OÜ Purvi Kinnisvara avaldus juurdepääsutee ja tehnorajatise talumise kohustuse muutmiseks
Menetlustoiming
Juurdepääsutee ja tehnorajatise talumise kohustuse muutmiseks Avaldaja: OÜ Purvi Kinnisvara (RK: 12031951, asukoht: Võru 10, 51010 Tartu) Avaldaja seaduslik esindaja Kamlesh Kumari Meos Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik (e-post: [email protected]) Puudutatud isikud: I Andres Agan (isikukood XXX , avaldajale teadaolev elukoht: XXX , rahvastikuregistrijärgne elukoht: XXX ) II Tõnu Agan (isikukood XXX , avaldajale teadaolev elukoht: XXX , rahvastikuregistrijärgne elukoht: XXX ) Puudutatud isik II lepinguline esindaja: advokaat Ivo Kallas III Tiina Agan (isikukood XXX , avaldajale teadaolev elukoht: XXX , rahvastikuregistrijärgne elukoht: XXX ) Tartu Linnavalitsus, esindaja Anu Öpik (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Purvi Kinnisvara avaldus rahuldamata Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2012 määruse tsiviilasjas nr 2-11-18058 resolutsiooni p-s 1 määratud juurdepääsutee talumise kohustuse tühistamise nõude osas.
Lk 1/ 7
Tsiviilasi nr 2-15-17283
2.Jätta OÜ Purvi Kinnisvara avaldus rahuldamata Tartu Maakohtu 28.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-11-18058 resolutsiooni p-s 4 määratud kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse tühistamise nõude osas.
3.Jätta rahuldamata OÜ Purvi Kinnisvara 18.01.2017 esitatud täiendav avaldus juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse eest tasu väljamõistmiseks perioodil 05.07.2012 kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni.
4.Rahuldada OÜ Purvi Kinnisvara avaldus avalduse osaliseks tagasi võtmiseks ja jätta OÜ Purvi Kinnisvara avaldus läbi vaatamata alternatiivsete juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse eest tasu välja mõistmise nõuete osas.
5.Jätta läbi vaatamata OÜ Purvi Kinnisvara avaldus juurdepääsutee ja tehnorajatise talumise kohustuse muutmiseks nõude osas, milles avaldaja palus kohustada puudutatud isikuid omal kulul kanalisatsioonitrassi kõrvaldama.
6.Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
7.Mõista OÜ-lt Purvi Kinnisvara välja Tõnu Agana kasuks Tõnu Agana menetluskulud summas 1210,83 eurot (üks tuhat kakssada kümme eurot ja 83 senti, summa sisaldab käibemaksu).
8.Tühistada 05.05.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohus keelas puudutatud isikutel XXX kanalisatsioonitrassi ühendamise XXX kanalisatsioonitrassiga. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.OÜ Purvi Kinnisvara esitas kohtusse avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6185 alusel juurdepääsutee ja tehnorajatise talumise kohustuse muutmiseks. Avalduse kohaselt on OÜ Purvi Kinnisvara omandis kinnistu asukohaga XXX . Kinnistu piirneb XXX , Tartu kinnistuga, mis on jagatud korteriomanditeks, mille omanikeks on puudutatud isikud. Tartu Ringkonnakohtu 09. mai 2012. a määrusega ja Tartu Maakohtu 28. novembri 2011. a määruse p-ga 4 tsiviilasjas nr 2-11-18058 koormati XXX kinnistu XXX kinnistu kasuks nii juurdepääsutee kui kanalisatsioonitrassi talumise kohustusega. Avaldaja taotles, et tühistataks XXX kinnistu kohustus taluda XXX kinnistu kasuks seatud kohustus taluda juurdepääsuteed ning tehnorajatist (kanalisatsioonitrassi). Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et talumiskohustused tuleb kehtima jätta, taotles avaldaja, et kohus määraks kindlaks nende talumise eest makstava tasu. Avaldaja taotles ka, et kohus kohustaks puudutatud isikut kõrvaldama kanalisatsioonitrassi. Avaldaja hinnangul kuritarvitatakse määratud juurdepääsuõigust regulaarselt. Suur fekaaliveo auto kasutab naaberkinnistu teenindamisel XXX kinnistut ja samuti sõidavad kinnistule ilma teenindusfunktsioonita autod. Seega rikutakse kohtumäärusest tulenevat talumiskohustust ja tegelik kasutusintensiivsus on kordi suurem kui kohtumäärusega ettenähtud. Tänaseks on olukord muutunud ja avaldaja kinnistu koormamine juurdepääsuõigusega ei ole enam vajalik. Juurdepääs tuleks määrata vahetult XXX kinnistu kaudu XXX tänavale, kuna seni juurdepääsu piiranud puudekuur lammutatakse. Samuti on kasutusest välja langenud ning ei ole enam objektiivselt olemas veetorustikku, mille talumise kohustus XXX kinnistule kohtuotsusega pandi. Sealjuures on juurdepääsu muutmine kooskõlas ka XXX omaniku poolt ehitusmenetluse käigus Tartu linnale avaldatud tahtega. Lisaks sellele on XXX kanalisatsioonitorustiku
Lk 2/7
Tsiviilasi nr 2-15-17283
ühendamine XXX torustikuga tehniliselt võimatu ning tingiks XXX kinnistu üleujutamise ja reostumise. Otstarbekas oleks rajada uus trass. Samuti ei ole olemas kaevu.
