OÜ Kuldaer hagi OÜ Kirderand vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
572 783 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. mai 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kirderand apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. oktoober 2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) - OÜ Kirderand (registrikood 10846850), esindaja Marko Tiirik Vastustaja (kostja) - OÜ Kuldaer (registrikood 10032685) esindaja Andres Kuusk Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 12. mai 2009 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Kirderand kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
OÜ Kuldaer esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Kirderand vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Hagiavalduse kohaselt kuulub OÜ-le Kuldaer laev MSTB AER. 18.12.2006 sisenes MSTB AER OÜ Kirderand remondibaasi, eesmärgiga teostada laevakere defekteerimine selle edaspidise remondimahu määramiseks ja merekõlblikkuse tagamiseks. MSTB AER defekteerimine teostati Harbort LTD poolt. Defekteerimise kohta koostati 21.12.2006 laeva korpuse defekteerimise aruanne nr H-M-4/2006. Kuna laeva defekteerimine toimus OÜ Kirderand töökojas, esitas OÜ Kirderand ettepaneku laeva remondiks. Hageja palus esitada hinnapakkumine ning osaleda korraldatavas vähempakkumises laeva MSTB AER remondiks vastavalt Harbort LTD poolt koostatud laeva korpuse 21.12.2006 defekteerimise aruandele nr H-M-4/2006. 15.01.2007 esitas OÜ Kirderand hagejale lepingu projekti. Lepingu projekti lisas nr 1 oli toodud teostatavate tööde nimekiri koos hindadega. Hageja tagastas projekti ning selgitas kostjale, et tema poolt esitatud lepinguprojekt on ennatlik, kuna tegemist on vähempakkumise konkursiga ning enne, kui ei ole esitanud pakkumisi teised pakkujad, ei ole võimalik asuda seisukohale parima pakkumise osas ja seega ei anta nõustumust lepingu sõlmimiseks ja tööde teostamiseks. Lepingu tagastamisel selgus, et OÜ Kirderand poolt on ilma OÜ-ga Kuldaer kooskõlastamata alustatud laeva remonditöödega. Hageja palus koheselt kõik tööd peatada. Veebruaris 2007. a esitas OÜ Kirderand arve nr 33 summas 8779.20 krooni ja arve nr 39 summas 69901.84 krooni ning 06.02.2007 akti. Hageja tagastas nimetatud arved ja akti, kuna 31.01.2007 arvest nr 33 ei selgu arve esitamise asjaolud. OÜ Kuldaer ei kasutanud kostja poolt osutatavaid sadamateenuseid ja samuti ei ole utiliseerinud kostja prügi. 06.02.2007 arves nr 39 toodud remonditööde maksumus on kooskõlastamata ja hindade osas ei eksisteeri OÜ Kuldaer ja OÜ Kirderand vahelisi kokkuleppeid. Hageja otsustas toimetada laeva remonditööde teostamiseks vähepakkumise võitnud ettevõttesse AS Remeksi Keskus. 20.03.2007 esitas OÜ Kuldaer kirjaliku teate OÜ-le Kirderand, et on sõlminud lepingu kolmanda osapoolega laeva remondiks, mistõttu soovib transportida laeva vette laskmata 24.03.2007 kolmanda osapoole remondibaasi. OÜ Kirderand esindaja nõudis esitatud arvete tasumist ja teavitas, et arvete mittetasumisel ei lase ta transportida laeva remondiettevõttesse.
