AT hagi B.Y.T OÜ (endise ärinimega E ) vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 (kuni 01.07.2009.a. kehtinud töölepinguseadus) alusel, hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel summas 3037,08 eurot, saamata jäänud palga väljamõistmiseks summas 1879,96 eurot, viiviste väljamõistmiseks palga õigeaegse mittemaksmise eest summas 68,33 eurot ja hüvitise väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest summas 1518,54 eurot.
Tsiviilasja hind
6503,91 eurot
Menetlusosalised
Hageja AT(i.k. XXX, elukoht XXX Hageja esindaja Reimo M (XXX) Kostja OÜ B.Y.T (endine ärinimi OÜ E , registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja T P
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada AT ja B.Y.T OÜ (endise ärinimega E lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 29.11.2008.a.
OÜ)
vahel sõlmitud tööleping
3.Välja mõista B.Y.T OÜ AT kasuks:
3.1.hüvitis töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg 2 alusel summas 1814,60 (üks tuhat kaheksasada neliteist eurot ja 60 senti) eurot;
saamata jäänud palk summas 1712,48 (üks tuhat seitsesada kaksteist eurot ja 48 senti) eurot;
3.3.viivis palga õigeaegse mittemaksmise eest summas 68,33 (kuuskümmend kaheksa eurot ja 33 senti) eurot;
3.4.hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 1518,54 (üks tuhat viissada kaheksateist eurot ja 54 senti) eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta AT menetluskuludest 85% B.Y. T OÜ kanda ja 15 % AT kanda.
5.Jätta B.Y. T OÜ menetluskuludest 85 % tema enda kanda ja 15 % AT kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik ja hageja nõue.
1.Poolte vahel sõlmiti määramata ajaks tööleping 13.10.2008.a. (t/l 10-12) milles kokkulepitu kohaselt asus hageja alates 14.10.2008.a. tööle ehitajana Soome Vabariiki. Pooled leppisid töölepingus kokku, et hageja tööajanorm on 40 tundi nädalas (p 4.3), tööaja arvestust peetakse nädala lõikes (p 4.2), hageja töötasu suuruseks on 10,55 eurot ehk 165.- krooni tunnis, millele lisaks maksab tööandja töötajale 500.- krooni päevaraha iga välislähetuses viibitud päeva eest (p 5.1). Lepingu p-s 5.4. kokkulepitu kohaselt pidi tööandja maksma palka iga kuu 5. ja 20. kuupäeval.
2.20.10.2008.a. kandis kostja hageja pangakontole 10.309.- krooni ja 04.11.2008.a. 16.495.krooni selgitusega töötasu ja töölähetusraha (t/l 13).
3.Kuna Kostja ei maksnud hagejale palka 20.11.2008.a., saatis hageja kostjale 24.11.2008.a. tähitud kirja töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel põhjusel, et tööandja ei maksnud töötajale palka kokkulepitud ajal, s.o. 20.11.2008.a. ja tööandja ei kindlustanud töötajat tööga (t/l 14).
4.Hageja on seisukohal, et tulenevalt nimetatud avaldusest tuleb tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks 29.11.2008.a. Kostja sel päeval hagejale lõpparvet ei maksnud.
5.02.12.2008 pöördus hageja töövaidluskomisjoni paludes pooltevaheline tööleping lõppenuks tunnistada TLS § 82 alusel, välja mõista kostjalt vähem makstud töötasu ja lähetuse päevaraha ning hüvitus 2 kuu keskmise palga suuruses TLS § 82 alusel. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista lähetuse sõidupiletite raha, puhkusehüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise
palga. (TVK t/l 5-6).
6.Kostja saatis päras hagejalt töölepingu lõpetamise avalduse saamist AT töölepingu lõpetamise teate 10.12.2008.a. kuupäevaga, mille kohaselt loeb tööandja pooltevahelise töölepingu lõppenuks 15.12.2008.a. TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. (t/l 15). Hageja on seisukohal, et nimetatud kostja käitumine ei olnud kooskõlas seadusega, sest pooltevaheline tööleping oli juba lõppenud 29.11.2008.a.
