OÜ Gradiens hagi Aleksandr Makarikov ́i vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises ja Aleksandr Makarikov ́i vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkov’i vastu OÜ Gradiens Vestervalli 29A, Narva hoone pahatahtlikuks omandajaks tunnistamise, kinnistusraamatus kinnisasja nr 3635709 omaniku kande ebaõigeks tunnistamise ja kande parandamise ning garaažihoonele Aleksandr Makarikov ́i omandiõiguse tunnistamiseks nõudes. Hagi hind vastuhagis 6 380 eurot
Menetlusosalised
Hageja (vastuhagis kostja) OÜ Gradiens (registrikood 10004499, XXX, lepinguline esindaja Andrei Abakumov (e-post: [email protected]); Kostja (vastuhageja) Aleksandr Makarikov (isikukood 36104283728, elukoht XXX); Vastuhagis kostja Vladislav Šarkov (isikukood 35901213730, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
11. oktoober 2011.a
Istungil osalenud isikud
Hageja (vastuhagis kostja) OÜ Gradiens lepinguline esindaja Andrei Abakumov; Kostja (vastuhageja) Aleksandr Makarikov; Vastuhagis kostja Vladislav Šarkov.
Resolutsioon 1 (10)
2-02-56
1.Jätta OÜ Gradiens hagi Aleksandr Makarikov ́i vastu garaažihoone Vestervalli 29A, Narva, ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises rahuldamata.
Jätta rahuldamata Aleksandr Makarikov’i vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkov’i vastu OÜ Gradiens Vestervalli 29A, Narva hoone pahatahtlikuks omandajaks tunnistamise, kinnistusraamatus kinnisasja nr 3635709 omaniku kande ebaõigeks tunnistamise ja kande parandamiseks ning garaažihoonele Aleksandr Makarikov ́i omandiõiguse tunnistamiseks.
3.Jätta kummagi poole menetlusekulud tema enda kanda.
4.Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.1. OÜ Gradiens esitas 01.03.2002.a hagi Aleksandr Makarikov ́i vastu, milles palus AÕS § 34, § 80, TsÜS § 112 lg 2 p 5 alusel kohustada kostjat vabastama garaažiruumid Vestervalli 29A, Narva ning kostja keeldumisel vabastada ruumid sundkorras.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja Vladislav Šarkov’i vahel 17.08.2001.a sõlmitud ostumüügilepingu nr 7486/2001.a alusel omandas hageja vallasasjast ehitise asukohaga Vestervalli 29A, Narva. Omandiõiguse kohta sai hageja 30.08.2001.a Hooneregistri tunnistuse nr 5002. Hageja ei saa omandatud asja kasutada, sest kostja ilma igasuguse aluseta takistab garaažihoone kasutamist.
3.Tsiviilasja menetlemise käigus, s.o 09.07.2007.a toimus hoonealuse maa erastamine ning hageja kanti kinnistu Vestervalli 29A omanikuna kinnistusraamatusse.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja vastuse kohaselt hageja omandas garaažihoone Vladislav Sarkov'ilt, kes ostis garaaži täitemenetluse käigus korraldatud enampakkumisel. Täitemenetlus oli läbi viidud täitemenetluse seadustiku sätete rikkudes ning kohtumenetluses on kostja avaldus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
5.Vladislav Šarkov ja OÜ Gradiens juhatuse liige Aleksander Šadrin on OÜ Gradiens kaasosanikud. Seega on tehing teeseldud.
VASTUHAGI
6.A. Makarikov’i poolt 10. mail 2002.a OÜ Gradiens vastu esitatud vastuhagi kohaselt 16.07.2001.a toimus vastuhagejale kuuluva garaažihoone Vestervalli 29a, Narva, sundvõõrandamine, millest vastuhageja ei olnud teadlik Sellest sai vastuhageja teada V. 2 (10)
2-02-56 Šarkov'ilt, kes omandas hoone 25 000 krooni eest. Sundvõõrandamine toimus selgelt alla hoone tegeliku väärtuse.
