V. M.i (M.) hagi AS Repo Vabrikud vastu töövaidluses
Kohtuistungi toimumise aeg
02. veebruar 2010. a
Menetlusosalised
Hageja:
V. M. (IK xxx; elukohtxxx)
Kostja:
AS Repo Vabrikud (RK 10186193; asukoht: Maidla tee 7, 43299 Püssi, Ida-Virumaa)
Kostja esindaja:
Jaanus Silm, volikirja alusel
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AS-lt Repo Vabrikud V. M.i kasuks saamata jäänud preemia 2009. a märtsikuu eest 2 797 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend seitse) krooni 20 senti, aprillikuu eest 5 376 (viis tuhat kolmsada seitsekümmend kuus) krooni ja maikuu eest 3 328 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni, kokku 11 501 (üksteist tuhat viissada üks) krooni 20 senti.
3.Jätta rahuldamata hagi osaliselt 2009. aasta jaanuarikuu saamata jäänud töötasu osas 382,56 krooni ja veebruarikuu töötasu osas 565,20 krooni, kokku summas 947,76 krooni.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Asjaolud
1.V. M. töötas AS-s Repo Vabrikud tooraine ettevalmistusjaoskonnas operaatortraktoristina. Poolte vahel oli 27.09.2002. a sõlmitud tööleping nr 24, mille kohaselt töötaja asub tööle 01.10.2002. a, tööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, töötasu on 18 krooni tunnis, tunnitasu sisse on arvestatud lisatasu õhtu- ja töötundide eest. 06.01.2006. a sõlmisid pooled töölepingu uutel tingimustel: töötaja asub tööle täieliku tööajaga summeeritud tööaja arvestuse alusel, arvestusperioodiga 3 kuud; töötaja tööaeg määratakse kindlaks tööandja poolt koostatud tööajakava alusel; töötaja põhipalk on 3 000 krooni kuus; sõltuvalt töötulemustest võib tööandja maksta töötajale lisatasu järgmistel tingimustel: lisatasu 20% õhtustel ja öistel tundidel töötatud aja eest, 8% tervistkahjustavate töötingimuste eest, ülejäänud lisatasud vastavalt saepuru kuivatusseadme töölistele kehtestatud lisatasude arvestamise korrale. 01.10.2006. a muutsid pooled töölepingut alates 01.10.2006. a: töötajale makstakse põhipalka 30 krooni tunnis, mida on poolte kokkuleppel suurendatud ja mis sisaldab 20% lisatasu õhtustel ja öistel tundidel töötatud aja eest; töötajale makstakse preemiat vastavalt juhataja käskkirjale nr 185 28.09.2006. a. 10.01.2007. a muutsid pooled töölepingut alates 10.01.2007. a: töötajale makstakse põhipalka 35 krooni tunnis, mida on poolte kokkuleppel suurendatud ja mis sisaldab 20% lisatasu õhtustel ja öistel tundidel töötatud aja eest; töötajale makstakse preemiat vastavalt juhataja käskkirjale nr 185 28.09.2006. a, lisatasud makstakse vastavalt kehtivale seadusandlusele, muid lisatasusid ei ole. 01.03.2007. a muutsid pooled töölepingut alates 01.03.2007. a: töötajale makstakse preemiat vastavalt juhataja käskkirjale nr 185 28.09.2006. a ja selle muudatusele – kk nr 14 31.01.2007. a, lisatasud makstakse vastavalt kehtivale seadusandlusele, muid lisatasusid ei ole. 29.01.2008. a muutsid pooled töölepingut alates 01.01.2008. a: töötajale makstakse põhipalka 36 krooni tunnis, mida on poolte kokkuleppel suurendatud ja mis sisaldab 20% lisatasu õhtustel ja öistel tundidel töötatud aja eest; töötajale makstakse preemiat vastavalt käskkirjale nr 9 16.01.2008. a, alates 01.01.2008. a lisapuhkuse päevi töötajale ei võimaldata.
2.20.02.2009. a esitas tööandja töötajale töölepingu lõpetamise teatise, mille järgi tööleping töötajaga lõpetatakse 20. mail 2009. a seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel seoses töömahu vähenemisega ning töötajale makstakse hüvitust kolme kuu keskmise palga ulatuses, hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest ja väljateenitud töötasu. 20.05.2009. a lõpetati tööleping V. M.iga TLS § 86 p 3 alusel.