7.18.02.2009.a. esitas hageja töövaidluskomisjonile oma täpsustatud nõude milles ta palub tunnistada tööleping lõppenuks poolte vahel TLS § 82 lg 2 alusel, välja mõista tööandjalt 2 kuu keskmine töötasu summas 40.920.- krooni, sõidukulud 360.- krooni (laevapilet) ja puhkusehüvitise 2 puhkepäeva eest summas 2728.- krooni (TVK t/l 14-19). Hageja loobus kostja vastu oma nõuetest maksmata jäänud töötasu osas summas 22.815.- krooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise nõudes, sest töövaidluskomisjoni pädevuses ei ole üle 50.000.krooniste nõuete lahendamine. AT teatas töövaidluskomisjonile, et esitab nimetatud nõuetes hagi kohtule.
8.Hageja pöörduski 10.03.2009.a. kohtusse hagiga välja mõista kostjalt palga maksmisega viivitamise aja eest PalS § 35 alusel viivist 0,5 % päevas kuni palga reaalse maksmiseni, välja mõista kostjalt maksmata töötasu summas 29.415.- krooni, välja mõista lõpparve kinnipidamise eest 1 kuu keskmine palk summas 23.760.- krooni (t/l 4-7). Harju Maakohus võttis hageja nõuded menetlusse 30.03.2009.a. (ts. asi 2-09-9969) (t/l 16).
9.Töövaidluskomisjon tegi 21.04.2009.a. töövaidlusasjas 9.4.-02/3710-08 otsuse, millega rahuldas hageja avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja - kasutamata puhkusehüvitise kompensatsioon 2728.- krooni, - töölähetuse sõidukulud summas 360.- krooni. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata töötaja nõude tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel ja välja mõista hüvitus. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud hageja, kes esitas kohtusse hagi (t/l 54-6), milles palus: - tunnistada pooltevaheline tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel; - välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel töötaja 2 kuu keskmise palga ulatuses; - välja mõista kostjalt töölähetuse sõidukulud summas 1261,80 krooni ja - välja mõista kostjalt maksmata jäänud puhkusekompensatsiooni 1 päeva eest summas 1364.- krooni. Kohus liitis oma 07.10.2009.a. määrusega AT kõik nõuded OÜ E vastu ühte menetlusse (t/l 5253).
10.Harju Maakohus jättis oma otsusega 21.05.2010.a. rahuldamata AT hagi OÜ E vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, hüvitise saamiseks TLS § 82 lg 2 alusel, saamata töötasu, viivise, täiendava puhkusekompensatsiooni ja lähetuskulu ning TLS § 119 lg 2 alusel hüvitise väljamõistmiseks (tl 128-131).
11.Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 17.12.2010.a. kohtuotsusega osaliselt Harju Maakohtu otsuse ja saatis tühistatud osas, s.o. - töölepingu lõpetamise aluse tuvastamise - TLS § 82 lg 2 järgse hüvitise väljamõistmise
- töötasu ja viivise väljamõistmise ning - lõpparve kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmise nõude TLS § 119 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
12.Asja uuel arutamisel kohtus jääb hageja oma seisukoha juurde, et ta esitas 24.11.2008.a. avalduse tööandjale TLS § 82 lg 1 alusel töölepingu lõpetamiseks tööandjapoolse lepingu rikkumise, s.o. palga maksmatajätmise tõttu, kuid tööandja sellele ei reageerinud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja hagejaga töölepingut enam 10.12.2008.a. lõpetada, sest tööleping oli juba selleks ajaks lõppenud, sest kostja hagejapoolset töölepingu ülesütlemist seaduses sätestatud korras ei vaidlustanud. Tulenevalt eeltoodust tuleb pooltevaheline tööleping lugeda lõppenuks 29.11.2008.a., mitte 15.12.2008.a. Hageja ei nõustu ka sellega nagu oleks ta puudunud omavoliliselt töölt alates 05.11.2008.a. Hageja