7.Vastuhageja on vaidlustanud nõude, mis oli esitatud tema vastu ja mille kohta tehtud kohtuotsuse täitmiseks sundvõõrandamine toimus.
8.10.08.2001.a esitas vastuhageja kohtutäiturile avalduse sundvõõrandamise kehtetuks tunnistamiseks seoses menetluse uuendamisega võlanõudes A. Makarikov'i vastu. 16.08.2001.a jättis kohtutäitur vastuhageja avalduse rahuldamata. Samal päeval sai V. Šarkov hooneregistrist tõendi omandiõiguse kohta. 17.08.2001.a toimus garaažihoone ostmüük V. Šarkov'i ja OÜ Gradiens vahel.
10.V. Šarkov ja A. Sadrin võtsid osa vara hindamisest 50%-le, millest vastuhageja ei teadnud. Vastuhagejal on tekkinud kahtlus, et kohtutäitur ja Hooneregistri töötajad olid huvitatud vara alla selle omahinna kiiresti müümisest. Samas müüs V. Šarkov sentigi kulutamata hoone edasi OÜ-le Gradiens 100 000 krooni eest. Vastuhageja on ainult hoone sisustamiseks kulutanud 70 000 krooni ja lisaks maa erastamiseks 17 050 krooni. Vastuhageja leidis, et V. Sarkov'i ja OÜ Gradiens vahel sõlmitud garaaži ostu _ müügileping on teeseldud tehing ja tehtud teise tehingu varjamiseks, sest garaažihoone sundvõõrandamine enampakkumisel on seadusevastane.
11.Vastuhageja palus tunnistada TsÜS § 70 alusel V. Šarkov'i ja OÜ Gradiens vahel toimunud ost-müük teeseldud tehinguks ja tunnistada tehing tühiseks ning jätta kohtukulud kostja kanda.
12.Narva Linnakohtu 20.02.2003.a kohtumäärusega kaasati vastuhagis kostjana Vladislav Šarkov. 26.02.2003.a esitas vastuhageja samas nõudes vastuhagi kostjate OÜ Gradiens V. Šarkov'i vastu.
VASTUSED VASTUHAGILE
13.10. märtsil 2003.a esitatud vastuses V. Šarkov vastuhagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt sai ta asja omanikuks kohtutäituri akti alusel. Ta ei ole isiklikult osalenud kordusenampakkumisel ja tal ei ole mingit seost kordusenampakkumise teostajaga. V. Šarkov on heauskne omandaja, mistõttu ei oma tema suhtes tähendust, millised vastuhageja kaebused kohtutäituri tegevuse peale või millised vastuhageja hagiasjad kohtu menetluses on. Ostu-müügitehing OÜ Gradiens ja Vladislav Sarkov'i vahel ei ole teeseldud tehing, kumbki lepingupooltest mingeid muid tehinguid selle ostu-müügitehingu all ei mõelnud.
14.27. mail 2002.a vastuses OÜ Gradiens vastuhagi ei tunnistanud, leides, et ostumüügitehing ei ole teeseldud, sest tehingut pole tehtud muu tehingu varjamiseks. OÜ Gradiens on heauskne omandaja. Tehingu tegemisel ei ole seadust rikutud. Ei ole tähtsust, mil viisil omandas hoone V. Šarkov. AÕS § 95 lg. 1 alusel OÜ Gradiens on heauskne omandaja.
3 (10)
2-02-56
MENETLUSE KÄIK
15.Viru Maakohtu 30.06.2009.a kohtuotsusega jäeti OÜ Gradiens hagi A. Makarikovi vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldamata, rahuldati A. Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens vastu osaliselt ja jäeti vastuhagi tervikuna rahuldamata V. Šarkovi vastu. Otsusega tuvastati A. Makarikovi omandiõigus garaažihoonele Vestervalli 29A, Narva.
