OÜ Purvi Kinnisvara avaldus juurdepääsutee tehnorajatise talumise kohustuse muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. märtsi 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Purvi Kinnisvara määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Purvi Kinnisvara (registrikood 12031951), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustajad (puudutatud isikud):
1.Andres Agan (isikukood XXXX)
2.Tõnu Agan (isikukood XXXX), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
3.Tiina Agan (isikukood XXXX) Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu), esindaja linnasekretär Jüri Mölder
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. märtsi 2017 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse juurdepääsu ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse eest tasu
määramiseks (määruse resolutsiooni p 3) ning saata OÜ Purvi Kinnisvara avaldus juurdepääsu ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse eest tasu, ajavahemikul 03.05.2016 kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni, määramiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 21. märtsi 2017 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni p 6, 7).
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 21. märtsi 2017 määrus muutmata.
4.Jätta rahuldamata OÜ Purvi Kinnisvara taotlus tunnistada TsMS § 6185 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks sõnastuse „kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks“ osas.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta tähelepanuta ja tagastada OÜ-le Purvi Kinnisvara määruskaebusele lisatud turvakaamera salvestis.
7.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus käesolevas asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Purvi Kinnisvara (avaldaja) esitas 3. mail 2016 Tartu Maakohtule avalduse juurdepääsutee ja tehnorajatise talumise kohustuse muutmiseks. Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et talumiskohustused tuleb kehtima jätta, palus avaldaja määrata kindlaks nende talumise eest makstava tasu. Samuti taotles avaldaja, et kohus kohustaks puudutatud isikuid kõrvaldama kanalisatsioonitrassi.
18.jaanuaril 2017 täpsustas avaldaja oma nõuet. Avaldaja palus tühistada tsiviilasjas nr 2-11-18058 tehtud Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 4 ning Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 määruse resolutsiooni p 1 alusel avaldaja Tartus XXX asuva kinnistu igakordsele omanikule pandud talumiskohustused. Avaldaja võttis tagasi nõude talumiskohustuste kehtima jätmise korral nende eest tasu määramiseks ning esitas selle asemel nõude, et puudutatud isikud maksaksid talumiskohutuse täitmise eest solidaarselt tasu arvates talumiskohustuse seadmisest (st Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 määruse jõustumisest 5. juulil 2012) kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Avalduse kohaselt on avaldaja omandis Tartus XXX asuv kinnistu. Kinnistu piirneb Tartus XXX asuva kinnistuga, mis on jagatud korteriomanditeks, mille omanikeks on puudutatud isikud. Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 määrusega
tsiviilasjas nr 2-11-18058 koormati avaldaja kinnistu XXX kinnistu kasuks nii juurdepääsutee kui kanalisatsioonitrassi talumise kohustusega. Avaldaja hinnangul kuritarvitatakse määratud juurdepääsuõigust regulaarselt. Suur fekaaliveo auto kasutab naaberkinnistu teenindamiseks avaldaja kinnistut, samuti sõidavad kinnistule ilma teenindusfunktsioonita autod. Seega rikutakse kohtumäärusest tulenevat talumiskohustust ja tegelik kasutusintensiivsus on kordi suurem, kui määrusega ette nähtud. Tänaseks on olukord muutunud ja avaldaja kinnistu koormamine juurdepääsuõigusega ei ole enam vajalik. Juurdepääs tuleks määrata vahetult XXX kinnistu kaudu Võru tänavale, kuna seni juurdepääsu piiranud puudekuur lammutatakse. Samuti on kasutusest välja langenud ning ei ole enam objektiivselt olemas veetorustikku, mille talumise kohustus avaldaja kinnistule pandi. Juurdepääsu muutmine on kooskõlas ka XXX omaniku poolt ehitusmenetluse käigus Tartu linnale avaldatud tahtega. Lisaks on XXX kanalisatsioonitorustiku ühendamine avaldaja kinnistu torustikuga tehniliselt võimatu ning tingiks viimase üleujutamise ja reostumise. Otstarbekas oleks rajada uus trass.
