Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik
Kohtuasi
Indrek Rohtla hagi osaühingu Krivest vastu osanike 14. juuni 2016. a otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Krivest kassatsioonkaebus Indrek Rohtla vastukassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
3500 eurot
nende Hageja Indrek Rohtla, esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Kostja osaühing Krivest, esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus
Asja läbivaatamise kuupäev
23. aprill 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415 ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2.Osaühingu Krivest kassatsioonkaebus rahuldada täielikult. Indrek Rohtla vastukassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
1.Indrek Rohtla (hageja) esitas 16. juunil 2016 Harju Maakohtule osaühingu Krivest (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja osanike 14. juuni 2016. a hääletusprotokolliga kinnitatud otsuste tühisuse või tunnistada samad otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kostja osa, mille nimiväärtus on 832 eurot ehk 32,5% osakapitalist. Kuni 29. märtsini 2016 olid kostja osanikeks Kristjan Vestung (osa nimiväärtusega 896 eurot ehk 35% osakapitalist) ja Ismo Olavi Saukkola (osa nimiväärtusega 832 eurot ehk 32,5% osakapitalist). K. Vestung ja I. O. Saukkola võõrandasid oma osalused kostjas 23. märtsil 2016 asutatud OÜ-le Krivest Group (KG). KG-le kuulub kostja osa nimiväärtusega 1728 eurot ehk 67,5% osakapitalist. KG on K. Vestungi, I. O. Saukkola ja Martin Heili ühise kontrolli all (osalused vastavalt 40%, 40% ja 20%). Eelnimetatud isikud on ka kostja juhatuse liikmed. Hageja on saanud teada, et kostja varast on eelnimetatud isikutele tehtud ebaseaduslikke väljamakseid üle 270 000 euro. Kaks päeva enne seda, kui hageja esitas kostja juhatusele nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks, et otsustada kostja nimel kahju hüvitamise nõude esitamine K. Vestungi, I. O. Saukkola ja M. Heili vastu ning määrata õigusvaidluses esindaja, võõrandasid K. Vestung ja I. O. Saukkola kostja osalused mitterahalise sissemaksena KG-le. Tehing tehti
29.märtsil 2016 eesmärgiga vältida äriseadustiku (ÄS) § 177 lg-st 1 tulenevat hääleõiguse piirangut, sest K. Vestung ja I. O. Saukkola ei või osanike koosolekul hääletada, kui otsustatakse nendega õigusvaidluse pidamist. Osaluse võõrandamise käsutustehing on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu KG ei ole kostja osanikuks saanud. Isegi kui KG on kostja osanik, laieneb ka talle hääleõiguse piirang, kui otsustatakse K. Vestungile ja I. O. Saukkolale hüvitise maksmist. Hageja vaidlustas kostja osanike 14. juuni 2016. a hääletusprotokolli p-des 1–3 märgitud otsused (vaidlusalused otsused), millega muudeti kostja põhikirja, kutsuti tagasi juhatuse liikmed K. Vestung ja I. O. Saukkola ning otsustati maksta neile kummalegi lahkumishüvitist 133 000 eurot. Esimese nõudena palus hageja tuvastada ÄS § 1771 alusel vaidlusaluste otsuste tühisuse. Kuna KG ei saanud kostja osanikuks ja osanikeks olid endiselt K. Vestung ja I. O. Saukkola, hääletasid otsuste tegemisel valed isikud. Otsused on tühised ka vastuolu tõttu heade kommetega. Lisaks ei antud hagejale piisavalt aega, et ta oleks saanud kujundada arvamuse otsuste eelnõude kohta. Juhatus saatis kolmapäeval, 8. juunil 2016 kl 17.50 e-kirja koos otsuste eelnõudega, et võtta otsused vastu koosolekut kokku kutsumata, ja palus osanikel anda hääled hiljemalt laupäevaks,
