Tsiviilasi nr 2-10-27849
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
18.novembril 2010.a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-27849
Tsiviilasi
Sxxxx Kxxxxxxx kaebus kohtutäituri tegevuse peale
Menetlusosalised
Avaldaja: Sxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), telefon xxxxxxxxxx, e-post: x Esindaja määruskaebemenetluses: Ixx Kxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: x Puudutatud isik: kohtutäitur Ivi Kalmet (asukoht Piiri 4, Jõgeva 48304), e-post: [email protected]
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
Asjaolud ja menetluse käik SxxxxxKxxxxxxx esitas 17.06.2010. a kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 047/2010/622, milles palub tühistada kohtutäitur Ivi Kalmeti 19.05.2010.a otsus avaldaja 11.05.2010.a kaebuse rahuldamata jätmise osas ning kustutada Tartu Maakohtu kinnistusaosakonna kinnitusregistri registriosalt nr 2299035 kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx28.04.2010.a kohtutäitur Ivi Kalmeti ja KxxxxxxKxxxxxxx kasuks seatud keelumärge registri 3. jaost. Avaldaja esitas 11.05.2010.a kohtutäitur Ivi Kalmetile kaebuse, milles leidis, et talle kuuluvale kinnisasjale on kohtutäituri avalduse alusel seatud keelumärge, samas ei ole enne seda talle kätte toimetatud täitekutset või koostatud arestimisakti, mis üldjuhul peab olema keelumärke seadmise aluseks. Avaldaja on seisukohal, et keelumärke saanuks seada üksnes erandkorras ja ainult TMS § 145 lg 4 alusel, s.o vaid siis, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Kohtutäitur Ivi Kalmet jättis oma 19.05.2010.a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise otsuses puuduvad olulise ohu vähimadki põhjendused, kohtutäitur leidis oma otsuses, et sissenõudja sooviks oli täitemenetlus kiiresti läbi viia ja kinnistule keelu peale seada ning et võlgnevus on eraisiku kohta suhteliselt suur. Avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt viidatud asjaolud ei saa olla TMS § 145 lg 4 rakendamise aluseks, kuna ei väljenda reaalset ohtu sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Samuti ei nähtu kohtutäituri otsusest, et kohtutäitur oleks eelnevalt püüdnud täitmiskutset võlgnikule kätte toimetada, vaid saatis üheaegselt avalduse kinnistusametile ja täitmisteate võlgnikule. Kohtutäiturile esitatud kaebuses leidis avaldaja, et keelumärke seadmine kinnistule on seadusevastane ka seetõttu, et kinnisasjale on eelnevalt seatud teine keelumärge kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt, kuid sellele väitele kohtutäitur otsuses vastust ei andnud, vaid märkis, et antud asjaolu ei ole kaebuse lahendamisel oluline. Kinnistusameti andmetel saabusid mõlemad kinnistamisavaldused 28.04.2010.a, kuid erinevatel kellaaegadel – kohtutäitur Kristiina Feinmani avaldus kell 10.48 ja kohtutäitur Ivi Kalmeti avaldus kell
