Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-04-615 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Viktor Raude (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Eduard Renini (kostja 1) ja Eesti Vabariigi (kostja 2) vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks, paludes kustutada kinnistusraamatu registriosas xxxxxx kinnistu omanikuna sissekantud Eduard Renin ning kanda nimetatud registriossa omanikuna Eesti Vabariik. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja xxxxxxx xx xx asuva hoone kui vallasasja I Lilt 19.05.2003. 2004. a mais sai hageja teada, et temale Tallinnas, xxxxxx xx xx kuuluva elamu ja selle krundi alla on juba 1997. a Tallinna Linnavalitsuse 10.01.1997 korraldusega nr 4-k moodustatud kinnistu, omanik R-M R, mis on kantud 07.07.1997 kinnistusraamatusse ( registriosa nr 2705). Tallinna Linnavalitsuse 15.08.2001 korraldusega nr 3366-k tunnistati kinnistu moodustamise õiguslikuks aluseks olev 10.01.1997 korraldus nr 4-k kehtetuks. R-M R vaidlustas korralduse nr 3366-k halduskohtus, kuid kõik kohtuinstantsid jätsid selle korralduse jõusse. Kuna kinnistu on registreeritud aadressil Tallinn, xxxxx xxx xxx, hagejale kuuluv hoone asub aga aadressil Kivimäe tn 10, siis ei olnud hagejal võimalik esitada kinnistu ebaõige kande muutmiseks oma vastuväiteid varem, sest aadressil Kivimäe tn 10 ei ole mitte kunagi kinnistu moodustamise kohta kinnistusameti teadet ilmunud (tegemist on Kivimäe 10/Pärnu mnt 406 ristumise kohas nurgatükiga). Hagejale kuuluv hoone on ehitatud õiguslikul alusel. Seega rikub kinnistusraamatu kanne hageja kui omaniku õigusi vara vallata ja käsutada. Ehitise omanikul on õigus erastada ehitise teenindusmaa. Kui kohaliku omavalitsuse korraldus maa tagastamiseks tühistatakse ja kinnistusraamatu kanne kaotab õigusliku aluse, võib kande parandamisel kinnistu omanikuna sisse kanda riigi, registriosa aga suletakse vastavalt AÕSRS § 10 lg 5. Pärast R-M R surma on 01.12.2008 tema õigusjärglasena kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanikuna kostja 1. Kostja vastuväited Kostja 1 ei tunnistanud hagi. I Li poolt hagejale müüdud hoone asub maal, mis on kantud kinnistusraamatusse 07.07.1997, kinnisasja oluline osa. I L on müüjana viinud tahtlikult ostja eksimusse. Hageja ei omandanud kinnisvara, vaid vastavalt AÕS § 107 lg-le 3 selle olulise osa. Kostja 1 seab kahtluse alla hageja heausksuse. Kostja 1 arvates on hageja omandanud vallasasja variisikuna. Kostja 2 nõustus hagiga. Tallinna linn eksis, kui tagastas maa R-M Rle, kuna maa ja ehitise aadressid olid erinevad. Ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele,