16.Kuna menetluse käigus muutus vaidlusalune asi kinnisasjaks, siis Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2010.a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja saadeti asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4, millega jäeti rahuldamata A. Makarikov’i vastuhagi OÜ Gradiens ja A. Šarkov’i vastu 17.08.2001.a sõlmitud ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks.
VASTUHAGI MUUTMINE
17.19.10.2010.a.esitatud vastuhagi täpsustuse kohaselt Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-02-326 tunnistati kohtutäituri toimingud tsiviilasjas 2-1123/01 tehtud Narva Linnakohtu 05.03.2001.a jõustumata tagaseljaotsuse täitmiseks täitemenetluse algatamisel ja vastuhagejale kuuluva garaažihoone arestimisel ning arestitud hoone 16.07.2007.a enampakkumisel sundvõõrandamisel seadusevastaseks. Viru Ringkonnakohtu 29.09.2008.a otsusega tsiviilasjas 2-02-140 tunnistati 16.07.2001.a toimunud garaažihoone Vestervalli 29A, Narva, kordusenampakkumine kehtetuks.
18.17.08.2001.a sõlmitud notariaalne ostu-müügitehing on tühine algusest peale, sest lepingu sõlmimisel teadsid lepingupooled, et nende tegevus on ebaseaduslik. Tehingu tegemisel varjas V. Šarkov, et ta ei ole müüdava asja tegelik omanik ega valdaja. A. Šadrin oli teadlik, et müüja ei ole müüdava asja omanik ega valdaja.
19.Kõik Vestervalli 29A, Narva, asuva maa erastamise toimingud on tehtud OÜ Gradiens poolt ebaseaduslikult, nad on tehtud kohtu poolt 23.08.2001.a hagi tagamiseks seatud keelu rikkudes. Vastuhageja vastavalt maareformi seadusele ostis 1998.a välja Vestervalli 29A, Narva, asuva garaažihooni teenindamiseks vajaliku maatüki, makstes selle eest 17 050 krooni
20.Vastuhageja palus: 1) tunnistada kostja OÜ Gradiens garaažiboksi pahatahtlikuks omandajaks; 2) tunnistada 17.08.2001.a tehtud notariaalne tehing tühiseks algusest peale; 3) tunnistada OÜ Gradiens hoone teenindamiseks vajaliku maa pahatahtlikuks omandajaks; 4) tunnistada ebaõigeks kinnistusraamatu kanne OÜ Gradiens Vestervalli 29A, Narva, kinnisasja omaniku kandmise kohta; 5) AÕS § 65 alusel teha otsus hoone teenindamiseks vajaliku maa kinnistamiskande muutmiseks vastuhageja kasuks; 6) AÕS § 65 lg 2 alusel kanda vastuväide kinnistusraamatusse kostja kasutusõiguse piiramiseks; 7) välja mõista kostjalt vastuhageja kasuks varaline kahju 30 000 krooni ja mittevaraline 70 000 krooni.
MENETLUSE KÄIK
21.Viru Maakohtu 28.02.2011.a kohtumäärusega jäeti vastuhagi käiguta ja vastuhagejale anti tähtaeg nõuete täpsustamiseks ja igaühelt nõudelt riigilõivu tasumiseks.
4 (10)
2-02-56
22.25. märtsil 2011.a esitatud hagi täpsustuses palus vastuhageja: 1) tunnistada OÜ Gradiens Vestervalli 29A, Narva, asuva hoone pahatahtlikuks omandajaks; 2) tunnistada ebaõigeks OÜ Gradiens omaniku kanne kinnistusraamatus; 3) kohtul teha otsus nõusoleku andmise kohta kinnistusraamatu kande parandamiseks; 4) tunnistada vastuhageja omandiõigust garaažihoonele. Koos vastuhagi täpsustusega esitatud menetlusabi taotluses palus vastuhageja vabastada teda riigilõivu tasumisest.