2.Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku II hinnangul on juurdepääsutee kasutamise küsimus tsiviilasjas nr 2-11-18058 tehtud jõustunud lahendiga reguleeritud ning kehtiva määruse muutmiseks puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 6185 sätestatud alus. Avaldaja ei ole esile toonud mitte ühtegi rasket asjaolu, mille ärahoidmiseks oleks vajalik juurdepääsutee kasutamise kehtivat korda muuta.
3.Puudutatud isikud I ja III ei ole avaldusele vastanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 21. märtsi 2017 määrusega avalduse Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 määruse resolutsiooni p-s 1 määratud juurdepääsutee ja Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse resolutsiooni p-s 4 määratud kanalisatsioonitrassi talumise kohustuste tühistamise nõuetes rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldaja 18. jaanuaril 2017 esitatud täiendava avalduse juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse eest tasu väljamõistmiseks perioodil 5. maist 2012 kuni käesoleva määruse jõustumiseni. Kohus rahuldas avaldaja taotluse avalduse osaliseks tagasivõtmiseks ja jättis avalduse läbi vaatamata juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse eest tasu väljamõistmise nõuete osas. Kohus jättis läbi vaatamata avalduse juurdepääsutee ja tehnorajatise talumise kohustuse muutmiseks nõude osas, milles avaldaja palus kohustada puudutatud isikuid omal kulul kanalisatsioonitrassi kõrvaldama. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud 1210 eurot 83 senti. Maakohus tühistas 5. mai 2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Maakohtu põhjenduste kohaselt viitab TsMS § 6185 sõnastuses kasutatud väljend „rasked tagajärjed“ sellele, et varasemate kohtulahenditega määratud juurdepääsuõiguse ja talumiskohustuse muutmata jätmisel kaasneksid või võiksid tõenäoliselt kaasneda koormatud kinnistu omanikule niivõrd erakordsed ja rasked tagajärjed, et poolte huvide kaalumisel ei saa mõistlikult eeldada varasemate kohtulahenditega määratud juurdepääsuõiguse ja talumiskohustuse jätkumist. Maakohus ei nõustunud avaldajaga selles, et rasked tagajärjed hõlmavad ka seda, kui juurdepääs ei ole enam vajalik ning on koormav. Üksnes asjaolu, et senise olukorra jätkamiseks ei ole enam endisega võrreldes vajadust või, et juurdepääsuõiguse/talumiskohustuse talumine oleks koormatud kinnisasja omanikule ebamugav, ei ole piisavaks aluseks varasemate kohtulahenditega määratud juurdepääsuõiguse ja talumiskohustuse muutmiseks.
Avaldaja ei ole tõendanud, et vana kanalisatsioonitrass, mille talumiseks on seatud talumiskohustus, kujutaks endast avaldaja kinnistule või ümberkaudsetele kinnistutele ohtu. Puudutatud isik II on kohtuistungil kinnitanud, et vana trass on nõuetekohaselt isoleeritud ning avaldaja ei ole esitanud väiteid, mis annaksid alust selles kahelda. Avaldaja ei ole tõendanud ka oma väited teda ähvardava reostusohu kohta. Üksnes asjaolu, et puudutatud isik hetkel trassi ei kasuta, ei tähenda, et talumiskohustuse muutmata jätmisega kaasneksid rasked tagajärjed. Avaldaja ei ole tõendanud, et asjaolud oleksid muutunud selliselt, et juurdepääsu talumise kohustuse jätkumine võib avaldaja jaoks kaasa tuua raskeid tagajärgi. Kui avaldajal on probleeme sellega, et tema kinnistut kasutatakse juurdepääsuks intensiivsemalt ja sagedamini, kui kohtulahenditega on kindlaks määratud, on see lahendi täitmisega seotud vaidlus, mis ei kuulu läbivaatamisele praeguse menetluse raames. Tartu