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-04-615 erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega ka riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Tallinna linn parandas vea ning tunnistas 15.08.2001 korraldusega nr 3366-k kehtetuks 10.01.1997 korralduse nr 4-k, millega tagastati vaidlusalune kinnitu R-M Rle. Seega on kinnistusraamatu kande õiguslik alus ära langenud ja kanne on muutunud ebaõigeks. Kinnistusraamatusse omanikuna riigi sissekandmine kindlustab maareformieelse olukorra taastamise. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 21.06.2010 otsusega hagi. Kohus tuvastas kostja 1 kohustuse anda nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks, asendada kostja 1 tahteavaldus kohtuotsusega. Muuta kinnistusregistri registriosa nr xxxxx (asukoht xxxxx xxx xxx xxxxxxx, pindala 2463 m2) II jagu järgmiselt: kustutada omanikuna Eduard Renin ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse Eesti Vabariik. Tallinna Linnavalitsuse 10.01.1997 korraldusega nr 4-k tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa Nõmme linnaosas aadressil Pärnu mnt 406, endine kinnistu nr xxxxx, suurusega 2463 m2 eramaana R-M Rle. Kinnistusraamatu kanne tehti 03.07.1997. Tagastatud maal paiknes hoone, mille aadressiks oli hooneregistris märgitud Kivimäe tn 10. Ehitis asub Kivimäe 10/Pärnu mnt 406 ristumise kohas. Tallinna Linnavalitsuse 15.08.2001 korraldusega nr 3366k tunnistati Tallinna Linnavalitsuse korraldus 10.01.1997 nr 4-k kehtetuks. MRS § 6 lg 2 p 3 alusel ei kuulu maa tagastamisele, kui sellel asuvad teisele isikule kuuluvad hooned ja rajatised. Ehitusregistri andmetel (lk 16) ja müügilepingust tulenevalt (lk 8-15) kuulus hoone Kivimäe tn 10 Tallinnas alates 19.05.2003 hagejale. Eelnevalt oli maa kasutamisõigus 29.08.1986 Tallinna Linna RSN TK otsusega antud Eesti NSV Varustuskomitee Eesti Sekundaartooraine Töötlemise ja Varumise Koondisele „Eesti Sekundaartoorainekoondis“. AÕS § 65 lg 1 annab isikule, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, õiguse nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kinnistusraamatu kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse võib tahteavaldust asendada jõustunuid kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕSRS § 10 lg 5 kohaselt kui maa tagastamise aluseks olnud linna- või vallavalitsuse korraldus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Pärast kohaliku omavalitsuse õigusakti kehtetuks tunnistamist muutus kinnistusraamatu registriosa 270501 (vana number 2705) kanne ebaõigeks ning hagejal, kes omandas 19.05.2003 I Liga sõlmitud müügilepingu alusel ehitise, on õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut kostjalt 1, kes on kantud kinnistusraamatusse R-M R õigusjärglasena ja kinnistusraamatusse riigi kandmist omanikuna. Maareformieelse olukorra taastamiseks on vajalik registriosa sulgemine. KRS § 72 lg 2 sätestab, et avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa suletakse omaniku lihtkirjaliku avalduse alusel, kui kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine ei ole käesoleva seaduse § 8 3. lõike järgi kohustuslik ning kinnisasi ei ole koormatud piiratud

