2.Jätta rahuldamata XXXhagi lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXX kaasomand järgmiselt: 1) XXX ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega
1275 m2 ja 2) XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2. Jätta rahuldamata XXXhagi lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXX kaasomand järgmiselt: 1) XXX ainuomandisse anda maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2 ja anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse maa nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2. Rahuldada XXX hagi lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXvahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXXkaasomand ja jagada kaasomandisse kuuluv kinnistu reaalosadeks alljärgnevalt: XXXainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2 ja XXXmõttelise osa suurusega 10/15, XXX mõttelise osa suurusega 1/15, XXX mõttelise osa suurusega 1/15, XXX mõttelise osa suuruse 1/15, XXX mõttelise osa suurusega 1/15 ja XXXmõttelise osa suurusega 1/15 omandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2. Mõista XXXlt enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/15 eest rahaline hüvitis XXXkasuks summas 22 592 eurot. XXXvastuhagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.22.08.2007.a esitas XXXkohtule hagi XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXvastu. Hagi ja selle täpsustuste kohaselt otsustati Harju maavanema 06.11.1997.a korraldusega nr 2641 erastada XXX XXX talu 2/3 mõttelises osas ja XXX XXX talu 1/3 mõttelises osas. Eeltoodud korralduse alusel sõlmis Harju Maavalitsus XXX ja XXX 05.12.1997.a ostumüügilepingu. XXX ja XXX kanti elamumaa asukohga XXX küla (katastritunnus XXX) kaasomanikena kinnistusraamatusse 02.02.1998 vastavalt XXX1/3 mõttelises osas ja XXX2/3 mõttelises osas. Olemasoleval elamumaal paiknes üks elamu.
2.XXXja XXXleppisid kokku elamumaa jagamises kaheks iseseisvaks kinnistuks arvestades mõtteliste osade suuruseid nimedega XXX (pindala 1275 m2) ja XXX (pindala 2676 m2). Kaasomanikud võtsid osa ka väljamõõdetud katastriüksuste nimedega XXX ja XXX piiride
kättenäitamisest ja allkirjastasid piiriprotokollid koos Keila valla maanõunikuga. 06.04.2000.a registreeriti eeltoodud krundid katastriüksusena Maa-Ameti Harju maakatastris ja 23.09.2005.a kanti nad iseseisvate katastriüksustena kinnistusraamatusse. 26.09.1997.a väljastati XXXle ehitusluba veel ühe elamu ehitamiseks eeltoodud kinnistule. Kinnistu kaasomanik XXX suri 2004. aastal, mistõttu talle kuuluv kaasomandi osa, milleks oli 2/3 kinnistust, läks pärimisele ja mille kohta on väljastatud pärimistunnistus.
3.Pärandi, milleks oli 2/3 kogu kinnistust, avanemisega said kinnistu kaasomanikeks pärija üleelanud abikaasa XXX ja nende ühised lapsed. XXX kinkis oma osa pojale, XXX . Käesoleval ajal jaguneb kinnistu kaasomanike vahel järgmiselt: XXX omab 9/24, XXX10/24, XXX 1/24, XXX 1/24, XXX 1/24, XXX1/24 ja XXX 1/24 eeltoodud kinnistust. Pärandvara vastuvõtmisega läks uutele kaasomanikele üle kohustus viia lõpuni pärandaja ja XXX vaheline kokkulepe kinnistu jagamiseks kaheks iseseisvaks kinnistuks. 1/3 kinnistust oli XXX omandis juba enne pärimist ega kuulunud pärandvara hulka.
4.Iseseisva katastritunnusega elamumaal „XXX“ paikneb XXX rahalistest vahenditest ehitatav uuselamu. XXX alustas elamu ehitamist 1998.a eesmärgiga rajada oma perele kodu.
5.Iseseisva katastritunnusega elamumaal „XXX“ asub XXX (pärijate isale) kuulunud elamu. Nimetatud elamus elavad nii XXX oma perega kui ka tema vend XXX. Teistel kaasomanikel on omaette elamispinnad. XXX on sünnist saadik kurt-tumm, ei valda vajalikul määral viipekeelt ning tema eestkostjaks on määratud XXX, kes on olnud XXX abiks ja toetanud teda alates 1993.a. XXX on elanud oma isa majas kogu oma elu ning ei soovi sealt lahkuda. Seda soovis ka pärandaja XXX, kes tahtis, et see, kes kasutab maja, hoolitseks ka kõrvalist abi vajava XXX eest.
