Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-11-2636
Kohtuasi
Osaühing (OÜ) Narsil hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) vastu hüvitise väljamõistmise nõudes 11 000 eurot Hageja: OÜ Narsil (registrikood 10580694, asukoht Grafovi 28-1, 20308 Narva; e-post: [email protected]) Hageja seaduslik esindaja: Valeri Kois Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Marko Tiirik (OÜ Bellum Õigusabi, asukoht Sompa 3, 41533 Jõhvi; e-post: [email protected]) Kostja: Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75008485, asukoht Peetri plats 3, 20308 Narva; e-post: [email protected]) Kostja esindaja volikirja alusel: Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti jurist Movses Martirosjan (asukoht Peetri plats 3, 20308 Narva; e-post: [email protected]) Hagimenetlus 27.09.2011, avalikul kohtuistungil Istungisekretär Olga Kolesnitšenko Poolte esindajad
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Tamara Šabarova
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-2636 jätta kostja Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) kanda.
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 24.01.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt OÜ Narsil (hoonestaja) ja Narva linn sõlmisid 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingu edaspidi Leping, mille p 2.1 kohaselt oli kinnistu koosseis: katastritunnus - 51104:001:0008, majanduslik otstarve - ärimaa, asukoht Narva linna Kangelaste pr.37B, pindala - 7493 ruutmeetrit. Hoonestusõiguse seadmise lepingu p.5.1. järgi seadis omanik lepingu p.-s 2.1. nimetatud kinnistule hoonestaja kasuks võõrandatava hoonestusõiguse tähtajaga 50 aastat, alates hoonestusõiguse sissekandmisest kinnistusraamatusse. OÜ Narsil (hoonestaja) ja Narva linn sõlmisid 05.09.2001 hoonestusõiguse seadmise lepingu, edaspidi Leping 2, mille p 2.1 kohaselt oli kinnistu koosseis: katastritunnus - 51104:001:0001, majanduslik otstarve - 100% ärimaa, asukoht - Narva linna Kangelaste pr.37A, pindala - 5723 ruutmeetrit. Narva Linnavalitsuse 08.12.2000 kirja kohaselt ei ole Narva Linnavalitsusel Kangelaste 37a, Kangelaste 39a ja Kangelaste 39b kruntide omanikuna konkreetseid plaane nimetatud kruntide hoonestuse osas ning seoses sellega andis Narva Linnavalitsus detailplaneeringu tellijale, s.o OÜ-le Narsil õiguse kehtestada nende kruntide hoonestuse parameetrid oma äranägemise järgi. Linnavalitsuse kirja kohaselt kruntide piiride muutmise korral on Narva Linnavalitsus nõus omal kulul teostama vajalikud maakorraldustööd. OÜ Narsil algatas vastavalt sõlmitud lepingutele ning tol hetkel kehtivale üldplaneeringule rajooni detailplaneeringu koostamise. Detailplaneering kinnitati 13.12.2002 ning see nägi ette kõikide kruntide piiride muutmist ja uue krundi moodustamist (linnatänavad). Vastavalt kinnitatud detailplaneeringule projekteeris ja ehitas OÜ Narsil Kangelaste pr.37a ja 37b kaubanduskeskuse ning samuti tee - linnatänava. Narva Linnavolikogu 13.12.2002 otsusega nr.543/5 kehtestati Rahu 47, Kreenholmi 18a, Kangelaste 37, Kangelaste 37a, Kangelaste 37b, Kangelaste 39, Kangelaste 39a, Kangelaste 39b detailplaneeringud. 2(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Vastavalt kinnitatud detailplaneeringule projekteeris OÜ Narsil kruntidele Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b kaubanduskeskuse ning samuti 7m laiuse teega ja 3m laiuse kõnniteega linnatänava. Selle tulemusena paiknes tee kruntidel Kangelaste 37a ja 37b (OÜ Narsili hoonestusõigus) ja Kangelaste 39a ja Kangelaste 39b (munitsipaalomand) ning hõivas kogu territooriumi, mida kinnitatud detailplaneering oli üldkasutatava teena eraldiseisva krundina ette näinud. OÜ Narsil pöördus 14.02.2003 Narva Linnavalitsuse poole kirjaga, milles palus osaleda teeehituse finantseerimisel ja ehitamisel. Linnavalitsus sellele kirjale ei vastanud. OÜ Narsil lõpetas tee ehitamise 28.07.2004. Narva Linnavolikogu algatas omal initsiatiivil 27.01.2005 uue detailplaneeringu koostamise kruntidele Kangelaste 37a, 37b, 39a ja 39b. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Arhitektuuri- ja planeerimise osakonna 16.03.2007 kirja nr.1-11/279 kohaselt teostatakse planeeringuala piires muudatus ning sissesõiduteele eraldatakse teemaa-ala piirid kuni Kangelaste 39 ja Kangelaste 37 maa-ala kruntide piirideni. Vastavalt Narva Linnavalitsuse 22.11.2007 teatisele nr.1-12/1213 kehtestati Narva Linnavolikogu 15.11.2007 otsusega nr. 407 detailplaneering Kangelaste 37a, 37b, 39a, 39b maaalale. Detailplaneeringu eesmärgiks oli ehitusõiguse määramine, krundipiiride muutmine, heakorrastuse, haljastuse liikluskorralduse (juurdepääsude ja parkimise) ja jalakäijate teede lahendamine, tehnovõrkude asukoha määramine ning varustamisega lahendamine. Detailplaneeringuga nähti ette kruntide Kangelaste 37a ja 37b ühendamine, kõikide kruntide piiride muutmine, kõikide kruntide mõõtmete muutmine ning uue krundi moodustamine just sellele territooriumile, millel asus OÜ Narsil juurdepääsutee. Detailplaneeringu alusel muutis Narva Linnavolikogu oma 05.06.2008 otsusega nr 189 kinnistute piire ja määras moodustatud kruntidele järgmised maa sihtotstarbed: Kangelaste pr.37a, pindala 12564 m2 - ärimaa; Kangelaste pr.39a, pindala 3354 m2 - ärimaa; Kangelaste 39b, pindala 2016 m2 - ärimaa; Kangelaste põik, pindala 1502 m2 - transpordimaa. Narva Linnavalitsuse 10.06.2009 korralduse nr.635-k kohaselt OÜ-le Narsil teatamata võeti Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti bilanssi Kangelaste põik, 1 502 m2, kinnistusregistri nr: 3805609. OÜ Narsil saatis Narva Linnavalitsusele 11.10.2008 kirja nr. 17/10-2008, mille kohaselt OÜ-le Narsil kuuluv tee muutus üldkasutatavaks teeks, ta palus linnavalitsusel kujundada arvamus OÜle Narsil kuuluva tee üleminekuks linna omandusse, kehtestada selleks kord ja tingimused. Narva Linnavalitsus kustutas maakatastrist 18.11.2008 ühepoolselt ja OÜ-le Narsil teatamata krundid katastritunnustega 51104:001:0001 (Kangelaste 37a) ja 51104:001:0008 (Kangelaste 37b) ja moodustas uue krundi katastritunnusega 51104:001:0087. Sellega kanti kruntidest Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b see osa, millel asus OÜ Narsil ehitatud tee, üle linnale kuuluvale vastmoodustatud krundile 51104:001:0090. Narva linn ja OÜ Narsil sõlmisid 14.04.2009 lepingute lõpetamise kokkuleppe, kinnistute ühendamise avalduse, kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingu, reaalkoormatiste seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldused, edaspidi Leping 3, mille p 4.1 järgi on 3(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