11.juuniks 2016. Hageja sai kirja kätte neljapäeval, 9. juunil, ja esitas 10. juunil otsuste eelnõudele vastuväited. Eelnõudele lisatud põhikirja uuest redaktsioonist ei nähtunud, milliseid põhikirjasätteid on muudetud ja miks. Vaidlusalused otsused toovad kostjale kaasa suure varalise kahju, kuna juhatuse liikmetele otsustati maksta tagasiulatuvalt 266 000 eurot. Juhatuse liikmetele hüvitiste määramise ega väljamaksmise kohta ei ole osanike kokkulepet. Kui kohus leiab, et vaidlusalused otsused ei ole tühised, palus hageja tunnistada need ÄS § 178 lg 1 alusel kehtetuks. Hüvitiste tagantjärele väljamaksmine on ebaseaduslik ja vastuolus juhatuse liikme tasustamise reeglitega. Juhatuse liikmele hüvede määramise saavad osanikud otsustada vaid etteulatuvalt. Lisaks ei ole hüvitiste maksmine vastavuses juhatuse liikmete ülesannete ega kostja majandusliku olukorraga. Otsused on vastuolus ÄS § 1801 lg-ga 2 ja tuleb kehtetuks tunnistada. Juhatuse saadetud hääletussedelite järgi oli võimalik hääletada vaid otsuste eelnõude kui tervikute poolt. Ühe päevakorrapunktina ei või hääletusele panna küsimusi, millest osale kehtib hääleõiguse piirang ja osale mitte. Sel juhul kehtib hääletamispiirang kogu otsusele. Hageja märkis, et vaidlustab 2(11)
2-16-9415 ka K. Vestungi ja I. O. Saukkola juhatusest tagasikutsumise otsused, kuna nende tagasikutsumise eesmärk oli distantseerida ennast vaidlustest.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlusalused otsused ei ole tühised ja neid ei ole alust ka kehtetuks tunnistada. Hageja on pahatahtlik, kuna soovib müüa oma osalust, aga ei ole nõus talle pakutud hinnaga ja on seepärast algatanud mitmeid kohtuvaidlusi. Vaidlusalused põhikirjamuudatused ei halvenda hageja olukorda. Juhatuse liikmetele määratud hüvitised on õiglased. K. Vestung on kostja juhatuse liige olnud alates 16. septembrist 2004 ja I. O. Saukkola alates 7. novembrist 2006. Mõlemad on palju panustanud ühingu juhtimisse ega ole saanud väärilist tasu. Kostja majanduslik seisund võimaldab hüvitist maksta. Hageja on varem ise pahatahtlikult nõudnud nii suure dividendi väljamaksmist, et see põhjustaks kostja pankroti. KG omandas osaluse kostjas mitterahaliste sissemaksetena, andis osaluse omandamisest kostjale teada ja tõendas osade üleminekut. Kostja kandis KG osanike nimekirja. Hageja on korduvalt tunnustanud KG-d kostja osanikuna. KG asutamise eesmärk oli kostja kontserni restruktureerimine, mitte hääletamispiirangu vältimine. Hageja ei tõendanud, et K. Vestungi või I. O. Saukkola vastu oleks alust nõudeid esitada. Isegi kui oleks alus nõudeid esitada, ei oleks K. Vestungi hääleõigus piiratud, kui otsustatakse nõude esitamist I. O. Saukkola vastu ja vastupidi. Hääletamispiirangut ei olnud vaja vältida. KG võis hüvitiste määramise otsustamisel hääletada. Vaidlusalused otsused puudutasid mh kostja põhikirja muudatusi ja hüvitise maksmist isikutele, kes ei ole KG esindajad ega kontrollivad osanikud. KG põhikirja järgi on otsuste vastuvõtmiseks vaja kahe osaniku poolthääli. Seadus ei keela otsustada juhatuse liikmetele hüvitise maksmist tagantjärele. Hageja sai kujundada oma seisukoha otsuste eelnõude kohta kolme päeva jooksul ja see aeg oli piisav. Hageja jõudis selle aja jooksul koostada vastuväite ja esitada selle varem kui palutud. Tavaliselt võeti osanike otsused vastu ühe päeva jooksul ja hageja ei ole varem sellele praktikale vastu vaielnud. Hageja oleks saanud küsida juhatuselt selgitusi, kuid ei teinud seda.
