Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

133,12,14 ), mis on käesoleva kohtumääruse lahutamatud osad.

Avaldaja sai teada, et juurdepääsuna kasutatav tee on mõõdetud puudutatud isiku kinnistu hulka alles peale seda, kui puudutatud isiku eellane edastas talle ähvardava kirja kanalisatsioonitrassi katkestamise kohta 2009.a. Avaldaja soovib avalikule teele juurdepääsuõiguse kandmist kinnistusraamatusse, et vastav kitsendus kehtiks kinnistu võõrandamise korral. Avaldaja palub seada aadressil Tartu linn, XXX asuvale kinnisomandile (registriosa XXX ) tähtajatu kitsendus ja määrata XXX (registriosa XXX ) kinnistu kasuks kanalisatsioonitrassi talumise kohustus vastavalt avalduse lisas nr 4 märgitud plaanile ning kanda märkus kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse kohta kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku. Avaldaja palub seada aadressil Tartu linn, XXX asuvale kinnisomandile (registriosa XXX ) tähtajatu kitsendus ja määrata XXX (registriosa XXX ) kinnistu kasuks juurdepääsutee talumise kohustus vastavalt avalduse lisas nr 3 märgitud plaanile ning kanda märkus juurdepääsutee talumise kohustuse kohta kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku. PUUDUTATUD ISIKU, PURVI KINNISVARA OÜ, VASTUS AVALDUSELE ja TAOTLUS AEGUMISE KOHALDAMISEKS (tl 36-42; 152-156)). Vastuse kohaselt puudutatud isik ei pea võimalikuks pidevat XXX sissepääsutee kasutamist avaldaja sõidukite poolt, sh ei aktsepteeri puudutatud isik sissepääsuõiguse kandmist kinnistusraamatusse. Tegelikkuses on XXX kinnistul olemas ligipääs Võru tänavalt hoovi ning selleks ei ole vaja kasutada XXX kinnistut. Ligipääsuks saab kasutada olemasolevat teed XXX ning XXX vahel, mis on piisavalt lai sõidukiga juurdepääsuks ning ilmselt isegi laiem, kui XXX koosseisus olev tee. Ligipääsutee on käesoleval ajal suletud nn puukuuriga, mis on puudutatud isiku hinnangul suurema vaevata eemaldatav. Avaldajal puudub ilmselgelt vajadus puukuuride järele ning ligipääsuteed sulgev kuur on tegelikkuses muutunud tarbetuks. Kuuri eemaldamine ligipääsutee avamiseks on puudutatud isiku hinnangul optimaalseim lahendus väidetava ligipääsuprobleemi lahendamiseks. Juurdepääs praegusel juhul ei tähenda tegelikkuses mitte avaldaja poolt avalduse lisas nr 3 oranži värviga märgitud lühikese teeosa kasutamist, vaid oluliselt suuremas osas puudutatud isiku kinnisasja koormamist. Nimelt on märgitud teeosal võimalik küll avaldaja hoovi sisse sõita, kuid ümber pöörata ning välja sõita ei ole ruumi. Ümberpööramiseks tuleb sõidukil edasi sõita puudutatud isiku kinnisasjale ning asuda seal manööverdama. Arvestades asjaoluga, et nii teed kui puudutatud isiku hoovi kasutab suur hulk üürnike sõidukeid, on juba praegu sissesõiduteel ja XXX hoovis liiklemine keeruline. Avaldaja sõidukite lubamine puudutatud isiku kinnisasjale muudaks liiklemise äärmiselt ohtlikuks. Avaldaja Tõnu Agan puudutatud isiku andmetel ise XXX majas ei ela. Nimetatud maja on puudutud isikule teadaolevalt välja üüritud, sh äripindadena. Seega ei ole selge, millised sõidukid tuleks avaldaja arvates XXX tn sissesõiduteele lubada – kas avaldaja, avaldaja kinnistul tegutsevate üürnike, nende töötajate ja klientide, kaubaautode või perekonnaliikmete sõidukid. 