omanik otsustanud ühendada kinnistud katastritunnusega 51104:001:0008 ja 51104:001:0001 ning kanda Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 394009 esimesse jakku uus katastritunnus 51104:001:0087 ja uus pindala 12 563 m2. Kangelaste pr.37b kinnistu registriosa nr 54809 suleti. Pooled lõpetasid Lepingu 3 p.3.1. järgi hoonestusõiguse seadmise lepingu ja hoonestusõiguse seadmise lepingu ning p-ga 3.2. lõpetati kõik eelpoolnimetatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused (sh. lepingute alusel kinnistusraamatus tehtud kanded), kusjuures OÜ Narsil ei loobunud oma õigusest saada linnalt kompensatsiooni ehitatud tee eest. OÜ Narsil pöördus 27.04.2009 kirjaga nr. 11/04-2009 Narva Linnavalitsuse poole, milles palus alustada poolte vahelisi läbirääkimisi OÜ-lt Narsil omandatud osa eest kompensatsiooni saamiseks. OÜ Narsil pöördus oma kirjaga nr.22/05-2009 linnavalitsuse poole, milles pakkus veelkord kompromissi sõlmimist. Narva Linnavalitsus teatas oma 28.08.2009 kirjaga nr.2-6/1518-2, et linnal puudub rahaline võimalus Kangelaste põik asuva tee ehitamise kulude hüvitamiseks. Linnavalitsuse kirja kohaselt on maa-alade piirid muudetud ja maakatastris on registreeritud uute piiridega katastriüksused, mille kohta on olemas OÜ Narsil notariaalselt tõestatud nõusolek. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet teatas oma 13.05.2010 kirjaga nr.2-6/1518-8, et Narva Linnavalitsuse linnavarade komisjoni 05.05.2010 otsusega otsustati AÕS § 253 kohaselt kompenseerida hoonestajale tee Kangelaste Põik krundil hoonestusõiguse tähtaja möödumisel, s.o 31.12.2050, vastavalt turuväärtusele eksperthinnangu alusel. Narva Linnavalitsuse kirjast ei selgu, kuidas on seotud hoonestusõiguse lõppemise tähtaeg Kangelaste 37A asuvale krundile hoonestusõiguse lõpetamise tähtajaga teise krundi - Kangelaste Põik suhtes, millel asub vaidlusalune tee. OÜ Narsil saatis Narva Linnavalitsusele kirja nr.5/23-2010, kus ta selgitas oma seisukohta, et OÜ Narsil õigus krundil „Kangelaste põik“ asuva tee kompensatsiooni saamiseks tuleneb 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingust krundile Kangelaste 37a ja 05.09.2001 hoonestusõiguse seadmise lepingust krundile Kangelaste 37b, mis mõlemad lõppesid 05.05.2009, s.o. peale kinnistusraamatust kustutamist, seega hoonestusõigus krundile, millel asus Kangelaste põik, on lõppenud. OÜ Narsil tegi 19.10.2010 Narva Linnavalitsusele ettepaneku kompenseerida talle tee ehitamise kulud summas 677 005 krooni või esitada linnal omapoolne turuväärtuse hinnang vaidlusalusele objektile. Narva Linnavalitsus teatas oma 26.11.2010 kirjaga nr.2-6/5991-3, et linnavalitsuse linnavarakomisjoni 10.11.2010 istungil otsustas linnavarakomisjon kompenseerida hoonestajale Kangelaste põik krundil asuva tee ehituskulud hoonestusõiguse tähtaja möödumisel, s.o 31.12.2050 vastavalt turuväärtusele eksperthinnangu alusel. Mingeid õiguslikke aluseid Narva Linnavalitsus kahe erineva krundi ja erinevate lepingute alusel seatud hoonestusõiguste seotuse kohta linnavalitsus ei esita. Narva linn omandas detailplaneeringu alusel osa OÜ-le Narsil kuuluvatest kruntidest, millele OÜ-l Narsil oli hoonestusõigus (Kangelaste pr.37a ja 37b) ning koos sellega omandas ka OÜ Narsil bilansis oleva tee. 4(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Seega otsustas Narva linn 15.11.2007 kinnitatud detailplaneeringuga, et OÜ Narsil poolt ehitatud teest peab saama üldkasutatav tee ja sel eesmärgil otsustati muuta kruntide piire, võttes OÜ-lt Narsil ära osa tema kruntidest ja moodustades sellega üldkasutatava tee jaoks uue krundi. Narva linn on 18.11.2008 ühepoolselt likvideerinud maakatastrist krundid katastritunnustega 51104:001:0001 (Kangelaste 37a) ja 51104:001:008 (Kangelaste 37b) ja moodustanud uue krundi katastritunnustega 51104:001:0087. Samuti on osa kruntidest Kangelaste 37a ja 37b, s.o osa, millel asub hageja esitatud tee, kantud üle linnale kuuluvale uuele krundile katastritunnusega 51104:001:0090 (liiklusmaa) - linnatänav „Kangelaste põik“. Vastavalt Planeerimisseaduse § 30 kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel. OÜ Narsil on korduvalt teinud Narva linnale ettepanekuid leppida kokku kompensatsioonis temalt äravõetud omandi eest. Narva Linnavalitsuse 13.05.2010 kirjast (samuti 26.11.2010 kirjast) nähtub, et Narva Linnavalitsuse linnavarade komisjoni 05.05.2010 otsuse kohaselt (protokoll nr.4) ja 10.11.2010 otsuse kohaselt (protokoll nr. l1) tuleb: - kompenseerida hoonestajale Kangelaste Põik krundil asuv tee ehituskulud tavalises korras AÕS § 253 kohaselt vastavalt turuväärtusele eksperthinnangu alusel hoonestusõiguse tähtaja möödumisel (31.12.2050). Seega puudub vaidlus selle üle, et tee ehituskulud tuleb kompenseerida ning poolte vahel on käesoleval hetkel vaidlus vaid hüvituse väljamaksmise ajas. Narva linn on küll õigesti tunnistanud hageja nõuet ehituskulude hüvitamiseks, kuid hageja leiab, et Narva linna seisukoht ehituskulude hüvitamiseks seoses hoonestusõiguse lõppemisega Kangelaste 37A krundil alles 2050 aastal on väär ja ei vasta AÕS § 253 lg l sätestatule. Vastavalt AÕS § 253 lg l hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. 14.04.2009 lepingute lõpetamise kokkuleppe p-ga 3.1. lõpetati OÜ Narsil (hoonestaja) ja Narva linn (omanik) vahel 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingu, mille p.2.1. ja p.5.1. kohaselt seati hoonestusõigus järgmisele kinnistule: registriosa nr.54809, katastritunnus 51104:001:0008, majanduslik otstarve - ärimaa, asukoht - Narva linna Kangelaste pr.37B, pindala - 7493 ruutmeetrit. Hoonestusõiguse seadmise lepingu p.5.1. järgi seadis omanik lepingu p.-s 2.1. nimetatud kinnistule hoonestaja kasuks võõrandatava hoonestusõiguse tähtajaga 50 aastat, alates hoonestusõiguse sissekandmisest kinnistusraamatusse. 14.04.2009 lepingute lõpetamise kokkuleppe p.-ga 3.1. lõpetati samuti OÜ Narsil (hoonestaja) ja Narva linna vahel 05.09.2001 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu, mille p.2.1. ja p.5.1. kohaselt seati hoonestusõigus järgmisele kinnistule: registriosa nr.39409, katastritunnus 51104:001:0001, majanduslik otstarve - 100% ärimaa, asukoht - Narva linna Kangelaste pr.37A, pindala - 5723 ruutmeetrit. 14.04.2009 lepingute lõpetamise kokkuleppega suleti ka registriosa nr.54809 ja kanti registriosa nr.39409 esimesse (I) jakku uus katastritunnus 51104:001:0087 uue pindalaga 12563 m2. 5(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Seega eelpoolnimetatud lepingutega, s.o. not.reg nr.8107 ja not.reg.nr 9960 seatud hoonestusõigus lõppes kinnistusraamatu kande tegemisega 05.05.2009. OÜ Narsil ja Narva Linna vahelise 14.04.2009 lepingu (not.reg.nr.3847) p.1.4. järgi on lepingu esemeks kinnistu I baasil moodustatav uus kinnistu, s.o. Kangelaste 37a registriosa nr.39409, katastritunnus 51104:001:0087 uue pindalaga 12563 ml ning p.5.1. kohaselt seati hoonestusõigus tähtajaga kuni 31.12.2050 just sellele kinnistule. Krunt Kangelaste Põik ei jää käesoleval hetkel kinnistusraamatusse kantud krundi Kangelaste 37a piiridesse, seega ei oma 14.09.2009 lepinguga (not.reg.nr.3847) seatud hoonestusõiguse seadmise tähtaeg antud juhul mingit tähendust. Sellest tulenevalt saabus AÕS § 253 lg l sätestatud hoonestusõiguse lõppemise tähtaeg 05.05.2009 ning hüvitis kuulub väljamaksmisele. Hageja soovib saada AÕS § 253 lg l ettenähtud hüvitust just 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingu (not.reg nr.8107) ja 05.09.2001 hoonestusõiguse seadmise lepingu (not.reg.nr 9960) järgi seatud hoonestusõiguse lõppemisel kinnisasjale jäänud ehitise - Kangelaste põik asuva tee, mille hageja ehitas eelpoolnimetatud hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel, eest. Hageja kulutas 2004 aastal tee ehitusele 677 005 krooni. Kulud on dokumentaalselt tõendatud juuli 2004 aktiga nr.48 summale 588 798 krooni, juuli 2004 aktiga nr.36 summale 35 400 krooni, 12.08.2004, arvega nr.4061 summale 28 027,35 krooni ja 03.05.2004 arvega nr. 12 summale 24 780 krooni. Vastavalt Lemminkäinen Eesti AS poolt koostatud hinnapakkumisele on käesoleval ajal Kangelaste Põik Narva linnas asuva tee maksumus 959 766 krooni. OÜ Coniery poolt teostatud hinnapakkumise kohaselt on Kangelaste põik Narva linnas asuva tee maksumus 880 048 krooni. Käesoleval hetkel esitab hageja nõude hüvitise summas 11 000 EUR väljamõistmiseks. Hageja jätab endale õiguse hüvitise suurust muuta, tulenevalt Narva linna seisukohast hagile. Arvestades eelpooltoodut palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 11 000 EUR; menetluskulud jätta TsMS § 162 alusel täies ulatuses Narva Linna kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 24.01.2011. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Seega antud asja hind on 11 000 eurot.
