Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS
1.Viru Maakohtu menetluses on K. I.`i hagi Ekspress Auto L OÜ vastu. Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitust hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale 31.03.2009. a avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel seoses sellega, et kostja ei taganud kokkulepitud tööd ja ei maksnud kokkulepitud palka. Kostja lõpetas töölepingu 06.04.2009. a TLS § 76 alusel, poolte kokkuleppel. Poolte vahel kokkulepe töölepingu lõpetamiseks TLS § 76 alusel puudub.
3.Hageja taotleb, et kohus tunnistaks temaga töölepingu lõpetamise TLS § 76 alusel ebaseaduslikuks ning mõistaks TLS § 117 lg 2 alusel välja hüvitise tema kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 62 998,80 krooni.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnistanud.
5.Vastuväidete kohaselt teatas hageja 31.03.2009. a kostjale töölepingu lõpetamisest TLS § 82 alusel, tööleping lõpetati 06.04.2009. a. Kostja tegi hagejale omalt poolt ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, hageja ettepanekuga ei nõustunud. Alates 06.04.2009. a on poolte töösuhe lõppenud hageja algatusel lepingu ülesütlemisega (TLS § 82). Kostjale
jääb arusaamatuks, milles seisneb väidetav töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus, sest hageja on töölepingu lõpetanud ise. Kostja seisukohalt väidetav töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel ei ole võimalik ilma vastava kokkuleppeta. Seoses asjaoluga, et tööleping on lõpetatud hageja enda algatusel ei ole kostja vastutav ka selle seaduslikkuse eest ning alusetu ja põhjendamatu on seetõttu ka hüvitise väljamõistmine kostjalt.
MENETLUSE KÄIK
6.Kohtuistungil 29.09.2009. a hageja selgitas, et tööandja rikkus töölepingut, kuna ei taganud täiskoormusel kokkulepitud tööd ning jättis maksmata ületundide eest ja lisatasud. Kostja esindaja selgitas, et töötajal oli alus esitada avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, sest viimastel kuudel muutis tööandja ühepoolselt töölepingut. Kostja tegi hagejale ettepaneku, et kostja tasub hagejale kahe kuupalga suuruse hüvitise, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kohus andis pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja kuni 02.10.2009. a. Kostja esindaja informeeris kohut, et hageja poolt tehtud kompromissettepanek on kostjale vastuvõetamatu kuid kostja ettepanek 2 kuupalga suuruse hüvitise väljamaksmiseks on endiselt jõus.
7.Kohtuistungil 09.10.2009. a hageja teatas, et nõustuks kompromisssummaga 35 000 krooni ning soovib töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist, kuna hagejal pole võimalik töötukassas ennast töötuna arvele võtta. Hageja selgitas, et kohtu menetluses on tal veel üks hagi kostja vastu – lõpparve ja viivise nõue. Kostja esindaja selgitas, et kostja on nõus maksma hagejale 30 000 krooni, kui hageja loobub mõlemast hagist ning ka edaspidistest nõuetest tööandja vastu.
8.Kohus tegi 09.10.2009. a osaotsuse, millega luges K. I.`i ja Auto Ekspress L OÜ vahel sõlmitud töölepingu lõpetatuks enne 01. juulit 2009. a kehtinud TLS § 82 alusel – töötaja algatusel tööandja poolt töölepingu tingimuste rikkumise tõttu, alates 06. aprillist 2009. a. Osaotsus jõustus 09.10.2009. a. Kohus märkis, et poolte vahel ei ole nimetatud nõude osas vaidlust, st kostja tunnistab hageja nõuet. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud, kuna poolte vahel puudus kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks TLS § 76 alusel, hageja tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks oli TLS § 82 alusel. Samuti on hageja nõue tõendatud kostja õigeksvõtuga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
9.Kohus tegi pooltele 21.01.2010. a kompromissettepaneku, mille järgi kostja tasuks hagejale 25 000 krooni. Hageja esindaja teatas 01.02.2010. a kohtule, et on kompromissiga nõus. Kostja esindaja teatas, et hageja nõue on põhjendamatu, mistõttu kostja ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kostja märkis, et hageja pole esitanud nõuet TLS § 82 lg 2 tuleneva hüvitise nõudes, hageja nõuab hüvitist TLS § 117 lg 2 alusel. Kui hageja vastava nõude (TLS § 82 lg 2 alusel) esitaks, taotleb kostja aegumise kohaldamist (ITLS § 6 lg 1 alusel on vastava nõude esitamise tähtajaks 4 kuud). Juhul, kui hageja soovib hagi muuta, ei ole kostja sellega nõus.
