Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

2-06-11072

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

Viru tööpiirkonna kohtutäitur KM korraldas 10.04.2006 algusega kl 11.00 avaliku enampakkumise AO’le kuuluva 5/6 suuruse mõttelise osa hoonete ja rajatiste asukohaga XXX müümiseks. Kuulutus ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Kuldne Börs 30.03.2006. Vara alghind oli 343 304,60 krooni (21 941,16 eurot). Sissenõudjaks täitemenetluses oli OÜ T I , kelle nõude suurus AO vastu oli kohtutäituri teate kohaselt 331 504,60 krooni (21 187,01 eurot). Enampakkumisest võtsid osa AVja OÜ P . Enampakkumisel müüdi eelpool nimetatud vara hinnaga 344 304,60 krooni (22 005,07 eurot) OÜ-le P . Hageja esitas enne enampakkumist 05.04.2006 kohtutäiturile avalduse, milles palus peatada täitemenetluse seoses täitedokumendi vaidlustamiseks esitatud kohtuvaidlusega, kuid kohtutäitur seisukohta avalduse osas ei esitanud. Hageja on seisukohal, et 10.04.2006 toimunud vara enampakkumisel rikuti mitmeid enampakkumise olulisi tingimusi, mis tingivad enampakkumise kehtetuse. Hageja on seisukohal, et: - 10.04.2006 enampakkumine toimus tühise arestimise alusel, kuna puudus kehtiv täitedokument; - võlgnikule ei olnud kohaselt kätte toimetatud täitmisteadet, - täitur seadis võlgniku elamule ja sõiduautole käsutuspiirangu; - täitur on rikkunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 tulenevaid kohustusi, kuna arestimishinna määras ainuüksi sissenõudja TV. - täitur on õigeaegselt avaldanud kuulutuse enampakkumise kohta vaid väljaandes Ametlikud Teadaanded, täitur ei ole teatatud võlgnikule kuulutuse sisust enne enampakkumist; - täitur jättis peatamata 26.01.2006 vallasvara arestimise vaatamata asjaolule, et tema otsused ja toimingud olid vaidlustatud. Hageja täpsustatud põhiväidete kohaselt on hageja vara müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, enampakkumine toimus tühise arestimise alusel, kohtutäitur rikkus teisi enampakkumise olulisi tingimusi ning TMS § 88 lg-s 5 ettenähtud enampakkumise korda.

KOSTJA I VASTUS HAGILE

Kostja I esitas vastuse hagiavaldusele. Kostja I vastuväidete kohaselt hageja kui täitemenetluses võlgnik, ei viibinud arestimistoimingu tegemise juures ning ei ole asjakohane väide, et kohtutäituril ei ole õigust asja hinda määrata. Hinna määramisel peab kohtutäitur arvestama, et arestimishinnaga oleks võimalik müüa ka vara ning vara müük toimuks juba esimesel enampakkumisel, millega oleks välditud täitemenetluse kulude suurenemine. Kõnealuses täiteasjas on kohtutäitur teinud ühe arestimistoimingu s.o 26.01.2006 toimunud vallasvara asukohaga XXX aresti, mille kohta on koostatud ka arestimisakt. Kostja I on seisukohal, et kui võlgnik osaleb aktiivselt täitemenetluses, esitab kõik andmed oma vara kohta, esitab ettepanekuid- seisukohti, millisele varale on kõige mõistlikum pöörata esmalt sissenõuet, et oleks tagatud sissenõudja nõude rahuldamine kõige kiiremal viisil ja nimetatud