2.18.01.2017 täpsustas avaldaja oma nõuet. Täpsustatud nõude kohaselt palub avaldaja tühistada Tartu Maakohtu 28. novembri 2011. a määruse tsiviilasjas nr 2-11-18058 resolutsiooni p 2 ja p 4 ning Tartu Ringkonnakohtu 09. mai 2012. a määruse tsiviilasjas nr 2-11-18058 resolutsiooni p 1 alusel XXX kinnistu igakordsele omanikule pandud talumiskohustused. Avaldaja võttis tagasi nõude talumiskohustuste kehtima jätmise korral nende eest tasu määramiseks ning esitas selle asemel nõude, et puudutatud isikud maksaksid talumiskohustuse täitmise eest solidaarselt tasu arvates talumiskohustuse seadmisest (st Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012. a lahendi jõustumisest 5. juulil 2012. a) kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Avaldaja jäi oma seisukohtade juurde, et vajadus juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumiseks on ära langenud. Avaldaja selgitas täiendavalt, et asendiplaanist nähtub, et puudutatud isikud on liitnud enda kanalisatsiooni otse XXX tn all asuva trassiga ilma, et oleks kasutatud avaldaja kinnistul asuvat kanalisatsioonivõrgu osa, mille suhtes on XXX igakordsel omanikul talumiskohustus (tlk 155). Samuti on ära langenud vajadus juurdepääsuõiguseks. Tegemist ei olnud piiramatu juurdepääsuga, vaid see oli piiratud üksikute olukordadega, mida enam ei esine. Ehitusloa kohaselt (tl 50) on XXX kinnistul asuvas hoones pärast renoveerimist soojuspumbal põhinev küte. Jäätmevedu ei ole vajalik, kuivõrd jäätmevedu ei ole niigi võimalik teostada XXX kinnistu kaudu. Jäätmeveoautod peatuvad XXX tänaval mitte ei sõida XXX kinnistule sisse. Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd ei ole samuti enam vajalikud, kuna XXX kanalisatsioonitrass on alates 2016. a sügisest ühendatud otse XXX tn trassi. Ainus vajadus, mis võiks jätkuvalt olla aktuaalne, on hoone ja kinnistu korrashoid. Nagu T. Agan kinnitas 19. detsembri 2016. a kohtuistungil (protokolli lk 2 lõpus), siis ei ole ta projekteerimis- ega ehitusmenetluse raames taotlenud kohalikult omavalitsuselt luba parkimise korraldamiseks XXX kinnistul. Hoone ja kinnistu korrashoiu tarbeks vajalikul autol (st haldusfirmal) ei ole takistusi parkimiseks XXX tn asuvatel avalikel parkimiskohtadel. Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku hinnangul on juurdepääsu tee kasutamise küsimus tsiviilasjas nr 2-11-18058 tehtud jõustunud lahendiga reguleeritud ning kehtiva määruse muutmiseks puudub TsMS § 6185 sätestatud alus – avaldaja ei ole esile toonud mitte ühtegi rasket asjaolu, mille ärahoidmiseks oleks vajalik juurdepääsu tee kasutamise kehtivat korda muuta.
4.Puudutatud isikud I ja III oma seisukohti kohtule ei esitanud. Kohtuistungid
5.19.12.2016 kohtuistungil selgitasid pooled täiendavalt vaidluse faktilisi asjaolusid, arutati menetluse edasist käiku ja kohus kaasas protokollilise määrusega menetlusse Tartu Linnavalitsuse.