3.2009. aasta jaanuaris arvestati V. M.ile palka 9 245 krooni: graafikujärgne tunnitasu (130 tundi) 4 680 krooni, preemia 2 603 krooni, palk keskmiseni (kuupalgalisa) (12 tundi) 432 krooni, puhkusetasu tükitöölisele (4 päeva) 1 530 krooni. 2009. aasta veebruaris arvestati V. M.ile palka 8 267 krooni: graafikujärgne tunnitasu (131 tundi) 2 903 krooni, preemia 2 603 krooni, palk keskmiseni (kuupalgalisa) (18 tundi) 648 krooni. 2009. aasta märtsis arvestati V. M.ile palka 8 008 krooni: graafikujärgne tunnitasu (176 tundi) 6 336 krooni, preemia 1 672 krooni. 2009. aasta aprillis arvestati V. M.ile palka 6 048 krooni: graafikujärgne tunnitasu (168 tundi). 2009. aasta mais arvestati V. M.ile palka ja hüvitisi 14 387 krooni: graafikujärgne tunnitasu (104 tundi), koondamishüvitis 3 000 krooni, puhkuse kompensatsioon (25 päeva) 7 643 krooni.
II Hagile eelnenud menetlus töövaidluskomisjonis
4.V. M. esitas 22.06.2009. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles tööandjalt, AS Repo Vabrikud välja maksmata palka 2009. a jaanuarikuu 12 töötunni eest 382,56 krooni, 2009. aasta veebruarikuu 18 töötunni eest 565,20 krooni. Jaanuaris ja veebruaris kehtestas tööandja osalise tööaja avaldaja ja tööinspektori nõusolekuta, palga arvestamine on palgalehtedel näidatud keskmise töötasuna (tööseisaku ajal), kuigi maksti tariifi järgi. Töölepingu kohaselt tuli maksta preemiat 16.01.2008. a käskkirja nr 9 järgi, kuid pärast koondamisteate saamist lõpetati avaldajale preemia maksmine, välja maksmata on 2009. aasta märtsikuu preemia 2 797,20 krooni (111 töötundi, töötunni maksumus 25,2 krooni), aprillikuu preemia 5 376 krooni (168 töötundi, töötunni maksumus 32 krooni) ja maikuu preemia (104 töötundi, töötunni maksumuse kohta avaldajal andmed puuduvad). Lisaks sellele peab tööandja välja maksma keskmise palga lõpparve maksmisega viivitamise eest (tööleping lõpetati 20.05.2009. a, lõpparve maksti välja 21.05.2009. a).
5.Töövaidluskomisjoni 17.08.2009. a otsusega rahuldati V. M.i avaldus osaliselt. Rahuldamata jäeti keskmise palga ja preemia väljamaksmise nõuded, rahuldati lõpparve kinnipidamise eest ühe päeva keskmise palga osas summas 435,14 krooni.
III Menetlus kohtus
Hagiavaldus
6.V. M. esitas 31.08.2009. a kohtule hagi, kuna ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega. Hageja esitas kohtule samad nõuded, mille üle oli vaidlus töövaidluskomisjonis. Lisaks märkis hageja, et preemia maksmise käskkiri sätestab üheselt, et preemia maksmisel
arvestatakse summaarseid töötunde ning kuni 2009. aasta märtsikuuni tööandja vastavalt ka arvestas. Märtsis, aprillis ja mais tegi hageja sedasama tööd mida varemgi, vastavalt ametijuhendile tegeles metsamaterjali veoga laost raiemasinani, samuti andis metsamaterjali raiemasinale ette. Veebruarikuus 2009. a arvestati ja maksti preemiat kõikide töötundide pealt täies ulatuses, hiljem samasuguse töö eest preemiat enam ei arvestatud hagejale, kuigi teistele töötajatele maksti preemia välja. Samuti on hagejal õigus nõuda keskmist palka osaliselt kehtestatud tööaja eest 2009. aasta jaanuaris ja veebruaris. Tööseisakut PalS § 20 lg 2 tähenduses ei olnud – hagejale kehtestati tema nõusolekuta osaline tööaeg.