6.XXX, arvestades asjaoluga, et kinnistu oli algusest peale kavas jagada kaheks iseseisvaks kinnistuks ning kinnistu kasutamine ja valdamine praegusel kujul (seitse kaasomanikku, kaks elamut) ei teeni parimal viisil kaasomanike huve, tegi teistele kaasomanikele 08.06.2007.a kirjaliku ettepaneku lõpetada kaasomand jagades kinnistu reaalosadeks vastavalt eelnevalt moodustatud lahustükkidele. Nimetatud viisil kaasomandi lõpetamisel moodustatakse kaks eraldi kinnistut. XXX soovis enda omandisse moodustatavat kinnistut XXX (pindalaga 1275 m2) ja ülejäänud kaasomanike omandisse läheks moodustatav kinnistu XXX (pindalaga 2676 m2). XXX mõttelise osa suurus kinnistust enne kaasomandi lõpetamist on 1481 m2 (3951 x 9:24). Seega tehtud ettepaneku kohaselt väheneks XXX osa kinnistust 206 m2 võrra, mille võrra suurenevad teiste kaasomanike osad. Lisaks soovis XXX loobuda oma isa, XXX, maja kasutamise õigusest teiste vendade kasuks. Tehtud ettepanekuga nõustusid kõik kaasomanikud, välja arvatud XXX, kes soovis, et pärand, mis moodustas vastvalt pärimistunnistusele 2/3 kinnistust, jagataks kõigi pärijate vahel võrdselt igaühe osale pärandist. XXX leiab, et kinnistu jagamine kõigi kaasomanike vahel seitsmeks võrdseks reaalosaks ei ole teostatav, samuti ei soovi seda ülejäänud 5 kaasomanikku. Samuti on XXX soovinud, et eestkostetav XXX loobuks oma isale kuulunud maja kasutamisest. XXXsellist ettepanekut ei toeta.
7.Esialgses hagis palus XXX lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga XXX küla jagades kinnistu kaasomanike vahel reaalosadeks vastavalt kinnistusraamatusse kantud lahustükkidele XXX ja XXX ning tunnustada XXX omandiõigust moodustatavale kinnistule XXX (pindala 1275 m2) ja tuvastada kostjate kui puudutatud isikute nõusolek kinnistusraamatusse moodustatava kinnistu nimega XXX (pindala 2676 m2) kaasomanikena mõttelistes osades XXX10/15, XXX 1/15, XXX 1/15, XXX 1/15, XXX1/15 ja XXX 1/15 kandmiseks.
8.24.01.2008.a esitas XXX hagi täienduse, milles täpsustas oma nõuet ja palus jagada vaidlusalune kinnistu kaheks kinnistuks mõõtes uued kinnistud selliselt, et XXX kinnistu suurus vastaks tema mõttelise osa suurusele pindalaga 1481 m2. Seega oli XXX nõueteks: 1) lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga XXX küla, pindalaga 3951 m2 kinnistu
kaasomanike vahel reaalosadeks jagamise teel; 2) jagada kõnealune kinnistu kaheks eraldi kinnistuks pindalaga vastavalt 1481 m2 ja 2470 m2, kusjuures kinnistud mõõta selliselt, et mõlema tekkiva kinnistu üks osa ulatuks avalikult kasutatava teeni; 3) tunnustada XXX omandiõigust moodustatavale kinnistule pindalaga 1481 m2; 4) tuvastada kostjate kui puudutatud isikute nõusolek kinnistusraamatusse moodustatava kinnistu nimega XXX (pindala 2676 m2) kaasomanikena mõttelistes osades XXX10/15, XXX 1/15, XXX 1/15, XXX 1/15, XXX1/15 ja XXX 1/15 kandmiseks. Esialgses hagis esitatud nõuded palus hageja jätta tähelepanuta.
9.01.02.2010.a esitas XXX uue hagi täpsustuse, milles täpsustas jällegi oma nõuet ning palus lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXX kaasomand järgmiselt: 1) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; 2) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2; 3) mõista XXX enamsaadud kaasomandi arvelt välja rahaline hüvitis XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks; 4) seada XXX ainuomandisse jääval kinnistul asuvale elamule esimese korruse ühele toale XXX kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus; 5) seada XXX ainuomandisse jääval kinnistul asuvale elamule esimese korruse ühele toale XXX kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus. Alternatiivselt palus XXX lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXX kaasomand järgmiselt: 1) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; 2) anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2; 3) mõista XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX enamsaadud kaasomandi arvelt rahaline hüvitis XXX kasuks ja panna teiste kaasomanike eest XXXle tasumisele kuuluva rahalise hüvitise tasumise kohustus täies ulatuses XXX .
10.24.03.2010.a esitas XXXjärjekordse hagi täpsustuse, kus täpsustas uuesti nõuet ja palus lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXX kaasomand järgmiselt: 1) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; 2) anda mõttelistes osades 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 10/16 XXX ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2. Alternatiivse nõudena palus XXX anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; anda mõttelistes osades 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, XXX11/16 ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 331 250 krooni. Eelnevalt esitatud nõuded palus XXXjätta tähelepanuta.
11.07.04.2011 esitas XXXuue nõude täpsustuse, milles palub lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXvahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXXkaasomand järgmiselt: 1) anda XXXainuomandisse maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2; 2) anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXomandisse maa nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2 ja 3) seada tekkivale kinnistule nimega XXX vastavalt lisatud katastriüksuse plaanil näidatud teeservituudi asukohale tasuta teeservituut kinnisasja nimega XXX igakordse omaniku kasuks ja panna XXXle kohustus teeservituudi aluse tee väljaehitamiseks 3 kuu jooksul alates servituudi seadmisest tema enda kulul. Ühtlasi märkis XXX oma täpsustuses, et jääb oma eelnevalt esitatud põhinõude ja alternatiivse nõude juurde ning palub need lugeda alternatiivseteks nõueteks ning käesolevas nõude täpsustuses esitatud nõued lugeda uueks põhinõudeks.