23.Viru Maakohtu 11.05.2011.a kohtumäärusega rahuldati vastuhageja menetlusabi taotlus osaliselt ja ta vabastati vastuhagiavalduses toodud nõuetelt 543.24 eurot riigilõivu tasumisest. OÜ Gradiens hoone Vestervalli 29A, Narva, asuva hoone pahatahtlikuks omandajaks tunnistamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastamise osas jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata. Kohus määras selle nõude osas hagi hinnaks 1 595 eurot ja kohustas vastuhagejat tasuma nimetatud nõudelt riigilõivu summas 319.55 eurot. Vastuhageja tasus riigilõivu 319.55 eurot 31.05.2011.a. Viru Maakohtu 13.06.2011.a kohtumäärusega võeti vastuhagi menetlusse.
OÜ GRADIENS VASTUVÄITEID VASTUHAGILE
24.29. novembril 2010.a ja 08.07.2011.a esitatud OÜ Gradiens vastuse kohaselt kostja ei ole 23.08.2001.a kohtumäärusega seatud keeldu rikkunud, ta ei ole teostanud mingeid tehinguid hoonega, vaid kasutas ainult maatüki ostueesõigust, mis ei või olla käsitletud vallasvaraga tehingute tegemise keelu rikkumisena.
25.Vastuhageja ei suhtu vaidlusaluse ehitisse kui omandisse, faktiliselt aktsepteeris ta kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumise tulemusi. Antud asjaolu on tõendatud sellega, et vastuhageja ei tagastanud kohtutäiturile vahet ehitise müügihinna ja kohtutäituri poolt väljamõistetava võlgnevuse summa vahel, mis oli üle kantud tema arveldusarvele.
26.Omandiõigus garaažihoonele on tekkinud V. Šarkovil tema poolt ostuhinna täieliku tasumise momendil. V. Šarkov on vaidlusaluse ehitise heauskne omandaja, sest enampakkumise läbiviimisel ning tema poolt ostuhinna tasumisel tema ei teadnud ega pidanud teadma edaspidi mistahes vaidluste tekkimisest nimetatud ehitise suhtes. V. Šarkov on AÕS § 95 lg 3 alusel heauskne omandaja. Kostja rõhutas, et 17.08.2001.a sõlmitud ostumüügilepingu punktides 4 ja 5.1. leppisid lepingupooled kokku, et nii asja omandiõigus kui ka selle valdus ja kasutus lähevad ostjale üle ostu-müügilepingu allkirjastamise päeval. Lepingu punktis 7.4. kinnitas notar, et lepinguobjekti kuuluvus müüjale on kontrollitud. Lähtudes sellest V. Šarkov ning seda enam OÜ Gradiens ei teadnud ega võinud eeldada, et müüdava ehitise suhtes esineb võõrandamispiirang. Vastavalt AÕS § 95 lg 2 omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Tuginedes sellele, et ostu-müügitehingu tõestamisel notari poolt kontrollitud registriandmete õigsust eeldatakse, samuti et OÜ Gradiens ei olnud vastuhageja ja kohtutäituri vahelise vaidluse osaliseks, võib vastavalt AÕS § 95 lg 1 järeldada, et OÜ Gradiens, on omandanud vaidlusaluse ehitise heauskselt ja on selle omanik valduse saamisest ka siis, kui V. Šarkov ei olnud õigustatud omandit üle andma. Kuna OÜ Gradiens oli heauskne omandaja, siis asjaõiguslepingu kehtivus ei sõltu sellest, kas ta teadis, et V. Šarkov ei ole asja omanik.
5 (10)
2-02-56
27.Vastuhagis kostjate vahel tehingu tegemisel 17.08.2001.a keelumärget hooneregistris ei olnud. Vastuhageja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale alles 23.08.2001.a.
