2-11-24858/35 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

Ajutine haldur Anne Tammer esitas kohtule OÜ Altranet ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur kogus andmeid võlgniku kohta järgmiselt: 1) teavitas krediidiasutusi ja liiklusregistrit pankrotimenetlusest ning palus neil esitada informatsiooni võlgniku vara ning kohustuste kohta ning seada vara käsutamise keelumärked võlgniku varale; 2) tegi järelepärimise Maksu- ja Tolliametile võlgniku maksuvõlgade ja maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse täitmise kohta; 3) saatis võlgniku juhatuse liikmele korduvalt järelepärimisi, milles palus esitada raamatupidamisdokumente ja muid dokumente ning andmeid äriühingu tegevuse kohta; 4) saatis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale järelepärimise võlgnikku puudutavate täitemenetluste kohta; 5) kontrollis ehitisregistri ja kinnistusameti elektroonilist andmebaasi võlgnikule kuuluvate õiguste kohta; 6) selgitas välja äriregistrisse kantud andmed võlgniku jt isikute kohta. Ajutine pankrotihaldur saatis tähitud kirjaga OÜ Altranet juhatuse liikmele S. M.ile järelepärimisi kahele aadressile: Joala 9-20 Narvas, milline on võlgniku registrikaardile kantud aadress, ning Rakvere 20B-12 Narvas, mis on juhatuse liikme elukoht. Eesti Post tagastas kõik võlgnikule saadetud tähitud kirjad. 23.08.2011 sai ajutine haldur teada juhataja e-posti aadressi [email protected] ning saatis sellele järelepärimise. Sellele reageeris võlgnik tähtaja pikendamise taotlusega. Sellele vaatamata ei esitanud võlgnik mingeid andmeid ega dokumente enne kui 18.10.2011.a. 18.10.2011 kell 22.02 saatis S. M. ajutisele pankrotihaldurile e-kirja, millele oli lisatud 14 pdf-faili: 1) OÜ Altranet asutamisotsus 29.04.2002 koos põhikirjaga (6 lehel); 2) venekeelne käsitsikirjas nimekiri; 3) AS Swedbank laenuleping nr. 09-089147-JK (6 lehel); 4) AS Swedbank arvelduskrediidilepingu nr. 08-250605-KT lisa nr. 1 (1 lehel); 5) AS Swedbank laenuleping nr. 07-221034-JI (8 lehel); 6) 2009.a. majandusaasta aruanne (15 lehel); 7) 2008.a. majandusaasta aruanne (21 lehel); 8) Kauplemisluba nr. 2460/168, välja antud Narva Linnavalitsuse poolt 28.06.2002, kehtis kuni 19.06.2003 (1 lehel); 9) Tegevuslitsents nr. EE-9976, välja antud 08.05.2002, kehtis kuni 08.05.2004; 10) Käibemaksukohuslase registreerimise otsus 5.06.2002;

