Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2011 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-91748
Tsiviilasi
AK ja L K hagi ÜH vastu kaasomandi lõpetamiseks ja ÜH vastuhagi AK ja L K vastu kaasomandis oleva korteri kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 14 912,72 eurot Vastuhagihind 29 825,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: L K(isikukood XX, elukoht XX) Hagejate esindaja: Martin Ellervee (OÜ CostMare, Pune tee 18-10 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja: ÜH(isikukood XX, elukoht XX)
Asja läbivaatamine
Istungil osalenud isikud
Hageja AK , hagejate esindaja Martin Ellervee, kostja ÜH
Juures viibis
Sekretär Teele Roosimägi
Resolutsioon
seega hagejate osa väärtus kokku 9133,33 eurot (27 400,00/6x2) ehk 4566,66 eurot mõlemale hagejale. Alternatiivse nõudena paluvad hagejad lõpetada hagejate ja kostja kaasomand korteriomandile avalikul enampakkumisel müümise teel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Alternatiivse nõude paluvad hagejad rahuldada ainult juhul, kui kohus jätab hagejate poolt esmajärjekorras nimetatud nõude rahuldamata. Samuti paluvad hagejad jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja 782,92 eurot riigilõivu tasumisega ning 121,43 eurot ekspertiisi maksumusega seotud kulude katteks. Hagejate vastuväited vastuhagile 23.09.2010 esitasid hagejad seoses kostja esitatud vastuhagiga taotluse määrata kaasomandisse kuuluva korteri väärtuse hindamiseks ekspertiis. Hagejad on nõus kostja pakutud võimalusega kaasomandi lõpetamiseks viisil, et korteriomand jääb kostjale ning kostja hüvitab hagejatele neile kuuluva osa rahas, kui Roosi tee 10-44 Viimsi asuva korteri väärtuse teeb kindlaks kohtu määratud ekspert. Kostja vastuväited hagile 18.02.2009 esitas kostja hagiavaldusele vastuse, kus märkis, et kostja ei ole kaasomandi jagamisele vastu seisnud. Kostja selgituste kohaselt on ta 80% ulatuses töövõimetusinvaliid, kuid tema valduses on veel surnud abikaasale, kellelt kaasomandisse kuuluva korteri osa on päritud, kuulunud vara mitmesuguse raadioaparatuuri näol. Kostja on seisukohal, et aadressil XXX asuva korteri väärtus on 230 000 krooni, mitte hagiavalduses nimetatud 700 000 krooni. Maja, kus korter asub, ei ole eriti heas seisukorras, samuti on korteris remont osaliselt tegemata. XXX korterile on seatud hüpoteek, mis on osaliselt tasumata. Seoses hagejate poolt 15.04.2009 esitatud uue hagiavaldusega esitas kostja 11.05.2009 seisukoha, milles märkis, et taotleb tsiviilasja lõpetamist. Kostja rõhutab, et lisaks muule varale pärisid hagejad ja kostja viimase abikaasa surma korral ka kaasomandis olevale korterile seatud hüpoteegist tuleneva võla, mille jääk 23.04.2007 seisuga oli 8978 eurot. Kostja on seisukohal, et asja lahendamine korteri enampakkumisele panemise teel viiks käesolevas tsiviilasjas ebaõige lahenduseni. 06.04.2010 esitas kostja taotluse jätta läbi vaatamata hagi, mis esitati kaasomandi lõpetamiseks enampakkumise teel. Nimetatud taotluses on kostja selgitanud, et 09.09.2009 esitatud vastuhagi on koostanud kostja esindaja kostja teadmata, samuti on kohus meelevaldselt nimetanud Harju Maakohtu 16.09.2009 määruses, millega kostjale vastuhagi esitamisel menetlusabi määrati, vastuhagi hinnaks 466 666,67 krooni. Kostja leiab, et käesolev tsiviilasi on ebaseaduslik tulenevalt TsÜS §-st 138. 01.10.2010 esitas kostja seisukoha seoses hagejate taotlusega määrata riiklikult tunnustatud ekspert, kes teeks kindlaks kaasomandisse kuuluva korteri väärtuse. Kostja leiab, et taotlus on põhjendamatu, kuna kostja poolt on menetluses juba esitatud tõend, millest nähtuvalt on riiklikult tunnustatud ekspert ES kõnealuse kinnisasja väärtuse suhtes ekspertiisi juba läbi viinud. Täiendava ekspertiisi määramine üksnes koormaks menetluse pooli. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused 09.09.2009 esitas kostja (vastuhagi järgi hageja) hagejate (vastuhagi järgi kostjate) vastu vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Vastuhagi kohaselt on kostja nõus ekspertiisi määramisega, et selgitada välja kaasomandis oleva kinnisasja väärtus. Kostja on seisukohal, et kaasomandi kasutamine ja valdamine kõigi kaasomanike poolt ühiselt on võimatu.