6.01.03.2017 kohtuistungil märkis puudutatud isik II, et tema hinnangul puuduvad alused kehtiva olukorra muutmiseks. On küll paigutatud uus torustik linna maa peale, kuid pole teada, kas ka vana torustikku mingil määral kasutatakse. Avaldaja pole põhjendanud huvi, miks senine olukord peaks muutuma. Avaldaja nõue ei allu TsMS § 6185 tingimustele, kuna asjaolud pole oluliselt muutunud. Avaldus pole tagajärgede ärahoidmiseks. Puudutatud isik II ei nõustunud enda kulul trassi kõrvaldama, kuna vana kanalisatsioonitrass on nõuetekohaselt välja lõigatud, pandud tupikusse. Vana trassi võiks alles hoida tagavaratrassina. Kui juurdepääsu tee eest peab tasu maksma, oleks tasu suuruseks 10 eurot kuus. Avaldaja selgitas, et puudub igasugune vajadus trassi talumiseks. Kui aga puudutatud isik peaks mingil põhjusel hakkama uuesti vana trassi kasutama, tooks see kaasa avaldaja kinnistu Lk 3/7
Tsiviilasi nr 2-15-17283
reostumise. Samuti on hilinenult alles viimasel kohtuistungil esitatud puudutatud isiku väide, et TsMS § 6185 eeldused ei ole täidetud. Õiguslik takistus juurdepääsu tee tegemiseks otse XXX tänavale puudub. Viited tagavaratrassile on ainetud. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas avaldaja esindaja, et oht seisneb mh selles, et juurdepääs pole enam vajalik ja on põhjendamatult koormav. Tasu kanalisatsioonitrassi eest võiks olla 100 eurot kuus ja juurdepääsu tee eest lisaks 50 eurot kuus. Tartu Linnavalitsuse esindaja viitas, et Riigikohus on korduvalt öelnud, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatavale teele. Tee on ka piisavalt lai, et seal sisse-välja sõita. Riigikohus on ka öelnud, et reeglina peab üks autoga juurdepääsu võimalus kinnistule olema tagatud, mistõttu kinnistusraamatusse seatud kitsendus peab alles jääma. Kanalisatsioonitorustiku osas seisukoht puudub. Otsene juurdepääs poleks lahendus. XXX tänav on tiheda liiklusega tänav, seal peab olema tagatud kiire, sujuv ja ohutu liiklus. Seetõttu 2014. aastal linn, andes XXX projekteerimistingimused, ei nõustunud täiendava juurdepääsu rajamisega XXX tänavale XXX ja XXX majade vahele. See pole ka tehniliselt võimalik, sest esinevad otsesed takistused – bussipeatus, kus peatuvad liinide nr 3,4,7,18 bussid, Teliale kuuluv sidekapp, mille talumise kohustus tuleneb AÕS § 158 ja AÕSRakS § 152 lg 2. Lammutamata on ka puukuur. Nagu paikvaatlusel nägime, sealt autoga sõita ei saa, kuna ei mahu. Kohtu seisukoht
7.Toimikust nähtuvalt määrati Tartu Ringkonnakohtu 09. mai 2012. a määruse tsiviilasjas nr 211-18058 p-ga 1 XXX kinnistule järgmine omandi kitsendus: „Seada aadressil Tartu linn XXX (registriosa nr XXX ) kinnisomandi tähtajatu kitsendus ja määrata XXX (registriosa nr XXX ) kinnisomandi kasuks juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele (XXX tn-le) XXX (registriosa nr XXX ) kinnisomandi kaudu vastavalt krundiplaanile ja plaanile (tsiviilasja nr 2-11-18058 toimikuleht nr 133, 14), mis on käesoleva kohtumääruse lahutamatud osad. Juurdepääs mootorsõidukitega on lubatud XXX kinnistu ja hoone teenindamise eesmärkidel, sh kütte ja jäätmevedu, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd ning hoone ja kinnistu korrashoid. Juurdepääs XXX kinnistule algab XXX tänavalt XXX ja XXX kinnistu vahelt ja kulgeb kuni XXX ja XXX kinnistupiirini suunaga paremale“. Ringkonnakohtu määrusega jäeti ülejäänud osas kehtima Tartu Maakohtu 28. novembri 2011. a määrus samas tsiviilasjas, sealhulgas selle p 4: „Seada aadressidel Tartu linn XXX (registriosa nr XXX ) kinnisomandi tähtajatu kitsendus ja määrata XXX (registriosa nr XXX ) kinnisomandi kasuks kanalisatsioonitrassi talumise kohustus XXX (registriosa nr XXX ) kinnisomandi kaudu vastavalt krundiplaanile ja plaanile (tsiviilasja nr 2-11-18058 toimikuleht 133,12,14), mis on käesoleva kohtumääruse lahutamatud osad“. Seega on kohus juba kord lahendanud poolte vaidluse juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse üle. TsMS § 6185 tulenevalt võib asjaolude olulisel muutumisel kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul esinevad sellised rasked tagajärjed, mis