6(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu. Oma seisukohta põhjendab kostja alljärgnevaga. Hageja esitas hagi kostja vastu ja nõuab oma hagis välja mõista kostjalt tee ehitamise hüvitis. Oma nõude põhjendamiseks väidab hageja, et 2007. a kehtestatud detailplaneeringu tulemusel on Kangelaste põik kinnistul asuv tee muutunud avalikult kasutatavaks teeks ning hageja nõudeõiguse tekkis 05.05.2010.a vastavalt asjaõigusseaduse § 253 lg 1. Kostja on teisel seisukohal. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingu (notariaalregistri nr 8107) (edaspidi ka Leping I) alusel ehitas hageja Narvas Kangelaste 37b (edaspidi ka Kinnistu I) asuvale kinnistule oma äritegevuseks ettenähtud kaubanduskeskuse, mille igapäevase tegevuse korraldamiseks on tingimata vajalik juurdepääsutee ja parkimiskohtade olemasolu. Sel eesmärgil osales hageja Narva Linnavalitsuse 14.06.2001 korralduse nr 1131-k „Hoonestusõiguse seadmine“ alusel 2001.aasta juulis korraldatud eelläbirääkimistega pakkumises Narvas Kangelaste 37a (edaspidi ka Kinnistu II) asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks ning Narva Linnavalitsuse 22.08.2001 korraldusega nr 1453-k „Hoonestamata munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise eelläbirääkimistega pakkumise võitja kinnitamine" kinnitati hageja eelnimetatud pakkumise võtjaks just tema poolt pakutatud tingimustel, muu hulgas kohustus ta ehitama Kinnistule II tee kogupinnaga 3000 ruutmeetrit juurdepääsuks Kinnistul I asuvale kaubanduskeskusele ja 70 auto parkimiskohta. Eelpoolviidatud Narva Linnavalitsuse 22.08.2001 korralduse nr 1453-k alusel sõlmiti hagejaga Kinnistu II 05.09.2001 hoonestusõiguse seadmise leping (notariaalregistri nr 9660) (edaspidi ka Leping II ning vastavalt Lepingu II p 6.1 kohustub hoonestaja (hageja) ehitama Kangelaste tn kaubanduskeskuse juurde juurdepääsuteed kogupinnaga 3 000 ruutmeetrit ja 70 auto jaoks ettenähtud parkimiskohad. Seega ehitas hageja tee eelkõige just enda vajaduseks ning oma äritegevuse korraldamise eesmärgil. Hageja väidab hagis, et kostja algatas detailplaneeringu omal initsiatiivil Narva Linnavolikogu 27.01.2005 otsuse nr 15/50 „Kangelaste tn 37a, 37b, 39a, 39b maa-ala detailplaneeringu algatamine“ alusel, detailplaneeringu alusel omandas kostja osa hagejale kuuluvatest kruntidest, millele hagejal oli hoonestusõigus (Kinnistu I ja Kinnistu II), ning ühes sellega omandas kostja ka tee. Samuti väidab hageja, et kostja otsustas 27.01.2005 (hagiavalduse p 2.1 on ekslikult märgitud 15.11.2007) kinnitatud detailplaneeringuga, et hageja poolt ehitatud teest peab saama üldkasutatav tee ja sel eesmärgil otsustati muuta kruntide piire, võttes hagejalt ära osa tema kruntidest ja moodustades sellega üldkasutatava tee jaoks uue krundi. Kostja on seisukohal, et hageja tõlgendab vääralt detailplaneeringu mõistet, koostamise eesmärki ning detailplaneeringust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1 kohaselt detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Vastavalt PlanS § 9 lg 2 detailplaneeringu ülesanded on: planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine (p 1); krundi ehitusõiguse määramine (p 2); krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine (p 3); tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras (p 4); 7(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine (p 5); kujade määramine (p 6); tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine (p 7); keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine (p 8); vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks (p 9); vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks (p 10); vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine (p 11); hoone olulisemate arhitektuuri nõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine (p 12); servituutide vajaduse määramine (p 13); vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine (p 14); kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine (p 15); muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal (p 16). Lisaks sellele võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut (PlanS § 9 lg 7). Seega kehtestab detailplaneering vaid eeltingimused edasiseks ehitamiseks, sh määrab millise mahuga hoonet ja kuhu võib krundil ehitada, kuidas tagatakse hoonete või ehitiste tehnovarustus ning millised on muud territooriumi kasutamise ja korraldamise tingimused. Teiste sõnadega, detailplaneering on vaid tehniline dokument, mis sätestab kõikidele huvitatutele sobiva lahenduse ning võimaldab edaspidi ehitada. Hagiavalduse lisas 7 toodud detailplaneeringu seletuskirja punktis 1 „Sissejuhatus“ on märgitud, et selle detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine; krundipiiride muutmine; heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja jalakäijate teede lahendamine; tehnovõrkude asukoha määramine. Igal juhul ei anna detailplaneering alust asjaõiguste (omandi või piiratud asjaõiguste) tekkimiseks või lõpetamiseks. Nende tekkimine ja lõpetamine toimub eelkõige asjaõigusseaduses toodud alustel ja korras. Seega, 2005.a detailplaneeringuga ei omandanud kostja hageja poolt hoonestusõiguse alusel ehitatud teed. PlanS § 10 lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. PlanS § 10 lg 6 lubab detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmist huvitatud isikule, kuid see on sõnastatud kui erand, ning üldjuhul korraldab kohaliku omavalitsus detailplaneeringu koostamist. Seega, Narva Linnavolikogu 27.01.2005 otsuse nr 15/50 alusel detailplaneeringu algatamisega realiseeris kostja oma planeerimisseadusest tuleneva õiguse, millest teavitas hagejat 22.11.2007 kirjaga nr 1-12/1213. Hagiavalduse punktides 1.10 ja 1.15 toodud hageja väited on vasturääkivad, kusjuures punktis 1.15 toodud väide on üldse väär ning ei vasta tegelikkusele. Punktis 1.10 väidab hageja, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 16.03.2007 kirjaga teavitati teda sellest, et planeeringuala piires teostatakse muudatus ning sissesõiduteele eraldatakse teemaa-ala piirid kuni Kangelaste 39 ja Kangelaste 37 maa-ala kruntide piirideni. Hagiavalduse punktis 1.15 väidab hageja aga, et Narva Linnavalitsus kustutas maakatastrist ühepoolselt ja hagejale teatamata Kangelaste 37a ja Kangelaste 39b kinnistud ning moodustas uue krundi, millel asus hageja poolt ehitatud tee. Seega oli hagejat teavitatud Kinnistu I ja Kinnistu II kinnistute piiride muutmisest ning ühendamisest. Samuti soovib kostja juhtida kohtu tähelepanu järgmistele asjaoludele. PlanS § 9 lg 8 kohaselt kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.