2-11-24858 11) Tehnilise järelevalve inspektsiooni registreerimistõend nr. 02-316, välja antud 06.05.2002; 12) Põhikiri 29.04.2002 13) Põhikiri 5.09.2003 14) Ainuosaniku otsus 04.06.2003. Eelnimetatud e-kirjas märgib OÜ Altranet juhataja järgmist: „Käesolevaga esitab võlgnik elektrooniliselt temalt nõutud materjali (vt manuses failid skännitud dokumentidest). Muu hulgas oleme koostanud dokumentatsiooni nimekirja, mida püüame koguda ja esitada. Tõkendi tõttu on võlgniku seadusliku esindaja liikumisvabadus piiratud, mistõttu ei ole võimalik ilmuda halduri tegevuskohta, et seal midagi paberkandjal üle anda. Kuna dokumentaalsete tõendite tagamist ega võetust ei ole ette nähtud, siis oma dokumentide säilimist tagava võlgniku seadusliku esindaja seaduslikus valduses olevate originaalide välja andmiseks ei ole vajadust ega seaduslikku alust. Oluline osa dokumentatsioonist on jätkuvalt raamatupidamise teenust osutanud firma käes, kes kasutab kinnipidamisõigust ja keeldub kuni võla täieliku tasumiseni küsimustele vastamisest ja materjali üleandmisest. Kinnitame, et võlgnikul puuduvad mistahes vahendid ja võimalused kujunenud olukorra ja suhte parandamiseks. Seega olulises osas on võlgniku kohustuste täitmine muutunud oluliselt raskendatuks ja ilmselt samas lausa võimatuks. Muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, on õigus saada ajutisel halduril PankrS § 22 lg 3 p 4 järgi. Rõhutame, et võlgnik ei ole keeldunud temalt nõutud materjali esitamisest, vaid teeb kõik endast oleneva, et ilma raamatupidaja abita oma dokumentatsiooni võimalikult suures ulatuses taastada ja korrastada, mis on ka väga palju aega nõudev. Oleme seisukohal, et välja nõutud materjal tegelikult ei oma asjas tähtsust, vaid koormab kohtu ja halduri toimikut ning venitab menetlust, ühtlasi tekitades asjatult ebamugavusi menetlusosalistele. Palume selgitada täpsemalt, kuidas välja nõutud ja esitatud materjal aitab ajutisel halduril pankrotiseaduse § 22 kohaselt oma kohustusi täita või kohtul pankrotiavaldust läbi vaadata, konkreetselt mis asjakohane tähendus on igal dokumendil. Juhul kui see tegelikult ei aita seda teha, siis millega on põhjendatud nii suures ulatuses määratlemata ja sisustamata materjali väljanõudmine. Niisamuti, juhul kui see tegelikult ei aita, siis ei ole ka ülejäänud materjali kogumine ja esitamine otstarbekas ega kellegi huvides. Ammendamatu laus väljanõudmine on lihtsalt raiskamine ja meelevaldne probleemi otsimine. Lisatud materjali on mitu korda rohkem, kui täna korraga esitada suudame. Palun teatage, kas eelnevat arvestades on veel täiendaval esitamisel mõtet. Seega, teeme ettepaneku pigem taoliseks asjaajamiseks, et juhul kui tõesti midagi olulist on puudu, siis palun nimetage vastav dokument, mis on asjas piisav.“ 18.10.2011 kell 22.08 saatis võlgnik ajutisele haldurile e-kirja, mille manuses oli 5 pdf-faili: 1) 2007.a. majandusaasta aruanne (22 lehel); 2) Venekeelne põhikiri (6 lehel); 3) Sampo panga arvalduskontoga seonduvad 2009.a. dokumendid (üksikud konto väljavõtted ja väljavõtted vastavatest raamatupidamise kannetest (26 lehel); 4) SEB Pank ja Swedbank arvelduskontodega seonduvad dokumendid üksikud konto väljavõtted ja väljavõtted vastavatest raamatupidamise kannetest (36 lehel); 5) 2011.a. kassaraamatust väljavõte, 2 kassa väljamineku orderit (3 lehel). 18.10.2011 kell 22.12 saatis võlgnik e-kirja, mille manuses oli 2 pdf faili: 1) 2010.a. kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid, vastavad raamatupidamiskanded (54 lehel); 2) 2010.a. kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid, vastavad raamatupidamiskanded (40 lehel).