sõitis veel 11.11.2008.a. Soome kahe teise töötajaga (AAA ja GV) ja naasis sealt 13.11.2008. Hageja pöördus 2008.a. novembris korduvalt kostja poole telefoni teel küsimusega millal tööd saab. 13.11.2008..a saatis kostja oma töötajad Soomest Eestisse tagasi töömahu vähenemise tõttu. Tööandja juures töötas lisaks V ka AK, kellega lõpetati tööleping tööandja poolt 20.11.2008.a. Nimetatud hageja väite tõendamiseks taotles hageja üle kuulata tunnistajana AK. Kuna kostja kohustus oli garanteerida hagejale töö 40 tundi nädalas ja maksta selle eest töötasu, kuid kostja hagejat tööga lubatud mahus ei kindlustanud, pidi ta maksma töötajale lepingus kokkulepitud tasu ja hagejal on õigus seda hagi esitamisega nõuda. Kuna kostja hagejale saamata palka välja ei maksnud ja teda tööga ei kindlustanud, on hageja õigustatud nõudma temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Samuti on hageja õigustatud nõudma TLS § 82 lg 2 alusel hüvitist 47.520.- krooni ehk 3037,08 eurot, saamata jäänud palka 1879,96 eurot, viivist palga õigeaegse mittemaksmise eest summas 68,33 eurot ja hüvitise väljamõistmist lõpparve kinnipidamise eest summas 1518,54 eurot. Tööleping tuleb lugeda lõppenuks 29.11.2008, kuna kostja sai kätte hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel 25.11.2008.
13.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud töölepingu, töötaja avalduse tööandjale 24.11.2008.a. töölepingu lõpetamise kohta, pangakonto väljavõtte talle tööandja poolt ülekantud palga ja lähetuskulude kohta, mootorlaevade SuperStar ja Baltic Princess pardakaardid 2008.a. novembrikuust, postikviitungi tööandjale töölepingu lõpetamise avalduse saatmise kohta tähitud postiga ja AT 2008.a. tuludeklaratsiooni. Kostja vastuväited hagile.
14.Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud töölepingu ülesütlemiseks esitatud avalduse põhjendatust. Töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel on töötajal õigus vaid juhul kui tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud ning selle rikkumine on tõendatud. Hageja pole tööandjale esitatud avalduses väitnud milles E i kohustuste rikkumine seisnes ja mis seda tõendab. Lisaks sellele ei ole töötasu maksmise paaripäevane viivitamine töölepingu oluline rikkumine, mis saab olla aluseks TLS § 82 lg 1 alusel tööleping lõpetada. E maksis hagejale töötasu Eesti Vabariigis kehtinud regulatsioonist lähtuvalt, s.o. tehtud töö eest, ja hagejal puuduvad nõuded seoses töötasuga kostja vastu.
15.Lisaks sellele leiab kostja, et vaatamata töötajapoolsele jämedale töölepingu rikkumisele ei olnud OÜ-l E kohustust töötajaga töölepingut viivitamatult lõpetada, mistõttu oli kostja poolt töölepingu lõpetamine hagejaga 15.12.2008.a. nõuetekohane ja tööleping poolte vahel lõppes 15.12.2008.a.
16.Kostja väidetel ei lähetanud ta hagejat perioodiks 11.11.2008.a. – 13.11 2008.a. välislähetusse ning kostja sõnul ei ole seda asjaolu võimalik ka reisidokumentidega ning tunnistaja ütlustega tõendada, sest dokumentidelt ei nähtu kas need on ostetud puhkuse või tööreisiks. Ühe töötaja ütlused ei saa aga tõendada teise töötaja välislähetuses olemist. Lisaks sellele viibis Arne Kukk kohtusaalis asja arutamise ajal kui esimese astme kohus asja esimesel korral arutas, mis välistab tema ülekuulamise TsMS § 260 lg 1 kohaselt.
17.Kostja on seisukohal, et hageja väide nagu oleks kostja töömahu vähenemist kinnitanud, on vale - kostjal oli kogu poolte töösuhte kestvuse aja hagejale tööd pakkuda, hageja ei ole vastupidist tõendanud.