10.Kostja esitas 10.03.2010. a täiendava seisukoha, milles märkis, et hagi ese on väidetav töölepingu ebaseaduslik lõpetamine. Erinevad alused on, kas töötaja esitab nõude tööandja vastu TLS § 117 lg 2 alusel või TLS § 82 alusel. Samuti on maakohtu menetluses hagi, milles
hageja nõuded kattuvad, hageja on esitanud nõude tulenevalt lõpparve ja lõpparve maksmise viivitamisest tulenevatele asjaoludele tuginedes.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel (tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu), kostja lõpetas töölepingu TLS § 76 alusel (poolte kokkuleppel), poolte kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks puudus. Kohus on osaotsusega lugenud töölepingu lõpetatuks TLS § 82 alusel alates 06.04.2009.a.
13.Hageja on hagiavalduses esitanud järgmised nõuded: lugeda töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning välja mõista kostjalt hüvitis hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hagiavalduses on hageja esile toonud järgmised asjaolud: kostja rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimusi (tööaja ja palga maksmise osas), mistõttu hageja esitas avalduse TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamiseks, vastuseks hageja avaldusele teatas kostja, et ei lõpeta töölepingut TLS § 82 alusel, kuid lõpetab lepingu TLS § 76 alusel, kuna puudub poolte kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks TLS § 76 alusel, on töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 76 alusel ebaseaduslik. Kohtuistungil 29.09.2009. a võttis kostja õigeks, et hagejal oli alus esitada avaldus töölepingu lõpetamiseks tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu ning tühine on töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel, sest sisuline poolte kokkulepe puudus (tl 42).
14.Kostja on märkinud, et tööleping lõppes TLS § 82 alusel automaatselt, arusaamatuks jääb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus, sest töölepingu on lõpetanud hageja ise. Kohus märgib, et kuni 01.07.2009. a kehtinud TLS ei reguleerinud töölepingu korralist ja erakorralist ülesütlemist. Riigikohus on vaidlustes töölepingu lõpetamise üle TLS § 82 alusel asunud korduvalt seisukohale, et tööandjal ei ole seaduslikku alust lõpetada töölepingut teisel alusel, olukorras kus töötaja esitab avalduse töölepingu lõpetamiseks tööandja poolse töölepingu rikkumisele tuginedes (vt näiteks Riigikohtu 10.11.2005. a otsus 3-2-1-120-05, arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222482449 ; Riigikohtu 30.09.2003. a otsus 3-2-195-03, arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-95-03 ; Riigikohtu 11.01.2006. a otsus 3-2-1-124-05, arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-124-05 ; Riigikohtu 15.05.2006. a otsus 32-1-35-06, arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-35-06 ).
15.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et Viru Maakohtu menetluses olevates tsiviilasjades on hageja nõuded kattuvad. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-09-38719, K. I.`i hagi Ekspress Auto L OÜ vastu. Hagiavalduse taotleb hageja lõpparve maksmist ja lõpparve maksmisega viivitatud aja eest viivist. Hageja on menetluse ajal täpsustanud, et talle on lõpparve koosseisus välja maksmata 2008. a detsembrikuu eest 2 292 krooni, 2009. a jaanuarikuu eest 1 708,55 krooni, 2009. veebruarikuu eest 2 620,45 krooni, 2009. a märtsikuu eest 1 858 krooni ning viivis summas 1 709 krooni. Hageja on lähtunud töölepingus kokkulepitud palgast (netopalk 10 000 krooni). Viru Maakohtu 28.04.2010. a määrusega kohustati hagejat kohtule esitama arvestused töötasu kohta brutopalgana, viivise arvestuse ja keskmise töötasu arvestuse, kostjal töögraafikud, tööaja tabelid ja palgaarvestused hageja iga
vaidlustatud kuu kohta hiljemalt 30. septembriks 2010. a. Kohtuistungi ajaks on määratud 18.10.2010. a.