Kostja vaidleb vastu hagejate poolt taotletavale kaasomandi lõpetamise viisile, s.o korteri müümisele enampakkumisel. Kostja palub kaasomandi lõpetada selliselt, et kaasomand jäetakse kostja ainuomandisse ning kostja hüvitab hagejatele nende osa turuväärtuse rahas või muus pärimistunnistusel nimetatud varas. Kostja selgituste kohaselt kuulus korter asukohaga XXXX vallasasjana kostjale, kuid see kinnitati ajal, mis kostja oli abielus TK. Korter on kostja kodu ning kostja on pika aja vältel tasunud kõiki sellega seotud kulutusi. Korteri müümine enampakkumisel riivaks tugevalt kostja õigust oma kodu ja harjumuspärase elukeskkonna säilitamisele. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et tema näol on tegemist isikuga, kellel on diagnoositud sügav puue, mistõttu ei oleks kodust välja kolimine tema jaoks kergesti teostatav. Tulenevalt eeltoodust taotleb kostja AÕS § 77 lg-te 1 ja 2 alusel lõpetada kaasomand korteriomandile XXX alevikus Viimsi vallas selliselt, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse ning kostja hüvitab hagejatele mõlemale 1/6 kohtu poolt määratud ekspertiisi alusel selgunud kaasomandi väärtusest rahas või kaasomanike kokkuleppel muu kaasomandis oleva pärandvaraga. 15.11.2011 toimunud istungil selgitas kostja veelkord, et vastuhagi on esitatud tema teadmata ja ta soovib sellest loobuda, kuid vastuhagist loobumise avaldust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled, tunnistaja ja eksperdi ning uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, vastuhagi rahuldada osaliselt ning kaasomand lõpetada. Hagi rahuldamata jätmise põhjendused Kinnistusraamatu väljatrükk (kd I tlk 19) tõendab, et hagejatele kuulub kaasomandiosana 2/6 (mõlemale 1/6) ja kostjale 4/6 XXX kinnisasjast (korter nr 44) Viimsi vallas Viimsi alevikus. Hagejad on esitanud kohtule nõude kaasomandi lõpetamiseks alternatiivsetel viisidel. Esmajärjekorras taotlevad hagejad kaasomandi lõpetamist viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv korteriomand jäetakse kostja omandisse ning kostja hüvitab hagejatele nende osa rahas. Juhul, kui kohus nimetatud nõuet ei rahulda, taotlevad hagejad alternatiivselt kaasomandi lõpetamist viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud tulu jaotada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kohus leiab, et hagejate mõlemad alternatiivsed nõuded tuleb rahuldamata jätta. Kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. Kõnealust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-45-06. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on rõhutanud lahendis nr 3-2-1-102-05, et kohtul on õigus kaasomand lõpetada vaid AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil ja vaid sellisel viisil, mille kohta on kohtule esitatud hagi või vastuhagi. Asjaõigusseaduse § 76 lg 2 järgi on kaasomandi
lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud, nagu ka muid piiranguid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist, seega on kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud. Seoses hagejate nõudega lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt korteriomand jäetakse kostja omandisse, märgib kohus järgmist. Kohus on hagejatele 26.03.2009 toimunud kohtuistungil selgitanud (kd I tlk 25), et AÕS § 77 lg 2 alusel ei saa nõuda asja jätmist teisele kaasomanikule, hagejad saavad nõuda üksnes kaasomandisse kuuluva asja jätmist neile endile või