Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Asjaolud ja hageja nõue Anna Oja esitas 10.05.2006 hagi kohtutäitur Kristel Maalmani Prudent(likvideerimisel) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

ja

osaühingu

Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalman korraldas 10.04.2006 algusega kl 11.00 avaliku enampakkumise Anna Ojale kuuluva 5/6 suuruse mõttelise osa Narvas Männi 4 asuvate hoonete ja rajatiste müümiseks. Kuulutus ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.03.2006 ja lehes Kuldne Börs. Vara alghind oli 343 304,60 krooni (21 941,16 eurot). Sissenõudjaks täitemenetluses oli OÜ Trenton Invest, kelle nõude suurus Anna Oja vastu oli kohtutäituri teate kohaselt 331 504,60 krooni (21 187,01 eurot). Enampakkumisest võtsid osa Audest Varahaldus ja kostja II. Enampakkumisel müüdi vara hinnaga 344 304,60 krooni (22 005,07 eurot) kostjale II. Hageja esitas enne enampakkumist 05.04.2006 kohtutäiturile avalduse, milles palus peatada täitemenetluse seoses täitedokumendi vaidlustamiseks esitatud kohtuvaidlusega, kuid kohtutäitur seisukohta avalduse osas ei esitanud. Vara enampakkumisel rikuti mitmeid enampakkumise olulisi tingimusi, mis tingivad enampakkumise kehtetuse. Enampakkumine toimus tühise arestimise alusel, kuna puudus kehtiv täitedokument. Võlgnikule ei olnud kohaselt kätte toimetatud täitmisteadet. Täitur seadis võlgniku elamule ja sõiduautole käsutuspiirangu. Täitur on rikkunud TMS § 74 tulenevaid kohustusi, kuna sissenõudja Tarmo Villman määras arestimishinna ainuisikuliselt. Täitur on õigeaegselt avaldanud kuulutuse enampakkumise kohta vaid väljaandes Ametlikud Teadaanded. Täitur ei ole võlgnikule enne enampakkumist tutvustanud kuulutuse sisu.. Täitur jättis peatamata 26.01.2006 vallasvara arestimise vaatamata asjaolule, et tema otsused ja toimingud olid vaidlustatud. Hageja täpsustatud põhiväidete kohaselt on hageja vara müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, enampakkumine toimus tühise arestimise alusel, kohtutäitur rikkus teisi enampakkumise olulisi tingimusi ning TMS § 88 lg-s 5 ettenähtud enampakkumise korda. Kostja I vastus Kostja I esitas hagile vastuväited.. Hageja kui täitemenetluses võlgnik ei viibinud arestimistoimingu tegemise juures ning ei ole asjakohane väide, et kohtutäituril ei ole õigust asja hinda määrata. Hinna määramisel peab kohtutäitur arvestama, et arestimishinnaga oleks võimalik müüa vara ning vara müük toimuks juba esimesel enampakkumisel, millega oleks välditud täitemenetluse kulude suurenemine. Täiteasjas on kohtutäitur teinud ühe arestimistoimingu, s.o Narvas Männi 4 asuva vallasvara arestimise 26.01.2006, mille kohta on koostatud arestimisakt. Alles siis, kui võlgnik osaleb aktiivselt täitemenetluses, esitab kõik andmed oma vara kohta, esitab ettepanekuid- seisukohti, millisele varale on kõige mõistlikum pöörata esmalt sissenõuet, et oleks tagatud sissenõudja nõude rahuldamine kõige kiiremal viisil, nimetatud vara väärtus ületab sissenõudja arvates rahalise nõude summat, kuid kohtutäitur ei arvesta kõige eeltooduga arestimise järjekoha määramisel, võib rääkida kohtutäituri tegevuses võlgniku õigustatud huvide kahjustamisest. Käesolevas täiteasjas on hageja võtnud positsiooni, kus on välistanud igasuguse koostöö või suhtluse kohtutäituriga. Hageja on valinud arestimistoimingute vaidlustamiseks mittekohase toimingu, milleks on hagi esitamine.

