Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-20680
Tsiviilasi
Konstantin Ivanovi hagi OÜ Ekspress Auto L vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
31 499.40 krooni (2013.18 eurot)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ekspress Auto L apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Ekspress Auto L (registrikood: 10227325), esindaja Margus Kiir
esindajad
Viru Maakohtu 2. juuni 2010 otsus
Vastustaja (hageja): Konstantin Ivanov, esindaja Mariliis Proos Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 2. juuni 2010 otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Ekspress Auto L kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lõpetamiseks oli TLS § 82 alusel. Samuti oli hageja nõue tõendatud kostja õigeksvõtuga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
2) on hageja esitanud nõude tunnistada töölepingu lõpetamine kostja poolt TLS § 76 alusel ebaseaduslikuks ning töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest välja mõista TLS § 117 lg 2 tulenev hüvitis (kuue kuu keskmine töötasu). 09.10.2009 toimunud kohtuistungil täiendas hageja hagi ja esitas nõude tuvastada töölepingu lõppemine TLS § 82 alusel. Kostja ei vaielnud täiendava nõude esitamise vastu ning võttis omaks, et poolte tööleping on lõppenud TLS § 82 alusel. Seega puudub vaidlus, et töösuhe on lõppenud hageja algatusel TLS § 82 alusel. Antud tsiviilasjas ei ole esitatud nõuet TLS § 82 lg-st 2 tuleneva hüvitise väljamõistmiseks ning kohus on lahendi tegemisel lähtunud nimelt TLS § 117 lg-st 2 tuleneva hüvitise nõudest; 3) on käesolevas vaidluses hagi aluseks kostja poolt töölepingu ebaseaduslik lõpetamine ja hagi nõue/ese on seoses eeltoodud asjaoludega kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmine. Seega nõue eeldab kohtu kaalutlusotsust seoses isikuga töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Kostja on kogu menetluse jooksul väitnud, et poolte tööleping on lõppenud TLS § 82 alusel hageja algatusel. Sellel põhjusel on kostja järjepidevalt väitnud, et antud tsiviilasjas esitatud hagi on põhjendamatu ja alusetu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-134-05 leidnud, et õigusliku kvalifikatsiooni andmisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Kohus peab kvalifitseerima hageja nõude vastavalt hagiavalduses esitatud ja kohtu tuvastatud asjaoludele. Lahendis nr 3-2-1-53-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Seetõttu on hagi esemeks hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu ning juhul, kui hageja muudaks hagi alust, st esitab nõude välja mõista kostjalt hüvitis seoses asjaoluga, et poolte tööleping on lõppenud TLS § 82 alusel ning talle on tasumata vastav hüvitis – on antud nõue aegunud ning tuleb kohaldada aegumist. Kohtu seisukoht, et kostja vastuväited on ebamõistlikud ja vastuolus hea usu põhimõttega, on ekslikud; 4) on kohus õigesti tuvastanud, et poolte töösuhe on lõppenud hageja algatusel TLS § 82 alusel. Samas on kohus leidud, et pärast töölepingu lõppemist TLS § 82 alusel on tööandja lõpetanud töölepingu poolte kokkuleppel TSL § 76 alusel, mis on ebaseaduslik. Kostja leiab, et kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 ja TsMS § 232 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Kohus ei ole analüüsinud asjaolu, et väidetav TLS § 76 alusel töölepingu lõpetamine on õigustühine ning on toimunud peale töölepingu lõppemist. Seega ei olnud apellandil võimalik lõpetada töösuhe peale selle eelnevat lõppemist ning töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel ei saa olla ebaseaduslik, kuna toimingul puuduvad õiguslikud tagajärjed. Tööandjat saab kohustada maksma töötajale hüvitist TLS § 117 lg 2 järgi ainult siis, kui töötaja loobub tööle ennistamise nõudest. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et ei saa lõpetada juba lõpetatud õigussuhet. TLS § 117 lg 2 sätestab töötaja nõudeõiguse eelduseks võimaluse nõuda tööle ennistamist. Tööle ennistamist saab nõuda juhtudel, kui tööleping on lõpetatud mitte töötaja algatusel. Seega antud juhul, ei saa eeltoodud hüvitisenõuet esitada, kuna täitmata on nõude esitamise eeldused; 5) võib vastavalt TLS § 72 lg-le 2 töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda teise poole nõusolekul. Nimetatud nõusolekut tööandja ei ole andnud; 6) on tulenevalt kohtu tõlgendusest töötajal peale TLS § 117 lg-st 2 tuleneva nõude ka TLS §-st 82 tulenev nõue. Antud kohtu tõlgendus on vale ning nimelt seoses eeltooduga rõhutas kostja korduvalt hagi eseme ja aluse muutmise vajadust, mida hageja ei teinud. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub antud menetluses TLS § 117 lg-st 2 tuleneva hüvitise nõudeõigus, mille tõttu kohtuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu.
Vastuväidete kohaselt: 1) on õige kohtu seisukoht, mille kohaselt on tuvastatud töölepingu lõpetamine seadusliku aluseta ning töötaja on õigustatud nõudma töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja hüvitist; 2) on õige Viru Maakohtu järeldus, et tööleping lõpetati TLS § 76 alusel ning ebaseaduslikult. Seda seisukohta toetavad apellandi poolt väljastatud ühemõttelised dokumendid, kus vastustajale töölepingu lõpetamisest TLS § 76 alusel teada antakse.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.