12.05.05.2011 esitas XXXjärjekordse nõude täpsustuse, milles palub lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXvahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXXkaasomand järgmiselt: 1) XXXainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2 ja 2) XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2. Alternatiivsete nõuetena palub XXX lõpetada kaasomand vaidlusaluse kinnistu suhtes: 1) andes XXX ainuomandisse maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2 ja andes XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXomandisse maa nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2 või 2) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; anda mõttelistes osades 11/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 21 170,73 eurot või 3) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1444 m2; anda mõttelistes osades XXX11/16, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2508 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 21 170,73 eurot.
13.29.07.2011 parandas XXX oma alternatiivsetes nõuetes 2 ja 3 ekslikult märgitud hüvitise suurust ja mõtteliste osade suurust. XXX nõuete 2 ja 3 alternatiivses nõudes on näidatud XXX mõttelise osa suuruseks pärast kaasomandi lõpetamist 11/16 ja teiste kaasomanike mõtteliste osade suuruseks 1/16 ning XXXle välja makstava hüvitise suuruseks on 21 178 eurot (331 250 krooni) võttes aluseks 10/16 mõttelise osa. Õige on, et XXX enamsaadud mõttelise osa suurus on 10/15, teiste kaasomanike mõtteliste osade suurused on 1/15 ja hüvitise aluseks peab olema 10/15 mõttelist osa, see tähendab 22 592 eurot (353 333 krooni) (530/15x10). Kostja XXX vastus hagile
14.Kostja XXX palub rahuldada hagi selliselt, et anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; anda mõttelistes osades 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 11/16 XXX ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 21 170,73 eurot. Samuti nõustuks XXX hagi rahuldamisega selliselt, et anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1444 m2; anda mõttelistes osades 11/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2508 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 21 170,73 eurot (331 250 krooni). Sellised lahendused arvestavad XXX eesmärki säilitada tema omandis olev kaasomand ja seeläbi ka elukoht katastriüksusel „XXX“ asuvas majas. Kostja XXX on ühes oma vastuses kohtule märkinud, et tema jaoks on kaks varianti – kas ta saab XXX kinnistu omanikuks või võtab oma osa rahas välja. Seega ei ole XXX XXX jaoks elukohana tähtis ning ta on ka nõus rahalise hüvitisega. Sisuliselt on XXX nõustunud XXX poolt pakutud lahendusega, et kaasomand lõpetatakse XXX suhtes ja tema kasuks mõistetakse XXX välja rahaline hüvitis. Kostjate XXX, XXX ja XXX vastus hagile
15.Kostjad nõustuvad kaasomandi lõpetamisega selliselt, et anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1444 m2; anda mõttelistes osades 11/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2508 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 21 170,73 eurot. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamine võimaldab kostjatel vajadusel tulevikus kasutada XXX katastriüksusel asuvat isakodu elukohana, samuti on XXXl võimalik tagasi saada oma tuba isakodus. Kostja XXX vastus hagile
16.Kostja XXX nõustub kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kinnistu XXX katastriüksuse piires jääb XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kaasomandisse. Kostja XXX vastuväited hagile
17.Vastuses XXX esialgsele hagile märkis kostja XXX, et nõustub vaidlusaluse kinnistu osas kaasomandi lõpetamisele viisil, et XXX külas asuv kinnistu jagatakse kaasomanike vahel reaalosadeks vastavalt kinnistusraamatusse kantud lahustükkidele XXX ja XXX. Samuti nõustus XXX sellega, et XXX jääb moodustatav kinnistu „XXX“. Poolte vahel on olnud vaidlusobjektiks kostja XXX elamuni viivale teele, mis läbib hageja, XXX kinnistut, sõiduteeservituudi seadmine kinnistusraamatusse kandmisega. Hageja on pakkunud kostjale võimalust ehitada endale elamuni viiv tee mujalt. Kostja on sellele vastu vaielnud, leides, et olemasolev tee on olnud enne kinnistu reaalosadeks jagamist ning ta ei pea oma vahenditest hakkama uut teed ehitama. Hageja oma vahenditest kostjale uut teed ehitada ei soovi.
