TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib isik, kes on kinnisesse asutusse paigutatud, tema abikaasa või temaga koos elanud pereliige, tema eestkostja või hooldaja, tema poolt nimetatud usaldusisik, vallavõi linnavalitsus ja kinnise asutuse juht, kus isik viibib, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu esitas kohtule avalduse I B kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Tema diagnoos on mõõdukas vaimne alaareng, oluline käitumishäire. Valkla Hooldekodu teenindava psühhiaatri dr. Anu Arold`i 15.05.2011.a. arstitõendist nähtub, et I B vajab viibimist keskkonnas, kus ei ole võimalik tarbida alkoholi, on tagatud adekvaatne kõrvalabi ja regulaarne ravi. I B puudub haiguskriitika ja arusaamine ravi vajalikkusest. I B on Valkla Hooldekodust korduvalt lahkunud. Tema eestkostja V T ei ole suuteline korraldama oma eestkostetavale piisaval määral ravi, hooldust ja järelvalvet ilma tema erihooldusteenuse osutamata. Viru Maakohtu 17.09.2010 kohtumääruse alusel lõpeb I B hoolduse tähtaeg 17.09.2011. Avaldaja on seisukohal, et tänaseks ei ole äralangenud asjaolud, mis tingisid isiku nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise. Koos avaldusega esitatud 15.05.2011 Valkla Hooldekodu psühhiaatri dr. Anu Arold`i poolt koostatud I B psüühilise seisundi iseloomustusest (tl 83) nähtuvad samad järeldused, mis Narva linna avalduses väljatoodud. Psühhiaater peab otstarbekaks jätkata tugevdatud järelvalvega hooldust. Valkla Hooldekodu vanemtegelusjuhendaja Jaan Karelsoni 24.11.2010 juhtumikirjeldusest (tl 105) nähtub, et I B on hooldekodust kolmel korral põgenenud. Viimasel põgenemisel ei olnud kliendil välisjalanõusid ega sooje riideid. Haigusteadlikkuse ja haiguskriitika puudumise tõttu ei võta I B raviarsti poolt määratud ravimeid. Korraldustest ja sisekorraeeskirjadest kinni ei pea. Raske psüühikahäire tõttu pole tal võimalik oma käitumisest aru saada. Emotsionaalne reaktsioon on labiilne, meeleolu on kogu aeg düsfooniline, emotsionaalselt ebaadekvaatne. Igapäeva põhitoimingutega iseseisvalt toime ei tule, vajab suunamist, meeldetuletamist, vajadusel kõrvalabi. Klient vajab hospidaliseerimist ja sundravi. 06.06.2011 algatas kohus hagita menetluse Narva linna avalduses I B kinnisesse asutuse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Kohus määras I B kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi TsMS § 537 lg 1 alusel. 15.06.2011 kohtupsühhiaatriline eksperiisi akti nr 92 (tl 128-131) kohaselt kannatab I B mõõduka vaimse alaarengu all, ta esinevad käitumishäired. Peale selle esineb ka alkoholisõltuvus. Uuritav ei saa adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ega ei suuda neid juhtida. Seisund on kestva iseloomuga. I B vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ravita jäämisel tema psüühiline seisund halveneks veelgi. I B võib erihooldekodusse ööpäevaringseks hooldamiseks paigutamata jätmisel käituda ennast ja teisi kahjustavalt käesoleval hetkel ja ka edaspidi. I B vajab tulenevalt oma tervislikust seisundist, ööpäevaringsesse kinnises hooldekandeasutuses hooldamise pikendamist. Tema suhtes ei ole tõhusad muud abinõud peale kinnisesse asutusse paigutamise. I B määratud eestkostja V T on kohtule andnud arvamuse ( tl 133), et ta ei ole suuteline ilma ööpäevaringse erihooldusettnuse korraldamiseta tagama oma eestkostetavale vajalikku järelvalvet ja juhendamist.