annaksid aluse kehtivatest kohtumäärustest tuleneva talumiskohustuse muutmiseks. TsMS § 6185 sõnastuses kasutatud väljend „rasked tagajärjed“ viitab sellele, et varasemate kohtulahenditega määratud juurdepääsuõiguse ja talumiskohustuse muutmata jätmisel kaasneksid või võiksid tõenäoliselt kaasneda koormatud kinnistu omanikule niivõrd erakordsed ja rasked tagajärjed, et poolte huvide kaalumisel ei saa mõistlikult eeldada varasemate kohtulahenditega määratud juurdepääsuõiguse ja talumiskohustuse jätkumist. Praegusel juhul on kohus küsinud avaldajalt, milles avaldaja hinnangul seisnevad võimalikud rasked tagajärjed. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et rasked tagajärjed hõlmavad ka seda, kui juurdepääs pole enam vajalik ning on koormav. Üksnes asjaolu, et senise olukorra jätkamiseks Lk 4/7
Tsiviilasi nr 2-15-17283
ei ole enam endisega võrreldavat vajadust või et juurdepääsuõiguse/talumiskohutuse talumine oleks koormatud kinnisasja omanikule ebamugav, ei ole piisavaks aluseks varasemate kohtulahenditega määratud juurdepääsuõiguse ja talumiskohustuse muutmiseks.
9.Esmalt analüüsib kohus kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse lõpetamise nõuet. Avaldaja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et vana kanalisatsioonitrass, mille talumiseks on seatud talumiskohustus, kujutaks endast avaldaja kinnistule või ümberkaudsetele kinnistutele ohtu. Puudutatud isik II on kohtuistungil kinnitanud, et vana trass on nõuetekohaselt isoleeritud ning avaldaja ei ole esitanud väiteid, mis annaksid alust selles kahelda. Avaldaja ei ole tõendanud ka oma väiteid teda ähvardava reostusohu kohta. Üksnes asjaolu, et puudutatud isik hetkel trassi ei kasuta, ei tähenda, et talumiskohustuse muutmata jätmisega kaasneksid rasked tagajärjed. Kuna kohus leidis, et ei ole tõendatud selliste raskete tagajärgede võimalik esinemine, mis annaks aluse kanalisatsioonitrassi osas varasemate kohtulahenditega seatud talumiskohustuse tühistamiseks, tuleb selles osas avaldaja nõue jätta rahuldamata.
10.Järgnevalt võtab kohus seisukoha juurdepääsu talumiskohustuse muutmise vajalikkuse osas. Kohtule ei ole tõendatud, et asjaolud oleksid muutunud selliselt, et juurdepääsutee talumise kohustuse jätkumine võib avaldaja jaoks kaasa tuua raskeid tagajärgi. Avaldaja leidis ka, et nt suur fekaaliauto on kasutanud pööramiseks peaaegu tervet tema kinnistut ning seeläbi kujutanud ohtu tema lillepeenardele. Kui avaldajal on probleeme seoses sellega, et tema kinnistut kasutatakse juurdepääsuks intensiivsemalt ja sagedamini kui kohtulahenditega kindlaksmääratud, on see lahendi täitmisega seonduv vaidlus, mis ei kuulu läbivaatamisele käesoleva menetluse raames. Kui puudutatud isiku kinnistut teenindav transport on tekitanud avaldajale mingit kahju, tuleb esitada eraldi hagi sellise kahju hüvitamiseks. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik on rajanud kanalisatsioonitrassi ja ühinenud linna kanalisatsioonivõrguga, puudub edaspidi tõenäoliselt vajadus fekaaliauto kasutamiseks. Samuti küttesüsteemi muutmisel puudub vajadus tuua autoga küttepuid. Seetõttu peaks puudutatud isikute kinnistu teenindamisest tulenev koormus avaldaja kinnistule vähenema. Ka avaldaja on möönnud vajadust kinnistut hooldaval transpordil kinnistu teenindamiseks, mistõttu peab kinnistule olema autoga juurdepääs tagatud. Tartu Linnavalitsuse seisukohtadest ja paikvaatlusel saadud isiklikust muljest järeldab kohus, et juurdepääsu seadmine alternatiivsest asukohast oleks raskendatud. Juurdepääsu asukoha osas on pooled oma seisukohti avaldanud tsiviilasja nr 2-11-18058 raames. Kohtule ei ole tõendatud, et asjaolud oleks muutunud niivõrd ulatuslikult, et see annaks aluse juurdepääsu tühistamiseks ja juurdepääsu seadmiseks alternatiivsest asukohast. Samuti ei ole käesolevalt esile toodud, et senise juurdepääsu jätkuva talumisega kaasneksid niivõrd erakordsed ja rasked tagajärjed, mis annaks alust varasemate kohtulahenditega seatud juurdepääsutee talumise kohustuse tühistamiseks. Seetõttu tuleb selles osas avaldaja nõue jätta rahuldamata.