16.Hageja on kohus vaidlustanud töölepingu lõpetamise aluse. Kohus leiab, et kuna tuvastatud on töölepingu lõpetamine seadusliku alusta ja ebaõigesti, tööleping on lõppenud töötaja algatusel tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu, on töötaja õigustatud nõudma töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist (TLS § 117 lg 1), töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist (TLS § 117 lg 1) ja hüvitist (TLS § 117 lg 2). Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS) (redaktsioon kuni 30.06.2009. a) sätestas, et töövaidlusorgan võib muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, kui töötaja ei vaidlusta töölepingu lõpetamist, kuid töölepingu lõpetamise aluse formuleering ei vasta seaduses sätestatud formuleeringule (§ 29 lg 4). Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes (§ 28 lg 1). Kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel (§ 30 lg 2). Kohus märgib, et 29.09.2009. a kohtuistungil teatas kostja esindaja, et hagejale tehti ettepanek kahe kuupalga suuruse hüvitise maksmiseks (tl 42) ning kohus andis pooltele võimaluse sõlmida kompromiss. 05.10.2009. a teatas kostja esindaja kohtule, et kostja kompromissettepanek (kahe kuu keskmise palga maksmine), on jätkuvalt jõus (tl 4849). Kohtuistungil 09.10.2009. a teatas kostja esindaja, et kostja on nõus maksma hüvitist 30 000 krooni, kui hageja loobub nõudest tsiviilasjas 2-09-38719 (* lõpparve ja viivise nõue; nõude suurus 10 188 krooni). Kohus saatis 21.01.2010. a pooltele välja kompromissettepaneku, et kostja maksaks hagejale hüvitist 25 000 krooni (tl 58-60). Hageja esindaja nõustus kompromissettepanekuga (tl 70), kostja esindaja (vt ka kohtuotsuse p 10) teatas, et hageja pole esitanud nõuet TLS § 82 lg 2 alusel, kui hageja vastava nõude esitab, esitab kostja omakorda aegumise taotluse, kui hageja soovib hagi alust muuta, siis kostja sellega ei nõustu, hageja nõuded on põhjendamatud, mistõttu kostja ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga (tl 66-67).
17.Kohus leiab, et kostja, tehes kõigepealt hagejale kompromissettepaneku ja nõustudes, et tööleping lõppes TLS § 82 alusel, olles esialgu nõus maksma hagejale hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses (* hageja keskmine kuupalk on 10 499,80 krooni), hiljem suurendades veelgi summat (30 000 krooni) ning lõpuks – esitades vastuväited selle kohta, et hageja nõuded on alusetud ja põhjendamatud, pole käitunud mõistlikult ja heas usus. Kohus märgib, et töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel – tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu, tuleneb tööandja kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kahe kuu keskmise palga ulatuses seadusest. TLS § 82 lg 2 sätestas: määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi (* TLS § 82) 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Kohus on eelpool märkinud, et hageja on esitanud hagi töölepingu lõpetamise ebaõige aluse kohaldamise tõttu ning taotleb tulenevalt sellest hüvitist, kostja on sisuliselt menetluse algusest peale nõustunud maksma kahe kuupalga suuruses hüvitist ja nõustunud, et kohus osaotsusega tuvastaks töölepingu lõpetamise aluse (töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmine, TLS § 82), pooled pidasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, seetõttu ei ole hagejal vajalik hagi muuta (TsMS § 376).
18.Eeltoodud põhjenduste alusel kohus rahuldab hagi osaliselt, tunnistab hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 76 alusel ebaseaduslikuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitise töötaja kolme kuu keskmise palga ulatuses, summas 31 499,40 krooni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Kohus jätab kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud peab kostja hüvitama 50% ulatuses (TsMS § 163 lg 1).
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.