kohaldamiseks ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 047/2010/622 tagatise vastu. TsMS § 383 ja § 218 lg 2 alusel kohustati SxxxxxKxxxxxxxxandma tagatis summas 14 594 krooni hiljemalt 13.10.2010.a. Sxxxx Kxxxxxxx elukohta saadetud määrus tagastati postiasutuse poolt märkusega „tagasi hoiutähtaja möödumisel“. Elektrooniliselt saadetud määruse sai Sxxxx Kxxxxxxx kätte 18.10.2010.a. Avaldaja taotles tagatise tasumise tähtaja pikendamist, kohus pikendas tagatise andmise tähtaega, uus tähtaeg on 01.11.2010.a. Kohtutäitur Ivi Kalmet esitas 12.10.2010.a kohtule vastuse Sxxxx Kxxxxxxx kaebusele. Vastuse kohaselt on 12.10.2010.a seisuga elatise võlga laekunud vaid 853,11 krooni. Laekumised toimuvad võlgniku pensionist ja need ei vähenda kogu sissenõuet märkimisväärselt. Kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses olevas täiteasjas on täitemenetlus sissenõudja KxxxxxPxxx soovil 24.05.2010.a peatatud teadmata ajaks. Kohtutäitur Ivi Kalmet on saatnud nõude ühinemise teate, kuid kohtutäitur Kristiina Feinman ei soovi hetkel Sxxxx Kxxxxxxxxx kuuluvat kinnistut müüa, sest tema täitemenetlus on peatatud. Kohtutäitur leiab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-8-10 tuginedes kasutades analoogiat, et kaks keelumärget on lubatud ja elatis on eespoolseisev. Eespoolseisva nõude katteks müük ei oleks tühine. Kuigi kohtutäitur Feinman arestis kinnisasja esimesena, ei teki arestimisel arestipandiõigust (TMS § 142 lg 3). Kohtutäitur Ivi Kalmet on 30.09.2010.a koostanud kinnisasja arestimisakti. Kohtutäitur Ivi Kalmet on kohtule esitanud oma kirja kohtutäitur Kristiina Feinmannile kuupäevaga 28.04.2010, milles sisaldub avaldus sundtäitmisega ühinemiseks (tl.26). kohtutäitur Kristiina Feinmann on 10.05.2010 teinud otsuse, millega lubanud Kxxxxx Kxxxxxxxxxx ja kohtutäitur Ivi Kalmetil osaleda menetluses, kus sissenõue on pööratud SxxxxxKxxxxxxx kinnisvarale (tl.27). Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et avaldaja väited ja põhjendused kohtutäitur Ivi Kalmeti 19.05.2010 otsuse tühistamiseks ja kinnistusregistri registriosalt numbriga 2299035 kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 28.04.2010 kohtutäitur Ivi Kalmet ja Kxxxxx Kxxxxxxx kasuks seatud keelumärke kustutamiseks registri 3.jaost alust ei anna. Kohus tegi kindlaks järgmised faktilised asjaolud: 1)täitemenetlus SxxxxxKxxxxxxx vastu Kxxxx Pxxxxtäitmisavalduse alusel, täiteasi 034/2010/915 on Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmann poolt algatatud 26.04.2010(tl.27). 2)28.04.2010 esitas kohtutäitur Kristiina Feinmann kinnistusosakonnale avalduse keelumärke sissekandmiseks kinnisasja käsutamise keelamiseks selles täiteasjas. 3)täitemenetlus SxxxxKxxxxxxx vastu Kxxxxx Kxxxxxxxxtäitmisavalduse alusel on algatatud 28.04.2010 (tl.24). Täitmisteade Sxxxx Kxxxxxxxxx on saadetud 28.04.2010 (tl.10). 4)28.04.2010 esitas kohtutäitur Ivi Kalmet kinnistusosakonnale avalduse keelumärke sissekandmiseks kinnisasja käsutamise keelamiseks selles täiteasjas. 5)06.05.2010 on kinnistusregistrisse sisse kantud keelumärked Sxxxx Kxxxxxxx kuuluvale mõttelisele osale kinnisasja käsutamise keelamiseks Kxxxx Pxxxx kohtutäitur Kristiina Feinmann kasuks ja Kxxxxx Kxxxxxxx, kohtutäitur Ivi Kalmet kasuks. Kanded on tehtud kinnistusregistriosa III jakku numbrite 3 ja 4 all koos märkusega mõlemas kandes, et kanne asub samal järjekohal teise kandega. 6)alates 10.maist 2010 on kahe sissenõudja sundtäitmise nõuded ühendatud (tl.27).