T B arvamuse (tl 132) kohaselt on tema poeg ohtik endale ja teistele isikutele, mistõttu on põhjendatud tema suhtes kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine. I B esindaja seisukoha (tl 136-137) kohaselt ei vaidle I B ise hooldekodus olemise vastu, kuid ta sooviks elada oma kodulinnale lähemal, nt Sillamäe hooldekodus. Esindaja leiab, et I B osas on täidetud SHS § 19 lg 1 p 2, 3 eeldused. I B on ohtlik eelkõige endale ning muude abinõude kasutamine ei ole tulemusik. Kohus I B ära ei kuulanud, kuna eksperdi arvamuse kohaselt on tema käitmune ettearvamatu ning agresiivne, mistõttu ei ole tema ärakuulamine kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas võimalik.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Narva linna avaldus I B kinnisesse asutuse paigutamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik, 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) § 5391 lg 1 kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele kohaldatakse vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. TsMS § 537 lg 1 võib kohus paigutada isiku kinnisesse asutusse üksnes juhul, kui paigutamise eelduste kohta, muu hulgas isiku ohtlikkuse prognoosi kohta, on olemas eksperdiarvamus, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Antud asjas on kohtupsühhiaatriaekspertiisi teostanud riiklikult tunnustatud ekspert Valdur Püks. Eksperdiarvamus vastab TsMS § 301 lg 1 sätestatule – see sisaldab uuringu üksikasjalikku kirjeldust, uuringu tulemusena tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid kohtu küsimustele. Eksperdi arvamuse kohaselt kannatab I B mõõduka vaimse alaarengu all, ta esinevad käitumishäired. Peale selle esineb ka alkoholisõltuvus. Uuritav ei saa adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ega ei suuda neid juhtida. Seisund on kestva iseloomuga. I B vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ravita jäämisel tema psüühiline seisund halveneks veelgi. I B võib erihooldekodusse ööpäevaringseks hooldamiseks paigutamata jätmisel käituda ennast ja teisi kahjustavalt käesoleval hetkel ja ka edaspidi. I B tulenevalt oma tervislikust seisundist, vajab ööpäevaringsesse kinnises hooldekandeasutuses hooldamise pikendamist.Tema suhtes ei ole tõhusad muud abinõud peale kinnisesse asutusse paigutamise. Kohus on eeltoodu alusel tuvastanud, et I B on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, samuti esinevad teised SHK § 19 sätestatud alused: hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamata jätmisel ei tuleks ta iseseisvalt oma eluga toime ning on oma haiguse ja haiguskriitika puudumise tõttu ohtlik nii endale kui teistele isikutele. Arvestades tema psüühilist seisundit vajab ta edaspidist viibimist ööpäevaringses tugevdatud järelvalevaga hoolduse osakonnas. Ta vajab kestvat psüühilist

ravi. Seega ei ole I B suhtes võimalik kasutada muid abinõusid kui pikendada I B erihooldekodus hooldamise tähtaega ühe aasta võrra, so kuni 17.09.2012. (TsMS § 538 lg 2) Nimetatud tähtaja möödumisel peab hoolekandeasutus teatama isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise ja lõpetamise vajadusest viivitamata isiku elukohajärgsele kohaliku omavalitsusele, lisades psühhiaatri arvamuse isiku hooldamise pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta. Arvestades vajadust jätkuvalt isiku nõusolekuta tema hooldamiseks kinnises asutuses, peab kohus vajalikuks TsMS § 541 lg 4 tulenevalt tunnistada määrus täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isikule elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. Määrusele määruskaebuse esitamise õigus ja kord on sätestatud TsMS § 532 ja 543. TsMS § 543 kohaselt võib kinnisesse asutusse paigutamise määrusele ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse ning esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab I B esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 479 lg 1 kohaselt tehakse hagita asjas määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta tehtav lahend ei kuulu kohtu veebilehel avalikustamisele. Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.