8(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Narva Linnavolikogu 15.11.2007 otsusega nr 407 „Kangelaste 37a, 37b, 39a ja 39b detailplaneeringu kehtestamine“ kinnitatud detailplaneeringuga nähti muu hulgas ette Kinnistu I ja Kinnistu II maaüksuste ühendamine, kõikide maaüksuste piiride ja mõõtmise muutmine ning uue maaüksuse moodustamine sellele territooriumile, millel paikneb hageja poolt ehitatud tee. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 54 lg 1 kohaselt võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Seega, ka kinnistute jagamise ja ühendamise algatamise õigus kuulub üksnes kinnistu omanikule. Antud juhul on Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b asuvate kinnistute omanik Narva linn (kostja) ning seega oli just temal ainuõigus eelnimetatud kinnistute jagamise või ühendamise ühepoolseks algatamiseks. Kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 4 kohaselt, kui kinnistu pindala muutumisega kaasneb kinnistu piiride muutumine katastriüksuse plaanil, esitab riigi maakatastri pidaja koos andmete parandamise taotlusega kinnistu omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusoleku nende andmete parandamiseks kinnistusregistris. Omaniku ja puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. 15.10.2008 notariaalselt kinnitatud avaldusega andis hageja nõusoleku Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b asuvate kinnistute piiride muutmiseks vastavalt Narva Linnavolikogu 05.06.2008 otsusele nr 189 „Kangelaste 37a, Kangelaste 37b, kangelaste 39a ja Kangelaste 39b kinnistute piiride vahetamine“. Samas avalduses kinnitas hageja esindaja, et ta on tutvunud eelnimetatud toimingu teostamise aluseks oleva detailplaneeringuga. Seega, hageja väide, et Narva Linnavalitsus kustutas Kangelaste 37a ja Kangelaste 39b kinnistud maakatastrist ühepoolselt ja hagejale teatamata ning moodustas uue krundi, ei vasta tegelikkusele. Hageja väide, mille kohaselt kostja otsustas 15.11.2007 kinnitatud detailplaneeringuga, et hageja poolt ehitatud teest peab saama üldkasutatav tee, ei ole millegagi tõendatud. Eelpoolviidatud Narva Linnavolikogu 05.06.2008 otsuse nr 189 alusel otsustati vastavalt 15.11.2007.a kehtestatud detailplaneeringule muu hulgas ühendada Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b asuvad kinnistud ning eraldi moodustada uus maaüksus juurdepääsutee alal nimetusega „Kangelaste põik“ (pindala 1502 m2). Sama otsuse punkti 3.2.4 kohaselt määrati Kangelaste põik kinnistule sihtotstarve - 007 Transpordimaa (L). Enne 01.11.2008 kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ p 2 kohaselt katastriüksuse sihtotstarve (maakasutuse sihtotstarve) on õigusaktidega määratud ja maaomaniku või maavaldaja poolt rakendatud katastriüksuse otstarve või otstarbed ning vastavalt nimetatud määruse p 5 numbrikoodiga 007 transpordimaa (L) on liikluseks ja transpordiks (maantee-, raudtee-, vee-, õhu- ja torutransport) ettenähtud maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks ettenähtud ehitiste aluse ning nende ehitiste teenindusmaaga. Seejuures ei tee määrus vahet üldkasutatava või eratee vahel. Seega, kinnistule sihtotstarbe „transpordimaa“ omistamine ei anna veel alust väita, et kostja otsustas muuta hoonestusõiguse alusel ehitatud tee üldkasutatavaks teeks. Hageja arvates tekkis tema tee hüvitamise nõudeõigus AÕS § 253 lg 1 hoonestusõiguse seadmise Lepingu II lõppemisega 05.05.2009 ning sel alusel kuulub AÕS § 253 lg 1 ettenähtud hüvitis väljamaksmisele. AÕS § 253 lg 1 esimese lause kohaselt, hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest ning 9(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
hageja arvates tekkis temal tee hüvitamise nõudeõigus seoses hoonestusõiguse tähtaja möödumisega vastavalt 14.04.2009 lepingute lõpetamise kokkuleppele (notariaalregistri nr 3847) (edaspidi ka Leping III. Antud juhul hageja tõlgendab ning kohaldab AÕS § 253 lg 1 sätet vääralt, kuna hageja jättis tähelepanuta, et eelpoolviidatud AÕS § 253 lg 1 sätet kohaldatakse vaid hoonestusõiguse lõppemisel tähtaja möödumise tõttu ning vaid sellisel juhul tekib kinnisasja omanikul eelnimetatud sättest tulenevalt kohustus maksta hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise eest. Seejuures vajab rõhutamist, et ei tekki kinnisasja omanikul automaatselt AÕS § 253 lg 1 tulenev hüvitamise kohustus. Seadus annab omanikule võimaluse asendada hoonestusõiguse lõppemine selle pikendamisega ning sellisel juhul vastavalt AÕS § 253 lg 2 vabaneb ta hüvitamise kohustusest siis, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõppuni ning kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele. AÕS-st tulenevalt võib hoonestusõigus lõppeda kas tähtaja möödumisel (AÕS § 253 lg 1) või kokkuleppelise lõpetamise teel (AÕS § 244). AÕS § 253 lg 1 reguleerib hoonestusõiguse kui tähtaegse piiratud asjaõiguse lõpetamist tähtaja möödumisel. Seadusandja on seda kinnitanud ka sättes, mille kohaselt ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse (AÕS § 252 lg 2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 110 kohaselt, tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõpetamiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt 6. peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut. Antud juhul on põhimõtteliselt tegemist edasilükkava tingimusega tehinguga, kuna TsÜS § 102 lg 2 tulenevalt tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tähtpäev tingimusena kujutab endast tingimuslikkuse erijuhtumit, kus õiguste ja kohustuste tekkimise ja lõppemise aeg on kindlaks määratud mingi kindla tähtpäeva saabumisega. Vastavalt TsÜS § 105 lg 1 edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. Antud juhul, vastavalt hoonestusõiguse seadmise Lepingu II p 9 kehtib hoonestusõigus 50 aastat (tähtpäevaks oli kinnistusraamatusse kantud 31.12.2050.a) ning seega AÕS § 253 lg 1 ja Lepingust II tulenevad kinnisasja omaniku õigused ja kohustused (sh hüvitise maksmise kohustus) tekkiksid kostjal hoonestusõiguse tähtaja möödumisel ehk 01.01.2051, mitte aga Lepingu I ja Lepingu II lõppemise päevast arvates (05.05.2009). Kostja jääb oma seisukoha juurde, et on mõistlik ja põhjendatud hüvitada tee ehitamisega seotud kulud vastavalt AÕS § 253 lg 1 Lepingus III ettenähtud hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Kostja ja hageja lõpetasid Kangelaste 37a asuva kinnistu hoonestusõiguse poolte kokkuleppel (Lepinguga III) vastavalt AÕS § 244, mille kohaselt hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek ning nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Kuna hoonestusõiguse lõpetamise kokkulepe on igal juhul