Viktor Mihhejevi hagi AS Repo Vabrikud vastu töövaidluses 11 501.20 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. veebruari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Repo Vabrikud apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): AS Repo 10186193), esindaja Jaanus Silm
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Vabrikud
(registrikood:
Vastustaja (hageja): Viktor Mihhejev Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu 18. veebruari 2010 otsus muutmata.
Viru
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AS Repo Vabrikud kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei
ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Viktor Mihhejev esitas hagi AS Repo Vabrikud vastu maksmata jäänud palga ja preemia väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas V. Mihhejev AS-s Repo Vabrikud tooraine ettevalmistusjaoskonnas operaator-traktoristina. 27.09.2002 sõlmisid pooled töölepingu nr 24, millist muudeti mitu korda. 29.01.2008 töölepingu muudatuse kohaselt makstakse töötajale preemiat alates 01.01.2008 vastavalt 16.01.2008 käskkirjale nr 9. 09.02.2009 tegi tööandja hagejale ettepaneku töötingimuste muutmiseks (osaline tööaeg), millega töötaja ei nõustunud. 20.02.2009 esitas tööandja töötajale töölepingu lõpetamise teatise, mille järgi tööleping lõpetatakse 20.05.2009 seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel. 20.05.2009 lõpetati tööleping V. Mihhejeviga TLS § 86 p 3 alusel. 2009. aasta jaanuaris arvestati hagejale palka 9245 krooni (sh preemiat 2603 krooni), veebruaris 8267 krooni (sh preemiat 2903 krooni), märtsis 8008 krooni (sh preemia 1672 krooni), aprillis 6048, mais arvestati palka ja hüvitisi kokku 14387 krooni. 22.06.2009 esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista kostjalt keskmine palk osalise tööaja eest ja välja teenitud preemia märtsi, aprilli ja mai kuu eest ning keskmine palk lõpparve maksmisega viivitamise eest. Töövaidluskomisjoni 17.08.2009 otsusega rahuldati V. Mihhejevi avaldus osaliselt. Rahuldamata jäeti keskmise palga ja preemia väljamaksmise nõuded, rahuldati lõpparve kinnipidamise eest ühe päeva keskmise palga osas summas 435.14 krooni. V. Mihhejev ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas hagi kohtusse. Hagi aluseks on samad nõuded, mis olid vaidluse esemeks töövaidluskomisjonis. Hageja arvates kehtestas kostja jaanuaris ja veebruaris osalise tööaja hageja ja tööinspektori nõusolekuta. Töölepingu kohaselt tuli maksta preemiat 16.01.2008 käskkirja nr 9 alusel, kuid pärast koondamisteate saamist lõpetati hagejale preemia maksmine, välja maksmata on jäänud preemia märtsi, aprilli ja mai kuu eest. Preemia maksmise käskkiri sätestab, et preemia maksmisel arvestatakse summaarseid töötunde ning kuni märtsini 2009 tööandja vastavalt ka arvestas. Veebruaris 2009 arvestati ja maksti preemiat kõikide töötundide pealt täies ulatuses, hiljem samasuguse töö eest hagejale preemiat enam ei arvestatud, kuigi teistele töötajatele maksti preemia välja.
2.AS Repo Vabrikud vaidles hagiavaldusele vastu.
Vastuse kohaselt ei ole kostja kehtestanud hagejale viimase nõusolekuta osalist tööaega ega rikkunud enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 68 lg 6 nõudeid.
Vaidlusalasel perioodil töötasid teised sarnast tööd tegevad töötajad kostja juures tellimuste vähenemise tõttu kokkuleppe alusel osalise tööajaga ja vähendatud töötasuga, mistõttu sai hagejale osaks teistest soodsam kohtlemine. Hageja suhtes ei kehtestatud osalist tööaega, kuna tema oli selle vastu ja tema töötas normtundide alusel. Need tunnid, millal kostjal puudus võimalus hagejale tööd anda, kujutavad endast tööseisakut. Kostja maksis hagejale kõikide tööaja normtundide eest vastavalt töölepingule ja seadusele. Tööseisaku aja eest ei ole kostja kohustatud maksma keskmist palka. Kostja ei ole rikkunud oma kohustusi hageja ees preemia tasumise osas. Preemia mittemaksmine oli tingitud vähenenud töökoormusest ja tööülesannete jaotamisest. Seoses töömahtude vähenemisega ja raiemasina seisakutega alates 2009. a algusest oleks nimetatud korra alusel arvestatud preemia puudunud üldse. Kostja on selgitanud hagejale, et täistööajaga töötamisel ja 60 % tootmismahu juures ta preemiat saama ei hakka. Premeerimise korra (16.01.2008. a käskkiri nr 9) järgi preemia väljamaksmine ja arvestamine töötajale toimub ainult siis ja nende töötundide eest, kui töötaja osaleb ümarpuidu raiumisel ning kui töötaja ei tee raiumisega seotud töid, siis makstakse ainult põhipalka. Seoses