Linnavalitsuse seisukohtadest ja paikvaatlusel saadud isiklikult muljest järeldas kohus, et juurdepääsu seadmine alternatiivsest asukohast oleks raskendatud. Juurdepääsu asukoha osas on pooled oma seisukohti avaldanud tsiviilasja nr 2-11-18058 raames. Ei ole tõendatud, et asjaolud oleksid muutunud niivõrd ulatuslikult, et see annaks aluse juurdepääsu tühistamiseks ja juurdepääsu seadmiseks alternatiivsest asukohast. Kuna maakohus leidis, et talumiskohustus ja juurdepääsuõigus jäävad kehtima ning neid ei tühistata, ei näinud kohus võimalust määrata nende kasutamise eest tasu kuni käesoleva määruse jõustumiseni. Tasu küsimus oleks tulnud tõstatada tsiviilasja nr 2-11-18058 menetluse raames. TsMS § 6185 regulatsioon määruse muutmiseks kohaldub ajas edasiulatuvalt. Alternatiivsed nõuded juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse eest tasu väljamõistmiseks juhul, kui kohus jätab talumiskohustuse ja juurdepääsuõiguse jõusse, on avaldaja
18.jaanuari 2017 avaldusega tagasi võtnud, ning kohus jättis nimetatud nõude osas avalduse läbi vaatamata. Avaldaja 18. jaanuari 2017 avalduses esitatud nõude kohustada puudutatud isikuid kanalisatsioonitrassi omal kulul kõrvaldama jättis maakohus TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Selle hagi menetlemine eeldaks praeguse menetluse raamidest väljuvate asjaolude kindlakstegemist, samuti on tõendamiskoormis erinev. Maakohus ei nõustunud avaldajaga selles, et puudutatud isiku II esindaja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, kuna ei ole esitanud kirjalikke seisukohti. Õige ei ole avaldaja väide, et puudutatud isiku II esindaja seisukoht esitati hilinenult ning alles viimasel kohtuistungil. Nimetatud seisukoht avaldati juba 24. augusti 2016 seisukohtades. Puudutatud isiku II esindaja on oma seisukoht avaldanud ka kohtuistungitel ja paikvaatluse käigus. Üksnes asjaolu, et esindaja on eelistanud oma seisukohti väljendada suuliselt, mitte kirjalikult, ei anna alust menetluskulude poole kanda jätmiseks. Kui avaldaja leidis, et seisukohad olid uued, üllatuslikud ja seni käsitlemata, oleks tal olnud võimalik taotleda täiendavat aega seisukohtadele vastamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega avaldus rahuldada. Samuti palub avaldaja tunnistada TsMS § 6185 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks sõnastuse „kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks“ osas ning jätta see praeguses tsiviilasjas kohaldamata. Menetluskulud palub avaldaja jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on TsMS §-s 6185 sätestatud raske tagajärje kriteerium vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandi kaitse põhiõigusega, kuna see võimaldab piirata koormatud kinnisasja omaniku omandiõigust olukorras, kus selleks puudub nii
seadusest tulenev alus kui mõistlik põhjus. Maakohtu tõlgendus tähendab asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 g 1 ebajärjepidevat kohaldamist ning juurdepääsuõigusest puudutatud isikute ebavõrdset kohtlemist lähtuvalt juurdepääsu määramise ajast. TsMS §-s 6185 sätestatud raske tagajärje kriteerium seab avaldajale liialt kõrge tõendamiskoormise ning välistab juurdepääsu või tehnorajatise talumise kohustuse lõpetamise olukordades, kus koormatud kinnisasja omaniku õiguste piiramise vajadus on ära langenud ning õigustatud isik on saanud soovitud juurdepääsu või tehnorajatise kasutamise võimaluse muul viisil. Juurdepääsutee talumise kohustuse aluseks olnud asjaolud on pärast tsiviilasjas nr 2-11-18058 lahendi tegemist muutunud. Küttevedu ei ole enam vajalik, kuna ehitusloa kohaselt on XXX kinnistul asuvas hoones pärast renoveerimist soojuspumbal põhinev küte. Jäätmevedu ei ole vajalik, kuna seda ei ole niigi võimalik teostada avaldaja kinnistu kaudu. Jäätmeveoautod peatuvad Võru tänaval, mitte ei sõida avaldaja kinnistule sisse. Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd ei ole samuti enam vajalikud, kuna XXX kanalisatsioonitrass on alates 2016. aasta sügisest ühendatud otse Võru tn trassi. Seda, et juurdepääs ei ole enam ringkonnakohtu määratud viisil vajalik, kinnitas ka puudutatud isik II 1. märtsi 2017 kohtuistungil. Sellest hoolimata nõustus maakohus vajaduse äralangemisega vaid osaliselt, ning ei võtnud seisukohta ülejäänud asjaolude kohta. Avaldaja täpsustas 1. märtsi 2017 kohtuistungil, et kohus peab esmalt võtma seisukoha, kas kinnisasja korrashoiuks on üldse vajalik parkida XXX kinnistul või on võimalik seda korraldada Võru tn avalikes parkimiskohtadel, mis külgnevad XXX kinnistuga. Kui kohus peaks mingil põhjusel leida, et parkimine Võru tänaval ei ole võimalik, peab kohus võtma seisukoha, kas juurdepääs tuleb korraldada üle avaldaja kinnistu või on puudutatud isikul võimalik liikuda enda kinnistult otse Võru tänavale XXX ja 16 hoonete vahelt arvestades, et XXX piirneb Võru tänavaga ning sellisel juhul puudub vajadus kasutada kellegi teise kinnistut. Avaldaja lisab määruskaebusele turvakaamera salvestise kohtu poolt korraldatud paikvaatlusest, millest nähtub, et autol ei ole võimalik vahetult keerata juurdepääsuteelt paremale XXX kinnistule. Autode pääs XXX kinnistu hoovi on võimalik vaid tagurdades XXX ja XX majade vahelisse pimekurvi. Puudutatud isikud on ise maja laiendades muutnud juurdepääsuvõimalused nii läbi vaidlusaluse juurdepääsutee kui XXX ja XX majade vahelt oluliselt kitsamaks. Samuti ei ole puudutatud isikud veel lammutanud kinnistul asuvat kuuri, millega nad jällegi takistavad kinnistule juurdepääsu XXX kinnistu poolt. Kinnistu on nii väike, et sinna mahub füüsiliselt parkima vaid üks miniauto. Seniajani on puudutatud isikud juurdepääsuõigust kuritarvitanud ning kasutanud juurdepääsu igapäevaseks kinnistule pääsemiseks, kusjuures sageli jäetakse auto juurdepääsuteele, millega on takistatud autode väljumine avaldaja kinnistu hoovist. Olukorras, kui isikul on vältimatu liikumisvajadus või kui hoovi on vaja siseneda operatiivsõidukil, võib selline takistus põhjustada ning ongi põhjustanud eluohtlikke olukordi. Tegemist on raske tagajärjega TsMS § 6185 mõistes. Kuigi maakohus keeldus kanalisatsioonitrassi kahjulikke mõjutusi käsitlemast kohtuistungil, leidis maakohus määruses, et tegemist on olulise küsimusega, mille osas ei ole avaldaja piisavalt seisukohti ja tõendeid esitanud. Puudutatud isikud kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse lõpetamisele vastu ei vaielnud. Puudutatud isik ei ole avaldaja poolt esitatud ning kanalisatsiooniplaanidel põhinevate selgituste ümberlükkamiseks esitanud mistahes väiteid ega tõendeid. Puudutatud isikud ei ole vaidlusalust kasutusest väljalangenud trassiosa isoleerinud. Tegelikkuses läbib trassi jätkuvalt vesi ning see omakorda on põhjustanud avaldaja kinnistu liigniiskust ning XXX majas ebatervislikku rõskust ja hallitust. Kui kohus leidis, et avaldaja väide kinnistu üleujutamise kohta on tõendamata, oleks maakohus pidanud tegema avaldaja ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguma tõendeid TsMS § 477 lg 7 kohaselt enda algatusel.
Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja nõude talumiskohustuse eest tasu saamiseks. Vaidlustatud määrusest ei selgu, millel põhineb maakohtu väide selle kohta, et TsMS § 6185 võimaldab talumiskohustuse tasu määrata vaid edasiulatuvalt. Maakohtu seisukoht on ka vastuolus tsiviilasjas nr 2-11-18058 kohtute avaldatud seisukohtadega. Avaldaja ei ole praeguses ega ka eelmises tsiviilasjas ega mingil muul viisil avaldanud, et ta talumiskohustuse eest tasu ei soovi. Maakohtu väide, mille kohaselt on tsiviilasjas nr 2-11-18058 määratud tasuta kasutusõigus, on ainetu ning on vastuolus asjas tehtud lahenditega. Koormatud kinnisasja omanikul on kokkuleppe mittesaavutamisel igal ajal õigus nõuda enda kinnistu kasutamise eest tasu AÕS § 156 lg 1 alusel. Tegemist ei ole edasiulatuva nõudeõigusega. Tasu on õigus nõuda ka selle eest, kui kinnistut on juba kasutatud. Maakohtu seisukoht on ka vastuoluline. Kui maakohtu hinnangul saab talumiskohustuse eest tasu nõuda vaid edasiulatuvalt, jääb arusaamatuks, miks ei mõistnud maakohus tasu välja alates sellekohase nõude esitamisest.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Tartu linn leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud.
7.Puudutatud isikud I, II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 21. märtsi 2017 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse juurdepääsu ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse eest tasu määramiseks (määruse resolutsiooni p 3) ning OÜ Purvi Kinnisvara avaldus juurdepääsu ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse eest tasu, ajavahemikul 03.05.2016 kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni, määramiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni p 6, 7). Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Asja materjalide kohaselt esitas avaldaja maakohtule avalduse Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 4 ning Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks, Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse resolutsiooni p-s 4 nimetatud kanalisatsioonitrassi kõrvaldamiseks puudutatud isikute poolt ja alternatiivselt juurdepääsutee ning tehnorajatiste talumise kohustuse eest hüvitise määramiseks. Menetluse kestel on avaldaja oma alternatiivse nõude tagasi võtnud ning esitanud puudutatud isikutele nõude tasuda talumiskohustuse täitmise eest solidaarselt tasu arvates talumiskohustuse seadmisest (Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 lahendi jõustumisest 5. juulist 2012) kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Nõude alusena on avaldaja tuginenud TsMS §-le 6185, mille kohaselt asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
10.Määruskaebuse esitaja väitel on TsMS §-s 6185 sätestatud raske tagajärje kriteerium vastuolus põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi kaitse põhiõigusega, kuna see võimaldab piirata koormatud kinnisasja omaniku omandiõigust olukorras, kus selleks puudub nii seadusest tulenev alus kui mõistlik põhjus. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga ja leiab, et TsMS §-s 6185 sätestatud kriteerium ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 32.
Põhiseaduse § 32 kohaselt igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Antud juhul on juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustus määratud kohtulahendiga, s.o oma olemuselt on tegemist vahendatud seadusjärgse kitsendusega. Kuna tegemist on seadusjärgse kitsendusega, siis iseenesest ei ole juurdepääsu ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse määramine vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Asjaolu, et hilisemalt on võimalik TsMS § 6185 alusel määrust muuta siis, kui muutuvad oluliselt asjaolud ning määruse muutmine on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks, ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Hinnang, kas asjaolude oluline muutumine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi, on kohtu diskretsioon ning ei sea avaldajale liialt kõrge tõendamiskoormise. Seega tuleb jätta avaldaja taotlus tunnistada TsMS § 6185 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks sõnastuse „kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks“ osas rahuldamata.