kokkulepe, lepivad pooled kokku selle tingimuste osas. Lepingu III p 3.1 järgi on lepingupooled Lepingu I ja Lepingu II lõpetamises kokku leppinud ning hoonestaja (hageja) avaldas soovi ja omanik (kostja) andis nõusoleku lõpetada Lepingu I ja 10(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Lepingu II. Sama Lepingu III punkti 3.2 eelnimetatud lepingute lõpetamisega lõpetati kõik lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Seejuures ei ole Lepingus III kokku lepitud, et kostja kohustub hüvitama hagejale tee ehitamisega seotud kulud ning pooled jätavad näiteks lahtiseks tingimuseks selles küsimuses tulevikus kokku leppida vastavalt võlaõigusseaduse § 26 lg 1, mille kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Seega võib kostja tugineda eelnimetatud Lepingu III punktile 3.2 ning keelduda hagejale mis tahes hüvitist maksmast, leides, et nimetatud punkti järgi hageja loobus oma nõudest. Samuti, kuna hageja poolt ehitatud tee on vajalik eelkõige just hagejale tema hoonestusõiguse alusel püstitatud kaubanduskeskuse teenindamiseks, ei leia kostja mingit alust hüvitada hagejale praegu tee ehitamisega seotud kulud. Oma ettepaneku tegemisel hüvitada hagejale tee ehitamisega seotud kulud Lepingust III tuleneva hoonestusõiguse lõpetamise tähtaja möödumisel juhindub kostja järgmistest alustest. Vastavalt AÕS § 54 lg 2 kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10 on märkinud, et eelnimetatud AÕS sätte kohaldamisel kehtib põhimõte, et kinnisasja jagamisel seda koormavate õiguste omajate õigusi ei muudeta, st kinnisasja tervikuna koormavad asjaõigused jäävad püsima kõigile kinnisasja jagamisel tekkinud maatükkidele ning sellisel juhul ei ole kinnisasja jagamiseks vajalik ka kokkulepe nende õiguste omajatega. Arvesse võttes, et hageja jääb kasutama tee juurdepääsuks tema kaubanduskeskusele ning hoonestusõigust on võimalik teostada endisel kujul, on antud juhul otstarbekas seada Kangelaste 37a ja Kangelaste põik asuvatele kinnistule ühine hoonestusõigus. AÕS ka ei välista ühishoonestusõiguse seadmist mitmele kinnistule ning piirab vaid hoonestusõiguse arvu ühel kinnisasjal (AÕS § 241 lg 1). Ülaltoodust lähtuvalt leiab kostja, et antud asja on võimalik lahendada kompromissiga, seades Kangelaste 37a ning Kangelaste põik asuvatele kinnistutele ühishoonestusõigus hageja kasuks. Kostja arvates tuleb antud tsiviilasjas jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 96-101) hageja ei nõustu kostja vastuses esitatud seisukohtadega järgmistel põhjendustel: kostja seisukoht nn ühishoonestusõiguse seadmise kohta, on hagejale arusaamatu ja ei põhine seaduslikul alusel. Hagejale ei ole teada õiguslik alus, mis võimaldaks seada nn ühishoonestusõiguse üheaegselt nii omaniku kui ka hoonestaja kasuks. Hoonestusõiguse sisu on tulenevalt AÕS § 241 selline, et hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille sisu kohaselt võib teine isik (s.o mitte kinnisasja omanik) omada ehitist koormatud maatüki pinnal või selle all. Kinnisasja omanik on hoonestusõiguse seadja, mitte isik, kelle kasuks hoonestusõigus seatakse (hoonestaja). Juhul, kui Narva linna omandile seatakse hoonestusõigus 11(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Narva linna kasuks, langevad kokku nii omanik kui ka hoonestaja, mis ei tulene AÕS sätetest ja mõttest. Kostja seisukoht, et tulenevalt AÕS § 253 lg l ei teki kinnisasja omanikul automaatselt hoonestusõiguse lõppemisel tähtaja möödumise tõttu hüvitamise kohustus, kuna seadus annab vastavalt AÕS § 253 lg 2 omanikule võimaluse asendada hoonestusõiguse lõppemine selle pikendamisega, on iseenesest õige, kuid antud juhul asjakohatu. Not.reg nr.8107 ja not.reg.nr 9960 lepingutega seatud hoonestusõigus lõppes kinnistusraamatu kande tegemisega 05.05.2009 ning kuna Narva linn seda enne lõpetamist pikendada ei soovinud, siis käesoleval juhul ta hüvitamise kohustusest vabanenud AÕS § 253 lg 2 alusel ei ole. Hageja rõhutab, et Narva linn ja OÜ Narsil sõlmisid 31.07.200 hoonestusõiguse lepingu krundile Kangelaste 37b ja 05.09.2001 hoonestusõiguse lepingu krundile Kangelaste 37a. Vastavalt nendele lepingutele ning tol hetkel kehtivale üldplaneeringule algatas OÜ Narsil rajooni detailplaneeringu koostamise. Kuna tol hetkel kehtiv üldplaneering nägi ette uue linnatänava ehitamise algusega Kangelaste prospektist kuni mikrorajooni keskele (just sellele kohale, kus praegu asub linnatänav Kangelaste põik), siis detailplaneeringus oli ette nähtud linnatänav. Selleks nähti ette kruntide piiride muutmine ning eraldi krundi moodustamist sihtotstarbega transpordimaa. Narva Linnavolikogu 13.12.2002 otsusega nr.543/5 kehtestati Rahu 47, Kreenholmi 18a, Kangelaste 37, Kangelaste 37a, Kangelaste 37b, Kangelaste 39, Kangelaste 39a ja Kangelaste 39b detailplaneering. Vastavalt kinnitatud detailplaneeringule projekteeris OÜ Narsil kruntidele Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b kaubanduskeskuse ning samuti tee - linnatänava. Seejuures oli OÜ Narsil sunnitud täitma linna peaarhitekt hr Üllar Marki nõudmist - projekteerida tee mitte juurdepääsuna, mille laius on 4,5 m ja millel puuduvad kõnniteed (kuigi kaubanduskeskuse vajadusteks oleks selleks piisanud), vaid 7m laiuse tee ja 3m laiuse kõnniteega tõelise linnatänavana. Käesoleval hetkel kasutavad linnatänavat Kangelaste põik Narva linna elanikud ning linnatänava kaudu on transpordile juurdepääs kruntidele Kangelaste 37, Kangelaste 37a, Kangelaste 39, Kangelaste 39a, Kangelaste 39b, Daumani 4 ja Daumani 14. Nimetatud krundid kuuluvad erinevatele omanikele. Selle linnatänava kõnniteed kasutavad mikrorajooni elanikud autobussipeatustesse jõudmiseks. Seda hakkavad ka kasutama ehitatava sotsiaalkeskuse, aadressil Daumani 4b elanikud. Seega kasutatakse Kangelaste põik tänavat ka faktiliselt kui avalikku linnatänavat. Sellest tulenevalt on õige hageja väide, et tegemist on linnatänava, mitte ainult OÜ Narsil juurdepääsuteega. Kostja on asunud oma vastuses ebaõigele seisukohale, et hageja tõlgendab valesti detailplaneeringu mõistet, koostamise eesmärki ning detailplaneeringust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Hageja leiab, et mõlemad detailplaneeringud on koostatud kostja poolse järelevalve all ja kostja poolt kehtestatud vastavalt Planeerimisseadusele. Sellest tulenevalt on hageja jätkuvalt seisukohal, et 2005 aasta detailplaneering nägi ette linnatänava ning selleks moodustatava eraldi maaüksuse. Jalakäijate teede lahendamine ei saa toimuda OÜ Narsil juurdepääsutee kaudu, vaid seda tehakse linnatänavaga. Ka märgib hageja, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise ameti internetileheküljel www.narvaplaan.ee on olemas lehekülg - Linna tänavad, kus on avaldatud Narva Linnavalitsuse 18.03.2009 korraldus nr 296-k „Narva linna tänavanimede uute vormide kinnitamine“, mille lisas teiste tänavate hulgas (p 45) on „Kangelaste põik“. 