3.Harju Maakohus jättis 15. mai 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 7100 euro suuruse menetluskulu ning menetluskulult alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli KG äriregistri ja osanike nimekirja järgi kostja osanik. See, et KG omandas osaluse kostjas mitterahaliste sissemaksetega, ei ole vastuolus seaduse ega kostja põhikirjaga. KG võis vaidlusaluste otsuste tegemisel hääletada. Ka hageja on KG-d kostja osanikuna tunnustanud ega ole vaidlustanud kostja otsuseid, mille vastuvõtmisel on KG varem osanikuna hääletanud. Hagejal oli piisavalt aega, et kujundada seisukoht otsuste eelnõude kohta. Enamik põhikirjamuudatusi olid redaktsioonilised. Hageja hääletas esitatud otsuste eelnõude vastu, seega ei vajanud ta rohkem aega. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks alust esitada kahjunõue K. Vestungi või I. O. Saukkola vastu. Hääletamispiirangut ei olnud vaja vältida. K. Vestung oleks saanud hääletada hüvitise maksmise otsustamisel I. O. Saukkolale ja vastupidi. Otsused, mis puudutasid lahkumishüvitise maksmist, sisaldasid selgitusi ja hagejal oli võimalik küsida juhatuselt lisaselgitusi. 3(11)
2-16-9415 ÄS § 1801 lg-test 1 ja 2 ei tulene, et osanikud võiksid otsustada juhatuse liikme tasu või hüvitiste määramist üksnes etteulatuvalt. Hageja ei toonud esile asjaolusid ega tõendanud, et kummalegi juhatuse liikmele 133 000 euro suuruse hüvitise maksmine ei vastanud nende ülesannetele või kostja majanduslikule olukorrale. Kuna K. Vestung ja I. O. Saukkola täitsid juhatuse liikme ülesandeid üle kümne aasta, ei ole hüvitis ebamõistlik. Kostja majanduslik seisund võimaldas väljamakseid teha. Hääletamispiirang ei laiene KG-le, sest KG huve ei saa samastada K. Vestungi ega I. O. Saukkola huvidega. KG-l ei olnud otsuste tegemisel huvide konflikti. Osaluste KG-le mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingud ei ole näilikud ega tühised. Põhikirjamuudatused ei riku hageja õigusi ega muuda tema olukorda halvemaks. Otsused ei ole ka vastuolus heade kommetega. Otsuste tegemise korda ei ole rikutud ja otsused ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga. Seega ei ole otsused tühised ja neid ei ole alust ka kehtetuks tunnistada.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. detsembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis osanike otsused kehtetuks tunnistamata, ja tegi uue otsuse, millega tunnistas vaidlusalused otsused kehtetuks. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda, märkides, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et otsuse tegemiseks hagejale antud aeg oli piisav. Vaidlusalused otsused ei ole tühised otsuse tegemise korra olulise rikkumise tõttu. Maakohus jättis otsuste tühisuse tuvastamise nõude õigesti rahuldamata. Maakohus ei analüüsinud aga, kas hagis toodud asjaolud võimaldavad pidada kostja osade KG-le üleandmise käsutustehinguid tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Käsutustehing võib olla vastuolus heade kommetega, kui selle eesmärk on heade kommete vastane. Osad anti mitterahalise sissemaksena üle 20 päeva jooksul pärast hageja teabenõudele vastamist ja enne seda, kui hageja palus kutsuda kokku osanike koosoleku, kus pidi otsustatama nõuete esitamine K. Vestungi ja I. O. Saukkola vastu. KG kanti registrisse kuus päeva enne osade üleandmist. KG äritegevuse kohta ei ole andmeid. Eeltoodu viitab kogumis sellele, et kostja tegevus jäi endiselt K. Vestungi ja I. O. Saukkola faktilise