2-06-11072

vara väärtus ületab sissenõudja arvates rahalise nõude summat ning kohtutäitur ei arvesta kõige eeltooduga arestimise järjekoha määramisel, siis alles võib rääkida kohtutäituri tegevuses võlgniku õigustatud huvide kahjustamisest. Käesolevas täiteasjas on hageja võtnud positsiooni, kus on välistanud igasuguse koostöö või suhtlus kohtutäituriga. Kohtutäitur on piisavalt teavitanud võlgnikku tema õigustest. Kohtutäitur on selgitanud hagejale, kuidas on võimalik vara arestimist ja hinna määramist vaidlustada. Peale arestimisakti koostamist, milles arestimishind määratud, ei ole võimalik sõlmida kokkulepet hinna osas sissenõudja ja võlgniku vahel ega muuta asja alghinda enampakkumisel välja arvatud TMS § 82 sätestatud alusel. Kui oletada, et käesolevas asjas arestimishind oleks selgelt madalam turuhinnast, siis võlgnik saanuks vaidlustada hinna esitades kaebuse, misjärel kohtutäitur taotlenuks kohtult eksperdi määramist. Samas ei riku hinnaga seonduv vaidlus täitemenetluses võlgniku faktilisi õigusi. Kostja I leiab, et hageja on valinud arestimistoimingute vaidlustamiseks mittekohase toimingu, milleks on hagi esitamine. Kohtutäituri selgituste kohaselt täpse vara tutvumisaja määramata jätmise põhjuseks on asjaolu, et varade enampakkumisel lepivad ostuhuvilised omavahel kokku, kes ostab vara alghinnaga. Sellega toimuks jälle võlgniku huvide kahjustamine, kuna on oht, et vara müüakse alghinnaga Asjaolu osas, et kohtutäitur ei peatanud enampakkumist on kostja I märkinud, et kaaludes kõiki täitemenetluses juba teatavaks saanud asjaolusid, jõudis järeldusele, et ei ole otstarbekas täitemenetluse peatamine ning selleks puuduvad aluses. Analüüsides 10.10.2005 kirja kohtutäitur jõudis järeldusele, et see oli deklaratiivse iseloomuga, mille menetlemine kaebuse menetlemiseks ette nähtud korras ei ole nõutav. Hageja ei saa tugineda enampakkumise oluliste tingimuste väidetavatele rikkumistele, kuivõrd kohtutäitur palus kõigil kohal viibinud isikutelt, kaasa arvatud ka võlgnikult, esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta, kuid ükski isik neid ei esitanud. Kostja I on esitanud täiendavalt omapoolsed seisukoha, mille kohaselt 19.08.2009 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-06-1107 vaheotsuse ja kohaldas aegumist. Aegumise kohaldamist tingis asjaolu, et kohus kaasas kostjana täitemenetluses sissenõudjana olnud isiku TIOÜ. Täitemenetlus algatatakse ja viiakse läbi sissenõudja avalduse alusel. Hageja ei ole oma esialgset hagi pööranud kostja TIOÜ vastu. Hageja poolt esitatud nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on hagejale positiivselt võimalik rahuldada vaid juhul kui nõue on esitatud kõigi enampakkumise osaliste vastu. Käesoleval juhul on ühe kostja suhtes nõude maksmapanemine võimatu seonduvalt jõustunud vaheotsusega. Eeltoodust johtuvalt on kohtutäitur KM seisukohal, et ka teiste kostjate vastu ei ole võimalik antud hagi rahuldada. Seda eelkõige, et selle võimaliku hagi rahuldamise tagajärjed ei ole õiguslikult ülekantavad kõigile õigussuhte osalistele. Vaheotsuse jõustumine on loonud õigusliku olustiku, mille tõttu ei ole hagi võimalik rahuldada.

KOSTJA II VASTUS HAGILE

Kostja II leiab, et enampakkumine oli seaduslik ning kostja II on käesoleval hetkel enampakkumise esemeks olnud hoonete heauskne omanik ning TMS § 230 näeb ette vaidlustamisvõimaluse kolmel alusel.

2-06-11072

Vara ei ole arestitud kehtiva täitedokumendita. Täitedokumendiks on Narva Linakohtu 13.05.1997 kohtuotsus. Kohtutäitur on õiguspäraselt arestinud 26.01.2006 arestimisakti alusel hageja vara, kusjuures arestimisaktis märgitud vara hind on täielikult kooskõlas vara tegeliku maksumusega. Samuti ei ole kostja II hinnangul rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejal ei ole õigust tugineda väidetavale arestimishinna väärale määramisele kohtutäituri poolt ega ka väidetavale arestimise tühisusele. Kostja II arvates hageja õiguste minetamine asjaolu, et hageja ei saa esitada arestimise tühisusele, arestimishinna väärale määramisele ning enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele tuginevaid väiteid kohtumenetluses ning sellised väited ja nende väidete kinnituseks esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Kui seadus selgesõnaliselt sätestab, et isik ei või teatud asjaoludele tugineda, on kostja II arvates tegu olukorraga kus hagil puudub alus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-06-11072 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: - Viru tööpiirkonna kohtutäitur KM korraldas 10.04.2006 algusega kl 11.00 avaliku enampakkumise AO’le kuuluva 5/6 suuruse mõttelise osa hoonete ja rajatiste asukohaga XXXmüümiseks. - Enampakkumisest võtsid osa AVja OÜ P . Enampakkumisel müüdi eelpool nimetatud vara hinnaga 344 304,60 krooni (22 005,07 eurot) OÜ-le P . Kohus, tutvudes poolte avalduste, vastuväidetega ja kogutud tõenditega ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude esitas hageja TMS § 223 alusel. Nimetatud paragrahvi lg 1 alusel võib täitemenetluse osaline esitada kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja hinnangul arestis kohtutäitur hageja vara kehtiva täitedokumendita. Arestimise tühisust reguleerib TMS § 55, mille kohaselt ei tulene arestimisest õiguslikke tagajärgi, eelkõige juhul, kui puudub kehtiv täitedokument, võlgnikule ei ole toimetatud kätte täitmisteadet, vara arestis ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa tema õiguste rikkumise. Vara müümiseks peab vara olema eelnevalt arestitud, st üles kirjutatud, hinnatud ja keelatud võlgnikul asja käsutamine.