Täpse vara tutvumisaja määramata jätmise põhjuseks on asjaolu, et varade enampakkumisel lepivad ostuhuvilised omavahel kokku, kes ostab vara alghinnaga. Sellega toimuks jälle võlgniku huvide kahjustamine, kuna on oht, et vara müüakse alghinnaga. Asjaolu osas, et kohtutäitur ei peatanud enampakkumist, on kostja I märkinud, et kaaludes kõiki täitemenetluses juba teatavaks saanud asjaolusid, jõudis järeldusele, et ei ole otstarbekas täitemenetluse peatamine ning selleks puudub alus. Analüüsides 10.10.2005 kirja kohtutäitur jõudis järeldusele, et see oli deklaratiivse iseloomuga, mille menetlemine kaebuse menetlemiseks ette nähtud korras ei ole nõutav. Hageja ei saa tugineda enampakkumise oluliste tingimuste väidetavatele rikkumistele. Kohtutäitur palus kõigil kohalviibinud isikutel, kaasa arvatud ka võlgnikul, esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta, kuid ükski isik neid ei esitanud. Kostja I on esitanud täiendava seisukoha, mille kohaselt 19.08.2009 maakohus kohaldas vaheotsusega aegumist. Aegumise kohaldamist tingis asjaolu, et kohus kaasas kostjana täitemenetluses sissenõudjaks olnud isiku Trenton Invest OÜ. Täitemenetlus algatatakse ja viiakse läbi sissenõudja avalduse alusel. Hageja ei ole oma esialgset hagi pööranud kostja Trenton Invest OÜ vastu. Hageja esitatud nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on võimalik rahuldada vaid juhul, kui nõuet on esitatud kõigi enampakkumise osaliste vastu. Seonduvalt jõustunud vaheotsusest, on käesoleval juhul ühe kostja suhtes nõude maksmapanemine võimatu. Eelnevast tulenevalt ei saa ka teiste kostjate vastu antud hagi rahuldada. Vaheotsuse jõustumine on loonud õigusliku olustiku, mille tõttu ei ole hagi võimalik rahuldada. Kostja II vastus Enampakkumine oli seaduslik ning kostja II on käesoleval hetkel enampakkumise esemeks olnud hoonete heauskne omanik ning TMS § 230 näeb ette vaidlustamisvõimaluse kolmel alusel. Vara ei ole arestitud kehtiva täitedokumendita. Täitedokumendiks on Narva Linakohtu 13.05.1997 kohtuotsus. Kohtutäitur on õiguspäraselt arestinud 26.01.2006 arestimisakti alusel hageja vara, kusjuures arestimisaktis märgitud vara hind on täielikult kooskõlas vara tegeliku maksumusega. Samuti ei ole kostja II hinnangul rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejal ei ole õigust tugineda väidetavale arestimishinna väärale määramisele kohtutäituri poolt ega ka väidetavale arestimise tühisusele. Hageja ei saa esitada arestimise tühisusele, arestimishinna väärale määramisele ning enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele tuginevaid väiteid kohtumenetluses ning sellised väited ja nende väidete kinnituseks esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Kui seadus selgesõnaliselt sätestab, et isik ei või teatud asjaoludele tugineda, puudub hagil alus. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: 1) Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalman korraldas 10.04.2006 algusega kl 11.00 avaliku enampakkumise Anna Ojale kuuluva 5/6 suuruse mõttelise osa Narvas Männi 4 asuvate rajatiste müümiseks. 2) Enampakkumisest võtsid osa Audest Varahaldus ja osaühing Prudent (likvideerimisel). Enampakkumisel müüdi nimetatud vara hinnaga 344 304,60 krooni kostjale II.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude esitas hageja TMS § 223 alusel. Hageja hinnangul arestis kohtutäitur hageja vara kehtiva täitedokumendita. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Narva Linnakohtu 13.05.1997 kohtuotsus. Kõnealust kohtuotsust ei ole hageja õigeaegselt vaidlustanud, mistõttu käesolevas menetlusstaadiumis enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude raames ei ole põhjendatud vastavasisulise vastuväite esitamine ning kohus ei pidanud antud juhul vajalikuks sellel pikemalt peatuda. Hageja hinnangul on kohtutäituri täitmisteade vastuolus justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58. Täitur toimetas võlgnikule kätte üksnes täitekutse. Asja materjalide hulgas on täitmisteade, mis kannab kuupäeva 18.01.2006, mille kohaselt toimub 26.01.2006 kl 13.00 kohtutäituri büroos hagejale kuuluva vallasvara arestimine. Asjas ei ole vaidlust, et kõnealune dokument oli võlgnikule kätte toimetatud. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei vastanud see kehtestatud vormile. Kohtutäitur on piisavalt teavitanud võlgnikku tema õigustest. Kohtutäitur on selgitanud hagejale, kuidas on võimalik vara arestimist ja hinna määramist vaidlustada. Käesoleval juhul ei ole hageja õigeaegselt kasutanud oma õigusi vara arestimise ja arestitud vara hinna määramise vaidlustamiseks, asudes vastavaid õigusi realiseerima kohtumenetluse raames. Hageja on leidnud, et täitur rikkus TMS § 74 tulenevaid kohustusi, kuna arestimishinna määras ainuüksi sissenõudja Tarmo Villman. 19.04.2007 Riigikohtu lahendist tsiviilasjas 3-21-42-07 nähtub, et põhiseaduse § 32 lg 1 kohaselt kaitstakse igaühe omandiõigust, sh ka enampakkumisel asja ostnud isiku omandiõigust. See aga ei tähenda, et ka täitemenetluse käigus müüdava võlgniku vara eest tuleb võlgnikule tagada õiglane ja kohene hüvitis. Täitemenetluses prevaleerib sissenõudja õigustatud huvi saada võlgniku omandisse kuuluva vara müümise arvel rahuldatud täitedokumendis väljendatud nõue võlgniku vastu. Kostja II esitatud seisukoht on õige, et hagejal ei ole õigust tugineda väidetavale kohtutäituri arestimishinna määramisele ega väidetavale arestimise tühisusele. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, kus võlgnik peab õiguste väidetava rikkumise korral oma subjektiivseid õigusi aktiivselt teostama. Õige on ka antud juhul seisukoht, et seadusandja eesmärgiks on vältida olukorda, kus võlgnik hakkab täitemenetluse lõpus täitemenetluse venitamise eesmärgil vaidlustama kohtutäituri poolt teostatud täitetoiminguid. Hageja on leidnud, et enampakkumise teade ei vasta TMS § 84 lg-s 1 sätestatule. Enampakkumise teates, mis avaldati Ametlikes Teadaannetes 30.03.2006, on kirjas kinnisasja registriosa number, kinnisasja asukoht, vara alghind, enampakkumise toimumise koht ja aeg. Kohtutäituri selgituste kohaselt täpse vara tutvumisaja määramata jätmise põhjuseks on asjaolu, et varade enampakkumisel lepivad ostuhuvilised omavahel kokku, kes ostab vara alghinnaga. Kohtutäitur on omapoolsete selgitustega veenvalt põhistanud vajadust esitada enampakkumise teade viisil nagu ta oli seda teinud, eelkõige hageja enda huvide kaitseks ning hageja muud vastuväited on ainetud. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur jätnud vastamata temale edastatud kaebustele ja vastuväidetele ning kohtutäitur jättis peatamata vallasvara arestimise, vaatamata sellele, et Ida-Viru Maakohtu 09.01.2006 määruse peale oli ringkonnakohtule esitatud määruskaebus. 05.04.2006 kaebusega vaidlustas hageja 10.04.2006 enampakkumise läbiviimise ning palus enampakkumise peatada. TMS § 46 lg 1 p 8 ega lg 2 p-d 1 ja 4 ei kohusta kohtutäiturit täitemenetlust peatama. Täitetoimingu edasilükkamise eelduseks on TMS § 44 järgi sissenõudja avaldus või kohtulahend. Kohtutäitur on oma vastuses selgitanud, et kaaludes juba teatavaks saanud asjaolusid, jõudis ta järeldusele, et täitemenetluse peatamine ei ole otstarbekas ning puuduvad alused selle toimingu tegemiseks.