12(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Kostja väide, et hageja ei ole tõendatud kostja otsustust, mille kohaselt peab hageja poolt ehitatud teest saama üldkasutatav tee, on väär. Hageja väitel võeti Narva Linnavalitsuse 10.06.2009 korraldusega nr.635-k „Kangelaste põik“ Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti bilanssi. Kostja ei ole esitanud mingit loogilist seletust, miks oli vaja tema poolt väidetav OÜ Narsil juurdepääsutee võtta Linnavara- ja majandusameti bilanssi. Samuti omistas Narva Linnavalitsus oma 06.02.2008 korralduse nr l06-k p-ga 1 ja 3 tänavale (mitte juurdepääsuteele) aadress - Kangelaste põik. Nimetatud haldusakt tõendab, et Narva Linn käsitleb Kangelaste põik just tänavana, mitte OÜ Narsil juurdepääsuteena. Vastuse p-s 2.4 väide, et Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrus nr 36 ei tee vahet üldkasutatava ja eratee vahel, on kohut eksitav. Hageja märgib, et kõik kostja korraldused räägivad sõnaselgelt linnatänavast, mitte erateest. Hageja ei nõustu kostja väitega, et antud juhul lõpetati hoonestusõigus poolte kokkuleppega. Poolte kokkuleppega lõpetamine toimuks juhul, kui krundid Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b, millele oli pooltevaheliste lepingutega seatud hoonestusõigus, oleksid endiselt kinnistusraamatus ning pooled oleksid kokku leppinud kehtivate hoonestusõiguste lõpetamises. Antud juhul krunte Kangelaste 37a (katastritunnusega 51104:001:0001), millele oli seatud hoonestusõigus Lepinguga 2 ja Kangelaste 37b (katastritunnusega 51104:001:008), millele oli seatud hoonestusõigus Lepinguga 1, enam ei eksisteeri ja nad on kinnistusraamatust kustutatud. Seega on lõppenud ka hoonestusõiguse tähtaeg, mis oli määratud nende lepingutega. Hageja nõustub, et eelpoolnimetatud lepingutega oli hoonestusõiguse tähtajaks seatud 50 aastat, kuid kuna käesoleval hetkel puuduvad krundid, millele hoonestusõigus seati, ei saa rääkida hoonestusõiguse kestvast tähtajast. Kui lähtuda kostja loogikast, siis vaatamata sellele, et puudub maatükk, millel oleks käesoleval hetkel kehtiv hoonestusõigus ja puudub ka kehtiv hoonestusõigus, läheb hoonestusõiguse tähtaeg ikkagi edasi. See on vastuolus ka asjaoluga, et kinnistu Kangelaste 37a baasil moodustati uus kinnistu uue katastritunnusega ja sellele seati uus hoonestusõigus. Hageja rõhutab veelkord vastuseks kostja p-le 2.6. juba hagiavalduses esitatut, et Lepingus 3 ettenähtud hoonestusõigusel ja selle tähtajal ei ole antud hagi suhtes mingit puutumust. Hageja ei nõua hüvitust mitte 14.04.2009 hoonestusõiguse seadmise lepingu järgi, millega seati hoonestusõigus Kanglaste 37a, registriosa 39409 (katastritunnus 51104:001:0087), pindalaga 12563 m2, vaid haginõudeks on hoonestusõiguse hüvitis, mis oli seatud 31.07.2000 lepinguga krundile (katastritunnus 51104:001:0008) ja 05.09.2001 lepinguga krundile (katastritunnus 51104:001:0001). Hageja leiab, et hagiavalduse p-des 1.10 ja 1.15 vastuolu puudub. Hageja väitel kustutas Narva Linnavalitsus 18.11.2008 ühepoolselt ja OÜ-le Narsil teatamata krundid Kangelaste 37a (katastritunnusega 51104:001:0001) ja Kangelaste 37b (katastritunnusega 51104:001:0008) ja moodustas uue krundi katastritunnusega (51104:001:0087). Nimetatud tegevuse tulemusena tekkis kummaline olukord, kus OÜ Narsil on vastavalt eelnevalt sõlmitud lepingutele kruntide (katastritunnustega 51104:001:0001 ja 51104:001:0008) hoonestaja, nendele kruntidele on seatud hüpoteek panga kasuks, kuid tegelikult neid krunte enam maakatastris ei olnud. Hageja sai sellisest tegevusest juhuslikult teada mitu kuud hiljem. Hageja ei vaidlusta oma 15.10.2008 antud nõusolekut kruntide piiride muutmiseks, kuid leiab, et Narva linn oleks korrektse käitumise korral pidanud teavitama hagejat ka kinnistusraamatu kannete muutmisest, 13(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
millest tulenevalt oleksid pooled saanud kokku leppida hoonestusõiguse seadmise lepingute muutmises. Hageja tugineb oma haginõudes alternatiivselt ka Planeerimisseaduse § 30, mille kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku (hoonestajal on sama staatus) nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui detailplaneeringu või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel. Ka sel põhjendusel ei saa kostja muuta seaduses ettenähtud hüvituse maksmise tähtaega. Ta on kohustatud pärast nõude saamist omandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest. Hüvituse nõue on kostjale esitatud. KOSTJA VASTUS HAGEJA ARVAMUSELE HAGI VASTUSE KOHTA Kostja vastuse kohaselt (tl 109-114) hageja vääralt tõlgendas oma seisukohas ühishoonestusõiguse mõiste ning hooletult luges kostja varasemas seisukohas toodud kompromissi ettepaneku. Kostja põhjendas oma seisukohas ühishoonestusõiguse mõistet, mis põhimõtteliselt tuleneb AÕS § 54 lg 2 esimesest lausest, mille kohaselt kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Seadus ei välista hoonestusõiguse seadmist mitmele kinnisasjale ning võimaldab ühishoonestusõiguse seadmist, sest seadus piirab vaid hoonestusõiguste arvu ühel kinnisasjal (AÕS § 241 lg 1), mitte aga hoonestusõiguse seadmist mitmele kinnisasjale. Võimalik on ka kord seatud hoonestusõiguse laiendamine teisele kinnisasjale ja olemasolevate hoonestusõiguste ühendamine. Ühishoonestusõigus tekib ka siis, kui omanik jagab hoonestusõigusega koormatud kinnisasja (AÕS § 54 lg-d 1 ja 2). Antud juhul Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b asuvate kinnistute ümberkorraldamise tulemusel toimus üheaegselt Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b kinnisasjade ühendamine Kangelaste 37a kinnisasjaks ja jagamine eraldi Kangelaste põik kinnisasjaks. Ühishoonestusõigusena on Kangelaste 37a kinnistule seatud kehtiv hoonestusõigus endiste Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b kinnistutele seatud hoonestusõiguste asemel. Kuna hageja jääb kasutama Kangelaste põik kinnistul asuv tee juurdepääsuks tema kaubanduskeskusele ning hoonestusõigust on võimalik teostada endisel kujul on antud asja võimalik lahendada kompromissiga, seades Kangelaste 37a ning Kangelaste põik asuvatele kinnistutele Ühishoonestusõigus hageja kasuks, mitte aga kostja ning hageja kasuks, nagu vääralt tõlgendas hageja. Hageja põhjendab oma nõudeõigust sellega, et tegemist on linnatänavaga seega Kangelaste põik tee automaatselt muutus avalikult kasutavaks teeks.