2-06-11072

TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad muu hulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Narva Linakohtu 13.05.1997 kohtuotsus, kõnealust ei ole hageja õigeaegselt vaidlustanud, mistõttu käesolevas menetlusstaadiumis enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude raames ei ole põhjendatud vastavasisulise vastuväite esitamine ning kohus ei pea antud juhul vajalikuks sellel pikemalt peatuda. Hageja hinnangul on kohtutäituri täitmisteade vastuolus justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58, täitur toimetas võlgnikule kätte üksnes täitekutse. Asja materjalide hulgas on täitmisteade (tl 22), mis kannab kuupäeva 18.01.2006, mille kohaselt toimub 26.01.2006 kl 13.00 kohtutäituri büroos hagejale kuuluva vallasvara arestimine. Asjas ei ole vaidlust, et kõnealune dokument oli võlgnikule kätte toimetatud. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei vastanud see kehtestatud vormile. Kohtu hinnangul on kohtutäitur piisavalt teavitanud võlgnikku tema õigustest. Kohtutäitur on selgitanud hagejale, kuidas on võimalik vara arestimist ja hinna määramist vaidlustada. TMS 7. osa näeb ette kaebuste ja hagide esitamise täitemenetluses. Kõnealuste toimingute tegemiseks on ette nähtud tähtajad, mistõttu ei saa lugeda hageja poolt esitatud seisukohti põhjendatuks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja õigeaegselt kasutanud oma õigusi vara arestimise ja arestitud vara hinna määramise vaidlustamiseks, asudes vastavaid õigusi realiseerima käesoleva menetluse raames. Hageja on leidnud, et täitur rikkus TMS § 74 tulenevaid kohustusi, kuna arestimishinna määras ainuüksi sissenõudja TV. Arestitud asja hindamist reguleerib TMS § 74, mille lg 1 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Sellist võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel asja mittehindamist peab hageja üheks enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. 19.04.2007 Riigikohtu lahendist tsiviilasjas 3-2-1-42-07 nähtub, et põhiseaduse § 32 lg 1 kohaselt kaitstakse igaühe omandiõigust, sh ka enampakkumisel asja ostnud isiku omandiõigust. See aga ei tähenda, et ka täitemenetluse käigus müüdava võlgniku vara eest tuleb võlgnikule tagada õiglane ja kohene hüvitis. Täitemenetluses prevaleerib sissenõudja õigustatud huvi saada võlgniku omandisse kuuluva vara müümise arvel rahuldatud oma täitedokumendis väljendatud nõue võlgniku vastu. Kohus asub seisukohale, et õige on kostja II esitatud seisukoht, et hagejal ei ole õigust tugineda väidetavale arestimishinna määramisele kohtutäituri poolt ega ka väidetavale arestimise tühisusele (II kd tl 144-145). Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, kus võlgnik peab õiguste väidetava rikkumise korral oma subjektiivseid õigusi aktiivselt teostama. Õige on ka antud juhul seisukoht, et seadusandja eesmärgiks on vältida olukorda, kus võlgnik hakkab täitemenetluse lõpus täitemenetluse venitamise eesmärgil vaidlustama kohtutäituri poolt teostatud täitetoiminguid. Hageja on leidnud, et enampakkumise teade ei vasta TMS § 84 lg-s 1 sätestatule. TMS § 153 lg 1 järgi märgitakse kinnisasja enampakkumise kuulutuses muu hulgas: 1) kinnisasja registriosa number; 2) kinnisasja asukoht ja suurus; 3) kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nimi; 4) kinnistusraamatusse kantud omaniku võlglasest üldõigusjärglase nimi; 5) kinnisasja koormavad kolmandate isikute väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega ja muud kinnisomandi kitsendused; 6) ettepanek isikutele teha enne enampakkumist kohtutäiturile