kontrolli alla. Nimetatud isikud pidid mõistma, et hageja võib esitada nende vastu kahju hüvitamise nõude. Kuigi kostja arvates ei ole alust kahjunõuet esitada, ei ole sellel praegu tähtsust, sest selle küsimuse lahendab kohus teises tsiviilasjas. On ilmne, et K. Vestung ja I. O. Saukkola tegutsevad ühise ja hagejaga vastandliku huvi mõjul. KG-s on neil koos valitsev mõju (80% osalusest). Hagis toodud asjaolud viitavad sellele, et kostja osanikel ei ole võimalik K. Vestungi ja I. O. Saukkola vastu kahjunõude esitamist otsustada, kuna nimetatud isikud blokeerivad selle KG kaudu. Seega võõrandati osalused KG-le selleks, et vältida ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut kahju hüvitamise nõude esitamise otsustamisel. Osade üleandmise tehingud on vastuolus heade kommetega ning tühised. KG ei ole saanud kostja 4(11)
2-16-9415 osanikuks ja tema hääli ei võinud vaidlusaluste otsuste tegemisel arvestada. Kuna otsuse tegemisel rikuti häälteenamuse nõudeid, tuleb vaidlusalused otsused kehtetuks tunnistada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg-t 1, kui leidis, et kostja osade KG-le üleandmise käsutustehingud on vastuolus heade kommetega ja tühised. Hageja esitas osanike koosoleku kokkukutsumise nõude (st esimese dokumendi, kust võis välja lugeda soovi esitada juhatuse liikmete vastu nõue) alles kaheksa päeva pärast KG asutamist ja kaks päeva pärast seda, kui ta sai teada, et osalus on võõrandatud KG-le. Ringkonnakohus andis üllatuslikult ja oma seisukohti vastuoluliselt esitades osade võõrandamise tehingutele väära hinnangu. Tegemist ei ole heade kommete vastaste tehingutega. Selle tsiviilasja raames ei ole hageja esile toonud, et K. Vestungi ja I. O. Saukkola vastu oleks alust mingeid nõudeid esitada. Ka ei ole hageja seda tõendanud. 29. aprillil 2016 otsustasid osanikud, et nõudeid ei esitata. Seda otsust ei ole hageja vaidlustanud, kuigi see otsus oleks ainus, mille puhul hääletamispiirangu küsimus saaks üldse tekkida. Hageja ei saa praeguses asjas hääletamispiirangule viidata, sest seda polnud vaja vältida. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et osaluse üleandmise tehingud ei ole tühised. Ringkonnakohus jaotas vääralt tõendamiskoormuse, kui leidis, et kostja pidanuks tõendama käsutustehingute kehtivust. Samuti lähtus ringkonnakohus ekslikult sellest, et KG-l ei olnud äritegevust. Pooled ei vaielnud selle üle, et KG tegutseb ja seda on näha ka avalikest allikatest. Ringkonnakohus ei selgitanud, et kostja peaks eelnimetatud asjaolusid tõendama. Osa asjaoludest ei saagi kostja tõendada, sest ta ei ole osade üleandmise tehingute pool ja tal ei ole tehingute kohta infot. Arusaamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja pidanuks täiendavalt põhistama, kuidas oli võimalik osade mitterahalise sissemaksena KG-le üleandmisega kontserni arendada ja restruktureerida. Ringkonnakohus jaotas tõendamiskoormuse valesti ka sellega, et leidis, et hageja ei pidanud tõendama, et hüvitise maksmine juhatuse liikmetele ei olnud mõistlikus vastavuses nende tööpanuse või kostja majandustulemustega. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et KG on K. Vestungi ja I. O. Saukkola ühise kontrolli all ning nad teostavad KG kaudu kostjas oma ühiseid huve. Lisaks jaotas ringkonnakohus vääralt menetluskulud ja leidis ekslikult, et hageja menetluskulude kindlaksmääramine on võimalik pärast põhimenetluse lõppu. Hageja väitel on ta on sõlminud teda esindava advokaadibürooga tulemustasu kokkuleppe, mistõttu ei esita advokaadibüroo hagejale arveid tunnitasu alusel (vt hageja 4. aprilli 2017. a menetlusdokument). Hageja sõnul on tal edasilükkava tingimusega tasukokkulepe, kusjuures tingimuseks on hagejale kuuluva kostja osa väärtuse saamine, milleks võib olla ka kahjuhüvitis. Seda nõuet menetletakse tsiviilasjas nr 2-16-18531. 