Kostja vastus
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kirjalikus vastuses hagile (tl 39-42) esitas kostja järgmised vastuväited:
7.1.Kostja ei ole kehtestanud hagejale viimase nõusolekuta osalist tööaega ega rikkunud enne 01.07.2009. a kehtinud TLS § 68 lg 6 nõudeid. Osalist tööaega ei kehtestatud, kuna kostja oli sellele vastu. Vaidlusalasel perioodil töötasid teised sarnast tööd tegevad töötajad kostja juures kokkuleppe alusel osalise tööajaga ja vähendatud töötasuga (seoses tellimuste vähenemisest tingitud töömahu vähenemisega), mistõttu sai hagejale osaks teistest soodsam kohtlemine. Hageja suhtes ei kehtestatud osalist tööaega, vaid normtunnid, mil kostjal puudus võimalus hagejale tööd anda, kujutavad endast tööseisakut. Kostja maksis hagejale kõikide tööaja normtundide eest vastavalt töölepingule ja seadusele. Jaanuaris oli riiklik normtundide arv 168 tundi, hageja normtundide arv vähenes hageja puhkusel viibimise tõttu, seega oli hageja normtundide arv 144 tundi, hageja töötas 130 tundi, 14 tunni eest (- 2 tundi, tööle hilinemine) maksti hagejale töölepingus kokku lepitud palka (jaanuaris kokku 142 töötunni eest). Veebruaris oli riiklik normtundide arv 149 tundi, hageja graafikujärgne töötundide arv 131 tundi, hagejale maksti juurde 18 tunni eest (veebruaris kokku 149 töötunni eest). Seoses uue palgaarvestusprogrammi käivitamisega ettevõttes 2009. aasta jaanuaris on palgateatisel keskmise töötasu all mõeldud tegelikult palga arvestamise aluseks olevate töötundide arv täisnormini ehk tunnid, mille eest kostja maksis juurdemakse PalS § 2 lg 5 mõttes. Hagejale arvestati palka 36 krooni tund PalS § 20 lg 2 alusel. Tööseisaku aja eest ei ole tööandja kohustatud maksma keskmist palka.
7.2.Kostja ei ole rikkunud oma kohustusi hageja ees preemia tasumise osas. Preemia mittemaksmine oli tingitud tooraineettevalmistusjaoskonna vähenenud töökoormusest ja tööülesannete jaotamisest, mis omakorda sõltusid ettevõtte tellimuste olukorrast. Seoses töömahtude vähenemisega ja raiemasina seisakutega alates 2009. aasta algusest oleks nimetatud korra alusel arvestatud preemia puudunud üldse. Kostja on selgitanud hagejale, et täistööajaga töötamisel ja 60% tootmismahu juures ta preemiat saama ei hakka. Kuna kokkulepet poolte vahel osalise tööaja (60%) kehtestamiseks ei saavutatud, jätkas hageja tööd täistööajaga. Premeerimise korra (16.01.2008. a käskkiri nr 9) järgi preemia väljamaksmine ja arvestamine töötajale toimub ainult siis ja nende töötundide eest, kui töötaja osaleb ümarpuidu raiumisel ning kui töötaja ei tee raiumisega seotud töid, siis makstakse ainult põhipalka (tunnitariifi). Hageja töötas tooraineettevalmistusjaoskonnas laadurijuhina, kelle tööülesanneteks ei olnud mitte ainult osalemine raiemasina teenindamisel (raiumisel), vaid ka muud laaduriga teostatavad tööd. Seoses ettevõtte üleminekuga osalisele tööajale ja vajadusega garanteerida kõigile jaoskonna töötajatele 60% töömaht, ei olnud võimalik hagejat rakendada raiemasina teenindamisega seotud töödel. Nähes ette olukorda,
mil 100% tööajaga töötamisel premeerimisvalem nagunii töötajale preemiat ei oleks võimaldanud, rakendas kostja hagejat töödel, mis ei olnud otseselt seotud raiemasina teenindamisega. Hageja töötunnid raiumisega seonduvalt olid märtsis 66 tundi, selle eest tasuti ka preemiat, aprillis ja mais hageja raiumisprotsessis ei osalenud, mistõttu ka preemiat ei makstud.