ettevõtte üleminekuga osalisele tööajale ja vajadusega garanteerida kõigile jaoskonna töötajatele 60 % töömaht, ei olnud võimalik hagejat rakendada raiemasina teenindamisega seotud töödel. Hageja töötunnid raiumisega seonduvalt olid märtsis 66 tundi, selle eest tasuti ka preemiat, aprillis ja mais hageja raiumisprotsessis ei osalenud, mistõttu ka preemiat ei makstud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 18. veebruari 2010 otsusega hagi osaliselt ning mõistis AS-lt Repo Vabrikud Viktor Mihhejevi kasuks välja saamata jäänud preemia 2009. a märtsikuu eest 2797.20 krooni, aprillikuu eest 5376 ja maikuu eest 3328 krooni, kokku 11 501.20 krooni. Kohus leidis, et hageja nõue 2009. jaanuaris vähem makstud 382.56 krooni ja 2009. veebruaris vähem makstud 565.20 krooni väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Ei ole tõendatud, et tööandja rakendas töötaja suhtes viimase nõusolekuta osalist tööaega. Seega ei ole asjakohane viide TLS § 68 lg-le 6, mis sätestas tööandja kohustuse maksta töötajale hüvitust saamata jäänud palga ulatuses juhul, kui tööandja rakendab osalist tööaega või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta. Hageja suhtes kohaldati täistööajaga graafikut, kuna ta ei soovinud osalise tööaja rakendamist, mistõttu kostja pakkus sellises ulatuses tööd nagu tootmine võimaldas ning vahe hüvitati kokkulepitud palgamäära järgi. Seega oli kostja kohustatud hüvitama saamata jäänud palga ulatuses, mis on kindlaks määratud töölepingus. Töölepingu kohaselt on hageja töötasu suuruseks 36 krooni tund. Kostja on hagejale normtundidest puudujääva osa maksnud kokkulepitud tunnitasu ulatuses, mistõttu hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Preemia arvestamine ja maksmine oli kostja ettevõttes reguleeritud käskkirjaga nr 9. Töölepingu kohaselt (p IV.3) makstakse töötajale preemiat vastavalt käskkirjale nr 9. Käskkirjast nr 9 tuleneb, et preemiat arvestatakse kord kuus kuu tootmistulemuste alusel ja makstakse välja koos põhipalgaga oma töökohustusi arvestuskuul eeskujulikult täitnud töötajale. Preemia arvutatakse iga töötatud tunni kohta erinevates töölõikudes tooraine ettevalmistusjaoskonnas eraldi valemi
alusel. Kohus jõudis järeldusele, et preemiat arvestatakse tooraine ettevalmistusjaoskonnas küll arvestuskuul raieliinil toodetud koguse järgi, kuid preemiat arvestatakse kõikidele tooraine ettevalmistusjaoskonnas töötavatele isikutele, preemia vähendamise aluseks on töödistsipliini rikkumine, mistõttu kohus leiab, et preemia ei ole seotud vahetult nn raiemasina teenindamisega seotud tööoperatsioonide täitmisega. Seega ei sõltunud preemia maksmine tööandja ühepoolsest otsusest. Pooled ei vaidle selle üle, et 2008. a ja 2009. a jaanuaris ja veebruaris maksti hagejale preemiat sõltuvalt kalendrikuus töötatud töötundide arvust. 2009. a veebruaris on hageja täitnud ka teisi tööülesandeid kui raiemasina teenindamine. Seega ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et preemia arvestamise aluseks oli vastavalt pooltevahelisele praktikale ja arusaamale töötaja poolt hakkemasina teenindamiseks töötatud töötunnid ning selline oli tava. Asja materjalidest ei tulene, et tööandja ja töötaja leppisid 2009. a kokku teistsuguses palga maksmises, samuti seda, et tööandja muutis palgakorraldust või poolte vahel oli kokkuleppe, et tööandja loobub kohustusest maksta preemiat töölepingus sätestatud kokkuleppe alusel. Töölepingu p 2 kohaselt asub töötaja tööle tooraine ettevalmistusjaoskonna operaator-traktoristi ametikohale, töötaja tööülesanded on ära toodud ametijuhendis. Töölepingu 10.01.2007 muudatuste kohaselt asub töötaja tööle tooraine ettevalmistusjaoskonna laadurijuhi ametikohale. V. Mihhejevi tööde väljavõttest tooraine ettevalmistusjaoskonna meistrite žurnaalist nähtub, et hageja täitis tööülesandeid, millised on ette nähtud tema ametijuhendiga. Tunnistaja L. Sanko ütlustest tuleneb, et vajaduse korral pidi hageja töötama ka laastuplatsil, märtsis metsamaterjali veoga ning aprillis-mais puidu ümberveoga (sisetransport) ja territooriumi koristustöödega. Seega jõudis kohus järeldusele, et hageja nõue väljamaksmata preemia osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AS Repo Vabrikud esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. veebruari 2010 otsuse tühistamist osas, millega rahuldati Viktor Mihhejevi hagi AS Repo Vabrikud vastu ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtuotsusest võimalik välja lugeda, millistele asjaoludele on kohus rajanud hagi rahuldamise just sellistes