18.Hagiavalduse täpsustustele esitatud vastustes on kostja XXX märkinud, et ta mingil juhul ei nõustu sellega, et kaasomand XXX katastriüksuse baasil loodavale kinnistule jääb kestma tema ja XXX või mõne teise venna vahel. Hetkel elab XXX XXX juures. XXX leiab, et kaasomandi lõpetamine ka XXX suhtes on kõiki asjaolusid arvestades kõige õiglasem variant, sest tema osa kaasomandis on sedavõrd väike, et ei taga talle normaalseks elamiseks vajalikke tingimusi, samuti ei ole XXX kinnistul asuv elamu ilma kulukat remonti tegemata elamiskõlblik. Senine kinnistu kasutamispraktika ja vendade omavahelised suhted on näidanud, et ka tulevikus ei hakata XXX kinnistut ühiselt korrastama.XXX ei ole ega hakka ka tulevikus olema sellist raha, millest piisaks XXX omaette eluaseme kordategemiseks ja selle hooldamiseks. Hetkel on XXX oma puudega venna XXX hooldamise juba piisavalt hästi korraldanud ning XXX on tema juures olemas eluase ja tal on võimalus anda oma tööpanus XXX elumaja ehitusel ja kinnistu heakorrastamisel. XXX jaoks on kaks varianti - ta kas saab XXX kinnistu ainuomanikuks või võtab oma osa välja rahas. XXXvastuhagi
19.02.05.2008.a esitas XXX kohtule vastuhagi XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vastu. Vastuhagi kohaselt kuulub poolte kaasomandisse XXX külas asuv kinnistu, mille koosseisus on kaks katastriüksust – „XXX“, pindalaga 1275 m2 ja „XXX“, pindalaga 2676 m2. Kasutuskorras ei ole pooled kokku leppinud. Välja on kujunenud, et katastriüksust „XXX“ valitseb ja kasutab ainult XXX, kusjuures XXX kasutab seda oma eestkostja loal alalise elukohana. Katastriüksusel „XXX“ asuvas elamus elab ja toimetab üksnes XXX. Teised kaasomanikud elavad mujal. Hageja XXX esitas kohtule hagi täpsustuse, millega põhjustas vaidluse tema ja XXX vahel. Oma esialgses hagis taotles XXX kaasomandi lõpetamist selliselt, et tema saaks kaasomandi lõpetamise tulemusel endale 1275 m2 suuruse lahustüki „XXX“. XXX oli sellega põhimõtteliselt nõus. Uues täpsustatud hagis nõudis XXX endale 1481 m2 suurust lahustükki. XXX soovib, et temale kuuluv mõtteline osa eraldataks reaalosana ning jagamise tulemusel jääks kostjatele, sh XXXle allesjääv osa kaasomandist mõttelistes osades. XXX leiab, et sellisel viisil kaasomandi lõpetamine ei ole ökonoomne,
vaid mõistlikum oleks kaasomand lõpetada korraga kõigi kaasomanike vahel, kuivõrd antud ajal kasutab „XXX“ katastriüksusel asuvat elamut alalise elukohana üksnes tema. Keegi teistest kaasomanikest ei ole näidanud üles huvi seal midagi parendada. Kaasomandi ühiseks kasutamiseks ei ole kostjatel esineva huvipuuduse tõttu võimalik olnud ka mitte milleski kokku leppida. Kostjad on seni ka tagasi lükanud kõik XXX ettepanekud kaasomandi lõpetamiseks, mille korral ta lubas maksta teistele kostjatele kaasomandi osa eest rahalist hüvitist. XXX poolt XXX makstav hüvitis võimaldab XXX leida väärikas elukoht, milleks ei ole põhjust pidada nurgakest vanema venna majas.
20.Esialgu palus XXX vaidlusalune kaasomand lõpetada selliselt, et XXX ainuomandisse antaks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides suurusega 1275 m2; XXX ainuomandisse antaks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides suurusega 2676 m2 ja mõista XXX välja rahaline hüvitis enamsaadud kaasomandi arvelt kokku summas 348 333 krooni XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks. Rahalise kohustuse täitmise viisina palus XXX kohustada teda hiljemalt 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasuma vastavalt iga kaasomandi osa suurusele igale eespool nimetatud isikule 58 055 krooni.