4. aprillil 2017 esitatud menetlusdokumendist nähtub, et hagejal ei ole praeguses asjas mingeid menetluskulusid tekkinud ja tema kirjeldatud viisil ei teki neid selles asjas ka tulevikus. Ringkonnakohus kohaldas valesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-t 2, sest menetluskulude rahaline suurus tuleb kindlaks määrata mõistliku aja jooksul. Kuna ei ole teada, kas või millal tekib hagejal üldse kohustus tasuda õigusabi eest, siis ei ole menetluskulude kindlaksmääramine tulevikus võimalik.
5(11)
2-16-9415 Kostja palub kassatsioonkaebuses kaasata iseseisva nõudeta kolmandate isikutena menetlusse KG, K. Vestungi ja I. O. Saukkola, kuna neil on õiguslik huvi, et asi lahendataks kostja kasuks.
7.Hageja palub vastukassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud nõude tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Tühistatud osas palub hageja teha uue otsuse, millega rahuldada otsuste tühisuse tuvastamise nõue või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Vastukassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja ei rikkunud otsuste tegemisel oluliselt otsuste tegemise korda. Otsused on tühised, kuna hagejale ei antud võimalust võtta vastu kaalutletud otsust. Osanikele tulnuks anda seisukoha kujundamiseks samasugune ühenädalane tähtaeg, nagu see on ette nähtud siis, kui otsus võetakse vastu osanike koosolekul (ÄS § 172 lg 1). Samuti ei võtnud ringkonnakohus seisukohta hageja väite kohta, et otsused ei ole kooskõlas heade kommetega, mistõttu on ringkonnakohtu otsus selles osas põhjendamata. Vaidlusalused otsused on tühised vastuolu tõttu heade kommetega, sest K. Vestung ja I. O. Saukkola võõrandasid heade kommete vastaselt neile kuulunud kostja osad enda kontrolli all olevale KG-le, kes fiktiivse osanikuna võttis vastu otsused maksta 266 000 eurot endaga seotud isikutele.
8.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Samuti palub hageja tagastada kostjale tema kassatsioonkaebusele lisatud tõendid. Hageja vaidleb vastu ka kolmandate isikute kaasamise taotlusele, märkides, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 216 lg 1 järgi tulnuks kaasamist taotleda eelmenetluses.
9.Kostja vaidleb hageja vastukassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu andmise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse täielikult ja vastukassatsioonkaebus osaliselt.
11.Kolleegium käsitleb esmalt vaidluse eset ja kostja kassatsioonkaebust (I), seejärel hageja vastukassatsioonkaebust (II) ning lõpuks lahendab menetluslikud küsimused (III). I
12.Hageja palub tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisuse või tunnistada samad otsused kehtetuks. Maakohus jättis mõlemad nõuded rahuldamata, ringkonnakohus rahuldas hageja teise nõude ja tunnistas vaidlusalused otsused kehtetuks. Ringkonnakohus põhjendas otsuste kehtetuks tunnistamist sellega, et kostja osade mitterahalise sissemaksena KG-le üleandmise käsutustehingud on vastuolus heade kommetega, kuna K. Vestung
6(11)
2-16-9415 ja I. O. Saukkola soovisid otsuste vastuvõtmisel edaspidi vältida hääletamispiiranguid, mis oleksid kohaldunud ÄS § 177 lg 1 järgi.