2.2.Nõuded kolmandate isikute vastu ja ettemaksed OÜ Altranet 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009.a. seisuga nõudeid ostjate vastu 1 969 003 krooni ja muid nõudeid 12 511 905 krooni, kokku 14 480 908 krooni. Võlgnik ei ole esitanud andmeid OÜ Altranet debitoorsete võlgade kohta. 2008.aastast on Viru Maakohtu menetluses OÜ Altranet hagi Orica Eesti OÜ (registrikood 10186632) vastu. 09.08.2007.a. sõlmisid Orica Eesti OÜ ja OÜ Altranet projekteerimis-ehitustöövõtulepingu nr. 39p. Esitatud hagiavalduse kohaselt on OÜ Altranet nõuded Orica Eesti OÜ vastu järgmised: 1) OÜ Altranet palub kostjalt välja mõista 4 321 615 krooni (ja viiviseid nimetatud summa tasumisega viivitamise eest 0,5% tasumata summalt päevas alates 6.08.2008.a. kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte enam, kui summas 4 321 615 krooni. 2) Samuti palub OÜ Altranet kostjalt välja mõista 2 360 000 krooni. 3) OÜ Altranet taotleb leppetrahvi summas 6 500 000 krooni vähendamist, kui kohus leiab, et Orica Eesti OÜ-l on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi. Seega on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt OÜ-l Altranet põhivõla- ja viivisenõue Orica Eesti OÜ vastu kokku summas 11 003 230 krooni (703 234,57 eurot). Orica Eesti OÜ-l võib olla OÜ Altranet vastu leppetrahvinõue summas 6 500 000 krooni (415 425,72 eurot). OÜ Altranet hagi on tagatud kohtuliku hüpoteegiga. 10.06.2010 on OÜ Altranet loovutanud OÜ-le Fishmark (registrikood 10940260) kõik Orica Eesti OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevad nõudeõigused, sh. 9.08.2007.a. sõlmitud lepingust (Orica Eesti OÜ haldusolmehoone ehituse kohta) tulenevad nõuded. Nõude loovutamise lepingu punktist 4.1. nähtub, et nõude loovutamise eest on ette nähtud tasu maksmine. Hinna ja tasumise korra on pooled kehtestanud lepingu lisas 1, mida ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud. 6.09.2010 on OÜ Fishmark sõlminud nõude loovutamise lepingu OÜ-ga Ehitusmontaaz Grupp (registrikood 11980504, juhatuse liige Oleg Nišajev) ning lovutanud kõik oma nõudeõigused Orica Eesti OÜ vastu, sh. 9.08.2007.a. OÜ Altranet ja Orica Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded.

2.4.Põhivara 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ Altranet põhivara väärtuses 15 886 312 krooni, sellest ehitised 12 140 669 krooni, masinad ja seadmed 3 648 145 krooni ning muu materiaalne põhivara 97 498 krooni. Kinnistusregistri andmete kohaselt ei kuulu OÜ-le Altranet mitte ühtegi kinnisasja, kuid OÜ Altranet on omanud järgmisi kinnisasju: 1) 14.04.2005 korteriomand (registriosa nr. 2940009) Narvas Joala 9 (reaalosana korter nr. 20, üldpinnaga 51,2 m2). Korteriomand oli koormatud hüpoteegiga summas 1 425 000 krooni AS Swedbank kasuks. 17.09.2010 on selle omandanud OÜ Metallitest (registrikood 11047884) enampakkumise akti alusel. 11.10.2010 on korteriomandi omandanud OÜ Ecoengineering (registrikood 12000330, juhatuse liikmed O. N., Irina Sidorova, A. O. ja A. K.). 2) 15.04.2005 korteriomand (registriosa nr. 2939709) Narvas Joala 9 (reaalosana korter nr. 17 üldpinnaga 49,6 m2). Korteriomand oli koormatud hüpoteegiga summas 1 425 000 krooni AS Swedbank kasuks. 24.08.2010 on selle omandanud OÜ Metallitest enampakkumise akti alusel. 11.10.2010 on OÜ Ecoengineering omandanud korteriomandi. 3) 28.03.2007 korteriomand (regsitriosa nr. 2939809) Narvas Joala 9 (reaalosana korter nr. 18, üldpinnaga 50,5 m2). 15.09.2010 on kinnistusraamatusse omanikuna kantud OÜ Metallitest ja 11.10.2010 OÜ Ecoengineering. 4) 17.01.2008 kinnisasi Narvas Kerese tn. 42 (registriosa nr. 284209). Kinnisasi oli koormatud hüpoteegiga summas 10 300 000 krooni AS Swedbank kasuks. 24.09.2010 on omanikuna kantud kinnistusraamatusse OÜ Metallitest ja 11.10.2010 OÜ Ecoengineering. Kõik ülalnimetatud kinnisasjad koormati 21.09.2011 hüpoteekidega Locus Motivus OÜ (registrikood 11154114, juhatuse liige Karol Kampus) kasuks Maanteeameti 14.07.2011.a. vastuse nr. 26-1/11/11954 kohaselt kuuluvad OÜ-le Altranet järgmised sõidukid: 1) Renault Master, registreerimismärk xxx, esmane registreerimine 2007; Portaali Auto24 andmetel maksab odavaim Renault Master 6 900 eurot. 2) NÄRKO 23PP2L-AL 18-340, registreerimismärk 315AT, esmane registreerimine 1985. OÜ Altranet juhataja ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile sõidukite kohta mingeid andmeid, pole teada, kas eelnimetatud sõidukid on üldse olemas ja milline on nende seisund. Seetõttu ei ole võimalik anda hinnangut sõidukite väärtuse kohta. Liiklusregistri andmetel on aastatel 2006 – 2010, valdavalt 2010.a., OÜ Altranet võõrandanud alljärgnevad sõidukid: 1) ekskavaator JCB 3CX-4WS (2005), registreerimismärk xxx; 2) MAZ 54322 (1992), sadul, registreerimismärk xxx, uus omanik OÜ Ecoengineering; 3) Lexus GS300 (2007), registreerimismärk xxx; uus omanik OÜ Ecoengineering; 4) kallur GAZ 53-14 (1990), registreerimismärk xxx, uus omanik OÜ Ecoengineering;