3.2 2009. aasta kevadel tegi XXX kinnisasja tookordne omanik Kamlesh Kumari Meos avaldajale kirja teel ettepaneku kanalisatsioonitrassi ühiseks parandamiseks. Avaldaja ettepanekule mitme kuu jooksul ei reageerinud. Kuivõrd trassi parandamisega ei olnud enam võimalik viivitada, tellis K.K. Meos AS-lt Vesi kanalisatsioonitööde teostamise XXX kinnisasjal. Tööde käigus, juunis 2009, asendas AS Vesi lagunenud betoontoru kaevu nr 1 ja kaevu nr 2 vahel. Puudutatud isikule teadaolevalt ei olnud 2009. aastal ega ole ka praegu avaldaja märgitud settekaev ühendatud puudutatud isiku kinnisasjal kulgeva kanalisatsioonitrassiga. Eelnevast tulenevalt ei vasta tegelikkusele avaldaja esitatud plaan ning sellel märgitud kanalisatsioonitrassi ning kaevude asukohad. Puudutatud isik ei ole avaldaja kanalisatsioonivoolu katkestanud. Puudutatud isikul puuduvad andmed, kas mingi kanalisatsioontrass avaldaja kinnistul on üldse olemas ning millisel põhjusel see ei tööta. Puudutatud isikule avaldaja trassi mittetöötamise süüks panemine on alusetu,

ebaõiglane ja pahatahtlik. XXX kinnisasjal ei ole olnud kanalisatsiooniühendust juba vähemalt 10 aastat, st ammu enne seda kui puudutatud isik või praegune juhatuse liige XXX kinnisasja omanikuks sai. Kanalisatsiooniprobleemi lahendamiseks pumpas avaldaja aastaid oma kinnisasjal olevast kaevust reovett puudutatud isikule kuuluvasse kaevu. Kuna selline tegevus ummistas puudutatud isiku kaevu ning põhjustas talle kaevu puhastamiseks lisakulutusi, lõpetas puudutatud isik sellise tegevuse lubamise. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal on reaalselt võimalik ehitada endale uus kanalisatsioonitrass, mis kulgeb ainult avaldaja kinnisasjal. Tehniliselt on see hõlpsasti lahendatav, kuna liitumispunkt asub Võru tänaval XXX kinnistu vahetus läheduses. Eelnevast tulenevalt leiab puudutatud isik, et avaldaja XXX kasuks kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse määramiseks, samuti märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse kohta tuleb jätta rahuldamata. Aegumine - puudutatud isik on seisukohal, et käesoleval juhul esineb õiguslik alus aegumise rakendamiseks mõlema Tõnu Agana esitatud nõude suhtes. Tulenevalt TsÜS §-ist 149 on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Tulenevalt TsÜS § 147 lõikest 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on T. Agan olnud alates 5.11.1991. aastast, s.o kinkelepingu sõlmimise ajast, kuid hiljemalt ostueesõigusega maa erastamise avalduse esitamisel, teadlik asjaolust, et XXX ning XXX vaheline tee kuulub XXX koosseisu, samuti asjaolust, et kanalisatsioonitorustik kulgeb osaliselt XXX kinnistul. OÜ Purvi Kinnisvara hinnangul tulnuks T. Aganal esitada 18. aprilli 2011 avalduses esitatud nõuded 10 aasta jooksul XXX hoone omanikuks saamisest 1991. aastal, kuid hiljemalt 10 aastat pärast XXX maa ostmist 2000. aastal. OÜ Purvi Kinnisvara leiab, et T. Agana nõuded on avalduse esitamise ajaks aegunud. AVALDAJA, TÕNU AGAN’a, VASTUS AEGUMISE KOHALDAMISE TAOTLUSELE (tl 167-168). Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik on aegumise regulatsiooni osas ekslikul seisukohal ja tema taotlus tuleb jätta rahuldamata. Juurdepääsutee võimaldamise ja tehnorajatise talumise kohustusele ei rakendu TsÜS aegumise regulatsioon, kuna tegemist on isiku (avaldaja) seadusest tuleneva subjektiivse õigusega, millele ta saab igal ajal kohtulikku jõudu nõuda. Kindlasti ei saa tekkida olukorda, kus isik ei pääse oma kinnistule (või takistatakse tehnorajatise kasutamine) ja aegumise vastuväite kaudu võiks öelda, et isik ei saagi enam kunagi oma kinnistule. Avaldaja nõuab oma õiguste tunnustamist ja märkuste kandmist kinnisturaamatusse, sellised nõuded ei saa aegumisele alluda. Pealegi muutuvad sellised nõuded aktuaalselt siis, kui naaber hakkab tegema takistusi juurdepääsu võimaldamisel või tehnorajatise kasutamisel ehk kui naaber hakkab avaldaja õigusi rikkuma. Antud juhul on avaldaja õigusi hakatud rikkuma 2009.a, mil puudutatud isiku õiguseellane lõikas läbi kanalisatsioonitrassi ja asus takistama ka juurdepääsu avaldaja kinnistule. Peale seda juhtumit sai avaldaja ka teadlikuks, et juurdepääsutee kuulub puudutatud isiku kinnistu koosseisu. Samuti ei ole õiged puudutatud isiku järeldused sellest, kuna on avaldaja saanud teadlikuks, et juurdepääsutee kuulub naabri kinnistu hulka. Avaldaja on selgitanud, et ta on kuni 2009.a olnud teadlik, et teed ei ole erastatud naabri kinnistu hulka, sest tee on olnud ühiskasutuses juba alates I Vabariigi aegadest, ja nimetatud tee ei olnud enne erastamist naabri kinnistu koosseisus, vaid ühiskasutuses. Avaldaja sai arvestada, et see tee on jäetud munitsipaalomandisse, nagu on linnas selliste teede puhul mujal tehtud. Puudutatud isiku esitatud dokumendid puudutavad vaid avaldaja maa erastamise suurust, nendest ei saa kuidagi järeldada, et avaldaja oleks midagi teadnud sellest, et tee ja selles paiknev tehnorajatis on millegipärast naabri kinnistu sisse mõõdetud. Seega puuduvad asjas mistahes tõendid, millest tulenevalt pidi avaldaja teadma, et vaadeldav tee on erastatud naabri kinnistu koosseisu. Tee saab jätta ka linna omandisse, ja avaldajale ei esitatud naabri (puudutatud isiku) maa erastamise pabereid.

TARTU VEEVÄRGI VASTUS KOHTULE (tl 170). AS Tartu Veevärk teostas 14.07.2011.a ja 15.07.2011.a XXX ja XXX kinnistutel kanalisatsioonitorustiku uuringud, mille käigus selgus, et XXX kanalisatsiooni ühendustorustik on täielikult amortiseerunud (sisse kukkunud), osa reovett imbub ühiskanalisatsiooni, kuid arvatavasti kaevudest ja katkistest torudest ka maapinda. 2009.a AS VESI poolt renoveeritud kanalisatsioonitorustik teenindab tõenäoliselt ainult XXX kinnistut. XXX kanaliseerimine toimus paralleeltorustiku kaudu, mida ei ole renoveeritud. XXX kinnistu omanik peab koheselt asuma rekonstrueerima olemasolevat torustikku või vajadusel leidma koostöös AS-ga Tartu Veevärk teise tehnilise lahenduse reovee kanaliseerimiseks. TARTU LINNAVALITSUSE VASTUS KOHTULE (tl 176-178). Praegusel hetkel on puudutatud isiku poolt väljapakutud juurdepääsu ees puidust plank ning linnaliinide bussipeatus, samuti sidekaablite kapp. Bussipeatuse tõstmine juurdepääsu eest XXX hoone ette ei ole võimatu, kuid sidekapi asukoha muutmine toob kaasa märkimisväärseid kulutusi ning eeldab sideteenuse osutaja nõusolekut. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Võru tänava kategooria magistraaltänav. Liiklusrežiim magistraaltänavatel eeldab, et väljasõidud kruntidelt on viidud miinimumini. Seega ei ole veel ühe juurdepääsu tekkimine liikluskorralduslikult kooskõlas Võru tänava kui magistraaltänava otstarbega. Kuigi XXX ja puukuuri vahele jääb hinnanguliselt 3,5 m, mis võimaldab sõidukitega läbi pääseda, siis kitsas manööverdamisruum XXX kinnistul muudaks liiklemise vähem ohutuks. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 6 lõike 2 kohaselt isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust vee-ettevõtja klient (klient on isik, kellel on vee-ettevõtjaga sõlmitud kliendileping). Lõike 3 alusel peab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid linnavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtja esindajal. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile. Seega tuleb XXX kanalisatsiooni ühendamiseks XXX kaevu ja sealt edasi ühiskanalisatsiooni juhtimiseks sõlmida vastav kokkulepe. Tartu Linnavalitsusel puuduvad täpsed kaasaegsed andmed kanalisatsioonikaevude ja –torude asukoha kohta kinnistutel. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivimaterjalidest on võimalik välja lugeda vaid, et 1989. aasta plaanidel oli märgitud XXX ja XXX kanalisatsioonikaeve ühendav toru, nagu on märgitud ka avaldaja ja puudutatud isiku esitatud plaanidel. PUUDUTATUD ISIKU, PURVI KINNISVARA OÜ, VASTUS TARTU VEEVÄRGI; TARTU LINNAVALITSUSE JA AVALDAJA VASTUSELE (tl 188-194). Puudutatud isik ei nõustu avaldaja vastuväidetega aegumise osas. Tegemist ei ole uue omanikuga, vaid avaldaja puhul isikuga, kes esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on juba alates 1991. aastast olnud teadlik asjaolust, et XXX ning XXX vaheline tee kuulub XXX koosseisu, samuti asjaolust, et kanalisatsioonitorustik kulgeb osaliselt XXX kinnistul. Puudutatud isik jääb oma taotluse juurde kohaldada aegumist T. Agana avalduses esitatud nõuete osas. Tartu Linnavalitsuse vastusest nähtuvalt möönab Tartu Linnavalitsus, et XXX kinnistul on tegelikkuses olemas juurdepääsutee, mis avaneb Võru tänavale ning peab võimalikuks bussipeatuse nihutamist. Sidekapi asukoha osas märgib puudutatud isik, et selle ümbertõstmine on kindlasti võimalik. Juhul, kui kohus siiski ei pea võimalikuks, et hetkel puukuuriga suletud tee avataks XXX kinnistu juurdepääsuks, leiab puudutatud isik, et ka sellisel juhul tuleks nimetatud tee siiski avada jalakäijatele, näiteks rajades nimetatud kohta jalgvärava, mis tagab avaldaja ligipääsu oma kinnistule. Eeldavalt puuduks sellisel juhul vajadus nii bussipeatuse kui sidekapi ümbertõstmiseks. Avaldaja avalduse rahuldamisel tegelikkuses ei ole puudutatud isiku huve ja õigusi rikkumata võimalik realiseerida avaldaja taotlust, kuna XXX sõidukite manööverdamine hakkab toimuma XXX kinnistul – st avalduses märgitud alast väljaspool. Mingil muul moel ei ole võimalik avaldaja

soovitud ligipääsuteel sõidukit ümber pöörata ning kinnistule siseneda ning sealt lahkuda. Manööverdamine XXX juurdepääsutee kaudu ei muudaks mitte liiklemist vähem ohutuks, vaid vastupidi, vähendaks oluliselt ohtu XXX kinnistut ja juurdepääsuteed kasutavate inimeste ja sõidukite jaoks. Praegusel juhul on juurdepääsuõigus XXX kinnistul asuvale hoonele tagatud Võru tänava kaudu, kuna maja piirneb Võru tänavaga ning tänava poolele avanevate uste kaudu võimalik pääseda ka hoovi. Avaldaja ei ole selgitanud ega tõendanud, kas ja miks tal peab olema juurdepääsu õigus sisehoovi just autoga. Juhul, kui avaldaja soovib realiseerida oma ärihuve, ei tohiks seda mingil juhul teha puudutatud isiku õiguste ja huvide arvelt. AS Tartu Veevärk on selgelt teatanud, et XXX kanalisatsioonitorustik on täielikult amortiseerunud (sisse kukkunud). Selline lagunemine on toimunud pikema aja jooksul ning tingitud otseselt avaldaja enda hoolimatust ja vastutustundetust käitumisest. Puudutatud