13.Kolleegium on varem leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Siiski on Riigikohus erandina jaatanud käsutustehingu vastuolu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 30-31;
10.detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 16. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 12.2). Seega on iseenesest võimalik, et kui osade üleandmise käsutustehingute eesmärk on ebamoraalne ja taunitav, siis on käsutustehingud vastuolus heade kommetega ja tühised.
14.Kolleegium märgib, et lepingu tühisusele saab tugineda isik, kelle õigusi ja kohustusi leping mõjutab. Üldjuhul on selleks lepingupool ja vaid erandjuhul võib lepingupoolte vahel sõlmitud lepingu tühisusele tugineda ka kolmas isik (vt selle kohta nt Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 12; 2. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 11;
16.septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 11). Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused. Ringkonnakohus pidas osade KG-le üleandmise lepinguid heade kommetega vastuolus olevaiks põhjusel, et KG asutamise ja kostja osade sellele mitterahalise sissemaksena üleandmise ajal pidid K. Vestung ja I. O. Saukkola mõistma, et hageja võib hakata nende vastu nõudeid esitama, ja seepärast oli KG asutamine ja neile kostja osade üleandmise eesmärk vältida hääletuspiirangut.
15.Osaühingu osaniku hääletamispiirang laieneb ÄS § 177 lg 1 järgi järgmistele juhtumitele: 1) kui otsustatakse osaniku vabastamist kohustusest või vastutusest; 2) kui otsustatakse nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks; 3) kui otsustatakse osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist; 4) kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist; 5) kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (vt selle kohta ka Riigikohtu 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13).
16.Kohtud tuvastasid, et vaidlusaluste otsustega otsustati esiteks muuta kostja põhikirja ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon, teiseks kutsuda K. Vestung juhatuse liikme kohalt tagasi ja maksta talle lahkumishüvitist ning kolmandaks kutsuda I. O. Saukkola juhatuse liikme kohalt tagasi ja maksta talle lahkumishüvitist.
7(11)
2-16-9415
17.Kolleegium on varem leidnud, et samamoodi nagu osanikul on õigus hääletada enda juhtorgani liikmeks valimise, tagasikutsumise ja ametiaja pikendamise otsustamisel, on tal õigus hääletada ka endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja endale tasu määramise otsustamisel. Vastasel korral muutuks mõttetuks enamusosaniku võimalus määrata ennast juhatuse liikmeks, kuna tasu ta endale määrata ei saaks ja see tähendaks, et pahatahtlikul vähemusel ei oleks küll võimalik takistada enamusosaniku saamist juhatuse liikmeks, kuid tal oleks võimalus takistada enamusosanikul saada juhatuse liikme tasu (Riigikohtu 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 24). Kolleegium märgib lisaks, et nõustub ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei oleks hääletamispiirangu olemasolul K. Vestungi hääleõigus piiratud, kui otsustataks I. O. Saukkolaga seotud küsimusi, ja vastupidi.
18.Siiski ei või osanikud, kes otsustavad endale juhatuse liikme tasu määramist või endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, otsuse tegemisel kalduda kõrvale seaduse imperatiivsest põhimõttest, mille kohaselt peavad osanikud juhatuse liikme tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (ÄS § 1801 lg 2). Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole eeltooduga kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist. Sellise nõude esitamise otsustamine juhatuse liikme vastu on ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi osanike pädevuses ja juhatuse liikmest osaniku hääleõigus, kelle vastu nõude esitamist juhatuse liikmena otsustatakse, on ÄS § 177 lg 1 alusel piiratud (Riigikohtu 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 24). Praeguses asjas ei ole hageja sellist otsust vaidlustanud ega ka sellise otsuse olemasolule tuginenud.