2-06-11072

teatavaks keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused ja sissenõudja nõudmise korral need põhistada. Enampakkumise teates, mis avaldati Ametlikes Teadaannetes 30.03.2006 ( I kd tl 33) on kirjas kinnisasja registriosa number; kinnisasja asukoht; vara alghind; enampakkumise toimumise koht ja aeg. Kohtutäituri selgituste kohaselt täpse vara tutvumisaja määramata jätmise põhjuseks on asjaolu, et varade enampakkumisel lepivad ostuhuvilised omavahel kokku, kes ostab vara alghinnaga. Sellega toimuks jälle võlgniku huvide kahjustamine, kuna on oht, et vara müüakse alghinnaga Kohus asub seisukohale, et kohtutäitur on omapoolsete selgitustega (I kd tl 59) veenvalt põhistanud vajadust esitada enampakkumise teade viisil nagu ta oli seda teinud, eelkõige hageja enda huvide kaitseks ning hageja muud vastuväited on ainetud. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur jätnud vastamata temale edastatud kaebustele ja vastuväidetele ning kohtutäitur jättis peatamata vallasvara arestimise, vaatamata sellele Ida-Viru Maakohtu 09.01.2006 määruse peale oli ringkonnakohtule esitatud määruskaebus. 05.04.2006 kaebusega vaidlustas hageja 10.04.2006 enampakkumise läbiviimise ning palus peatada enampakkumise (II kd tl 10). TMS § 46 lg 1 p 8 ega lg 2 p-d 1 ja 4 ei kohusta kohtutäiturit täitemenetlust peatama. Täitetoimingu edasilükkamise eelduseks on TMS § 44 järgi sissenõudja avaldus või kohtulahend. Kohtutäitur on oma vastuses selgitanud, et kaaludes juba teatavaks saanud asjaolusid, jõudis järeldusele, et täitemenetluse peatamine ei ole otstarbekas ning puuduvad selle toimingu tegemiseks alused (I kd tl 60). TMS 223 lg 1 alusel enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS 223 lg 2 kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib: 1) võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel; 2) sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist; 3) ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist; 4) menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus hageja on tuginenud mitte enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele, vaid eeldatavalt kogu täitemenetluse oluliste tingimuste rikkumisele, s.h täitedokumendi tühisuses ning ebaõige vara hinna määramine. Asjaolusid, mis eeldaksid reaalselt enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesolevas tsiviilasjas ei esine. Hageja on viidanud küll, et vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, kuid kõnealust ei ole hageja mingilgi moel põhjendanud ega tõendanud. TMS § 148 lg 1 alusel loetakse arestimine kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Hageja ei ole väitnud menetluses, et ta ei oleks olnud teadlik vara arestimise aktis ja teate enampakkumise toimumisest. 26.01.2006 on koostatud kohtutäituri abi poolt vallasvara arestimise akt, mille kohaselt võlgnik on keeldunud alla kirjutamast ning

2-06-11072

kätte antud arestimisakti koopia (I kd tl 70). Vara enampakkumise aktile on võlgnik samuti keeldunud alla kirjutamast (I kd tl 17). Kuigi antud juhul ei oma tähtust hageja poolt esitatud väited, peab kohus vajalikuks esile tuua seda, et asjas on leidnud tuvastamist, et võlgnik on olnud teadlik tema vara suhtes toimuvast täitemenetlusest ning teda on teavitatud nõuetekohaselt tema õigustes. Kuivõrd arestimistoimingute vaidlustamist ei ole võlgnik õigeaegselt teostanud, siis on ta kõnealusele tuginenud antud hagi raames, mis aga ei ole põhjendatud tuginedes juba eelpool käsitletule. Hageja ei saa tugineda enampakkumise oluliste tingimuste väidetavatele rikkumistele, kuivõrd kohtutäitur palus kõigil kohal viibinud isikutelt, kaasa arvatud ka võlgnikult, esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta, kuid ükski isik neid ei esitanud. Esitatud hagiga ei ole toodud esile ühtki põhjendust, millest tulenevalt võiks käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldamisele kuuluda. Hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks kohtutäituri ja ostja OÜ P vastu. Hageja esitas taotluse OÜ P asendamiseks kostjaga TIOÜ, kuid kohus on kaasanud eelnimetatud isiku kostjana III. 19.08.2009 otsusega jättis kohus hageja hagi sissenõudja TIOÜ vastu rahuldamata seoses aegumisega. Kõnealust kohtuotsust ei ole hageja vaidlustanud. Seega seonduvalt jõustnud vaheotsusega sissenõudja suhtes ei oleks ka käesoleva hagi rahuldamise tagajärjed õiguslikult ülekantavad kõigile õigussuhte osalistele. Kohus asub seisukohale, et juhindudes eelnimetatud asjaoludest ja viidatud õigusnormidest, tuleb esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.