isikule teadaolevalt ei ole XXX kinnisasjal olnud kanalisatsiooniühendust juba vähemalt 10 aastat. Kanalisatsiooniprobleemi lahendamiseks pumpas avaldaja aastaid oma kinnisasjal olevast kaevust reovett puudutatud isikule kuuluvasse kaevu. Kuivõrd XXX kanalisatsioonitrass on täielikult amortiseerunud (sisse kukkunud), see ei funktsioneeri ning ei saagi puudutatud isikust mitteolenevatel põhjustel funktsioneerida, leiab puudutatud isik, et seda kanalisatsioonitrassi tegelikkuses ei ole olemas. KOHTUISTUNG (tl 216-218). Avaldaja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rene Varul’i, seletuste kohaselt juriidilises plaanis ei pruugi liitumispunkt olla ühinemiskaev. Uus trass ja katkine trass kulgevad ühte ühinemiskaevu. See, kus on kaev juriidilisest mõttes, ei oma tähtsust. Avaldaja soovib trassi talumist kuni selle ühenduskaevuni (K1) ja edasi kinnistupiirini. AS-i Tartu Veevärk esindaja arvamuse kohaselt selle ühenduse taastamine on mõttekas ja ei ole mõistlik hakata looma paralleelühendust sellest K1 eelnevast kaevust kuni Sõjakooli juures asuva kaevuni. Avaldaja jääb esitatud avalduse juurde. Juurdepääsu osas on linn seisukohal, et juurdepääs võiks olla olemasolev juurdepääs ja seda selgitatakse nii liikluskorralduse kui ka alternatiiv variandi puhul, peab hakkama bussipeatust jm kõrvaldama. Paikvaatlusel sai selgeks, et läbimurde teostamine bussipeatuse poolt ei ole mõistlik ja ei ole võimalik rajada mõistlikult uut juurdepääsu ja on ka näha, et suured autod ei pääse sealt kaudu manööverdama. Puudutatud isiku lepingulise esindaja, vandeadvokaat Roman Levin’i, seletuste kohaselt juurdepääsutee oleks võimalik rajada XXX ja 16 vahelt, ei ole probleem plank ja puukuur eemaldada ning põhimõtteliselt on võimalik ka selline lahendus, et uus kanalisatsiooni ühinemispunkt on väljaspool kinnistut. Kamleshi Kumari Meos’e poolt antud seletustest nähtub, et avaldajal on juurdepääs oma kinnistule olemas. Seaduse järgi peab see olema ja avaldajal on see ka olemas, iseasi on see, kas tal peab autoga juurdepääs olema. Kui kohus rahuldab avaldaja taotluse ja rahuldaks sellega ka avaldaja ärihuvid, kuid tema ärihuvid katkeksid. Tartu Veevärgi esindaja Peeter Pindma seletustest nähtuvalt liitumispunkt on see kaev, mis asub Võru tn kõnnitee peal ja see on ka kinnistute XXX ja 10/12 vahel. Puudutatud isiku esitatud EOMAP-i plaanil, asub ühenduskaev puudutatud isiku kinnistul. Tähistatud kui K1 (toimiku lk 61), juriidilises mõttes peaks ühinemiskaev asuma kinnistult 1 m kaugusel, avalikul maal. Tehakse vahet faktilisel liitumispunktil ja juriidilisel liitumispunktil, juriidiline liitumispunkt tähendab seda, et seal ei pea olema ühenduskaev. Faktiliselt asub see ühinemiskaev kinnistul. Liitumispunkt on toru 1m kinnistu piirist väljapoole. Kaevu K1 korrashoid on kinnistu omaniku vastutusel ja hooldama peab seda kaevu kinnistu omanik. Ühenduskaevust K1 järgmine kaev asub teisel pool teed kõnnitee ääres. Tehniliselt on vaidluse all olevat trassi võimalik parandada ja ei ole seda mõtet Sõjakooli juurest vedada, vaid taastada kinnistul olev toru. Tehniliselt ei ole mõttekas seda paralleeltoru ehitada. Liitumiskohas ei pea olema kaevu. Kinnistu omanikud peavad omavahel ühenduskaevu küsimuse ära lahendama ja kui omavahel ei saa kokkuleppele, siis ei päästa ka Sõjakooli ääres olev ühendus, sest niikuinii läbib see teist kinnistut. AS Tartu Veevärk saab täita oma kohustust kuni kinnistu piirini. Tehniliselt võib osutuda võimatuks, et ehitada sinna kõrvale lisakaev.