Need faktilised asjaolud tähendavad, et vähemalt alates 10.maist 2010 osalevad sissenõudjad Kxxxx Pxxx ja Kxxxxx Kxxxxxxx ühes menetluses, kus sissenõue on pööratud Sxxxx Kxxxxxxx kinnisvarale ja neil on ühetaolised õigused. Kinnisasja müügist saadava tulemi jaotamist reguleerib TMS § 174 lg.3. Täitemenetluse seadustiku § 149 lg.2 sätestab: menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Selline olukord tähendab, et näiteks kohtutäitur Ivi Kalmet poolt sissenõudja Kxxxxx Kxxxxxxx huvides antud käsutuskeeld (avaldus keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse) ei riku kohtutäitur Kristiina Feinmann poolt sissenõudja Kxxxx Pxxxxhuvides antud käsutuskeeldu. TsÜS § 88 lg.1 järgi on käsutustehing tühine, kui ta rikub varasemat käsutuskeeldu. Kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt tehtud käsutusel puudub selle tühisuseks vajalik tunnus- teist (kohtutäitur Kristiina Feinmanni poolt antud) käsutuskeeldu rikkuv iseloom. Seetõttu ei ole kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt 28.04.2010 tehtud käsutus tühine ja puudub TsÜS § 88 lg.1 alus keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust. Puutuvalt Sxxxx Kxxxxxxs väidetesse kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt kinnistusraamatusse keelumärke tegemiseks esitatud avalduse järjekoha kohta märgib kohus järgmist. Kandeid kinnistusregistrisse teeb üldjuhul kohtunikuabi (Kinnistusraamatuseaduse § 321) ehk et kannete tegemist kinnistusregistrisse ei otsusta ega tee kohtutäitur. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise raames on võimalik hinnata kinnistusregistriosa kannete aluseks olevaid kohtutäituri tegevusi ja otsuseid ja selle alusel tuginedes TsMS § 600 lg.1, KRS § 33 võib taotleda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kohtutäiturile ei saa ette heita kinnistusregistriossa kannete tegemisega seonduvat. Kinnistusraamatuseaduse § 19 lg.2 sätestab: (2) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv. § 30 lg.(1): Kui kinnistusregistriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht. § 39 lg.1: Kinnistusosakonda saabunud kinnistamisavaldus registreeritakse kohe kinnistuspäevikus ja nummerdatakse vastavalt avalduse saabumise ajale. Lg. 2: Samal päeval posti või e-posti teel saabunud kinnistamisavaldused loetakse üheaegselt saabunuks ja registreeritakse päevikus sellel päeval saabunud avaldustest viimastena. Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse kinnistamisavalduste vastuvõtu lõpetamise kellaaeg. § 49 lg.2: Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale. Käesoleval juhtumil on kinnistusregistriosa III jakku tehtud 06.mail 2010 kaks kannet, nummerdatud numbrite 3 ja 4 all ja mõlema kande sisust nähtub, et need kanded asuvad samal järjekohal. Selline olukord vastab Kinnistusraamatuseaduse § 30 lg.1 kirjeldusele: kannetele on antud üks ja sama järjekoht, mis tähendab, et nad on esitatud samaaegselt, loetud üheaegselt saabunuteks (KRS § 39 lg.2). Ka sellelt pinnalt puudub alus teha etteheiteid kohtutäitur Ivi Kalmetile või keelumärke sissekandmisele Kxxxxx Kxxxxxxx ja kohtutäitur Ivi Kalmet kasuks.