KAASKOSTJA VASTUVÄITED
28.Muudetud vastuhagi esitamisest ja vastuhagile kirjaliku vastuse esitamise kohustustest teatas kohus vastuhagis kaaskostja V. Šarkovile. Vastuhagi koos lisadega on 28.06.2011.a kaaskostjale isiklikult kätte toimetatud, kuid kaaskostja ei ole kohtule kirjalikku vastust vastuhagile esitanud.
KOHTUISING
29.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Esindaja teatas, et hagist on võimalik loobuda, kui kostja kinnitab, et kostjal ei ole garaažiboksi võtmeid ja hoone valdus kuulub hagejale. Kostja sellega ei nõustunud ja esindaja palus hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata.
30.Vastuhageja toetas vastuhagi ja palus jätta tema vastu esitatud OÜ Gradiens hagi rahuldamata. Vastuhageja teatas, et ta ei soovi asendada omandiõiguse tunnistamise nõuet hüvitise väljasmõistmise nõudmisega ja palus vastuhagi rahuldada.
31.Vastuhagis kostja V. Šarkov ei nõustunud vastuhagiga. Tema selgituste kohaselt pärast hoone enampakkumisel omandamist ei koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti. Ei ole ta saanud ka garaažihoone võtmeid. Sellepärast vahetati garaažiuksed.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Kohus, tutvunud hagi- ja vastuhagiavaldustega ning vastustega hagile ja vastuhagile, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus kogutud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et nii hagi kui vastuhagi tuleb rahuldamata jätta. Hagi põhjendamatus
33.Jõhvi notar Anne Kivend’i juures 17.08.2001.a sõlmitud ehituse ostu-müügilepingu alusel omandas hageja V. Šarkov’ilt vallasasjana ühekorruselise garaaži asukohaga Vestervalli 29, Narva, hinnaga 100 000 krooni (I kd tl 8). Hageja nõudeks on kohustada kostjat vabastama garaažiruumid.
34.Hagi on esitatud 01.03.2002.a. Hagi esitamise ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 1 tulenevalt igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
35.TsMS § 457 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Viru Maakohtu 30.06.2009.a kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 4 jäeti rahuldamata A. Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens vastu 17.08.2001.a ostu-müügi 6 (10)
2-02-56 tehingu teeseldud ja algusest peale tühiseks tunnistamise nõudes (II kd lk 49). Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2010.a kohtuotsusega jäeti muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4 (II kd tl 123). Selle ja ostu-müügilepinguga on tuvastatud, et hageja on alates 17.08.2001.a vaidlusaluse garaažihoone omanik.
36.Samas eeltoodu veel ei tähenda, et hagi tuleb rahuldada. Asja vabastamiseks kohustamise ja valduse taastamise hagiavalduse lahendamisel peab hageja tõendama omandiõiguse või valduse tekkimist ja kostja poolt selle rikkumist. Hagi ole võimalik rahuldada, kui nende asjaolude esinemine ei ole tõendatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Asjas ei ole tõendatud, et kostja valdab ja kasutab garaažiboksi või takistab hageja poolt selle valdamist ja kasutamist. Vastuhagis kostja V. Šarkov on teatanud kohtule, et pärast enampakkumisel omandamist vahetati garaažihoone uksed ja sellest ajast alates ei ole garaažihoone enam vastuhageja kasutuses (III kd tl 127). Kohtule 29.11.2010.a esitatud arvamuses kinnitab hageja, et kostja väide, et alates 2001.a garaaž oli kostja valduses, on paljasõnaline. Asja valdab, kasutab ja reaalset võimu asja üle teostab hageja. Hageja tasub maamaksu, hooldab territooriumi (niidab muru, koristab prügi jne) ja täidab muid kohustusi, mis on seotud omandi ülalpidamisega (II kd lk 182, 183).