21.Vastuhagi täpsustuses täpsustas XXX oma nõuet ja palub lõpetada kaasomand vaidlusalusel kinnistul järgmiselt: 1) XXX ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2, 2) XXX ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2, 3) mõista välja XXX enamsaadud kaasomandi arvelt rahaline hüvitis järgmistele kaasomanikele: XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks igaühele neist kaasomandi osa eest 1411,43 eurot (22 083,33 krooni); XXX kasuks hüvitis kasomandi osa eest summas 12 702,92 eurot (198 749,99 eurot); 4) mõista XXX enamsaadud kaasomandi osa eest välja rahaline hüvitis järgmistele kaasomanikele: XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks igaühele neist kaasomandi osa eest 4074,52 eurot (63 750 krooni); XXX kasuks hüvitis kasomandi osa eest summas 40 745,24 eurot (637 500 krooni). XXX, XXX, XXX ja XXX vastus vastuhagile
22.Kostjad vastuhagi ei tunnista. Kostjate XXX, XXX, XXX ja XXX väitel on XXX neile 2007.a korduvalt lubanud nende osad välja osta, kuid pole seda siiani teinud. XXX on vahetanud ära isamaja luku ning kostjad XXX, XXX, XXX ja XXX ei saa enam majja sisse. Samuti ei pääse enam majja seal kogu elu elanud invaliidist vend XXX. Kostjad leiavad, et kuna nad peavad XXX aitama, siis ei saa nad oma varasid võõrandada sellisel kujul, et neile jäävad kohustused. Kostjad leiavad, et neile oleks soodsam ja kasulikum oma osad liita ja lahutada katastriüksus „XXX“ nii, et XXX oleks seal reaalne elukoht. Kostjad leiavad, et kui XXX soovib osta nende osa pärandist, siis peab ta võtma üle ka oma invaliidist venna aitamise kohustused. XXX vastus vastuhagile
23.XXX vastuhagi ei tunnista. XXX ei lahkunud XXX katastriüksusel asuvast majast vabatahtlikult, vaid XXX sunnil. XXX on olnud vastutulelik ning võimaldanud XXX kohtumenetluse ajal enda juures elada. Juhul, kui XXX ei oleks kasutanud oma vaimset ja füüsilist üleolekut XXX suhtes, siis elaks XXX ka praegu XXX katastriüksusel asuvas majas. Menetluses on XXX asunud seisukohale, et rahalise hüvitise saamine on temale samuti üks lahendusvariante ning seda pakub XXX hagi rahuldamine. XXX vastus vastuhagile
24.Vastuhagi täpsustuses esitatud rahalise hüvitise arvutus ei ole õige. Vastuhagi muutmisega soovib XXX vaid alusetult rikastuda, saada tekkiva kinnistu „XXX“ omanikuks ning lisaks saada veel rahalist hüvitist 40 745,24 eurot. Vastuhagi täpsustuses nõuab XXX kogu kinnistu hinna arvestamist. Kohtule esitatud hindamisaktis on eraldi hinnatud kahe katastriüksuse
väärtusi koos ehitistega. Hüvitise määramisel reaalosade eest tuleb kinnistusraamatus olevad mõttelised osad võimalikult täpselt reaalosadena välja mõõta ja seejärel hinnata maa ja ehitised eraldi. Maa 1m2 väärtuse hindamisel on võimalik teha tasaarvestust mõttelise osa suurusele vähem saadud maatüki eest. Kinnistusraamatusse kantud kinnistu suurus on 3951 m2, millest XXX kaasomandisse kuulub 9/24 mõttelist osa, st 1481 m2. Vastuhagi rahuldamisel ei vasta XXX reaalosa tema mõttelise osa suurusele 206 m2 osas. Ehitiste hindamisel tuleb katastriüksusel „XXX“ asuv ehitis hinnata pärandi avamise ja kostja kaasomandi tekkimise seisuga, st uusehitis tuleb hinnata ilma parendusteta, vastasel juhul tekib XXX alusetu rikastumise nõue XXX vastu. Kohtule esitatud hindamisakt ei too eraldi välja kogu vaidlusaluse kinnistu maa väärtust ja sellel asuvate ehitiste väärtust, sh uusehitise väärtust ilma parendusteta. Seega ei ole hüvitise määramisel võimalik aluseks võtta kohtule esitatud hindamisakti. Samuti esitab XXX vastuhagi täpsustuses nõudeid kaasomanike eest, kes iseseisvaid nõudeid ise esitanud ei ole. XXX puudub võimalus esitada teiste menetlusosaliste eest nõudeid. Viis ülejäänud kaasomanikku on kohtule selgesõnaliselt väljendanud soovi kaasomandi jätkamiseks. Kohtu põhjendused
25.Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et käesoleval ajal on poolte kaasomandis kinnistu asukohaga XXX küla. Harju maavanema 06.11.1997.a korraldusest nr 2641 nähtub, et XXX on ostueesõigusega erastatud XXX külas asuv XXX maaüksus 2/3 mõttelises osas ja XXX 1/3 mõttelises osas (I köide, lk 6-7). 05.12.1997.a sõlmitud ostu-müügilepinguga on tõendatud, et XXX ja XXX on Eesti Vabariigilt ostnud maaüksuse asukohaga XXX küla, XXX, pindalaga 3951 m2, katastritunnusega 29501:010:0440 (I köide, lk 8-9). Tallinna notar Alar Schultsi poolt 09.06.2005.a koostatud ja välja antud pärimistunnistusega on tõendatud, et XXX vara pärijateks on tema üleelanud abikaasa Õie Uutma ning tema pojad XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX igaüks 1/8 mõttelises osas. Pärandvara hulka kuulus ka kinnistu asukohaga XXX küla, XXX (I köide, lk 17-18). Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et käesoleval ajal kuulub kõnealusest kinnistust XXX 9/24 mõttelist osa kaasomandist, XXXle 1/24 mõttelist osa kaasomandist, XXX 1/24 mõttelist osa kaasomandist, XXX 1/24 mõttelist osa kaasomandist, XXX 10/24 mõttelist osa kaasomandist, XXX 1/24 mõttelist osa kaasomandist ja XXX 1/24 mõttelist osa kaasomandist (I köide, lk 10-11).