Millegagi ei ole tõendatud Sxxxx Kxxxxxxx kaebuses esitatud väide, et kuna kinnistamisavaldused olid esitatud digitaalallkirjastatult, olid need esitatud otse elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi ja need oleks pidanud nummerdama KRS § 39 lg.3 reeglite järgi. Kuna kinnistamisavaldused on esitatud samaaegselt ja saanud sama järjekoha, ei saa üks neist keelata teise kande tegemist ja ei realiseeru AÕS § 63 lg.2. Kohus leiab, et keelumärke kandmiseks avalduse esitamine kinnistusraamatusse kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt Kxxxxx Kxxxxxxx nõude täitmiseks ei ole toimunud TMS § 145 nõudeid rikkudes. On ilmne, et avalduse esitamine keelumärke kandmiseks on toimunud kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt TMS § 145 lg.4 järgi ja mitte lg.1 järgi. TMS § 145 lg.4 sätestab: kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Käesoleval juhtumil on esitatud kohtutäituri avaldus keelumärke registriossa kandmiseks 28.04.2010 ja 28.04.2010 on saadetud võlgnikule ka täitmisteade. Seega on mõlemad toimingud sooritatud üheaegselt ja täitmisteate kättetoimetatuse nõuet lg.4 juures ei esine. Vastus (põhjendus) küsimusele Kas keelumärke registrisse kandmise avalduse esitamisel oli täidetud nõue, et „... viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist“ nähtub kinnistusregistriosa väljavõttest ja kohtutäitur Ivi Kalmeti otsusest (tl.10). Kohtutäitur põhjendab ohtu sundtäitmise eesmärgi saavutamisele asjaoluga, et võlgniku S.Kxxxxxxx vastu on algatatud veel üks täitemenetlus nõudesummaga 920 215.44 krooni, S.Kxxxxxxx võlg on kokku ligi üks miljon krooni ja sissenõudja Kxxxxx Kxxxxxxx jaoks on tema ees võlgnetav 72967.75 krooni suur summa, tagatisele keelu seadmisega viivitamine võib seada ohtu võla kiire sissenõudmise. Kohtul tuleb hinnata, kas selline põhjendus on piisav, et sellega põhjendada kinnistusraamatusse keelumärke seadmise erisätet (§ 145 lg.4) ja olulist ohtu sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Kohus on seisukohal, et faktiline olukord kinnitab, et täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus kujutanuks olulist ohtu sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Ja nimelt: kohtutäituri otsusest nähtub, et võlgnikule saadetud täitmisteade tagastati kättetoimetamatult hoiutähtaja möödumisel 19.05.2010. See tähendab, et kättetoimetamist ootama jäädes oleks tagatisele keelu seadmine viibinud teadmata aja. Käsutamiskeelu seadmise tõttu sai Sxxxx Kxxxxxxx sellest teada 10.05.2010 (esimene lause kaebusest kohtutäiturile). Veelgi olulisem on aga asjaolu, et kinnistusregistriosa väljavõttest nähtub, et Sxxxx Kxxxxxxx kinnisasjale Eesti Vabariigi kasuks seatud käsutamise keelumärge III jaos kanne number 2 on kustutatud 23.04.2010 ehk viis päeva enne kohtutäitur Ivi Kalmeti avalduse esitamist uue keelumärke kandmiseks. Olukorras, kus 23.04.2010 kustutati võlgniku kinnisasja käsutamise keelumärge kinnistusraamatust, tekkis võlgnikul vaba võimalus oma kinnisasi võõrandada või muul viisil koormata ja see oleks oluliselt ja pöördumatult ohustanud sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Seetõttu oli vältimatu koheselt ja kiirelt ehk täitmisteate kättetoimetamist ootamata keelumärke registrisse kandmine.
Neil asjaoludel leiab kohus, et Sxxxx Kxxxxxxx kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti 19.05.2010 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Kxxxxx Kxxxxxxx ja kohtutäitur Ivi Kalmet kasuks seatud keelumärke kustutamiseks kinnistusregistri III jaost puudub selle kaebuse raames alus. Esialgset õiguskaitset rakendas kohus tagatise vastu määrusega 27.09.2010. Tagatist ei antud ja hagi jäi tagamata. Menetluskulud jäävad Sxxx Kxxxxxxx kanda. Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.