37.Eeltooduga on tõendatud, et ei praegu ega kogu tsiviilasja menetlemise käigus kostja ei vallanud ega kasutanud asja, mille vabastamist ja mille valduse üleandmist hageja nõuab. Kuna kostja ei valda asja, ei takista ega takistanud asja valdamist, siis kostja pole hageja õigusi rikkunud. Hagi ei ole esitatud hageja rikutud õiguste kaitseks, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldamata jätmine
38.Vastuhagi on esitatud põhjustel, et: 1) nõue, mille täitmiseks garaažihoone sundvõõrandati, oli vaidlustatud ja asjas menetlus taastati; 2) vastuhageja ei olnud teadlik temale kuuluva garaažihoone sundvõõrandamisest; 3) sundvõõrandamine on tunnistatud kehtetuks; 4) vaidlusaluse asja ostu-müügilepingu sõlmisel olid vastuhagis kostjad teadlikud menetluse käigust.
39.Narva Linnakohtu 05.03.2001.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-1528/02 rahuldati Igor Ševtšenko hagi Aleksandr Makarikovi vastu 13 250 krooni nõudes. Kohtutäitur Viktoria Šabass korraldas kohtuotsuse täitmiseks enampakkumised Aleksandr Makarikovile kuuluva garaažihoone sundvõõrandamiseks. Vastuhagis kostja V Šarkov omandas asja kordusenampakkumisel. Narva Linnakohtu 14.08.2002.a tõendi kohaselt jõustumismärge eelnimetatud tagaseljaotsuse jõustumise kohta on pandud eksikombel (I kd lk 69). Vastuhagi kohaselt menetlus eelnimetatud hagis taastati 06.08.2001.a. Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
40.Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus: 1) kas vastuhagis kostjate omandiõigus vaidlusalusele garaažihoonele on tekkinud seaduslikul alusel; 2) kui jah, kas vallasasjast hoonele omandiõiguse tekkimine andis omanikule õiguse viia lõpule erastamistoimingud hoonealuse ja hoone teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks; 3) kas vastuhagi kuulub rahuldamisele. 7 (10)
2-02-56
41.Viru Ringkonnakohtu 29.09.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-02-140 rahuldati Aleksandr Makarikov’i hagi kohtutäitur Viktoria Šabass vastu osaliselt ja tunnistati kehtetuks 16.07.2001.a toimunud vallasvarast garaaži Vestervalli 29A, Narva, kordusenampakkumine (I kd lk 138-148). Kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei välistanud V. Šarkov’i omandiõiguse tekkimist vaidlusalusele garaažihoonele, sest asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 alusel vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 93 tulenevalt, kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Täitemenetluses korraldatud enampakkumisel tuleb müüdud korteri väljanõudeõiguse loovutajaks lugeda kohtutäitur ning väljanõudeõiguse loovutamise ajaks ostuhinna täieliku tasumise aeg (vt RKO 3-2-1-68-03 p27). Nimetatud sätete kohaselt oli kohtutäituril võimalik võõrandada V. Šarkovile asja, mis asja võõrandmisel hetkel oli vastuhageja omandis ja valduses.
42.AÕS § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Sama paragrahvi lõike 3 kuni 01.07.2003.a kehtinud redaktsiooni kohaselt omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes. Kuna V. Šarkov omandas asja avalikul enampakkumisel, siis ei nõustu kohus vastuhageja väidetega vastuhagis kostjate pahatahtlikkuse kohta, sest avalikul enampakkumisel asja omandamisel kehtib asja heauskselt omandamise eeldus. AÕS § 95 lg 2 alusel omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja igal ajal välja nõuda. Kohus nõustub OÜ Gradiens väitega, et kuna kostjate vahel sõlmitud ostu-müügilepingu punktis 7.4 kohaselt notar on kontrollinud lepingu objekti kuuluvust müüjale, siis ei pidanud kostjad eeldama müüdava asja suhtes piirangute esinemisest. Käesoleva otsuse põhjenduste punktis 35 on tuvastatud, et vastuhagis kostjate vahel 17.08.2001.a sõlmitud ostu-müügileping ei ole tühine. Seega vastus käesoleva otsuse põhjenduste punktis 40 toodud esimesele küsimusele on jaatav, st vastuhagis kostjad on omandanud garaažihoone heauskselt ja seaduslikul alusel. Sellepärast vastuhagi OÜ Gradiens garaažihoone pahatahtlikuks omandajaks tunnistamise nõudes tuleb rahuldamata jätta.
43.Narva Linnakohtu 23.08.2001.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-1123/01 (Dmitri Makarikovi kaebus kohtutäitur Viktooria Šabass’i tegevuse peale) hagi tagamiseks keelati toimingute ja tehingute tegemine hoonega Vestervalli 29A, Narva (I kd lk 49). Kohtumäärus on tehtud pärast seda, kui vastuhagis kostjad ostu-müügilepingu sõlmisid. Vastuhageja ega vastuhagis kostjad ei olnud selle tsiviilasja pooled. Sellepärast põhjendamata on vastuhageja väited kostjate poolt kohtumäärusega seatud keelu rikkudes erastamistoimingute tegemise kohta.
44.Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 3 esimese lause kohaselt ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Maareformi läbiviimise, maasuhete ümberkorraldamise ja maade tagastamise õiguslikud 8 (10)
2-02-56 alused on reguleeritud maareformi seadusega (MaaRS), mille § 4 kohaselt maareform kui omandireformi osa viiakse läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) ja MaaRS sätestatud tingimustel ja korras.
45.Kuna OÜ Gradiens sai garaažihoone omanikuks, oli tal õigus taotleda vallasjast hoonealuse ja hoone teenindamiseks vajaliku maa erastamist. MaaRS § 23 lg 1 teise ja kolmanda lause järgi maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Narva Linnavalitsuse 02.05.1997.a korraldusega nr 563-k vastuhageja avalduse alusel eraldati hoone 29A, Narva teenindamiseks 1 100 m2 (II kd lk 23). Riigi Maa-ameti Ida-Viru Maakatastri 10.05.2001.a õiendi järgi Narva Linnavalitsuse 08.03.2001.a korralduse nr 480-k alusel moodustati Vestervalli 29A, Narva, katastriüksus 51101:003:0039 sihtotstarbega elamumaa (II kd lk 24). Maa-ameti 17.12.2008.a tõendi kohaselt Narva Linnavalitsuse 18.04.2007.a korraldusega 520-k muudeti Narva Linnavalitsuse 08.03.2001.a korraldus nr 480-k, muudatused registreeriti maakatastris 16.05.2007.a ja 09.07.207.a avati Viru Maakohtu Narva kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 3635709 (II kd lk 3).
46.Pooltel ei ole vaidlust Narva Linnavalituse õigustatuse üle erastamistoimingute teostamiseks. ORAS § 35 lg 1 alusel munitsipaalomandis oleva vara erastamist korraldab kohalik omavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MaaRS § 222 lg 2 kohaselt maavanem võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist. Ka MaarS § 23 lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määruse nr 267 „Maa ostuõigusega erastamise kord“ punkti 5 esimese lause kohaselt maa erastamise korraldaja võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist.
47.MaaRS § 23 lg 5 teise ja kolmanda lause alusel maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingud sõlmib riigi nimel erastamise korraldaja. Maa erastamisel võib müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmida lihtkirjalikus vormis. Narva linnapea ja OÜ Gradiens vahel 28.05.2007.a sõlmitud maa ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel Narva Linnavalitsuse 18.04.2007.a korralduse nr 520-k alusel ostis OÜ Gradiens 1 131 m2 maatüki hinnaga 70 120 krooni. Lepingupooled avaldasid, et nad on kinnisomandi üleminekus kokku leppinud ja käsitlevad seda asjaõiguslepinguna MaaRS § 23 lg 5 tähenduses. Lepingupooled palusid avada kinnisturaamatu registriosa ja kanda kinnistut iseloomustavad andmed (ärimaa, Vestervalli tn 29A, Narva, katastritunnus 51101:003:0039, pindala 1 131 m2) ning kanda kinnistusregistriosa teise jakku omanikuna OÜ Gradiens (II kd 44, 45). 09.07.2007.a kanti OÜ Gradiens kinnistusraamatusse kinnisasja nr 3635709 omanikuna (II kd lk 46).
48.Eelmises punktis tooduga on tuvastatud, et Narva Linnavalitsuse 02.05.1997.a korraldus nr 563-k, mille alusel vastuhageja väidetavalt maad erastas, on muudetud, mistõttu ei ole selle alusel ka toimunud katastriüksuse moodustamine ega maa erastamine vastuhageja poolt. Vastuhageja ei ole Narva Linnavalitsuse 18.04.2007.a korraldust 520-k seadusega ettenähtud tähtajal halduskorras vaidlustanud. Seega katastriüksuse ja kinnisasja moodustamise õiguslik 9 (10)
2-02-56 alus (haldusakt) on kehtiv ja OÜ Gradiens on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna seaduslikul alusel. Seega vastus käesoleva otsuse põhjenduste punktis 40 toodud küsimusele 2 on jaatav.
49.21.10.1998.a erastamisväärtpaberite ostu-müügilepingu ja Narva Linnavalitsuse maaosakonna teatise kohaselt vastuhageja on tasunud Vestervalli 29A, Narva, krundi erastamise eest 17 050 EVP krooni (II kd lk 20, 21). Samas maa erastamise eest tasumine ei tähenda, et selle tõttu muutus vastuhageja automaatselt kinnisasja omanikuks. Kuna õiguslik alus, mille alusel OÜ Gradiens kanti kinnitusraamatusse kinnisasja registriosa nr 3635703 on kehtiv, siis ei ole võimalik vastuhagi rahuldada ka kinnisturaamatu kande ebaõigeks tunnistamise. Vastuhagejaga ei ole asjaõiguslepingut sõlmitud, mistõttu ei ole ta kinnisasja omanikuks saanud. Sellepärast vastuhagi kinnisturaamatu kande parandamise nõudes tuleb rahuldamata jätta.
50.Vallasajast garaažihoone ja ehitiste aluse maa kinnistusraamatusse kandmisega muutus hooned kinnisasja oluliseks osaks, mistõttu enam ei ole võimalk tunnistada vastuhageja omandiõigust garaažihoonele.
51.Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtukulud
52.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastuhagis kostja V. Šarkov on teatanud kohtule, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud (II kd tl 127). Kuna hagi ja vastuhagi jäetakse rahuldamata, siis vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 esimesele lausele jätab kohus hageja ja vastuhageja kulud nende endi kanda.
53.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2012 otsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
1.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 04. novembri 2011.a otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt Aleksandr Makarikovi 10 (10)
2-02-56 vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkov’i vastu.
3.Lugeda tuvastatuks, et OÜ Gradiens ei omandanud heauskselt Narvas Vestervalli 29A asuvat garaažihoonet vallasasjana enne hoone muutumist kinnisasja oluliseks osaks.
4.Jätta Viru Maakohtu otsus muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata Aleksandr Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja Vladislav Šarkov’i vastu kinnistusraamatus kinnisasja nr 3635709 omaniku kande ebaõigeks tunnistamise ja kande parandamise, samuti garaažihoonele Aleksandr Makarikov’i omandiõiguse tunnustamise nõuetes.
5.Rahuldada Aleksandr Makarikov’i apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta poolte kohtukulud kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Kohtuotsus jõustus 13.07.2012.a
11 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.