summades, nagu on otsuses märgitud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal kujuneks preemia just sellises suuruses nagu on esitatud hagis; 2) eeldab preemia arvestamine tööandja poolt 16.01.2008 välja antud käskkirjas nr 9 sätestatud põhimõtete rakendamist. Maakohus on nimetatud põhimõtted jätnud täies ulatuses tähelepanuta ning otsusega väljamõistetud preemia ei tugine preemia arvestamise aluseks olevatele algandmetele. Juhul, kui jagada maakohtu ja hageja seisukohta saada preemiat kõigi kostja juures töötatud töötundide eest olenemata täidetud töökohustustest, ei ole vastustajal õigust saada preemiat, kuna seoses tootmismahtude vähenemisega oli hakkemasina tootlikus sedavõrd madal, et hageja preemia, mis on arvutatud vastavalt käskkirjale nr 9, kujuneks negatiivseks. Kusjuures preemia maksmise mõte ja eesmärk on tagada võimalikult suur tootlikus ning preemiat saavad töötajad alates teatud tootlikkusest. Vaidlusalusel kuudel oli tootlikus niivõrd madal, et preemia ei kuulunud maksmisele; 3) ei ole hageja nõuded preemia osas tõendatud ja vastav arvestus ei ole kontrollitav. Kohus, rahuldades hageja nõude, ei ole selle tõendatust hinnanud ja apellandi vastuväiteid arvestanud.
5.Viktor Mihhejev vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt on kohtule esitatud ebaõiged dokumendid preemiate arvestamise kohta, kuna menetluse käigus muudeti preemiate arvestamist reguleerivaid dokumente. Tunnistaja L. Sanko tööde žurnaalis tehtud kannetest nähtub, et 02.03.2009 töötas kostja puude etteandjana raiemasinal, kuid töögraafiku kohaselt raiemasina operaatorid sel päeval tööle ei väljunud. Järelikult raiemasin ja hageja ei saanud teha ülalmärgitud tööd.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on maakohtu otsus vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-lt Repo Vabrikud Viktor Mihhejevilt kasuks välja saamata jäänud preemia kokku 11 501.20 krooni ning sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
18.veebruari 2010 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi 2009. a märtsikuu, aprillikuu ja maikuu eest saamata jäänud preemia väljamõistmise osas.
8.Maakohus on hagejale saamata jäänud preemia väljamõistmisel lähtunud hageja töölepingust ja kostja 16.01.2008 käskkirjast nr 9 (t.l 19-21) ning apellatsioonkaebuse vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Käskkirjast nr 9 (ka selle p 2.2) ei tulene, et preemiat arvestatakse ainult nende töötundide eest, mil hageja teenindas puidu hakke masinat. Maakohus on siinjuures õigesti viidanud hageja töögraafikule ajavahemikus 21.02-27.02.2009 (t.l 22), millest nähtuvalt täitis hageja 2009. a veebruaris ka teisi tööülesandeid ning sel perioodil arvestati talle preemiat. Käskkirja nr 9 p-st 2.2 tuleneb, et preemia arvestamise aluseks on arvestuskuul raieliinil toodetud hakke kogus. Samas ei ole apellant tõendanud, kui suur oli vaidlusalusel perioodil toodetud hakke kogus ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud arvestus, et isegi juhul, kui hagejal olnuks vaidlusalusel perioodil õigus preemiale, ei oleks võimalik talle preemiat maksta, kuna arvestatud preemia oleks negatiivne. Samas ei ole apellant põhjendanud, millise valemi (juhul, kui käskkirja nr p 2.2 ei olnud kohaldatav) alusel arvestas ta hagejale preemiat 2009. a märtsikuu eest. Maakohtu istungil on apellant kinnitanud, et teistele töötajatele preemiat siiski maksti (t.l 53). Eelnev kinnitab, et hagejale vaidlusalusel perioodil preemia mittemaksmine tulenes apellandi ühepoolsest otsusest, mitte käskkirjaga nr 9 kehtestatud korrast. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kohtuotsusest ei selgu väljamõistetud preemia arvestamise aluseks olevad asjaolud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas nõude saamata jäänud preemia väljamõistmiseks 2009. a märtsikuu (osaliselt), aprillikuu ja maikuu (kuni töölepingu lõpetamiseni) eest esmalt töövaidluskomisjonile ja hiljem kohtusse. Kui apellant (kostjana) leidis, et hageja arvestused on ebaõiged, oli tal võimalus esitada
õiged preemia arvestused. Kuna apellant seda ei teinud, siis ei ole asjakohane apellandi väide apellatsioonimenetluses, et talle ei ole arusaadav hageja esitatud preemia arvestus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja preemia arvestus on jälgitav, kui võtta aluseks apellandi esitatud (t.l 58) laadurijuhile N arvestatud preemiat samal perioodil.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel AS Repo Vabrikud kanda.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.