11.Järgnevalt hindab kohus avaldaja taotlust juurdepääsuõiguse eest tasu saamiseks. Oma 18.01.2017 muudetud avalduse kohaselt taotleb avaldaja tasu talumiskohustuste eest alates 5. juulist 2012 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kohus leidis eelnevalt, et Tartu Maakohtu 28. novembri 2011. a määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 09. mai 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-18058 kohaldatud talumiskohustus ja juurdepääsuõigus jäävad kehtima ning kohus neid ei tühista, ei näe kohus võimalust määrata nende kasutamise eest tasu kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. Tasu küsimus oleks tulnud tõstatada tsiviilasja nr 2-11-18058 menetluse raames. TsMS § 6185 regulatsioon määruse muutmiseks kohaldub kohtu hinnangul ajas edasiulatuvalt. See tähendab, et algselt tasuta määratud juurdepääsuõiguse eest saab tasu nõuda edasiulatuvalt alates tasu määrava kohtumääruse tegemisest või jõustumisest, mitte aga tagasiulatuvalt juurdepääsuõigust andva kohtumääruse tegemisest alates. Lk 5/7
Tsiviilasi nr 2-15-17283
12.Alternatiivsed nõuded juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse eest tasu välja mõistmiseks juhul, kui kohus jätab talumiskohustuse ja juurdepääsuõiguse jõusse, on avaldaja võtnud 18.01.2017 avaldusega tagasi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni, kostja nõusolekuta võib hagi tagasi võtta kuni kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 477 lg 6 kohaselt saab tagasi võtta ka hagita menetluses esitatud avaldust. Puudutatud isik II on avaldaja 18.01.2017 avalduse kätte saanud ning ei ole nõuete tagasivõtmise osas vastuväiteid esitanud. Seega rahuldab kohus avaldaja avalduse osaliseks tagasivõtmiseks. Kohus jätab nimetatud nõude osas avalduse läbivaatamata ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse. Kuna avaldus alternatiivse juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse eest tasu välja mõistmise nõude osas on võetud tagasi ja jääb läbi vaatamata, ei saa kohus nimetatud avaldust rahuldada ega mõista avaldajale välja tasu juurdepääsuõiguse kasutamise ja talumiskohustuse eest alates käesoleva määruse jõustumisest. TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega, kui avaldaja leiab, et esialgselt tasuta määratud juurdepääs oleks muutunud asjaoludel põhjendatud seada tasulisena, on avaldajal juurdepääsu ja talumiskohustuse eest tasu saamise nõudega õigus vajadusel pöörduda uuesti kohtusse.
13.Avaldaja 18.01.2017 taotluses esitatud kohustada puudutatud isikud kanalisatsioonitrassi oma kulul kõrvaldama, ei kuulu läbivaatamisele käesoleva menetluse raames. Nimetatud nõude osas tuleb jätta avaldus TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna käesoleva avaldusega ei ole hagita menetluses võimalik nimetatud eesmärki saavutada. Selleks tuleb esitada eraldi hagi. Nimetatud hagi menetlemine eeldab käesoleva menetluse raamidest väljuvate asjaolude kindlakstegemist, samuti on tõendamiskoormus erinev. Kui avaldaja leiab, et nimetatud kanalisatsioonitrass levitab tema kinnistule ohtlikke mõjutusi, on tal õigus esitada nimetatud mõjutuste kõrvaldamiseks või mõjutustest tekkinud kahju hüvitamiseks eraldi hagi.