Ajutise halduri poolt on aluseks võetud OÜ Altranet 2007, 2008 ja 2009 majandusaasta aruanded, krediidiasutuste, maksu- ja tolliameti, maanteeameti jt isikute vastused ajutise halduri järelepärimistele, samuti muud dokumendid. OÜ Altranet alustas majandustegevust 2002.a. Äriühingu peamised tegevusalad olid ehitamine, projekteerimine, montaažitööd, elektritööd, gaasitööd, seadmete montaažitööd. Tööd tehti Eestis, peamiselt Eesti ja Balti Elektrijaama, Narva linna ning Kohtla-Järve VKG Oil AS objektidel. 2007 ja 2008 majandusaasta tegevusaruannetes märgib OÜ Altranet juhataja, et ettevõte tegeleb peamiselt tööstushoonete ja tsiviilehitiste ehitamisega, torustike, paakide ja reservuaaride paigaldamisega ning elektriseadmete paigaldusega. 2007-2008.a. laienes ettevõtte tegevus Ida-Virumaal – Kohtla-Järve, Sinimäed ja Sillamäe. 2007-2008 osales äriühing riigihangetel ja sõlmis hankelepinguid. 2007-2008.a. sõlmis äriühing hankelepinguid rahuvusvaheliste ettevõtetega materjalide importimiseks Eestisse. Juhatus leidis tegevusaruandes, et selline tegevus oli edukas. Ettevõtte peamised partnerid olid Venemaa, Leedu ja Läti ettevõtjad. OÜ Altranet peamised tellijad olid AS Narva Elektrijaamad, Narva linn, Vaivara vald, Orica Eesti OÜ, TTÜ Virumaa Kolledž, Narva Soojusvõrk AS, VKG Oil AS, Alstrom Estonia AS, AS Narva Õlitehas. Juhatus märgib, et kõik vastuvõetud töö olid tehtud edukalt ning pretensioone tellijate poolt ei esitatud. 2007.a. laiendas ettevõte oma kontoriruume ja ostis selleks korteri aadressil Joala 9 Narvas. 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt oli 2007.a. müügitulu 102,8 miljonit krooni, 2007.a. aruandeaaasta kasum oli 3,7 miljonit krooni. Võrreldes 2006.a. kasvas müügitulu 44,7 miljoni krooni võrra. 2007.a. oli töötajate arv 160. 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli 2008.a. müügitulu 116,5 miljonit krooni. Aruandeaasta kahjum oli -5,4 miljonit krooni. 2008.a. majandusaasta aruandele lisatud sõltumatu audiitori Aleksei Titovi