asja müümist avalikul enampakkumisel. Nimelt ei saa kohus kellegi tahte vastaselt teha isikut asja omanikuks olukorras, kus seda taotleb muu isik. Asja omanikuks saamiseks peab isik ise vastava nõude esitama. Seega tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv korter jäetakse kostja omandisse ning kostja tasub hagejatele nende osa suurusele vastava hüvitise. Alternatiivselt on hagejad esitanud nõude kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud tulu jaotatakse kaasomanike vahel vastavalt neile kuuluva osa suurusele. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei vastaks kaasomandi lõpetamine hagejate alternatiivses taotluses nimetatud viisil kõigi kaasomanike huvidele. Nimelt on kaasomandis olev korter olnud pikaaegselt kostja elukoht, hagejad seal kunagi elanud ei ole. Kohus leiab, et kaasomandisse kuuluva korteri enampakkumisele panemine, mis võib kaasa tuua kostja ilmajäämise pikaajaliselt kodust ja harjumuspärasest elukeskkonnast, ei oleks kostja suhtes, võrreldes teiste kaasomanikega, õiglane. Samuti võtab kohus arvesse, et nähtuvalt esitatud andmetest (kd I tlk 38-44, 106-108) on kostja näol tegemist töövõimetusinvaliidiga, kelle sissetulek ei võimaldaks enampakkumisel suure tõenäosusega ise kõnealuse korteriomandi omanikuks saada. Seega tuleb jätta rahuldamata ka hagejate alternatiivne nõue kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt korter võõrandatakse avalikul enampakkumisel ning saadud tulu jaotatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus hagejate mõlemad alternatiivsed nõuded kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata. Vastuhagi osaliselt rahuldamise põhjendused Kostja on esitanud käesolevas tsiviilasjas vastuhagi, milles taotleb kaasomandi lõpetamist viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv korteriomand jääb kostjale ning kostja maksab hagejatele hüvitist vastavalt nende osade suurusele. Kostja on 15.11.2011 toimunud kohtuistungil kinnitanud (kd II tlk 105 pöördel), et soovib vastuhagist loobuda, kuid siiski keeldunud vastava taotluse kohta kirjalikku avaldust esitamast. Kuna kostja vastuhagist loobumise kirjalikku avaldust ei esitanud, asub kohus seisukohale, et kohtul tuleb lahendada ka vastuhagis esitatud nõue. Kohus leiab, et kostja nõue kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus kordab siinkohal eelpool välja toodud asjaolusid, et lähtuvalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide
kaalumisega, lähtudes õiglusest. Antud juhul on kaasomandisse kuuluv korteriomand kostja pikaajaline kodu ja tema harjumuspärane elukeskkond, mistõttu kohus leiab, et korteriomandi kostjale jätmine vastab poolte huvidele. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on kõnealuse lahendusega nõus ka hagejad, kes on sisuliselt esitanud samalaadse taotluse, kuid seda ei ole võimalik rahuldada üksnes lähtuvalt omandiõiguse põhimõttest, et isik ei saa nõuda asja jätmist kellegi teise omandisse. Samas on hagejad rõhutanud, et on vastuhagis nimetatud kaasomandi lõpetamise viisiga nõus üksnes juhul, kui neile määratakse nende osade suurusele vastav hüvitis, mille suurus tehakse kindlaks kohtu määratud eksperdi poolt kinnisasjale antud hinnangus nimetatud väärtuse põhjal. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-110-09 p-st 17 tuleb AÕS § 76 ja § 77 kohaldada nii, et kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagatakse õiglane hüvitis. Samuti on Riigikohus märkinud lahendi nr 3-2-1-70-10 p-s 13, et kaasomandi lõpetamisel tagab õiglase hüvitise maksmise see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Eeltooduga saab kohus arvestada vaid juhul, kui pooled on selliselt hüvitise kindlaksmääramist taotlenud. Kostja on kaasomandis oleva kinnisasja väärtuse määratlemiseks esitanud ES poolt 19.11.2009 koostatud asjatundja arvamuse (kd I tlk 160-172), mille kohaselt on XXXViimsis asuva korteri väärtus 235 832 krooni, s.o 15 072,41 eurot. Samuti on kohus korteri väärtuse välja selgitamiseks kaasanud hagejate taotlusel menetlusse ekspert TT, kelle poolt koostatud ekspertarvamuse (kd II tlk 42-61) kohaselt on kõnealuse korteri väärtus 02.02.2011 seisuga 27 400 eurot. Kohus leiab, et järgnevatel põhjustel tuleb käesoleval juhul kaasomandi lõpetamise puhul hagejatele hüvitise suuruse määramisel lähtuda ekspert TT koostatud hinnangust. Nimelt ilmneb E. S asjatundja arvamusest, et koostaja on korteriomandi väärtuse hindamisel lähtunud kulumeetodist. Asjatundja ise on 15.11.2011 toimunud istungil selgitanud (kd II tlk 104-105), et kõnealuse hindamismeetodi korral lähtutakse maa- ja ehitushinna summast, kuid kulumeetodil hindamine ei näe ette korteri paiknemise arvestamist. Samas nähtub T. T koostatud arvamusest, et ekspert on lähtunud võrdlusmeetodist ning 15.11.2011 toimunud istungil selgitanud, et lähtus turumeetodist, kuna varade väärtuse hindamisel on põhimõte lähtuda sellest, kuidas ostjad turul otsuseid teevad (kd II tlk 105). Kohus leiab, et ekspert T. T poolt arvamuse koostamisel kasutatud hindamismeetod arvestab enam kaasomandis oleva korteri hinda mõjutavaid tegureid (muuhulgas korteri asukohta) ning saadud tulemus vastab rohkem korteri tegelikule väärtusele. Samuti lähtub kohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-70-10 p-st 13, mille kohaselt tagab õiglase hüvitise maksmise see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Käesoleval juhul on E. S asjatundja arvamus koostatud 19.11.2009 ning T. T ekspertarvamus 02.02.2011, s.t viimane koostati esimesest enam kui aasta aega hiljem, mis tähendab, et see on tunduvalt lähemal hüvitise suuruse kindlaks määramise ajale. Seega lähtub kohus hagejatele hüvitise suuruse kindlaks määramisel asjaolust, et tulenevalt T. T 02.02.2011 ekspertarvamusest on kaasomandis oleva korteriomandi väärtus 27 400 eurot. Nähtuvalt esitatud tõenditest kuulub mõlemale hagejale 1/6 kaasomandist, mistõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale I 4566,67 eurot ja hagejale II 4566,67 eurot. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesoleval juhul on kostja esitanud 09.09.2009 vastuhagi resolutsioonis nõude lähtuda hagejatele kuuluva kaasomandi osa hüvitamisel kohtu määratud ekspertiisi alusel selgunud hinnast (kd I tlk 119). Samas on kostja esitanud 06.04.2010 toimunud kohtuistungil E S koostatud asjatundja arvamuse ning rõhutanud oma seisukohta,
et tulenevalt esitatud asjatundja arvamusest loeb kostja korteri väärtuseks 235 832 krooni (kd I tlk 158). Samuti on kostja edaspidise menetluse käigus kinnitanud, et soovib korteri väärtuse kindlaks tegemisel lähtuda tema poolt esitatud asjatundja arvamuses antud hinnangust (kd II tlk 2-3). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on asunud menetluses seisukohale, et ta ei nõustu hagejatele hüvitise tasumisega suuremas ulatuses, kui asjatundja arvamuses nimetatud summast lähtudes. Riigikohus on väljendanud lahendi nr 3-2-1-138-08 p-des 11 ja 12 seisukohta, et olukorras, kus hagis taotletakse kaasomandi lõpetamist viisil, mis hõlmab kaasomandis oleva asja hageja omandisse jätmist ning kostjale selle eest hüvitise maksmist, kuid hüvitist ei maksta mitte hageja, vaid kostja nõutud suuruses, on tegemist üksnes hagi osalise rahuldamisega. Käesoleval juhul on kohus asunud küll seisukohale, et kaasomand tuleb lõpetada kostja poolt vastuhagis taotletud viisil, kuid leidnud samaaegselt, et hagejatele määratava hüvituse suuruse arvestamisel tuleb aluseks võtta hagejate poolt nimetatud summa. Seega on lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist käesoleval juhul tegemist hagi osalise rahuldamisega. Eeltoodu alusel asub kohus AÕS § 77 lg 2 alusel seisukohale, et kaasomand korteriomandile asukohaga XXX, korter nr 44 (korteriomandi registriosa nr XXX), tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt korteriomandi omanikuks saab kostja ning kostjal tuleb hagejatele hüvitada nende osa õiglases väärtuses, mis on 4566,67 eurot hagejale I ning 4566,67 eurot hagejale II. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 126 lg 1 alusel on hagihind 14 912,72 eurot ning vastuhagihind 29 825,44 eurot.
tasuda 15 päeva jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas, arvele nr 221023778606 Swedbankis või Danske Bank AS Eesti filiaalis arvele nr 333416110002, kõigil viitenumber 2800049777. Käesolevas menetluses on kostjale Harju Maakohtu 16.09.2009 määrusega antud menetlusabi ning kostja on vabastatud vastuhagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest 50 000 krooni ulatuses. Samas on nimetatud määruses kostjale selgitatud, et tulenevalt TsMS § 190 lg-st 2 kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleval juhul on kostja vastuhagi rahuldatud osaliselt, kuid kohus leiab, et ka osas, milles vastuhagi rahuldamata jäeti, tuleb kostjalt jätta menetluskulud riigi kasuks välja mõistmata. Nimelt tuleneb TsMS § 190 lg-st 7, et TsMS § 190 lg-tes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus on asunud lahendi nr 3-2-1-56-10 p-s 10 seisukohale, et TsMS § 190 lg 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Nähtuvalt kõnealusest Riigikohtu lahendist on muuhulgas mõjuv põhjus, mis võib tingida isiku vabastamise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, tema majanduslik seisukord. Samuti on Riigikohus lahendi p-s 9 leidnud, et TsMS § 190 lg 7 kohaldamise algatus kuulub kohtu enda pädevusse ning vastava sätte rakendamine menetlusosalise vastavasisulise taotluseta ei lähe vastuollu TsMS §-s 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Kohus leiab, et antud juhul esineb mõjuv põhjus kostja vabastamiseks menetluskulude tasumise kohustusest lähtuvalt tema majanduslikust seisukorrast. Nimelt on kostja näol tegemist 80% ulatuses töövõimetusinvaliidiga, kelle sissetulek seisneb riigi tasutavas pensionis. Samuti on ainus kinnisvara, mis kostjale kuulub, käesolevas asjas vaidlusaluseks esemeks olev korteriomand, mis on ühtlasi kostja elukoht. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust tuleb kostja TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada kohustusest tasuda riigituledesse menetluskuludena riigilõivu, mille tasumisest ta Harju Maakohtu 19.06.2009 määrusega menetlusabi korras vabastati.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.