27.Pooled ei vaidle ka selle üle, et kõnealune kinnistu on jaotatud kaheks katastriüksuseks – XXX pindalaga 1275 m2 ja XXX pindalaga 2676 m2 (I köide, lk 12-15). Samuti puudub vaidluse selles, et iseseisva katastritunnusega elamumaal „XXX“ asub XXX poolt ehitatud elamu ning iseseisva katastritunnusega elamumaal „XXX“ asub XXX kuulunud elamu.
28.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Vastavalt AÕS § 77 lg-le 1 ja 2 kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
29.Käesoleval juhul ei ole pooled kaasomandi jagamise viisi suhtes kokkulepet saavutanud. Kõik pooled on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid nad vaidlevad kaasomandi lõpetamise viisi üle. Võttes arvesse, et ükski kaasomanikest ei vaidle kaasomandi lõpetamisele vastu ning kaasomandi lõpetamine ei ole ühegi kaasomaniku suhtes ebaõiglane, leiab kohus, et kaasomand tuleb lõpetada. Riigikohus on 04.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-05
märkinud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Riigikohtu 29.09.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10 on leitud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Seega kaasomandi lõpetamise viisi valimisel võtab kohus võimalikult suures ulatuses arvesse kõigi kaasomanike huve.
30.Hageja XXX palub kaasomandi lõpetada selliselt, et tema ainuomandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2 ja XXX ning XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2.
31.XXX on esitanud ka alternatiivsed nõuded kaasomandi lõpetamiseks, milles palub: 1) anda tema ainuomandisse maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2 ja anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse maa nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2 või 2) anda tema ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; anda mõttelistes osades 10/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15 XXX ja 1/15 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/15 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 22 592 eurot või 3) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1444 m2 ning anda mõttelistes osades 10/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15 XXX ja 1/15 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2508 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/15 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 22 592 eurot.
32.XXX on vastuhagis palunud lõpetada kaasomand vaidlusalusel kinnistul selliselt, et 1) XXX ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2, 2) XXX ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2, 3) mõista välja XXX enamsaadud kaasomandi arvelt rahaline hüvitis järgmistele kaasomanikele: XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks igaühele neist kaasomandi osa eest 1411,43 eurot; XXX kasuks hüvitis kasomandi osa eest summas 12 702,92 eurot; 4) mõista XXX enamsaadud kaasomandi osa eest välja rahaline hüvitis järgmistele kaasomanikele: XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks igaühele neist kaasomandi osa eest 4074,52 eurot; XXX kasuks hüvitis kasomandi osa eest summas 40 745,24 eurot.
33.Kohus analüüsib kõigepealt XXX nõuet lõpetada kaasomand selliselt, et tema ainuomandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2 ja XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2. XXX poolt kohtule 10.09.2008.a esitatud vastuses on XXX märkinud, et tema jaoks on sobivad kaks varianti – kas ta saab XXX kinnistu ainuomanikuks või võtab oma osa välja rahas (I köide, tl 233). Sellist kaasomandi lõpetamise varianti XXX oma vastuhagis ise välja ei pakkunud, küll on aga XXX alternatiivse nõudena sellise kaasomandi lõpetamise viisi välja pakkunud (XXX alternatiivsed nõuded 2 ja 3).
34.Kuivõrd XXX on kohtule esitatud vastuhagis korduvalt rõhutanud, et tema ei soovi kõnealust „XXX“ katastriüksust ühegi kostjaga kaasomandisse, vaid tahab seda enda ainuomandisse, siis ei pea kohus võimalikuks eelnimetatud viisil kaasomandit lõpetada. Seega jätab kohus rahuldamata XXX hagi lõpetada kaasomand selliselt, et tema ainuomandisse jääks
maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2 ja XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2.
35.Kohus analüüsib järgnevalt XXX alternatiivnõudeid. XXX esimese alternatiivse nõude kohaselt palub XXX kaasomandi lõpetada selliselt: anda tema ainuomandisse maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2 ja anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse maa nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2. Kuivõrd ka XXX poolt esitatud esimene alternatiivne nõue näeb ette katastriüksuse „XXX“ andmist XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kaasomandisse, XXX aga nimetatud katastriüksuse osas kostjatega kaasomandit ei soovi, siis ei pea kohus võimalikuks ka XXX esimesel alternatiivselt pakutud viisil kaasomandit lõpetada. Seega jätab kohus rahuldamata XXX hagi lõpetada kaasomand selliselt: anda tema ainuomandisse maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2 ja anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse maa nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2.
36.XXX teise alternatiivse nõude kohaselt palub XXX kaasomandi lõpetada selliselt, et XXX ainuomandisse jääb katastriüksus „XXX“ suurusega 1275 m2 ja „XXX“ katastriüksus suurusega 2676 m2 jääb XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kaasomandisse ning XXX mõistetakse XXX kasuks välja rahaline hüvitis. XXX poolt välja pakutud nimetatud kaasomandi lõpetamise viisiga on nõus ka XXX, XXX, XXX (II köide, lk 157,159 ja 162), XXX (II köide, lk 170) ja XXX( (II köide, lk 139-142). Kostjad XXX, XXX, XXX ja XXX on kohtule esitatud vastustes märkinud, et nad on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et „XXX“ katastriüksus jääb nende ja XXX kaasomandisse ning XXX on võimalik „XXX“ katastriüksusel asuvas majas elada.