ning
Teeseaduse (TeeS) § 2 lg 1 kohaselt tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS 2. peatükk sätestab tee liigid, mille hulgas on vastavalt TeeS § 6 nimetatud tänav. Selle sätte kohaselt tee on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. 14(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Seega tänavaks võib olla ka juriidilise või füüsilise isiku omandis olev tee, mitte aga ainult kohaliku omavalitsuse omandis olev tee. Kostjale on arusaamatu, mida soovib tõendada hageja, viidates Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti veebilehel www.narvaplaan.ee olevale leheküljele ,,Linna tänavad" ning Narva Linnavalitsuse 18.03.2009 korraldusele nr 296-k „Narva linna tänavanimede uute vormide kinnitamine“, mille lisas on muude tänavate hulgas määratud Kangelaste põik. Nagu tuleneb eelnimetatud korralduse lõikest „Asjaolud ja menetluse käik“ korraldusega kinnitatakse uus Narva linna tänavate nimekiri seoses vajadusega täpsustada Narva linna administratiivterritooriumil asuvate liikluspindade (tänavad, põigud, teed, maanteed, prospektid, platsid ja väljakud) nimetuste õige kirjutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusele nr 251 „Aadressiandmete süsteem“. Narva Linnavalitsuse 18.03.2009 korralduse nr 296-k väljaandmise õiguslikuks aluseks on korralduse punktis 2 viidatud Kohanimeseadus (KNS), Vastavalt KNS § 1 reguleerib seadus Eesti kohanimede määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve teostamist (lg 1) ja seaduse eesmärgiks on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse (lg 2), KNS § 4 lg 1 järgi kohanimi peab olema määratud muu hulgas järgmistele nimeobjektidele: tänav, väljak või muu asustusüksusest väiksem nimeobjekt, mille nime kasutatakse aadressis (p 4) ning riigimaantee, kohalik maantee ja eratee (p 6). KNS § 5 lg 1 p 3 kohaselt on kohanimimääraja kohalik omavalitsus ning vastavalt KNS § 6 kohanime määramise korraldab ja otsuse teeb kohanimemääraja omal algatusel või füüsilise või juriidilise isiku kirjaliku taotluse alusel. Kangelaste tänav on toodud Narva Linnavalitsuse 18.03.2009 korralduse nr 296-k lisas 1 Narva Linnavalitsuse 06.02.2008 korralduse nr 106-k „Aadressi omistamine Kangelaste põik“ alusel, millega omistati alles tänavale aadress: Narva, Kangelaste põik, mitte aga tegi Kangelaste põik tee avalikult kasutatavaks teeks. Samuti hageja on vääral seisukohal, et antud asjas omab tähendust see asjaolu, et korralduses nr 106-k nimetatakse Kangelaste põik tänavana, mitte aga juurdepääsuteena. KNS § 4 lg 1 p 4 kohaselt on nimeobjektiks just tee, sõltumata sellest, kas see on juurdepääsutee või jalakäiatee jne. Seega eelnimetatud Narva Linnavalitsuse 18.03.2009 korraldus nr 296-k ja 06.02.2008 korraldus nr 106-k ei oma tähendust antud asja lahendamisel ning hageja viide nendele haldusaktidele on asjakohatu. Hageja väidab, et kostja otsustas hageja poolt ehitatud teest saama üldkasutatav tee Narva Linnavalitsuse 10.06.2009 korralduse nr 635-k „Kinnistute võtmine Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti bilanssi“ alusel. Hageja arvates ei ole kostja esitanud mingit loogilist seletust, miks on vaja hageja juurdepääsutee võtta Narva Linnavara- ja majandusameti bilanssi. Kuna hageja ei esitanud kohtle eelnimetatud korraldust nr 635-k ei hagiavalduse ega seisukoha lisana, esitab kostja ise kohtule dokumendi koopia. Korraldusest nr 635-k tulenevalt tegemist on Narva linna omandina kinnistusraamatusse kantud kinnistu Kangelaste põik, mitte aga Kangelaste põik tee (või tänava) võtmisega Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti bilanssi. Eelnimetatud korralduse vastuvõtmine on 15(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
tavaline menetlusprotseduur, mille tulemusel määratakse Narva linna omandis oleva vara (antud juhul Kangelaste põik kinnistu) bilansiline valitseja (antud juhul Linnavara- ja majandusamet). Kostja jääb kommenteerimata hageja seisukoha punktides 5-6 toodud väited, kuna ei soovi korrata oma varasemas seisukohas väljendatud arvamust ning põhjendusi. Hageja tugineb oma haginõudes planeerimisseaduse (PlanS) § 30, mille kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestatud maaalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga või detailplaneeringu koostamise kohustuseta ala kehtestatud üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel (p 1) või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks (p 2). Kostjale on arusaamatu, mida peab silmas hageja, viidates eelnimetatud planeerimisseaduse sättele. Tõepoolest, vastavalt AÕS § 241 lg 4 hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega PlanS § 30 tähenduses võib olla tegemist ka hoonestusõigusega, mille võõrandamist võib nõuda hoonestusõiguse omaja. Antud juhul hoonestusõigus Kangelaste põik asuvale kinnistule on lõpetatud hageja ja kostja kokkuleppel ning praegu ei ole nimetatud kinnistu koormatud kehtiva hoonestusõigusega, mille võõrandamist võib põhimõtteliselt nõuda hageja. Seega hageja tuginemine PlanS § 30 ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks ta ei nõustu kostja poolt pakutatud kompromissiga seada Kangelaste 37a ning Kangelaste põik asuvatele kinnistutele ühishoonestusõigus hageja kasuks ning hüvitada hagejale tee väärtust pärast hoonestusõiguse tähtaja möödumist. Hageja ehitas tee eelkõige just enda vajaduseks ning oma äritegevuse korraldamise eesmärgiks. Tee oli ehitatud hoonestusõiguse alusel, mille tähtajaks oli määratud 50 aastat. Seega oli hoonestaja nõus tee väärtuse hüvitamisega eelnimetatud tähtaja möödumisel. Samuti ei esitanud hageja ühtegi väidet ega põhjendust selle kohta, et ta ei kasuta praegu tee juurdepääsuks tema kaubanduskeskusele või tee senist kasutamist oluliselt piiratakse või muudetakse võimatuks. Hageja väide, et Kangelaste põik teed kasutavad Narva linna elanikud ei anna veel alust väita, et muutus nimetatud tee avalikult kasutatava teeks, kuna nimetatud teed kasutab eelkõige ning enamuses ulatuses just hageja.
Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.
Kohus 27.09.2011 kohtuistungil teatas pooltele, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 14.10.2011 kell 16.00. TsMS § 452 lg 3 kolmandast lausest tuleneb, et kohus teatab menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest. Kohus teatab, et tsiviilasjas nr 2-11-2636 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine lükatakse edasi ja toimub Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu (1. Mai 2; 20308 Narva, kab 133) 19. oktoobril 2011 kell 10.30.