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-04-615 asjaõigustega ega antud teise isiku valdusse. Seega on kinnisturegistriosa sulgemiseks vajalik riigi kandmine kinnistusraamatusse omanikuna. Kostja viide AÕS § 107 lg 3 on alusetu. Nimetatud säte käsitleb vallasasja ühendamist kinnisasjaga. Müügilepinguga omandati vallasasi, mitte ei ühendatud seda kostjale sel ajal kinnistusraamatu kande järgi kuuluva kinnisasjaga. Käesolevas asjas ei oma tähendust, kas I L ja hageja vahel sõlmitud ehitise müügileping on kehtiv ning kas hageja oli heauskne ostja või mitte. Nimetatu lahendatakse tsiviilasjas nr tsiviilasi 2-04-510, mis on käesoleval ajal peatatud. Kuigi hageja on oma nõude resümeerinud hagi esitamise ajal kehtinud õigusnormidele tuginedes, tuleb otsuse resolutsioon sõnastada kehtivatest õigusnormidest lähtuvalt, mis nõude sisulist mõtet ei muuda. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja 1 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu 21.06.2010 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Tagastataval maal hoonete olemasolu ja nende võimalike omanike väljaselgitamise kohustus on kohalikult omavalitsusel. Maa tagastamise korralduse väljaandmise ajal toimikus ühtegi hoone omandiõigust või kasutusõigust tõendavat dokumenti ei olnud. Lagunenud paviljonil puudus tagastamise momendil linnavalitsuse andmetel omanik ja linnavalitsus pakkus selle R.-M. Rle lammutada või renoveerida, väljastades ka projekteerimistingimused ja ehitusloa selleks. Kohus ei andnud hinnangut V.Raude tegevusele, kelle I L viis müügilepingut sõlmides eksimusse. Hageja saaks lepingust taganeda ja nõuda raha tagasi. Hageja aga ei realiseeri oma õigust, vaid nõuab kostjalt 1 kinnistusraamatu kande parandamist. Hageja ei ole heauskne omanik, ta on variisik. Sõlmides ehitise notariaalse müügilepingu toimisid I L ja hageja pahauskselt. Kohus jättis rahuldamata kostja 1 taotlused, milles hageja palus kohustada hagejat isiklikult istungil osalema, kuulata üle tunnistaja ja liita antud tsiviilasi menetlusse asjaga nr 2-04-510. Apellant esitab uued asjaolud ja tõendite kogumise taotlused, käsitledes xxxxxxxx xx hoone erastamist ja müügi kronoloogiat alates 22.11.1994. Vastustajate seisukohad Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu antud hinnanguga kinnistusraamatu kande ebaõigsusele tulenevalt kohaliku omavalitsuse õigusakti kehtetuks tunnistamisest ja hageja õigusest nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte asjassepuutuvaid seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-04-615 s 1 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi seetõttu korrata. Maakohus ei ole asja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on apellandi seisukoht, et tagastataval maal hoonete olemasolu ja nende võimalike omanike väljaselgitamise kohustus on kohalikult omavalitsusel. Käesoleva hagi aluseks ongi asjaolu, et Pärnu mnt 406 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ei pannud kohalik omavalitsus tähele, et kinnistul asus seadusliku maakasutus aadressiga xxxxxx xx xx, väljastatud oli ehitusluba paviljoni ehitamiseks ja selles osas ei tohtinuks kostja õiguseellasele maad tagastada (Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti kiri 18.05.2001, I kd, tl 24). Seega on kinnistusraamatu kanne vale kohaliku omavalitsuse eksituse tõttu maa tagastamisel. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-26-03 märkinud, et AÕS RakS § 10 lg 1 kohaselt on maareformi käigus tagastatud maa esmakinnistamise (registriosa avamise) õiguslikuks aluseks valla- või linnavalitsuse poolt esitatud kirjalik kinnistamisavaldus ja valla- või linnavalitsuse korraldus. Kui maa tagastamise korraldus on kehtetuks tunnistatud, siis on see kehtetu tagasiulatuvalt, ka kande õiguslik alus on tagasiulatuvalt ära langenud ja kinnistusraamatu kanne on seega ebaõige. Tähendust ei oma asjaolu, et R.-M. R ei teadnud asjaolust, et vaidlusalune ehitis (paviljon) kuulus maa kinnistamise hetkel hagejale. E.-M. R heausksus omaks tähendust vaid siis, kui kostja õiguseellane oleks omandanud kinnisasja isikult, kes oleks ebaõigesti omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Käesoleval juhul on tegu maa esmakinnistamisega kostja õiguseellase nimele. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et kinnistusraamatu kande muutmist hagedes ei realiseeri hageja oma õigust. Hageja on valinud seadusest tuleneva õiguskaitsevahendi oma õiguste kaitseks. Kohus on õigesti märkinud, et käesolevas vaidluses ei oma tähendust, millistel asjaoludel hageja paviljoni vallasasjana omandas. Puudub seadusjõus kohtuotsus hageja ja I.L vahelise tehingu tühisuse tunnustamise kohta, mistõttu tuleb lähtuda eeldusest, et tegemist on kehtiva lepinguga. Apellandi poolt esile toodud uued asjaolud jätab ringkonnakohus käsitlemata, kuna apellant ei ole põhjendanud nende esimese astme kohtus esitamata jätmist (TsMS § 633 lg 5). Uute asjaolude esitamist ei saa põhjendada protsessi õigusjärglasena kaasamisega ja arhiivimaterjali hilisema otsimisega. Kohtukulude väljamõistmist pooled ei taotlenud. Apellatsioonimenetlustes sai kostja menetlusabi riigilõivu tasumiseks 4 473,82 euro (70 000 krooni) ulatuses (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2011 määrus). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel.

Reet Allikvere

Ele L

Kai Härmand

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.