On tekkinud olukord, kus hageja on tuginenud mitte enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele, vaid eeldatavalt kogu täitemenetluse oluliste tingimuste rikkumisele, sh täitedokumendi tühisusele ning ebaõige vara hinna määramisele. Asjaolusid, mis eeldaksid reaalselt enampakkumise kehtetuks tunnistamist, käesolevas tsiviilasjas ei esine. Hageja on viidanud küll, et vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, kuid kõnealust ei ole hageja mingilgi moel põhjendanud ega tõendanud. Hageja ei ole väitnud menetluses, et ta ei oleks olnud teadlik vara arestimise aktist ja teatest enampakkumise toimumise kohta. Kohtutäituri abi on 26.01.2006 koostanud vallasvara arestimise akti, mille kohaselt võlgnik on keeldunud arestimisaktile alla kirjutamast ning talle on kätte antud arestimisakti koopia. Vara enampakkumise aktile on võlgnik samuti keeldunud alla kirjutamast. Asjas on leidnud tuvastamist, et võlgnik on olnud teadlik tema vara suhtes toimuvast täitemenetlusest ning teda on teavitatud nõuetekohaselt tema õigustest. Kuivõrd arestimistoimingute vaidlustamist ei ole võlgnik õigeaegselt teostanud, siis on ta kõnealusele tuginenud antud hagi raames, mis aga ei ole põhjendatud. Hageja ei saa tugineda enampakkumise oluliste tingimuste väidetavatele rikkumistele, kuivõrd kohtutäitur palus kõigil kohalviibinud isikutel, kaasa arvatud ka võlgnikul, esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta, kuid ükski isik neid ei esitanud. Esitatud hagiga ei ole toodud esile ühtki põhjendust, millest tulenevalt võiks käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldamisele kuuluda. Hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks kohtutäituri ja kostja II vastu ning taotluse kostja II asendamiseks kostjaga Trenton Invest OÜ, kuid kohus on kaasanud eelnimetatud isiku kostjana III. Seoses aegumisega jättis kohus 19.08.2009 otsusega hagi sissenõudja Trenton Invest OÜ vastu rahuldamata. Kõnealust kohtuotsust ei ole hageja vaidlustanud. Seega seonduvalt jõustunud vaheotsusest, ei oleks ka käesoleva hagi rahuldamise tagajärjed õiguslikult ülekantavad kõigile õigussuhte osalistele. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis menetluskulud jäid täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega rahuldada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, anda hagejale võimalus pärandvara müümiseks ja võla tagastamiseks ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus ei ole otsuse tegemisel igakülgselt, täielikult ja objektiivselt analüüsinud ega hinnanud menetlusdokumentides toodud väiteid ja esitatud tõendeid ning on jätnud tähelepanuta kohtutäituri täitetoimingute rikkumised. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1, TsMS § 243 lg-t 1, TsMS § 442 lg-t 8, mistõttu TsMS §-st 2 tulenev tsiviilkohtumenetluse ülesanne ei ole nõuetekohaselt täidetud. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, et kohtutäitur on piisavalt teavitanud võlgnikku tema õigustest ja et hageja ei ole õigeaegselt kasutanud oma õigusi vara arestimise ja arestitud vara hinna määramise vaidlustamiseks, asudes vastavaid õigusi realiseerima käesoleva menetluse raames. Kohus on oma järelduse tegemisel tuginenud vaid kohtutäituri väidetele ning jätnud tähelepanuta hageja toodud faktilised asjaolud. Hageja väited, mille kohaselt on tema vara müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, enampakkumine toimus tühise arestimise alusel, kohtutäitur rikkus teisi enampakkumise

olulisi tingimusi ja kohtutäitur rikkus TsMS§ 88 Ig-ga 5 ettenähtud korda, on maakohus jätnud tähelepanuta ning tulnud järeldusele, et kohtutäitur on toiminud hageja huvides. See maakohtu seisukoht viitab selgelt sellele, et kohus ei ole nõuetekohaselt analüüsinud hageja esitatud menetlusdokumente ja on otsuse tegemisel tuginenud vaid kostjate väidetele. Maakohus ei andnud hagejale põhiseadusest tulenevat õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Hagejalt on ära võetud väärtuslik pärandvara ning kohus on jäänud kohtutäituri täitetoimingute pooldajaks. Üksnes see, et 10.04.2006 enampakkumine on läbi viidud ilma kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametnikuta, viitab enampakkumiste tingimuste olulisele rikkumisele, mis on TMS § 223 lg 1 tähenduses aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kostjate vastused apellatsioonkaebusele Kostja I ja kostja II vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, sealhulgas ka tõendite hindamise osas. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud: Narva Linnakohtu 13.05.1997 tagaseljaotsusega mõisteti A J Eesti Maapank (pankrotis) kasuks 379 854 krooni. - Anna Oja oli 04.12.2000 surnud A Ji abikaasa ning pärija. - Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalman korraldas 10.04.2006 algusega kell 11.00 avaliku enampakkumise hagejale kuuluva 5/6 suuruse mõttelise osa hoonete ja rajatiste, asukohaga Narva Männi 4, müümiseks. - Enampakkumise kuulutus ilmus väljaannetes Ametlikud Teadaanded ja Kuldne Börs. - Vara alghinnaks oli 343 304,60 krooni. - Sissenõudjaks täitemenetluses oli OÜ Trenton OÜ, kelle nõude suuruseks oli 331 504,60 krooni. - Enampakkumisel viibis hageja. - Enampakkumisest võtsid osa Audest Varahaldus OÜ ja OÜ Prudent, kellele ka müüdi enampakkumisel olnud vara hinnaga 344 304,60 krooni. Maakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda otsuses olevaid seisukohti. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes on apellant tuginenud järgnevatele rikkumistele kohtutäituri poolt: - võlgniku vara on müüdud isikule, kellele ei olnud õigust seda osta; - 10.04.2006 enampakkumine toimus tühise arestimise alusel; - kohtutäitur rikkus teisi enampakkumise olulisi tingimusi; - kohtutäitur rikkus TsMS § 88 lg-s 5 ettenähtud korda. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Maakohus on otsuses eelnimetatud väiteid käsitanud. Maakohus tuvastas, et täitemenetlus algatati jõustunud täitedokumendi, milleks oli Narva Linnakohtu 13.05.1997 tagaseljaotsus, alusel. Seega hageja poolt esitatud väide maakohtus selles, et täitemenetlust ei tohtinud üldse algatada, on ekslik. Maakohtu seisukoht on õige, et enampakkumine ei toimunud tühise arestimise akti alusel. Võlgnik oli teadlik nii täitmisteatest, kui ka tema õigustest. Samuti oli võlgnik teadlik vara arestimisest. Kui võlgnik luges vara arestimist ja selles määratud hinda ebaõigeks, siis tulnuks

kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendit TMS § 217 lg 1 järgi. TMS 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Võlgnik seaduses sätestatud korras kohtutäituri tegevust ei vaidlustanud. Õige on ka see maakohtu seisukoht, et kohtutäituril ei olnud kohustust täitemenetlust peatada. Kostja I põhistas, miks ta täitemenetluse peatamist ei pidanud võimalikuks. Ka seda väidet on maakohus hinnanud. Maakohus võttis seisukoha ka hageja väite osas, et vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta. Maakohus leidis, et eelnimetatud väidet ei ole hageja tõendanud ega ka põhjendanud. Apellandi väidetel ostja OÜ Prudent ainuomanikuks on Õigusbüroo Tehinger. Mõlema osaühingu juhatusse kuulub ostja seaduslik esindaja Jaanus Silm, kelle esindajaks oli omakorda AS Eesti Maapank (pankrotis) ajutine haldur Erik Savi, ning kes üritas koos sissenõudja esindaja Tarmo Villmaniga hageja vara üles kirjutada. Kolleegium leiab, et apellandi väited ei anna alust lugeda, et vara müüdi enampakkumisel isikule, kes ei tohtinud enampakkumisest osa võtta TMS § 87 lg 2 järgi. Seadusest tulenevat takistust vara müümiseks OÜ-le Prudent kolleegium ei tuvastanud. Maakohus ei tuvastanud, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi, mis oleks hagi rahuldamise aluseks. Ka apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses oleva väitega, et enampakkumine on juba seetõttu tühine, et kohtutäitur rikkus TsMS § 88 lg 5 ettenähtud korda. Õige on, et TMS § 88 lg 5 järgi enampakkumine viiakse läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul. TSM § 223 lg 1 järgi on enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks asjaolu, kui enampakkumisel rikuti olulisi tingimusi. Vara enampakkumise aktist nähtub, et akti koostamise juures viibisid peale sissenõudja esindaja ning võlgniku enda ka L K, I V. Võlgnik keeldus aktile alla kirjutamast, kuid oma vastuväiteid aktile ei lisanud. Vaidlus puudub selle üle, et kohtutäitur avaldas enampakkumise teate 30.03.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvuti võrgus TMS § 84 lg-s 2 sätestatud ajal. Õige on, et asja alghinna puhul, mis ületab 100 000 krooni, tuli kuulutus avaldada ka vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Selline teade ka avaldati kohtutäituri poolt apellandi enda väidetel Kuldse Börsi paberkandjal 03.04.2006 ja 10.04.2006 (I kd lk. 139). Kolleegium ei nõustu kostja I vastuses oleva väitega, et seadusest ei tulene, et ka kohalikus lehes tulnuks kuulutus avaldada TMS § 84 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Avaldades kohalikus lehes teate enampakkumisest 3-päevase hilinemisega, rikkus kohtutäitur enampakkumise teavitamise korda, kuid võlgnikul tulnuks sel juhul esitada vastuväide. Määruskaebusest ei ilmne, et kohalikus lehes 3-päevase hilinemisega avaldatud kuulutuse tagajärjel olid võlgniku õigused oluliselt rikutud. Kehtinud TMS § 92 lg 3 järgi, kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale, akti ebaõigsusele ega hiljem tugineda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele. Arvestades eeltoodut kolleegium ei tuvastanud vaidlustatud enampakkumise läbiviimisel

sellist olulist rikkumist, mis annab alust lugeda enampakkumine kehtetuks. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.