2.OÜ Kirderand märgib oma vastuses, et ta on tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 lg 1 oma kohustused täitnud vastavalt kokkuleppele. OÜ Kuldaer tegi kostjale 11.01.2007
avalduse, milles palus teha laevale remonditöid. Laev ei ole omaniku valdusest välja läinud omaniku tahte vastaselt. Kostja on hageja omandit heauskselt vallanud ning teinud kulutusi asja väärtuse suurendamiseks. Kostjal on õigus nõuda laevale tehtud kulutuste hüvitamist ja seega võib ta keelduda asja väljaandmisest seni, kuni tema kulutused hüvitatakse. Seisuga 01.11.2007 on hageja võlg kostja ees 197 320.69 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12. mai 2009 otsusega OÜ Kuldaer hagi ning nõudis OÜ Kirderand valdusest välja hageja valdusesse laeva MSTB AER EK-9906 ja kohustas OÜ-t Kirderand andma üle laeva MSTB AER EK-9906 OÜ-le Kuldaer ning kohustas kostjat üle andma laevale MSTB AER EK-9906 tehtud muudatuste kohta dokumentaalsed tõendid. Otsuse põhjenduste kohaselt on laevakinnistusraamatu andmete kohaselt laeva MSTB AER EK-9906 omanikuks OÜ Kuldaer. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja lg 2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tulenevalt AÕS §-st 32 on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Laev on OÜ Kirderand valduses. Vastavalt AÕS § 34 lg-le 1 on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Lähtuvalt AÕS § 82 lg-st 1 peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja ja vastavalt AÕS § 83 lg-le 1 valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Omanikul on õigus nõuda, et tema asja ei kasutataks, käsutataks ega vallataks ilma tema loata. Hageja tõendas, et kostja valdab temale kuuluvat asja. Kostja arvab ekslikult, et kuna tal on õigus nõuda laevale tehtud kulutuste hüvitamist, siis võib ta keelduda asja väljaandmisest seni, kuni tema kulutused hüvitatakse. Kostja ei tõendanud, et tal on õigus asja vallata. Kostja valdus on ebaseaduslik, kuna ei põhine õiguslikul alusel. Hageja on laeva MSTB AER EK-9906 omanik ning kostja valdab laeva ebaseaduslikult. Kostja esitas kohtule taotluse kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kumbki pool ei esitanud kohtule ettepanekut otsuse täitmise viisi ja korra kohta. Samuti ei esitanud pooled ka oma seisukohti otsuse täitmise viisi võimalustest. Sellest tulenevalt jätab kohus kostja taotluse otsuse täitmise viisi ja korra kohta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
4.OÜ Kirderand esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2009 otsuse ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub apellant rahuldada taotluse otsuse viisi ja korra kindlaksmääramiseks ning mõista hagejalt välja riigilõiv summas 23 250 krooni riigituludesse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tulenevalt Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 3 lg-st 1 peavad laeval olema rahvusvaheliste konventsioonide ja meresõiduohutuse seadusega ettenähtud meresõiduohutust tõendavad originaaldokumendid, ilma milleta apellant ei saa laeva tagasi veeteele kuivalt maalt lasta. Laeval puudub meresõiduohutust tõendav tunnistus. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on Veeteede Ameti väljastatud dokumendid, mis tõendavad, et Veeteede Amet on teinud laeva tehnilise ülevaatuse MSOS § 13 lg 4 kohaselt ja laev on tunnistatud nimetatud seaduse kohaselt merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks. Veeteede Amet on teatanud, et antud juhul lõppes merekõlblikkuse
tunnistuse igaaastane kinnitus 01.01.2007. MSOS § 18 lg 2 p 2 järgi on peale seda kuupäeva merekõlblikkuse tunnistus kehtetu ja laeva ekspluateerimine keelatud. Kohus on teinud otsuse hageja kasuks, kuid kohtuotsust täita ei saa, kuna laeval puudub meresõiduohutust tõendav tunnistus. Kohtuotsusega ei saa tekitada olukorda, kus apellandile võib järgneda vastutus MSOS § 80 ja § 9425 järgi. Vastavalt MSOS §-le 6 peetakse laeval vahiteenistuse logiraamatut, masinaraamatut ja raadiopäevaraamatut. Laeva ohutuse ja turvalisuse tagamiseks kuivale maale tõstmisel ja seismisel peab laeval olema korraldatud vahiteenistus. Laeva vahiteenistust laeval korraldab laeva kapten. Kui laev on ekspluatatsioonist välja viidud, peab kapten kooskõlastama laeval vahiteenistuse sadamakapteniga. Vastavalt logiraamatu ja masinapäevaraamatu pidamise korra §-le 2 laeva logiraamat on dokument, milles on kajastatud kogu laeval toimuv tegevus. Apellant taotleb kohtupoolset abi laeva logiraamatu ja masinapäevaraamatu väljanõudmiseks vastustajalt. Sellega soovib apellant tõendada, et laev ei olnud juba 18.12.2006 meresõiduks ja sisevetes sõidukõlblik ja ei vastanud Meresõiduohutuse seaduse nõuetele. 18.12.2006 sisenes MSTB AER mööda veeteed remondi teostamiseks ja oli pärast hagejalt 11.01.2007 avalduse saamist tõstetud kuivale maale. 21.12.2006 defekteerimise aruannet nr H-M-4/2006 kostjale ja kohtule esitatud ei ole. Koheselt pärast laeva kuivale maale tõstmist esitati vastustajale leping 15.01.2007 koos lisaga ning 17.01.2007 tegi vastustaja esindaja kirjaliku märke töömahu nõusolekutest p-de 1, 2, 3, 4 ja 11 kohta. Seega on nii 11.01.2007 kui ka 17.01.2007 nõusolekuga tõendatud, et vastustaja ja apellandi vahel on alates 11.01.2007 lepingulised suhted. Apellant on tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 oma kohustused täitnud vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 76 lg 2 ja lg 3 alusel lähtunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kuna OÜ Kuldaer direktor O. Š. tegi kostjale 11.01.2007 avalduse, milles palus teha MSTB AER EK 9606 remonditöid, põhineb valdus õiguslikul alusel ja valdaja ei pea asja välja andma. Laev ei ole omaniku valdusest välja läinud omaniku tahte vastaselt. Apellant on vastustaja omandit heauskselt vallanud ning teinud kulutusi asja väärtuse suurendamiseks. Apellant leiab, et tal on õigus nõuda laevale tehtud kulutuste hüvitamist ning ta võib keelduda asja väljaandmisest seni, kuna tema kulutused hüvitatakse (AÕS § 85 lg 3 ja § 25). OÜ Kirderand poolt saadetud kirjad ja arved tõendavad, et apellant on 11. 01.2007 tehingu tulemusena remontinud laeva MSTB AER. Seisuga 01.11.2007 on vastustaja võlg apellandi ees kokku 197 320.69 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 on apellandil õigus nõuda vastustaja kohustuste täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja viivist. Vastustaja, kui asja omanik, on teostatud tööde läbi rikastunud summas 197 320.69 krooni.