2-11-24858 aruandes on rõhutatud, et osaühingu lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid ning ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste kohustustega. Tegevusaruande kohaselt omandas ettevõte 2008.a. erinevaid seadmeid, tööriistu ja mehhanisme maksumusega 849 657 krooni. Äriühing ostis autokraana maksumusega 6 772 551 krooni, mis andis juhatuse arvates baasi suuremate tööde teostamiseks oma tööjõuga ilma rendimehhanismide kasutamiseta. 2008.a. ostis äriühing tootmisbaasi Kerese tn. 42 Narvas 10 750 458 krooni eest. 2008.a. juhatuse tegevusaruandes põhjendatakse kahjumi tekkimist ülemaailmse majanduskriisi ja majanduskasvu peatumisega. Juhatus märgib, et kahjumi põhjus on ka probleem tellija Orica Eesti OÜ-ga, kuna Orica Eesti OÜ ei maksnud tehtud tööde eest 6,5 miljonit krooni. OÜ Altranet juhataja poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt oli 2009.a. müügitulu 41,0 miljonit krooni, muud äritulud (trahvid, viivised, hüvitised) olid 12,4 miljonit krooni. 2009.a. aruandeaasta kasum oli 3,7 miljonit krooni. Võrreldes 2008.a. vähenes bilansimaht 6,1 miljoni krooni võrra, sealjuures vähenesid põhivarad 8,2 miljoni krooni võrra. OÜ Altranet juhatuse 2009.a. tegevusaruandes märgitakse, et seoses ülemaailmse majanduskriisi ja ehitustööde turu kriisiolukorraga, võrrelduna 2008. aastaga, vähenes 2009.a. aastal OÜ Altranet aastakäive 75,5 miljonit krooni. Juhatus märgib, selleks, et maksta alltöövõtjatele, tarnijatele, koondatud töötajatele, tasuda võlgu, oli OÜ Altranet sunnitud müüma põhivahendeid 8,2 miljoni krooni väärtuses. Juhatuse arvates avaldas see mõju 2009.a. töötulemustele. Samuti märgitakse tegevusaruandes, et kahjumi põhjuseks on ka OÜ Altranet ja Orica Eesti OÜ vaheline konflikt 11,5 miljoni krooni suuruse võla üle. Tegevusaruande kohaselt on OÜ Altranet maksnud oma alltöövõtjatele ja tarnijatele lepingute kohaselt, kuid samal ajal ei saanud ise raha tehtud tööde eest. 2009.a. oli OÜ Altranet keskmine töötajate arv 109 (2008.a. 137 töötajat). Vaatamata asjaolule, et võlgnik ei ole esitanud andmeid varade ja võlgade kohta on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et OÜ-l Altranet on koheselt tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi üle 648 175,61 euro. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad äriühingul rahalised vahendid või muud likviidsed varad eelnimetatud võlgade tasumiseks. Kuigi OÜ Altranet juhataja S. M. on teadlik äriühingu vastu esitatud pankrotiavaldusest, ei ole ta esitanud ajutisele haldurile mingeid andmeid ega dokumente vara kohta, mille arvel oleks võimalik koheselt täita äriühingu kohustused. Ajutine haldur leiab, et OÜ Altranet makseraskused ei ole ajutised, kuna ettevõte võlad, mille osas on täitemenetlus, on 2010.aastast, ning osaühing ei ole suutnud neid võlgu käesoleva ajani tasuda. Puudub alus arvata, et ettevõtte majandustegevus lähiajal muutuks ja taastuks. Ajutise halduri hinnangul ei jätku OÜ Altranet varadest kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Olemasolevate andmete põhjal puuduvad OÜ-l Altranet vahendid ja võimalused võlgniku tervendamiseks ja võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ Altranet majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, tegemist on maksejõuetu ettevõttega alljärgnevatel põhjustel: võlgnikul puuduvad seadmed ja masinad majandustegevuse taastamiseks, võlgniku kohustused ületavad tema varasid; võlgnikul puudub likviidne vara; võlgnikul puuduvad käesoleval hetkel võimalused täiendavate vahendite kaasamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavaid andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, olen seisukohal, et OÜ Altranet on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema

2-11-24858 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste ja intresside võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur ilma mahukate investeeringuteta käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Käesoleval hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi kõigi jooksvate kulude tasumise. Võlgnik ei ole pikema aja jooksul suutnud täita oma kohustusi võlausaldajate ees ega taastada rahavoogusid majandustegevusest, seega puuduvad igasugused väljavaated sellisel kujul tegevuse jätkamiseks. Ajutisel halduril ei olnud võimalik saada täpset ülevaadet OÜ Altranet 2010 ja 2011 majandustegevuse ning tehtud tehingute kohta. Antud probleem vajab käsitlemist pankrotimenetluse käigus. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS §-i 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksevõimetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ülaltoodu alusel leiab ajutine haldur, et OÜ Altranet on alaliselt maksejõuetu. Esialgsete andmete alusel võib öelda, et OÜ Altranet maksejõuetuse tekkimise aeg on 2010.a. Tuginedes PankS §-le 22 lg 5 peab ajutine pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Juriidilise isiku juhtorgani liikmel on üldine kohustus täita seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olla lojaalne juriidilise isikule (TsÜS § 35). Äriseadustiku § 180 lg 51 , kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse äriseadustiku §-s 187 sätestatut. Äriühingu juhatuse liikmel on kohustus järgida äriühingu netovara suurust, et see vastaks seaduses kehtestatud normidele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole OÜ Altranet juhataja S. M. täitnud eelnevalt nimetatud kohustusi. Kuna OÜ Altranet poolt esitati vaid tühine osa ajutise halduri nõutud andmetest, siis ei saa ajutine pankrotihaldur esialgu anda arvamust selle kohta, kas OÜ Altranet maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kindlasti vajavad antud asjaolud põhjalikumat kontrollimist edaspidi pankrotimenetluse käigus. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutise halduri hinnangul ei jätku OÜ Altranet varast pankrotimenetluse kulude katteks.

2-11-24858 seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Vältimaks pankrotimenetluse raugemist esitas ajutine haldur kohtuistungil taotluse Pankrotiseaduse § 30 lg 1,2 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmine kohtu deposiiti läbi Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatise. Kohus on seisukohal, et halduri taotlus kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3200 eurot, tasumise tähtaeg kuni 16. detsember 2011. Teadaanne avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohus määrab kooskõlastatult menetlusosalistega võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 20. detsember 2011.a algusega kell 11.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1. Mai tn 2 Narva linn, saal nr 2. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Anne Tammer on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ Altranet pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Anne Tammer on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

2-11-24858 Võlgniku vanne Tulenevalt PankrS § 86 lg 1 2 Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Haldur on esitanud taotluse võlgniku vande andmiseks kohustamiseks. Kuna võlgniku seaduslikul esindajal on esinenud korduvaid probleeme kohtu ja halduriga suhtlemisel peab kohus vajalikuks kohustada S. M.i ilmuma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, mis toimub 20.12.2011.a kl 11:30 ilmuma Viru Maakohtu Narva kohtumajja saali nr 2 s.o. 20.12.2011 a. kl 11:00 võlgniku vande andmiseks ühes PankrS § 89 sätestatud korralduste täitmata jätmise hoiatusega. Kohus hoiatab võlgniku seaduslikku esindajat ja selgitab, et PAnkrS § 89 lg 1 ,2 kohaselt: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); 2) ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); 3) ei täida vande andmise kohustust (§ 86); 4) rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); 5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); 6) rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Elukohast lahkumise keeld Haldur on esitanud taotluse elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks, mida toetab võlausaldaja. Võlgnik märgib, et tema suhtes on vastav keeld kriminaalmenetluse raames juba kehtestatud. Tulenevalt PankrS § 88 lg 2, 3 Kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Kohus on seisukohal, et taotlus elukohast lahkumise keelu suhtes kuulub rahuldamisele. Arvestades võlgniku seadusliku esindaja, S. M.i menetluse vältel üles näidatud soovimatust võtta vastu ja üle anda halduri tööks vajalikke dokumente ning asjaolu, et võlgnikuga suhtlemisel on kogu menetluse vältel esinenud korduvaid probleeme tema kättesaamisega ning dokumentide vastuvõtmisega, esinevad asjaolud mille alusel Pankrotiseaduse § 88 lg 2 tulenevalt tuleb kohaldada võlgniku seadusliku esindaja elukohast lahkumise keeldu. Ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise määramine

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

KOHTUMÄÄRUS

RESOLUTSIOON

I ASJAOLUD

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

OÜ ALTRANET ÜLDANDMED

OÜ ALTRANET

OÜ ALTRANET VARAD

KOKKUVÕTE VARADEST

V. H.

T. P.

V. H.

A. D.

J. L.

M. V.

L. P.

T. L.

A. N.

G. V.

V. G.

A. U.

V. C.

I. P.

A. N.

I. P.

V. D.

N. T.

T. L.

V. C.

V. G.

A. U.

A. K.

I. K.

N. T.

D. D.

V. D.

A. K.

VÕLGNIKU TERVENDAMISE VÄLJAVAADETELE

AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED

IV KOHTUISTUNG

V KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED