Tsiviilasi nr 2-06-11072
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. august 2009. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-11072
Tsiviilasi
AOhagi kohtutäitur Kristel Maalman ́i, P OÜ ja TOÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AO(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja lepinguline esindaja P Toom kostja I Jõhvi kohtutäitur K Maalman kostja I esindaja vandeadvokaat J Leppik (AB Leppik & Partnerid ); kostja II OÜ P (registrikood XXX asukoht XXX); kostja III TOÜ (XXX, XXX).
esindajad
Jätta AO hagi kostja III TOÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, kuna nõue TOÜ vastu on aegunud. Menetluskulud Menetluskulud jätta hageja AOkanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) kättetoimetamisest.
esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna päeva jooksul alates otsuse apellandile
10.05.2006 esitas hageja hagi Viru tööpiirkonna kohtutäituri Kristel Maalmani ja OÜ P vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes. 1(5)
Tsiviilasi nr 2-06-11072 15.07.2008 on saabunud kohtusse hageja taotlus kostja OÜ P asendamisega TOÜ-ga ning hagi täpsustus. Menetlusdokumendi kohaselt 09.06.1995 sõlmis hageja abikaasa AJ oma firma kommertshuvides endise Virumaa Kommertspangaga (AS Eesti Kommertspanga õiguseelneja) 300 000 krooni ulatuses laenulepingu. Laenu tagamiseks pantis isik oma kahekorruselise aiamaja asukohaga Esimene tn 9, a/ü „Progress“ Narva. 13.06.1995 a pandilepinguga nr 2716145 olid tagatud kõik põhi- ja kõrvalnõuded s.h intressid. Laenusumma välja võtmine oli ette nähtud sularahas. Peale nimetatud dokumentide uurimist AJ otsustas raha pangast mitte välja võtta, kuid seda tegi keegi tema firma töötajatest. Seoses tervisehäiretega ei saanud isik esitada avaldust politseile 300 000 krooni varastamise kohta. Laenu tagastamise tähtajaks oli 08.06.1996. Kuna laenu ei tagastatud, esitas Eesti Maapank hagi Narva Linnakohtule ning 13.05.1997 tagaseljaotsusega nõudis AJ’ilt välja 379 854 krooni Eesti Maapank kasuks. Eelpool nimetatud otsuse täitmise viisi kohaselt võis sissenõude pöörata täitmisele kostja panditud varale. 30.06.1997 seadis kohtutäitur võõrandamiskeelu lisaks panditud varale ka sõiduautole, mis müüdi 50 000 krooni eest. 14.05.1998 seati õigusvastaselt võõrandamiskeeld elamule Männi 4, Narva. AJ suri 04.12.2000, mistõttu hageja päris testamendi alusel kogu tema vara, võttes selle ka vastu. 24.01.2005 algatas kohtutäitur täitemenetluse 04.12.2000 surnud AJ’i vara suhtes. 05.10.2005 toimetati hagejale kätte kohtutäitur K Maalmani poolt 13.10.2005 allkirjastatud täitekutse, millest tulenes, et hagejale tundmata sissenõudja TOÜ avalduse ja Narva Linnakohtu 13.05.1997 otsuse tsiviilasjas 2-812 alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus võlaõiguslikus nõudes. Hagejale sai teatavaks, et 20.10.2004 loovutas AS Eesti Maapank (pankrotis) oma nõude hagejat teavitamata OÜ-le T, kusjuures mõlema äriühingu esindajaks on olnud T Villmann. Hageja hinnangul on kohtutäituri ja T Villmani vahel olnud tihe pahatahtlik koostöö kogu täiteasja 095/2005/6560 menetlemise jooksul ja täitetoimingute teostamisel. Hageja leiab, et kohtutäitur on jätnud teda olulises osas õigustest täitemenetluses teavitamata, mis tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Hageja leiab, et kohtutäitur arestis 24.01.2005 hageja vara ilma kehtiva täitedokumendita, sest Narva Linnakohtu 13.05.1997 tagaseljaotsuses oli sissenõudjaks märgitud mitte täitedokumendi esitaja OÜ T, vaid AS Eesti Maapank. Kostja III on 19.01.2009 esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks. Kostja I ja kostja II nõustuvad esitatud taotlusega. Esitatud taotluse kohaselt on hageja Alles 15.07.2008 ehk siis rohkem kui kaks aastat peale hagi esitamist esitanud taotluse kostja II asendamiseks kostjaga III. Hageja on vastavat taotlust põhjendanud sellega, et ta olevat ekslikult esitanud hagi kostja II vastu ja see äriühing ei olevat temaga õigussuhtes. Hagejaga olevat õigussuhtes kostjaga III, kelle täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel alustas kostja I täitemenetlust. Harju Maakohus ei ole asendanud käesoleva tsiviilasja menetluses kostjat II kostjaga III, vaid on Kostja 3 menetlusse kaasanud kostjana. Kostja III leiab, et tema vastu esitatud hagi on aegunud alljärgnevatel põhjustel:
2(5)