14.05.05.2017 määrusega rahuldas kohus avaldaja avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, keelates puudutatud isikutel XXX kanalisatsioonitrassi ühendamise XXX kanalisatsioonitrassiga. Kohus leiab, et käesoleva määruse jõustumisel tuleb TsMS § 477 lg 1, § 4771 lg 2 teise lause ja § 386 lg 4 alusel tühistada 05.05.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Menetluskulud
15.Kohus ei nõustu avaldaja esindajaga selles, et, puudutatud isiku II esindaja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt kuna ei ole esitanud kirjalikke seisukohti. Õige ei ole avaldaja väide, et puudutatud isiku II esindaja seisukoht TsMS § 6185 kohaldamise eelduste puudumise kohta esitati hilinenult ning alles viimasel kohtuistungil. Nimetatud seisukoht avaldati juba 24.08.2016 puudutatud isiku II esimestes kirjalikes seisukohtades (tlk 124, p 2). Puudutatud isiku II esindaja on oma seisukohti avanud ka kohtuistungitel ja paikvaatluse käigus. Avaldajal on olnud võimalik puudutatud isiku II esindaja väidete osas omapoolseid seisukohti avaldada. Üksnes asjaolu, et esindaja on eelistanud oma seisukohti väljendada suuliselt, mitte kirjalikult, ei anna alust menetluskulude poole kanda jätmiseks. Kui avaldaja leidis, et seisukohad olid uued, üllatuslikud ja seni käsitlemata, oleks tal olnud võimalik taotleda täiendavat aega seisukohtadele vastamiseks. Seda ei ole avaldaja esindaja ega teinud ning kohtu hinnangul oli puudutatud isiku II menetluslik positsioon piisavalt mõistetav ka ilma mahukate kirjalike seisukohtadeta. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse menetluskulude menetluse tulemusest hoolimata avaldaja kanda jätmiseks.
Lk 6/7
Tsiviilasi nr 2-15-17283
16.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Kuna kohus jättis avalduse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt jättis kohus avalduse rahuldamata, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid täielikult või osaliselt puudutatud isikute kanda.
17.Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel menetluskulud ka rahaliselt kindlaks. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku II menetluskulud kokku 1440,83 eurot (1233,83 + 207 = 1440,83) koos käibemaksuga. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-86-16 p 12 kohaselt „Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-18-11, p 19). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel, mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib poolte vahel tekkida sisuline vaidlusmenetlus.“ Käesolevalt tekkis poolte vahel sisuline vaidlusmenetlus, mis puudutas nii faktilisi asjaolusid (võimalik teine juurdepääsutee, vana kanalisatsioonitrassi amortiseerumine) kui ka õiguslikke küsimusi (TsMS § 6185 kohaldamine). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude hüvitamise ulatus määrata kindlaks samade põhimõtete järgi kui hagimenetluses. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu 115 eurot tund + käibemaks on vaidluse olemust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ja põhjendatud. TsMS § 174 lg 10 alusel mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ja asjasse puutumatu 23.08.2016 kuluartikkel määruskaebuse koostamine, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik II asjas määruskaebust esitanud. Seega tuleb vähendada kulu 45 minuti (86,25 euro) võrra. Kohus nõustub avaldaja seisukohtadega, et puudutatud isiku II menetluskulu analüüsile ja taotluse koostamisele 29.08.2016 on osaliselt üle paisutatud. Arvestades avalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt juba eelnevalt kohtunud kliendiga ning asja materjalidega tutvunud ja neid analüüsinud, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 h (115 eurot) ning kulu tuleb vähendada 1h ja 15 min (143,75 euro) osas. Ülejäänud puudutatud isiku II menetluskulud, sh otsene sõidukulu 0,3 eurot/km, on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Muudele kuluartiklitele ei ole ka avaldaja vastuväiteid esitanud. Seega määrab kohus puudutatud isiku II menetluskuludena kindlaks ja mõistab avaldajalt välja 1210,83 eurot (1440,83 - 86,25 143,75 = 1210,83). Puudutatud isikutel I ja III ning Tartu Linnavalitsusel toimiku materjalidest nähtuvalt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Lk 7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.