5.OÜ Kuldaer vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt apellandi viited MSOS sätetele ei ole kohased ja on suunatud laeva kinnihoidmisele apellandi remondibaasis. Kui laev sisenes OÜ Kirderand remondibaasi, oli laeval olemas vajalik dokumentatsioon ja ka kehtiv meresõidu ohutuse tunnistus. Remondibaasi saabumise eesmärgiks oli vajadus teostada laevakere defekteerimine selle edaspidise remondimahu määramiseks ja merekõlblikkuse tagamiseks. Hageja poolt on esitatud merekõlblikkuse tunnistus ja laeva mõõtekiri. OÜ Kuldaer soovis 24.03.2007 transportida laeva autotranspordiga lähimasse litsentseeritud remondibaasi. Nimetatud tegevus tõkestati OÜ Kirderand poolt. Nagu selgub, ei ole OÜ-le Kirderand väljastatud MSOS §-s 7 märgitud tunnustamisele kuuluvatel tegevusaladel tegutsemiseks vajalikku tunnustamisotsust, mistõttu viimane ei tohtinud osutada laevakere remonttöid. OÜ Kirderand on apellatsioonkaebuses võtnud enesele rolli esineda sadamana, kes vastavalt MSOS § 30 lg-le 5 omab õigust korraldada ekspluatatsioonist välja viidud laeval
vahiteenistust. Vastavalt Eesti Vabariigi sadamaregistri andmetele ei ole OÜ Kirderand ühegi sadama omanik ega ka operaator, mistõttu tal puuduvad sadamale ainuomased õigused ja kohustused.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohtu istungil loobus apellant apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise kohta ja sellest tulenevalt ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust läbi ei vaata. Apellatsioonkaebusest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, kas maakohus on rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis toovad kaasa asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks, ning kas on alust hagejalt riigilõivu 23 250 krooni väljamõistmiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõigile esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
8.Pooltel ei ole vaidlust selles, et laeva MSTB AER EK-9906 omanik on laevakinnistusraamatu (I kd, t.l 164, laevakinnistusraamatust nähtuvalt AER-199FJ35) kohaselt hageja ja kostja valdab vaidlusalust laeva. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on õigus hagejale kuuluvat laeva kinni pidada või mitte. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal puudub seadusest tulenev õigus hageja laeva kinni pidada ning kostja tuginemine AÕS § 85 lg-le 3 ja §-le 25 ei ole asjakohane. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostja valdus on ebaseaduslik, kuna ei põhine õiguslikul alusel. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul kui kohus oleks tuvastanud, et poolte vahel oleks sõlmitud töövõtuleping laeva remonditööde tegemiseks, saanuks kostja VÕS § 654 lg 3 alusel üksnes nõuda laevahüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale laevale, mitte aga laeva kinni pidada. Apellandi apellatsioonkaebuses esitatud viited MSOS sätetele ei ole asjakohased ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
9.Kuivõrd hagi rahuldati ja hageja oli tasunud riigilõivu vähem, siis mõistis maakohus TsMS § 179 lg 1 alusel põhjendatult kostjalt riigituludesse välja 23 250 krooni. Apellandi taotlus mõista hagejalt välja riigilõiv 23 250 krooni, ei ole põhjendatud.
10.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.