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtu seisukoht aegumise osas Puudutatud isik on seisukohal, et esitatud avaldus on aegunud, kuna T. Agan’al tulnuks esitada 18. aprilli 2011.a avalduses esitatud nõuded 10 aasta jooksul XXX hoone omanikuks saamisest 1991. aastal, kuid hiljemalt 10 aastat pärast XXX maa ostmist 2000. aastal. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku taotlus aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud. TsÜS § 142 lg 1 annab aegumise mõiste, mille kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega on aegumine ajavahemiku möödumine, mille järel võib isik keelduda oma kohustuse täitmisest ja aeguda saavad nõuded, mitte aga muud õigused. Avaldus on esitatud juurdepääsutee ja tehnorajatiste talumise kohustamiseks, mis on absoluutsed õigused ning aegumisele ei allu. Seega tuleb OÜ Purvi Kinnisvara taotlus aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht juurdepääsutee võimaldamise osas Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõikest 1 tulenevalt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb kohtul lahendada poolte, s.o nii valitseva kui teeniva kinnisasja omanike huvide kaalumise teel. Kinnistusregistriosa nr XXX ja nr XXX väljavõtete (tl 9) kohaselt kuulub kinnistu Tartus, XXX Tõnu Agan’le ja kinnistu Tartus, XXX OÜ-le Purvi Kinnisvara. Avaldaja palub juurdepääsu oma kinnistule XXX ja XX vahelt, kuni maha märgitud piiripunktini. Kohtule esitatud aerofoto kohaselt (tl 12-14) asuvad XXX ja 14 kinnistud Võru tänava ääres ning fotodelt on näha XXX ja 14 kinnistu vahelt kulgev tee, mis käesoleval ajal on puudutatud isiku omandis. Samuti on 18.10.2011. a teostatud paikvaatlusel (tl 215) kohus tuvastanud, et avaldajal on praegu võimalus oma kinnistule juurde pääseda ainult avaldajale kuuluva XXX ja puudutatud isikule kuuluva XXX vahel asuvat teed mööda. Puudutatud isik on avaldanud, et alternatiivseks juurdepääsuteeks võiks olla XXX ja 16 vahelt rajatav võimalik juurdepääsutee. 18.10.2011. a teostatud paikvaatlusel on tuvastatud, et puudutatud isiku poolt väljapakutud juurdepääsu ees on kuur ja puidust plank. Tartu Linnavalitsuse vastusest (tl 176-177) nähtuvalt asub Võru tn ka sidekaablite kapp, mille eemaldamine toob kaasa märkimisväärseid kulutusi ning eeldab sideteenuse osutaja nõusolekut. Samuti on Linnavalitsus märkinud, et veel ühe juurdepääsu tekkimine ei ole liikluskorralduslikult kooskõlas Võru tänava kui magistraaltänava otstarbega. Kuigi XXX ja puukuuri vahele jääb hinnanguliselt 3,5 m, mis võimaldab sõidukitega läbi pääseda, siis kitsas manööverdamisruum XXX kinnistul muudaks liiklemise vähem ohutuks. Juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega

koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Kohus arvestades paikvaatlusel tuvastatud ja Tartu Linnavalitsuse arvamust, on seisukohal, et puudutatud isiku poolt pakutud alternatiivne juurdepääs ei taga avaldajale vajalikku juurdepääsu. Avaldaja kinnisasja teenindamiseks on vajalik tagada kütte vedu, kuid alternatiivne juurdepääs veoautoga sissesõitu ei võimalda. Samuti on raskendatud prügivedu, takistatud vee- ja kanalisatsiooni avarii korral eriautode juurdepääs nagu ka tuletõrje ja kiirabi juurdepääs. Tartu Linnavalituse poolt antud seisukohaga on leidnud tõendamist, juurdepääsutee rajamine XXX ja 16 vahel sõltub kehtivast liikluskorraldusest ja sideteenuse osutaja nõusolekust ning on avaldajale tunduvalt kulukam. AÕS § 156 lõike 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg-st 2 tuleneb, et tee (juurdepääsu) määramise võimalusi ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega kaalutakse selle kinnisasja piires, mille kaudu ühendus seni toimus. Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiivi teatise nr 1063, 3.06.1990 (tl 179) kohaselt on Tartu Kinnistusameti dokumentides tehtud sissekanne XXX tn 8, 10, 12 kohta, mis kinnitab 1925. aastal ühises kasutuses oleva juurdepääsu suuruseks 10,5 ruutsülda ehk 47,6m2. Seega võib olemasolevat juurdepääsu pidada ka ajalooliselt kasutuses olevaks juurdepääsuks. Kohtule esitatud XXX krundiplaanilt nähtub (tl 133), et juba väljakujunenud juurdepääsutee, on piisavalt lai, et tagada liiklejatele hea nähtavus tiheda liiklusega Võru tänavale ning tee laius on piisav sisse- ja väljasõiduks ning pöörete sooritamiseks avaldaja kinnistu piires, st eelpoolnimetatud piiripunktini ega koorma puudutatud isikut rohkem, kui seda võib pidada avaldaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Samuti juurdepääsu võimaldamine XXX tn 10 ja XXX kinnistute vahelt, kuni maha märgitud piiripunktini võimaldab avaldajale juurdepääsu talle vajalikus ulatuses (lisas nr 3 tähistatud oranži joonena, tl 13). Kohus on seisukohal, et avaldajal puudub oma kinnisasjade kohaseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalik juurdepääs mujalt kui puudutatud isiku kinnisasja kaudu ning et vajalikku juurdepääsu ei ole võimalik saavutada muul moel või et uue juurdepääsu rajamine nõuaks avaldajalt suuri kulutusi. Kohus leiab, et avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle puudutatud isiku kinnisasja kaalub üles puudutatud isiku huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu ning eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt on puudutatud isik kohustatud taluma juurdepääsu avaldaja kinnistule üle oma kinnistu ning et vastav kitsendus tuleb seada. Tulenevalt AÕS §-st 156 lg 1 juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Antud asjas ei ole menetlusosalised üldse esitanud oma ettepanekuid ja seisukohti tasu osas, seega on võimalik tasu määrata kokkuleppel. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, ei kao huvitatud isikul nõudeõigus. Kohtu seisukoht tehnovõrgu talumise osas. Avaldaja palub seada aadressil Tartu linn, XXX asuvale kinnisomandile (registriosa XXX ) tähtajatu kitsendus ja määrata XXX (registriosa XXX ) kinnistu kasuks kanalisatsioonitrassi talumise kohustus. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal on reaalselt võimalik ehitada endale uus kanalisatsioonitrass, mis kulgeb ainult avaldaja kinnisasjal. Tehniliselt on see hõlpsasti lahendatav, kuna liitumispunkt asub Võru tänaval, XXX kinnistu vahetus läheduses. Kinnistusregistriosa nr XXX väljavõtte (tl 9) kohaselt puudutatud isiku kinnistu Tartus, XXX on esmakinnistatud 1996. aastal, seega enne 1999. aastat. Pooled ei vaidle selle üle, et kanalisatsioonitorustik oli rajatud enne 1.04.1999.a. Vastavalt AÕS §-le 158 lg 1 käsitletakse tehnovõrgu või rajatisena ka kanalisatsioonitorustikku, kui see on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud.