11.Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 määruse p-i 1 kohaselt seati aadressil Tartu linn XXX kinnisomandi tähtajatu kitsendus ja määrata XXX kinnisomandi kasuks juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele (Võru tn-le) XXX kinnisomandi kaudu. Määruse järgi juurdepääs mootorsõidukitega on lubatud XXX kinnistu ja hoone teenindamise eesmärkidel, sh kütte ja jäätmevedu, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd ning hoone ja kinnistu korrashoid. Ringkonnakohtu määrusega jäeti ülejäänud osas kehtima Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määrus samas tsiviilasjas, sealhulgas selle p 4, mille alusel seati Tartu linn XXX kinnisomandi tähtajatu kitsendus ja määrata XXX kinnisomandi kasuks kanalisatsioonitrassi talumise kohustus XXX kinnisomandi kaudu. Nimetatud kohtulahenditega on lahendatud vaidlus juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse üle ning TsMS § 6185 kohaselt võib asjaolude olulisel muutumisel kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
12.Tulenevalt TsMS § 6185 sõnastusest peavad sätte kohaldamiseks olema asjaolud oluliselt muutunud ning muutunud asjaolud võivad põhjustada raskeid tagajärgi, s.o TsMS § 6185 kohaldamiseks peavad olema täidetud mõlemad eeldused. Avaldaja on esile toonud asjaolud, mis tema arvates on oluliselt muutunud juurdepääsu ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse määramise aluseks olnud olukorda arvestades, kuid ringkonnakohus leiab, et avaldaja poolt esitatud muutunud asjaolud ei saa kaasa tuua raskeid tagajärgi ning seetõttu ei ole täidetud TsMS §-s 6185 sätestatud eeldused Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 määruse p-i 1 ja Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse p-i 4 muutmiseks.
13.Avaldaja väitel on juurdepääsutee talumise kohustuse aluseks olnud asjaolud pärast tsiviilasjas nr 2-11-18058 lahendi tegemist muutunud seeläbi, et küttevedu ja jäätmevedu ei ole enam vajalik avaldaja kinnistu kaudu ning samuti ei ole vajalikud veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd. Puudutatud isik on avaldaja seisukohale vastu vaielnud ja vastuväite kohaselt puudutatud isikud kasutavad juurdepääsuteed vastavalt tsiviilasjas nr 2-11-18058 tehtud lahenditele (s.o juurdepääsuteed kasutatakse XXX kinnistu ja hoone teenindamise eesmärkidel). Jõustunud kohtulahendi kohaselt on juurdepääs mootorsõidukitega lubatud XXX kinnistu ja hoone teenindamise eesmärkidel, sh kütte ja jäätmevedu, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööd ning hoone ja kinnistu korrashoid. Asjaolu, et teenindamise eesmärkide loetelust on mõni komponent välja langenud, ei tähenda, et juurdepääsu vajadus hoone ja kinnistu korrashoiuks on ära langenud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kütte- ja jäätmeveo ning veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi avarii- ja hooldustööde väidetav äralangemine ei too avaldaja jaoks kaasa raskeid tagajärgi.
14.Asjakohatu on avaldaja väide, et kohus peab esmalt võtma seisukoha, kas kinnisasja korrashoiuks on üldse vajalik parkida XXX kinnistul või on võimalik seda korraldada Võru tn avalikes parkimiskohtadel, mis külgnevad XXX kinnistuga. Nimetatud küsimus on juba lahendatud juurdepääsu määramise lahendiga. Samuti on asjasse puutumatu avaldaja väide, et puudutatud isikud on ise maja laiendades muutnud juurdepääsuvõimalused nii läbi vaidlusaluse juurdepääsutee kui XXX ja 16 majade vahelt oluliselt kitsamaks ning ei ole lammutanud kinnistul asuvat kuuri, millega nad takistavad kinnistule juurdepääsu XXX kinnistu poolt. Nimetatud väited ei ole juba määratud juurdepääsu muutmise aluseks.
15.Avaldaja seisukoha kohaselt on puudutatud isikud kuritarvitanud juurdepääsuõigust ning kasutanud juurdepääsu igapäevaseks kinnistule pääsemiseks, kusjuures sageli jäetakse auto juurdepääsuteele, millega on takistatud autode väljumine avaldaja kinnistu hoovist. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kui avaldajal on probleeme seoses sellega, et tema kinnistut kasutatakse juurdepääsuks intensiivsemalt ja sagedamini kui kohtulahenditega on kindlaks määratud, on tegemist lahendi täitmisega seonduva vaidlusega, mitte aga jõustunud määruse muutmisega TsMS § 6185 järgi. Avaldajal on õigus nõuda sel juhul puudutatult isikutelt rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist.