19.Kuna iseenesest võisid K. Vestung ja I. O. Saukkola osanikena endale tasu või lahkumishüvitise maksmise üle hääletada, ei saa hageja praeguses asjas tugineda KG ja K. Vestungi ning I. O. Saukkola vahel sõlmitud kostja osade mitterahalise sissemaksena KG-le üleandmise lepingute tühisusele, kuna hagejal ei ole nende tehingute tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi. Õige on kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et praeguses asjas vaidluse all olevate osanike otsuste tegemisel ei olnud hääletamispiirangut vaja järgida. Seega ei ole otsuste kehtivuse kindlakstegemisel põhjust hinnata kostja osade üleandmise lepingute kehtivust. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu heade kommete vastasusele ja sellest tulenevale tehingu tühisusele ei saa lepingupooleks mitteolev isik hagi alusena tugineda olukorras, kus heade kommete vastasusel ja sellest tuleneval tehingu tühisusel ei ole seost hageja nõude ehk hagi esemega.
20.Kuna ringkonnakohus leidis, et vaidlusalused otsused tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et otsuste tegemisel hääletas osanikuna isik, kes ei olnud kehtivalt saanud kostja osanikuks, ja kuna kolleegium asus eespool (vt otsuse p 19) seisukohale, et hageja ei saanud praeguses asjas tugineda K. Vestungi ja I. O. Saukkola ning KG vahel sõlmitud kostja osade mitterahalise sissemaksena KG-le üleandmise käsutustehingute tühisusele, siis kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 177 lg-t 1. Samuti kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 178 lg-t 1, kui leidis, et praegusel juhul on alus tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks. Ringkonnakohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hageja nõuded Riigikohtu lahendis antud juhiseid arvestades uuesti lahendada. II
21.Hageja on vastukassatsioonkaebuses sisuliselt palunud tühistada mõlemad kohtulahendid osas, millega jäeti rahuldamata vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõue. Hageja on seisukohal, et osanike otsused, mis võeti vastu koosolekut kokku kutsumata, on tühised põhjusel, et hagejale anti 8(11)
2-16-9415 seisukoha kujundamiseks ja hääle andmiseks liiga lühike tähtaeg. Hageja leiab, et ka kirjalikul hääletamisel tuleb osanikele anda seisukoha kujundamiseks samasugune ühenädalane tähtaeg, nagu see on ette nähtud siis, kui otsus võetakse vastu osanike koosolekul (ÄS § 172 lg 1). Samuti on hageja seisukohal, et vaidlusalused otsused on tühised vastuolu tõttu heade kommetega.
22.Kolleegium märgib, et seadus ei näe olukorraks, kus otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, ette tähtaega, mis tuleb osanikele otsuse tegemiseks ja selle edastamiseks anda. ÄS § 173 lg 2 kohaselt saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Kolleegium on seisukohal, et nende sätete eesmärk, millega osaühingus on võimalik võtta otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata, on koosolekuga võrreldes paindlikuma otsuste tegemise protseduuri kehtestamine. Seega tuleb seaduse mõtte kohaselt osanikele anda otsuse tegemiseks mõistlik aeg. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, ja sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. See põhimõte kohaldub ka osaühingu ja osanike vahelises suhtluses. Kolleegium ei tuvastanud, et ringkonnakohus oleks materiaalõigust valesti kohaldanud või menetlusõiguse norme rikkunud, kui leidis, et vaidlusaluste otsuste tegemisel ei ole otsuste tegemise korda oluliselt rikutud ning otsused ei ole sel põhjendusel tühised.
23.Samas ei ole ringkonnakohus hinnanud hageja väidet, et vaidlusalused otsused on vastuolus heade kommetega. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda hageja väidet hinnata, lähtudes hagi alusena esitatud asjaoludest. III
24.Kostja palub kassatsioonkaebuses kaasata iseseisva nõudeta kolmandate isikutena menetlusse KG, K. Vestungi ja I. O. Saukkola, kuna neil on õiguslik huvi, et asi lahendataks kostja kasuks. Hageja vaidleb kolmandate isikute kaasamise taotlusele vastu, märkides, et TsMS § 216 lg 1 järgi tulnuks kolmandate isikute kaasamist taotleda eelmenetluses. TsMS § 213 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. TsMS § 216 lg 1 kohaselt võib pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides.