37.Kuivõrd XXX poolt kohtule 10.09.2008.a esitatud vastuses on XXX märkinud, et tema jaoks on sobivad kaks varianti – kas ta saab XXX kinnistu ainuomanikuks või võtab oma osa välja rahas, siis nimetatust nähtub, et „XXX“ ei ole talle kodukohana niivõrd oluline, et ta ei oleks valmis kaaluma kaasomandi lõpetamisel varianti, kus „XXX“ katastriüksus ei jää tema omandisse vaid jääb teiste kostjatega kaasomandisse. Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja õiglaseks lõpetada kaasomand XXX poolt välja pakutud teisel alternatiivsel viisil selliselt, et „XXX“ katastriüksus suurusega 1275 m2 jääb XXX ainuomandisse ja „XXX“ katastriüksus suurusega 2676 m2 jääb XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kaasomandisse ning XXXlt mõistetakse XXX kasuks välja rahaline hüvitis.
38.AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule. Seega on seadusest tulenevalt võimalik kaasomandi lõpetamine ka selliselt, et kaasomand jääb alles mitme kaasomaniku vahel ning kaasomand lõpetatakse näiteks ühe kaasomaniku suhtes. AÕS § 77 võimaldab kohtul valida sellise AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud kaasomandi lõpetamise viisi, millega on vähemalt üks kaasomanikest nõustunud. Seega on vastavalt AÕS § 77 võimalik lõpetada kaasomand XXX poolt pakutud teisel alternatiivsel viisil. 39.XXXhagi rahuldamisel teisel alternatiivselt pakutud viisil arvestab kohus ka seda, et kaasomandi lõpetamisel nimetatud viisil on arvestatud võimalikult suures ulatuses kõigi kaasomanike huve, see tähendab, et sellise lahendusega on nõustunud 6 kaasomanikku 7-st. Seevastu XXX vastuhagi rahuldamisega ei ole üksi kostja nõustunud. „XXX“ katastriüksuse XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kaasomandisse jätmisel on oluliseks ka see, et säilitatakse vaimse ja füüsilise puudega XXX kaasomand ja seeläbi ka XXX elukoht „XXX“ katastriüksusel asuvas majas. XXX elukoha säilitamisega „XXX“ katastriüksusel asuvas majas on nõus XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Hageja XXX hagist ja XXX esindaja Keila
Vallavalituse vastusest nähtub, et XXX elas „XXX“ katastriüksusel asuvas majas ning ei lahkunud sealt vabatahtlikult, vaid XXX sunnil. XXX on olnud XXX vastutulelik ning võimaldanud kohtumenetluse ajal enda juures elada. Käesoleval ajal elab XXX oma eestkostja XXX juures „XXX“ katastriüksusel asuva majas, kuid ta sooviks elada „XXX“ katastriüksusel elavas majas, kus ta on sünnist saati elanud. 11.04.2011 toimunud kohtuistungil on XXX, XXX ja XXX kinnitanud, et XXX ei pidanud nendega mingeid läbirääkimisi kui ta oma perega „XXX“ katastriüksusel asuvasse majja elama asus. Seega nähtub eeltoodust, et XXX on elanud kogu aeg „XXX“ katastriüksusel asuva majas ja oli sunnitud sealt lahkuma XXX’ga tekkinud erimeelustega seoses ja XXX on koos oma perekonnaga kolinud „XXX“ katastriüksusel asuvasse majja alles enne käesoleva kohtusja menetluse algust. XXX vastuhagi rahuldamisel XXX poolt XXX’le makstava hüvitise eest (vastuhagi kohaselt oli see 58 055 krooni ehk 3710 eurot, 13.06.2011 tehtud vastuhagi täpsuste kohaselt oleks see summa 1411,43 eurot) ei ole XXXl võimalik endale eluaset muretseda ja jätkuvalt oleks lahendamata vaimse ja füüsilise puudega XXX elukoha küsimus.
40.Kuivõrd kohus on rahuldanud XXX hagi teisel alternatiivselt pakutud viisil, siis ei võta kohus TsMS § 442 lg 8 alusel seisukohta XXX kolmanda alternatiivi osas.
42.Otsuse punktis 36 jõudis kohus veendumusele, et antud asjas on mõistlikuks ja kõigi osapoolte jaoks õiglaseks kaasomandi lõpetamise viisiks anda „XXX“ katastriüksus suurusega 1275 m2 XXXainuomandisse ja „XXX“ katastriüksus suurusega 2676 m2 jätta XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXXkaasomandisse ning XXXlt mõista XXX kasuks välja rahaline hüvitis.