Tsiviilasi nr 2-06-11072 Esitatud hagiavalduses on hageja nõudnud kostja I poolt 10.04.2006 läbi viidud enampakkumise kehtetuks tunnistamist. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja on esitanud hagi kostja I ja kostja II vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 10.05.2006.a. Kostja III vastu on hagi esitatud (nõue suunatud) alles peale hageja poolt 15.07.2008.a. taotluse esitamist kostja II asendamiseks kostjaga III, seega rohkem kui 2 aastat peale enampakkumise toimumist. Järelikult ei ole hageja hagi esitamisel kostja III suhtes järginud TMS §-s 223 lg 1 sätestatud tähtaega, mistõttu vastav nõue kostja III vastu on aegunud ja seetõttu taotleb kostja III tema suhtes esitatud hagi osas aegumise kohaldamist. Hageja viitab Riigikohtu 22.03.2001.a otsuses nr 3-2-1-53-01, kust nähtub, et TMS § 6444 kohaselt võivad võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS §-s 647 nimetatud põhjustel. TMS § 647 järgi on nendeks põhjusteks asja müümine isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või teisiti enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine. Hagejad esitasid hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu. Seadusega on kehtestatud kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks avalduse esitamiseks kahenädalane tähtaeg, arvates enampakkumise päevast. TMS §-s 647 nimetatud viieaastane tähtaeg ei kuulu asjas kohaldamisele, kuna see puudutab vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Seega on kolleegium TSM §-s 64`44 sätestatud tähtaega käsitanud hagi aegumise tähtajana. Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TMS § 223 lg 1 sätestab samuti enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja, mida hageja ei ole kostja III suhtes nõuet esitades järginud. Riigikohtu 22.02.2007 otsuses nr 3-2-1-8-07 on leitud, et hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. 1. jaanuarini 2006. a kehtinud TMS § 6444 kohaselt võivad võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel. Kolleegium leiab, et TMS §-s 6444 ettenähtud avalduse esitamise tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Ka oma varasemas praktikas on kolleegium TSM §-s 6444 sätestatud tähtaega käsitanud hagi aegumise tähtajana (vt Riigikohtu 22. märtsi 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-01 (RT III 2001, 10, 113)). Alates
3(5)
Tsiviilasi nr 2-06-11072 Kohus leiab, et hagi kostja III vastu tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on kostja III esitanud 19.01.2009 kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks hageja nõude osas TOÜ vastu. Poolte vahel on vaidlus kostja I poolt 10.04.2006 läbi viidud enampakkumise kehtetuks tunnistamise osas. TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TsÜS §-s 135 on sätestatud tähtaja algus ja lõpp, mille lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsMS § 62 lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei ole menetlustähtaeg, mille kohus saab ennistada. Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-101-07 on asunud seisukohale, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Riigikohus on 22. veebruaril 2007 tehtud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 muu hulgas leidnud, et alates 1. jaanuarist 2006 kehtiv TMS § 223 lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja. TMS § 221 lõige 3 sõnastus ("Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist") on sarnane TMS § 223 lg 1 sõnastusega ("Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, ..."). Ei ole mõistlikku põhjendust käsitada TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtajast. Kuigi seadusandja ei ole olnud mõistekasutusel päris järjekindel, kasutades nt TMS § 220 lg-s 2 selgesõnaliselt terminit hagi aegumistähtaeg, ei võimalda see teha järeldust, et TMS § 221 lgs 3 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg (RKTKo 3-2-1-101-07). Seega lähtudes eeltoodust leiab kohus, et AO hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes TOÜ vastu on aegunud ning kostja III taotlus aegumise kohaldamiseks nõude osas kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja III poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi TOÜ osas rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02). 4(5)
Tsiviilasi nr 2-06-11072
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja III võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.