma tema nõusolekuta igasuguste juhatuse liikme tasust erinevate tasude maksmise apellandile. Mingil juhul aga ei tõenda see kirjavahetus ainult juhatuse liikme suhte olemasolu vastustajaga. Maakohus on teinud ebaõigeid ja vastuolulisi järeldusi juhatuse liikme volituste aja ning alluvussuhte võimatuse kui ühe töölepingulist suhet välistava asjaolu kohta. Apellant nimetati juhatuse liikmeks küll juunis 2008, kuid lepingu järgi algasid tema volitused 01.08.2008. Äriregistrisse tehti kanne tema juhatuse liikmeks nimetamise kohta aga 08.10.2008, samast päevast lõppesid BB volitused juhatuse liikmena. Seega oli juunist 2008 kuni oktoobrini äriühingul faktiliselt 2 juhatuse liiget ja apellandil kui ostujuhil võimalik alluda teisele juhatuse liikmele. Ka polnud kaebajal kohustust iseendaga ostujuhi töölepingut lõpetada, sest juriidiliselt sai seda teha teine juhatuse liige. Reaalselt täitis apellant aga ostujuhi tööülesandeid juhatuse liikmeks saades edasi, sest ettevõttes ei olnud ühtegi teist töötajat, kes ostujuhi ülesandeid täitnuks ega plaanitud kedagi ka juurde võtta, kes oleks neid täitnud. Isegi juhul kui apellant olnuks alates juunist 2008 nii ostujuht kui ainuke juhatuse liige, poleks töölepinguline suhe välistatud ei töölepingu seaduse sätete ega kohtupraktika kohaselt. Alluvussuhe on küll üks töölepingulise suhte iseloomulik tunnus, kuid see pole ainus ja mitte kõige olulisem, samas on võimalik ka iseendale tööandjaks olek. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, nagu oleks tõendatud poolte tahe alates 2008 juunikuust reguleerida pooltevaheline õigussuhe üksnes juhatuse liikme lepinguga ja töösuhe lõpetada. Eeltoodut ei tõenda ka asjaolu, et töötasu võlga ei olnud kajastatud raamatupidamise aruannetes. Apellant ei saanud aastaaruannetes maksmata töötasu üles jätta põhjusel, et siis poleks nõukogu liige seda lihtsalt kinnitanudki ja aruannet ei saanud jätta seetõttu esitamata. Lisaks pidanuks aruannetes maksmata töötasu kajastuma juhul, kui see olnuks arvestatud, aga välja maksmata. Kuivõrd nõukogu liikme korraldusel ei olnud apellandile ette nähtud mingisuguse muu tasu peale juhatuse liikme – kirja kohaselt tegevdirektoritasu, maksmise, siis seda ei arvestatudki ning arvestamata ja maksmata töötasu pole võimalik raamatupidamislikult ka kajastada. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud samad väited, mis ta esitas maakohtule ja millele maakohus on vastanud. See, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja juhatuse liikme ülesanded hõlmasid ka ostujuhi tööülesandeid. Ostujuhi ülesandeks oli töölepingu p 2.2 järgi ostude korraldamine (vajadusel ka müügi korraldamine temale antud piirkonnas) ning põhiülesannetega vahetult seotud kõrvalülesannete täitmine vastavalt tööandja vajadusele. Juhatuse liikme ülesandeks vastavalt ajutise juhatuse liikme lepingu p-le 3 oli äriühingu üldine juhtimine vastavalt kokkulepitud strateegiatele ja muud sellega seonduvad tegevused. Kolleegium leiab, et ostujuhi töö oli eelkõige korraldava ja juhtiva iseloomuga, mis kattus ka juhatuse liikme ülesannetega. Samuti on maakohus õigesti hinnanud poolte käitumist pärast hageja valimist kostja juhatuse liikmeks juunis 2008. Asjaolu, et kostja nõukogu keeldus hagejale muid tasusid peale juhatuse liikme tasu maksmast, viitab sellele, et kostja nõukogu liige DD käsitles hagejaga sõlmitud töölepingut lõppenuna. Hageja on kaebuses maakohtule ette heitnud alluvussuhtele ebaõige hinnangu andmist. Kolleegium kaebuse väidetega ei nõustu. Kostja nõukogu, valides hageja juhatuse liikmeks, kutsus tagasi eelmise juhatuse liikme BB. Äriregistrisse kanti hageja juhatuse liikmena 08.10.2008 ja samal päeval tehti kanne eelmise juhatuse liikme volituste lõppemise kohta. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et mingil ajaperioodil oleks kostjal olnud kaks juhatuse liiget. Kolleegiumi arvates ei ole eeltoodud asjaolu vaidluse lahendamisel ka määrava tähtsusega. Vaidlust ei ole, et pooled ei lõpetanud töölepingut kirjalikult, kuid eeltoodu ei anna alust järelduseks, et pooled ei ole töölepingu lõppemises kokku leppinud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08 tehtud otsuse p-s 13 selgitanud, et TsÜS § 77 lg-st 1 tuleneb tehingu vormivabaduse põhimõte, mille kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tööleping sõlmiti sõlmimise ajal kehtinud TLS § 28 lg 1 järgi kirjalikult. Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab TsÜS § 77 lg 3 esimese lause kohaselt muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist

ei tulene teisiti. TsÜS § 83 lg 1 rakendub ka tehingu muutmise vormile. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Kolleegium leiab, et eeltoodu on kohaldatav ka töölepingu lõpetamisele ja töölepingu lõpetamine, mis toimus kirjalikku vorminõuet järgimata, ei ole tühine. Maakohtu sellekohane järeldus on õige ja kaebuse väited ei anna alust teha teistsugust järeldust. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Vaidlustatud otsuses on maakohtus kantud menetluskulud jäetud õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Ülle Jänes

Imbi Sidok

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.