16.Avaldaja väitel on kanalisatsioonitrassi talumise kohustus ära langenud ning olemasolev kanalisatsioonitrass kujutab endast ohtu avaldaja varale. Kanalisatsioonitrassi talumise kohustus tuleneb Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse p-st 4. Kanalisatsioonitrassi talumise kohustus ei ole ära langenud, sest puudutatud isiku väitel veetarbimise suurenemise korral võetakse kasutusele ka vanem trass (lisaks rajatud uuele trassile). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et vana kanalisatsioonitrass, mille talumiseks on seatud talumiskohustus, kujutaks endast avaldaja kinnistule või ümberkaudsetele kinnistutele ohtu. Puudutatud isik on kohtuistungil kinnitanud, et vana trass on nõuetekohaselt isoleeritud ning avaldaja ei ole esitanud väiteid, mis annaksid alust selles kahelda. Üksnes asjaolu, et puudutatud isik hetkel trassi ei kasuta, ei tähenda, et talumiskohustuse muutmata jätmisega kaasneksid rasked tagajärjed. Lisaks sellele, et ei nähtu raskeid tagajärgi kanalisatsioonitrassi talumisele, ei ole muutunud ka oluliselt asjaolud, mis olid aluseks kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse seadmisele. Nähtuvalt jõustunud kohtulahenditest oli kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse seadmisel aluseks asjaolu, et trassi on võimalik taastada (s.o tehniliselt on võimalik taastada vana kanalisatsioonitrass). Asjakohatu on siinkohal avaldaja arutelu tema kinnistul asuvate settekaevude asukoha ja reovee liikumise suuna üle. Eelduslikult oli sama olukord avaldaja kinnistul ka sel ajal, kui seati kanalisatsioonitrassi talumise kohustus.
17.Avaldaja esitas avalduses puudutatud isikutele nõude tasuda talumiskohustuse täitmise eest solidaarselt tasu arvates talumiskohustuse seadmisest (Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 lahendi jõustumisest 05.07.2012) kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Antud juhul on juurdepääs määratud Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 ja Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 määrustega. Juurdepääsu määramisel ei ole kohtud määranud tasu juurdepääsu
kasutamise eest. Tulenevalt AÕS § 156 lg-st 1 on võimalik määrata tasu eelkõige kokkuleppel ning kui kokkulepet ei saavutata, siis määrab tasu kohus. Seega on kokkuleppe mittesaavutamisel tasu määramiseks vajalik nõude esitamine õigustatud isiku poolt ja vastava nõude on avaldaja kohtule esitanud 3. mail 2016 (kohtule avalduse esitamise aeg). Arvestades avaldaja poolt esitatud tasu nõudmise perioodi, on võimalik tasu määrata alates 03.05.2016 (mitte alates Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2012 lahendi jõustumisest 05.07.2012, nagu nõuab avaldaja) kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Maakohus on ebaõigesti jätnud täielikult rahuldamata avaldaja avalduse juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse eest tasu väljamõistmise nõude osas ning avaldaja nõue tasu määramiseks alates 03.05.2016 kuni käesoleva määruse jõustumiseni tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Olukorda ei muuda asjaolu, et avaldaja taotles algselt juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse eest tasu väljamõistmist, kuid siis loobus algsest nõude sõnastusest ja taotles tasu kindlaksmääramist kindla ajavahemiku eest. Iseenesest on siiski tegemist juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse eest tasu määramise nõudega.
18.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ja tagastab avaldajale määruskaebusele lisatud turvakaamera salvestise. Avaldaja soovib salvestisega tõendada, et autol ei ole võimalik vahetult keerata juurdepääsuteelt paremale XXX kinnistule, vaid autode pääs XXX kinnistu hoovi on võimalik vaid tagurdades XXX ja XXX majade vahelisse pimekurvi. Nähtuvalt 1. märtsi 2017 kohtuistungi protokollist (I kd tl 192-195) nimetatud asjaolu üle vaidlust ei ole.
19.Kuna ringkonnakohus saadab avalduse osaliselt maakohtule uueks läbivaatamiseks (tasu määramise nõue), siis otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise kohus asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.