16(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: et hageja OÜ Narsil (hoonestaja) ja kostja Narva linn (omanik) sõlmisid 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingu (tl 8-13), mille p 2.1 kohaselt oli kinnistu koosseis: katastritunnus - 51104:001:0008, majanduslik otstarve - ärimaa, asukoht - Narva linn Kangelaste pr 37B, pindala - 7493 ruutmeetrit et 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingu p 5.1 järgi seadis omanik lepingu p-s 2.1 nimetatud kinnistule hoonestaja kasuks võõrandatava hoonestusõiguse tähtajaga 50 aastat, alates hoonestusõiguse sissekandmisest kinnistusraamatusse et Narva Linnavalitsuse 08.12.2000 kirja kohaselt (tl 38) ei ole Narva Linnavalitsusel Kangelaste 37A, Kangelaste 39A ja Kangelaste 39B kruntide omanikuna konkreetseid plaane nimetatud kruntide hoonestuse osas ning seoses sellega andis Narva Linnavalitsus detailplaneeringu tellijale, s.o OÜ-le Narsil õiguse kehtestada nende kruntide hoonestuse parameetrid oma äranägemise järgi, s.h transpordi ja kommunikatsiooni koridoride kulgemine. Linnavalitsuse kirja kohaselt kruntide piiride muutmise korral on Narva Linnavalitsus nõus omal kulul teostama vajalikud maakorraldustööd et hageja OÜ Narsil (hoonestaja) ja kostja Narva linn (omanik) sõlmisid 05.09.2001 hoonestusõiguse seadmise lepingu (tl 14-23), mille p 2.1 kohaselt oli kinnistu koosseis: katastritunnus - 51104:001:0001, majanduslik otstarve - 100% ärimaa, asukoht - Narva linn Kangelaste pr 37A, pindala - 5723 ruutmeetrit et Narva Linnavolikogu 13.12.2002 otsusega nr 543/5 (tl 54) kehtestati Rahu 47, Kreenholmi 18a, Kangelaste 37, Kangelaste 37a, Kangelaste 37b, Kangelaste 39, Kangelaste 39a, Kangelaste 39b detailplaneeringud et vastavalt kinnitatud detailplaneeringule projekteeris OÜ Narsil kruntidele Kangelaste 37A ja Kangelaste 37B kaubanduskeskuse ja ehitas kruntidele Kangelaste pr 37A ja 37B kaubanduskeskuse 7m laiuse teega ja 3m laiuse kõnniteega et OÜ Narsil lõpetas tee ehitamise 28.07.2004 et Narva Linnavolikogu algatas 27.01.2005 uue detailplaneeringu koostamise kruntidele Kangelaste 37a, 37b, 39a ja 39b et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Arhitektuuri- ja planeerimise osakonna 16.03.2007 kirja nr.1-11/279 kohaselt teostatakse planeeringuala piires muudatus ning sissesõiduteele eraldatakse teemaa-ala piirid kuni Kangelaste 39 ja Kangelaste 37 maa-ala kruntide piirideni (tl 40) et vastavalt Narva Linnavalitsuse 22.11.2007 teatisele nr 1-12/1213 (tl 55) kehtestati Narva Linnavolikogu 15.11.2007 otsusega nr 407 (tl 91) detailplaneering Kangelaste 37a, 37b, 39a, 39b maa-alale. Detailplaneeringu eesmärgiks oli ehitusõiguse määramine, krundipiiride muutmine, heakorrastuse, haljastuse liikluskorralduse (juurdepääsude ja parkimise) ja jalakäijate teede lahendamine, tehnovõrkude asukoha määramine ning varustamisega lahendamine et detailplaneeringu alusel muutis Narva Linnavolikogu oma 05.06.2008 otsusega nr 189 kinnistute piire ja määras moodustatud kruntidele järgmised maa sihtotstarbed:
17(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
et Narva Linnavalitsuse 10.06.2009 korralduse nr.635-k kohaselt võeti Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti bilanssi Kangelaste põik, 1 502 m2, kinnistusregistri nr: 3805609 et OÜ Narsil saatis Narva Linnavalitsusele 11.10.2008 kirja nr. 17/10-2008, mille kohaselt OÜ-le Narsil kuuluv tee muutus üldkasutatavaks teeks, ta palus linnavalitsusel kujundada arvamus OÜ-le Narsil kuuluva tee üleminekuks linna omandusse, kehtestada selleks kord ja tingimused et Narva Linnavalitsus kustutas maakatastrist 18.11.2008 krundid katastritunnustega 51104:001:0001 (Kangelaste 37a) ja 51104:001:0008 (Kangelaste 37b) ja moodustas uue krundi katastritunnusega 51104:001:0087. Sellega kanti kruntidest Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b see osa, millel asus OÜ Narsil ehitatud tee, üle linnale kuuluvale vastmoodustatud krundile 51104:001:0090 et Narva linn ja OÜ Narsil sõlmisid 14.04.2009 lepingute lõpetamise kokkuleppe, kinnistute ühendamise avalduse, kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingu, reaalkoormatiste seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldused (tl 24-37), mille p 4.1 järgi on omanik otsustanud ühendada kinnistud katastritunnusega 51104:001:0008 ja 51104:001:0001 ning kanda Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 394009 esimesse jakku uus katastritunnus 51104:001:0087 ja uus pindala 12 563 m2. Kangelaste pr.37b kinnistu registriosa nr 54809 suleti et pooled lõpetasid Lepingu p 3.1 järgi hoonestusõiguse seadmise lepingu ja hoonestusõiguse seadmise lepingu ning p-ga 3.2. lõpetati kõik eelpoolnimetatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused (sh. lepingute alusel kinnistusraamatus tehtud kanded). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma hüvitis ehitatud tee eest praegu ehk nõue esitamisest või selle kohustus tekkib kostjal 14.04.2009 lepingu alusel (tl 24-37) alles peale 30.12.2050 (Lepingu punkt 13.1). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 244 kohaselt hoonestusõiguse lõpetamiseks kokkuleppel on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 14.04.2009 Lepingu (tl 24-37) punktis 3.1 nad leppisid kokku 31.07.2000 ja 05.09.2001 nende vahel sõlmitud lepingute lõpetamises. Vastavalt 14.04.2009 Lepingu p 3.2 eelnimetatud lepingute lõpetamisega lõpetatakse kõik lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Vastavalt AÕS § 253 lg 1 hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus. Kohus tõlgendab ülalmainitud seaduse sätted nii, et poolte kokkuleppel 31.07.2000 ja 05.09.2001 nende vahel sõlmitud lepingute lõpetamisega möödus ka nendel märgitud hoonestusõiguse tähtaeg ja kostjal tekkis kohustus maksma hagejale kui hoonestajale hüvitise kostja kinnisasjale jääva ehitise eest. Vastasel juhul, leiab kohus, et kostja alusetult rikastuks hageja arvelt. Pooled ei ole hüvitise suuruses kokku leppinud, seega lähtub kohus hüvitise suuruse määramisel harilikust väärtusest ehk kohalikust keskmisest müügihinnast.
18(19)
Tsiviilasi nr 2-11-2636
Oma nõuete suuruse tõendamiseks esitas hageja OÜ Coniery 24.08.2010 hinnapakkumine (tl 71), mille kohaselt on Narvas, Kangelaste põik asuva tee maksumus 880 048 krooni (56 245,32 eurot). Lemminkäinen Eesti AS 02-09-2010 hinnapakkumise kohaselt (tl 70) Narvas, Kangelaste põik asuva tee maksumus on 959 766 krooni (61 340,23 eurot). Hageja nõuab kostjalt hüvitama 11 000 eurot. Kostja ei esitanud kohtule tõendid vaidlusaluse tee võimaliku hariliku väärtuse ehk kohaliku keskmise müügihinna kohta. Kohus leiab, et antud asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas hageja kasutab seda teed või mitte, kuna kostja tee omanikuna saab määrata tee kasutuskorra. Kohus arvestab ka, et hageja nõuab kostjalt hüvitise tunduvalt vähem, kui on märgitud hinnapakkumistes. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.