AS Tartu Veevärk teadetest 1.02.2011.a ja 29.04.2011.a (tl 20,62) nähtub, et ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustikud asuvad avalikul maal, kuni liitumispunktini, mis asub avalikult kasutataval maal kuni 1m kinnistu piirist. Kinnistu sees olev torustik on XXX ja XXX omanike kaasomandis (aerofotol tähistatud rohelise joonega, tl 14). AS Tartu Veevärk on viimase 10 aasta jooksul käinud mainitud aadressidel kahel korral 2.11.2004.a XXX tellimisel ja 1.12.2009.a XXX 10 tellimisel kanalisatsioonitorustikku läbi pesemas. AS Tartu Veevärk ei ole mingeid kanalisatsioonitorusid antud kinnistuil remontinud ega vahetanud. AS Vesi kirjast (tl 60) nähtub, et AS Vesi teostas kanalisatsioonitöid XX 10 krundil juunis 2009.a. Töö käigus ei loodud uusi ühendusi ega likvideeritud vanu. Tartu Veevärgi esindaja Peeter Pindma on kohtuistungil samuti kinnitanud, et liitumispunkt on kaev, mis asub Võru tn kõnnitee peal ja on kinnistute XXX ja 10/12 vahel. Peeter Pindmaa on kohtuistungil selgitanud, et tehakse vahet faktilisel liitumispunktil ja juriidilisel liitumispunktil, juriidiline liitumispunkt tähendab seda, et seal ei pea olema ühenduskaev. Faktiliselt asub see ühinemiskaev puudutatud isiku kinnistul. Tehniliselt on vaidluse all olevat trassi võimalik parandada ja ei ole seda mõtet Sõjakooli juurest vedada, vaid taastada kinnistul olev toru ning tehniliselt ei ole mõttekas paralleeltoru ehitada ning tehniliselt võib osutuda võimatuks, et ehitada sinna kõrvale lisakaev. Tartu Linnavalitsuse kirjast 1.08.2011 (tl 177) nähtuvalt puuduvad Tartu Linnavalitsusel täpsed kaasaegsed andmed kanalisatsioonikaevude- ja torude asukoha kohta kinnistutel. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivimaterjalidest on võimalik välja lugeda vaid, et 1989. aasta plaanidel oli märgitud XXX ja XXX kanalisatsioonikaeve ühendav toru, nagu on märgitud ka avaldaja ja puudutatud isiku esitatud plaanidel. Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et puudutatud isiku väide selle kohta, et XXX kanalisatsioonitrassi ei ole tegelikkuses olemas, kuna see ei funktsioneeri, on ümberlükatud AS Tartu Veevärgi, AS Tartu Vesi poolt kohtule esitatud tõenditega ja Tartu Veevärgi esindaja Peeter Pindma poolt antud seletustega kohtus, millede kohaselt XXX ja XXX kanalisatsioonikaeve ühendas toru ning et tehniliselt on antud juhul mõttekas eelpoolnimetatud toru renoveerida. AS-i Tartu Veevärk vastuse kohaselt on XXX kanaliseerimine toimunud paralleeltorustiku kaudu, mida ei ole renoveeritud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Omanik peab muuhulgas võimaldama teha tehnorajatise teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et avaldaja nõue tehnovõrgu talumise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga ja tehnovõrguga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga ja tehnovõrguga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Kohus kohaldas avaldaja taotlusel 6.06.2011. a määrusega (tl 147-149) esialgset õiguskaitset ning kohustas Purvi Kinnisvara OÜ-d käesoleva kohtumenetluse ajal taluma XXX kinnistul kulgevat kanalisatsioonitrassi ja juurdepääsuteed tingimusel, et Tõnu Agan ei sulge kestvalt sissepääsu (sh ei peata sõidukit sissepääsuteel kauba laadimiseks või muuks tegevuseks, millega takistatakse sisse- ja väljapääsu). Kohus leiab, et kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb tühistada käesoleva määruse jõustumisel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades antud asja menetlust, on asjaolusid arvestades õiglane jätta TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.