9(11)
2-16-9415
25.Kolleegium on varem leidnud, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS § 213 lg 2 esimese lause järgi menetlusse kaasata põhimõtteliselt igas kohtuastmes igas menetluse staadiumis. Kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamine võib olla lubamatu, kui sellega menetlust venitatakse. Kolmanda isiku kaasamise taotluse võib esimest korda esitada ka apellatsiooniastmes, eriti kui vaidlus maakohtus lahendati poole kahjuks (vt Riigikohtu 22. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-11, p 14). See võib olla mõjuvaks põhjuseks, mis annab kohtule aluse nõustuda kolmanda isiku kaasamisega selles menetlusetapis. Kolleegiumi arvates ei ole välistatud ka see, et kolmandate isikute kaasamise taotlus esitatakse kassatsiooniastmes. Kuna kolleegium saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel lahendada ka K. Vestungi, I. O. Saukkola ja KG kolmandate isikutena kaasamise taotlus.
26.Kostja esitas kassatsioonimenetluses lisatõendid: hageja 18. septembri 2017. a seisukoha ja menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-16-18531, Google’i kuvatõmmise otsisõnaga „OÜ Krivest Group“ (seisuga 22. detsember 2017), kuvatõmmise portaalis „E-Krediidiinfo“ KG kohta avalikustatud andmetest (seisuga 22. detsember 2017), kuvatõmmise portaalis „inforegister.ee“ KG kohta avalikustatud andmetest (seisuga 22. detsember 2017), Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 18. jaanuari 2018. a kriminaalmenetluse prokuratuuri loal lõpetamise määruse, Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2018. a määruse kriminaalasjas nr 1-18-2542 (16230102433) ja I. Rohtla 1. veebruari 2016. a e-kirja. Hageja palub eelnimetatud tõendid kostjale tagastada. Kassatsioonikohtuna ei ole Riigikohtul võimalik lisatõendeid vastu võtta ega neid hinnata. TsMS § 688 lg 5 esimese lause kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna Riigikohus saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel kaaluda kostja esitatud lisatõendite vastuvõtmist.
27.Kostja on kassatsioonkaebuses leidnud, et hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2) ei ole võimalik, kuna hageja on sõlminud teda esindava advokaadibürooga tulemustasu kokkuleppe ja advokaadibüroo ei esita hagejale arveid tunnitasu alusel. Kostja leiab, et kuna menetluskulude rahaline suurus tuleb kindlaks määrata mõistliku aja jooksul (TsMS § 177 lg 2) ja ei ole teada, kas või millal tekib hagejal üldse kohustus tasuda õigusabi eest, siis ei ole menetluskulude kindlaksmääramine tulevikus võimalik.
28.Kolleegium märgib, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on iseenesest võimalik ka juhul, kui menetlusosaline on sõlminud teda esindava advokaadibürooga tulemustasu kokkuleppe. Kolleegium on varem leidnud, et tulemustasu korral tuleb samamoodi nagu ka muudel juhtudel hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses ja selleks, et õigusabikulude põhjendatust hinnata, tuleb menetlusosalisel kohtule esitada dokumendid, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 15). TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui hageja ei saa kuludokumente mõistliku aja jooksul kohtule esitada, siis ei saa kohus tema menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. See selgub aga siis, kui tsiviilasja menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud.
10(11)
2-16-9415
29.Iseenesest on õige kostja kassatsioonkaebuse väide, et õigusabi tasu väljamõistmiseks peab poolel olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus ja et ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16; 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Selle, kas hagejal on selline kohustus tekkinud või mitte, teeb kohus kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
30.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
31.Kostja kassatsioonkaebuse täieliku ja hageja vastukassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebustelt tasutud kautsjonid TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve
Jaak Luik
Malle Seppik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.