18.Lõpetuseks leiab kostja, et hageja poolt esitatud keskmise töötasu arvestus ei vasta jätkuvalt Eesti Vabariigis kehtivale regulatsioonile. Tulenevalt sellest on valed ka hageja poolt arvutatud viivised PalS § 35 alusel.
19.Kostja palub igal juhul arvesse võtta seda, et pooltevaheline töösuhe kestis vaid 17 kalendripäeva.
20.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena väljavõtte AT palgaarvestusest, hageja töölähetusse saatmise korraldused, hageja kohta tööandja juures peetud tööaja arvestuse tabelid, AT poolt 17.11.2008.a. koostatud raporti, JA ja GP poolt koostatud seletused ja tööandja poolt hagejale saadetud töölepingu lõpetamise teate koos postikviitungiga. Kohtuotsuse põhjendused.
21.Kohus juhindub kohtuotsuse tegemisel käesolevas töövaidluses kuni 01.07.2009.a. kehtinud töölepinguseadusest vastavalt käesoleval ajal kehtiva TLS § 131 lg 2 teises lauses sätestatule, mille kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.a. 1. juulit, senikehtinud seadust. Kohus kontrollib hageja nõuete põhjendatust kostja vastu vastavalt hageja poolt esitatud ja kohtu menetluses käeoleval ajal olevatele nõuete järjestusele.
22.Töölepingu lõpetamise aluse tuvastamise. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja saatis kostjale 24.11.2008.a. tähitud kirja töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Hageja on märkinud töölepingu lõpetamise avaldusse, et soovib lepingu lõpetada põhjusel, et tööandja ei maksnud talle 20.11.2008.a. töötasu nagu oli lepingus kokku lepitud ega kindlustanud töötajat tööga (TVK t/l 10). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja väide nagu poleks töötaja töölepingu lõpetamise avaldusse märkinud lepingu lõpetamise põhjust, õige ja on ümber lükatud nimetatud tõendiga. Kohus leiab, et kostja, olles saanud hagejalt 24.11.2008.a. avalduse sooviga tööleping lõpetada TLS § 82 lg 1 alusel, oleks pidanud kas pooltevahelise töölepingu nimetatud alusel 5- päevalise etteteatamistähtaja möödumisel lõpetama või vaidlustama töölepingu lõpetamise aluse töövaidlusorganis. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-120-05. Kuna kostja aga kumbagi nimetatust ei teinud, lõppes pooltevaheline tööleping 29.11.2008.a. ja tööandjapoolne töölepingu lõpetamine 10.12.2008.a. TLS § 86 lg 5 alusel on õigustühine, sest selleks ajaks oli poolte töösuhe juba lõppenud ja juba lõppenud lepingut teistkordselt lõpetada ei saanud. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus käesolevas otsuses ka analüüsida töölepingu ülesütlemise aluseid ning hinnata kas tööandja rikkus lepingut oluliselt või mitte. Nimetatust tulenevalt ei oma vaidluse lahendamisel tõenduslikku tähendust ka tunnistaja Aarne Kuke ütlused.
23.TLS § 82 lg 2 järgse hüvitise väljamõistmine. Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 22 seisukohale, et pooltevaheline töösuhe lõppes TLS § 82 lg 1 alusel, on hageja õigustatud saama kostjalt vastavalt TLS § 82 lg 2 sätestatule ka hüvitust kuni töötaja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja palk on 10,55 eurot tunnis ja tema tööaeg on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas, pidi hageja päevapalga suuruseks olema 84,40 eurot päevas. Tulenevalt eeltoodust ja tol ajal kehtinud Keskmise palga arvutamise korra §-st 4 lg 4 oli hageja keskmise kuupalga suuruseks seega 1814,60 eurot kuus /(23+20): 2 x 84,40/ . Arvestades asjaoluga, et hageja töötas kostja juures väga lühikest aega (34 tööpäeva), asub kohus seisukohale, et põhjendatud on tööandjalt välja mõista hageja kasuks TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses ehk 1814,60 eurot.
24.Töötasu ja viivise väljamõistmise . Palga maksmise kohustus tulenes tööandjal TLS § 49 p 2 sätestatust. Töötasu (palga) mõiste sätestas PalS § 2 lg 1. TLS § 26 lg 1 p 3 kohaselt oli kokkulepe töötasu kohta töölepingu üheks kohustuslikuks tingimuseks. Tulenevalt asjaolust, et pooled olid töölepingus kokku leppinud, et hageja palk oli 10,55 eurot tunnis ja tema tööaeg oli 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas, pidi hageja päevapalga suuruseks olema 84,40 eurot päevas ja kogu perioodi eest mis hageja kostja juures töötas, s.o. 14.10.2008.a. kuni 29.11.2008.a. eest pidi hageja saama kokku palka 34 tööpäeva eest ehk 2869,60 eurot (34 x 84,40). Kuna kostja on töövaidluskomisjonile esitatud hageja palgaarvestuse väljavõtte kohaselt tasunud hagejale palka kokku 18.105.- krooni ehk 1157,12 eurot (TVK t/l 31), kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks täiendavat palka 1712,48 eurot. Viivise väljamõistmisel palga maksmisega viivitatud aja eest juhindub kohus PalS § 35, mis sätestas, et tööandja maksab töötajale palga maksmisega või töötaja palgakontole ülekandmisega viivitamise eest viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja palub välja mõista kostjalt viivist 9 päeva eest, s.o. 20.11.2008.a. – 29.11.2008.a. eest, mil kostja palga maksmisega viivitas. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et kohus asus kohtuotsuse p-s 23 seisukohale, et hageja keskmise palga suuruseks kuus oli 1814,60 eurot, kuuluks kostjalt väljamõistmisele palga maksmisega viivitamise aja eest 81,70 eurot (1814,60 x 0,5 % x 9). Kuna hageja palub viiviste katteks välja mõista 68,33 eurot ja kohus hagi piire ületada ei tohi, kuulub väljamõistmisele viiviste katteks hageja poolt nõutav summa.
25.Lõpparve kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmise nõude TLS § 119 lg 2 alusel Viimasena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt välja TLS § 119 lg 2 alusel hageja keskmine palk lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest. Vastavalt TLS § 74 lõikele 2 oli tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 32 lg 1 kohaselt oli tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma välja kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tulenevalt TLS § 119 lõikest 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.
Juhindudes eeltoodust ning sellest, et kostja oleks pidanud hagejale välja maksma lõpparve 29.11.2008.a., kuid pole seda teinud käesoleva ajani, ning ka sellest, et kohus hagi piire ületada ei tohi, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 119 lg 2 alusel 1518,54 eurot lõpparve kinnipidamise eest. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
26.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata mootorlaevade SuperStar ja Baltic Princess pardakaardid 2008.a. novembrikuust, AT2008.a. tuludeklaratsiooni, hageja töölähetusse saatmise korraldused, hageja kohta tööandja juures peetud tööaja arvestuse tabelid, AT poolt 17.11.2008.a. koostatud raporti ning JA ja GP poolt koostatud seletused, sest nimetatud dokumentaalsed tõendid ei oma tähtsust hagi aluseks olevate asjaolude ja kostja vastuväidete tõendamisel kohtuotsuse põhjendustes toodud asjaoludel. Menetluskulude jaotamine.
27.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu mittevaralises nõudes, kuid rahalistes nõuetes 78,55 % ulatuses, jätab kohus AT menetluskuludest 85 % B.Y. T OÜ kanda ja 15 % AT kanda ning OÜ B.Y T menetluskuludest 15 % AT kanda ja 85 % kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
28.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt oli mittevaralise nõude puhul hagihind hagi esitamise ajal 25.000.krooni, TsMS § 134 lg 3, mille kohaselt juhul kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind ning TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Tulenevalt kõigest eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hind 6503,91 eurot.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.