43.Kuna kaasomandi lõpetamine kohtu valitud viisil riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet tuleb vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 ja PS § 32 lg-le määrata omandi kaotanud kaasomanikule kohene ja õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Riigikohus on oma 17. oktoobri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05 asunud seisukohale, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Riigikohus on siiski leidnud, et selline arvestus kehtib vaid üldjuhul.
44.Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus kalduda kõrvale XXX poolt XXX hüvitise väljamõistmisel vaidlusaluse kinnistu kui terviku väärtuse arvestamisest. Nimelt on XXX kogu kohtumenetluse jooksul kohtule kinnitanud, et ta ei vaidle vastu, et tekkival kinnistul nimega XXX asuv elamu on ehitatud hageja vahenditega ja XXX ei soovi saada selle eest hüvitist. Samas on tekkiva kinnistu XXX väärtus otseselt seotud antud katastriüksusele „XXX“ XXX poolt ehitatud uuselamuga. XXX ei ole selle elamu ehitamisel osalenud ning kulusid selleks kandnud. XXX on vastuhagi hinna määranud ka üksnes tekkiva kinnistu XXX väärtust arvestades, mitte võttes aluseks kogu XXX Maaüksuse väärtust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX poolt XXXle kaasomandi osa eest tuleb hüvitis määrata lähtudes tekkiva kinnistu XXX turuväärtusest, mitte kogu XXX Maaüksuse turuväärtusest.
45.TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Nii XXX oma hagis kui XXX oma vastuhagis paluvad kaasomandi lõpetamisega seonduvate hüvitiste väljamõistmisel lähtuda viimasest ekspertiisiaktist, milles kajastub kõige objektiivsemalt XXX kinnistu turuväärtus ning mis ei ole vahepealse aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Seega lähtub kohus XXX XXX kasuks hüvitise
väljamõistmisel kohtu poolt määratud eksperdiarvamusest. Kohtu poolt määratud eksperdiarvamuses on riiklik ekspert leidnud, et vaidlusaluse kinnistu turuväärtus on 2 060 000 krooni ehk 131 658 eurot, kusjuures „XXX“ katastriüksuse turuväärtus on 1 530 000 krooni ehk 97 785 eurot ning „XXX“ katastriüksuse turuväärtus on 530 000 krooni ehk 33 873 eurot (II köide, lk 7-28). Kinnistu eksperthinnangu kohaselt on katastriüksuseid hinnatud koos ehitistega.
46.XXX poolt pakutud teise alternatiivse kaasomandi lõpetamise viisi kohaselt on XXX valmis tasuma XXX’le hüvitist 22 592 eurot. XXXei ole nimetatud summale vastu vaielnud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub XXX 9/24 mõttelist osa kinnistust, XXX 10/24 mõttelist osa kinnistu ning XXXle, XXX , XXX , XXX ja XXXle igaühele 1/24 mõttelist osa kinnistust, seega kokku 5/24 mõttelist osa kinnistust (I köide lk 10-11). XXX Maaüksuse kaasomandi osalisel lõpetamisel omandab XXX kinnistu XXX, kellele kuulub XXX Maaüksusest 9/24. XXX mõttelise osa 9/24 lahutamisel peab Sangala kinnistu mõtteliste osade suurus kokku olema 15/15 ehk XXX osaks on 10/15 mõttelist osa kinnistust, XXX osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust, XXX osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust, XXX oskas on 1/15 mõttelist osa kinnistust, XXX osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust ja XXX osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust. Kuivõrd XXXga kaasomandi lõpetamise tulemusena suureneb XXX mõtteline osa kinnitusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides 10/15 võrra, siis tuleb XXX välja mõista hüvitis 10/15 mõttelise osa väärtuses. Eelnimetatud eksperthinnangu kohaselt on „XXX“ katastriüksuse turuväärtuseks 530 000 krooni, millest 10/15 on 353 333 krooni ehk 22 592 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXX välja mõista hüvitis XXX kasuks summas 22 592 eurot. Hagi hind
47.Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 2 alusel on hagihind 63 912 eurot (1 000 000 krooni) ja vastuhagi hind on 22 263 eurot (348 333 krooni). Menetluskulud
48.Juhindudes TsMS § 162 lg 4 jätab kohus menetluskulud kummagi poole enda kanda vaatamata hagi osalisele rahuldamisele ja vastuhagi rahuldamata jätmisele. Kuivõrd AÕS § 76 lg 1 võimaldab igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ja hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisidega mittenõustumise korral on kostja kohustus esitada vastuhagi, mis tähendab, et kaasomand reeglina lõpetatakse ühe või teise poole poolt pakutud viisil. Vaidlus on lahendatud mõlema poole huvisid silmas pidades ning seetõttu ei saa pidada poolte kantud menetluskulusid kummalgi juhul tarbetuks. Menetluskulude kostja XXX kanda jätmist ei õigusta asjaolu, et XXX poolt vastuhagis pakutud kaasomandi jagamise viisi määramiseks jäi rahuldamata. Kohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on kooskõlas Riigikohtu otsustes nr 3-2-1-70-10 ja nr 3-2-1-138-08 märgitud seisukohtadega.
Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.