Kohtuistung 01.12.2009. a
8.Kohtuistungil hageja selgitas, et sai kostjalt 09.02.2009. a ettepaneku töötingimuste muutmise kohta (osalise tööaja rakendamiseks), millega hageja ei nõustunud. Hagejale öeldi, et sel juhul ta ei saa kuni koondamiseni kätte täit palka. Jaanuaris ja veebruaris maksti preemiat olenevalt töötundide arvust, märtsis maksti preemiat 66 töötunni eest, aprillis ja mais ei makstud preemiat üldse. Preemia arvestati välja puiduhakke koguse pealt.
9.Kostja esindaja selgitas, et preemia arvestati töötajatele, kes tegelesid raiemasina teenindamisega. Kuna hageja aprillis ja mais raiemasinat ei teenindanud, siis ei arvestatud talle ka preemiat. Märtsis teenindas hageja raiemasinat 66 tundi. Hageja oli laadurijuht, sisetranspordi tööde eest preemiat ei arvestatud. Preemiat arvestati brigaadi koosseisus olnud teisele laadurijuhile, hagejale oli vaja leida tööd, sest hageja polnud nõus tööaja vähendamisega ning oli justkui üleliigne. Varem maksti hagejale preemiat samasuguse preemiavalemi alusel, arvesse võeti raiemasina teenindamine laadurijuhina ja hakke kogused. Aprillis ja mais ei vedanud hageja puitu raiemasinani, vaid ühelt platsilt teisele. Hageja ei olnud brigaadi koosseisus, milline teenindas raiemasinat.
10.Kohus kuulas ära tunnistaja L. S. (tl 52).
Kostja täiendav selgitus preemia arvestamise kohta
11.Kostja esitas 15.12.2009. a selgituse preemia arvestamise kohta (tl 56-61), milles märkis, et käskkirja nr 9 16.01.2008. a alusel arvestatakse preemiat summaarse tööaja alusel kuus. Kui arvutada hageja märtsikuu preemiat käskkirja alusel, st võtta aluseks raitud puidu kogus märtsi jooksul ja hageja töötunnid samal perioodil, kujuneb hageja preemia negatiivseks, st allapoole minimaalset normeeritud tööviljakust, millest alates preemiat makstakse (märtsis miinus – 19,77 krooni tunnis). Märtsis rakendas kostja hagejale siiski soodsamat lahendust, arvestades raiemasinal töötatud 66 tunni eest eraldi ja kalkuleeris nende tundide eest preemiat 25,33 krooni tund x 66 tundi, 1 672 krooni. Aprillis ja mais, arvestades hageja töötundide arvu ning seda, et ta raiemasinat ei teenindanud, jäänuks hageja tööviljakus alla normi (55 tm/t), aprillis miinus – 19,59 krooni tund ja mais miinus – 9,04 krooni tund. Teistele laadurijuhtidele (laadurijuht N), kes töötasid koormusega 60% ja osalesid puidu raiumisel tööajanormi ulatuses ja tööviljakusega üle 55 tm/t, arvestati preemiat märtsis ühe töötunni eest 25,33 krooni (96,5 töötundi raiemasinal x 25,33), preemia kokku oli 4 266 krooni, aprillis ühe töötunni eest 32,60 krooni (85,5 töötundi raiemasinal x 32,60), preemia kokku oli 2 787,30 krooni, mais ühe töötunni eest 32,28 krooni (77 töötundi raiemasinal x 32,28 krooni), preemia kokku oli 2 485,55 senti. Kostja väidab, et hagejat koheldi õiglaselt, sest juhul kui hagejat oleks rakendatud kogu töötundide ulatuses raiemasinal, seadnuks see ülejäänud laadurijuhid ebavõrdsesse olukorda – nad oleksid saanud tasu väheste töötundide
eest ning oleks ilma jäänud ka preemiast, kuna raiemasin töötas ligikaudu 160 tundi kuus kahe vahetuse kohta ehk samapalju kui oli hageja tööajanorm. Kostja esitas nn „meistrite žurnaali“, millest nähtub töö, millega hageja tegeles perioodil märts-mai 2009. a (tl 60).
Kohtuistung 02.02.2010. a
12.Kohtuistungil hageja jäi nõude juurde ning täpsustas, et 2009. a maikuus jättis kostja välja maksmata preemia suurusega 3 328 krooni (104 töötundi).
13.Kostja esindaja leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejale on palk välja makstud, premeerimisvalemi kohaselt ei olnud alus hagejale preemiat arvestada ja maksta. Kostja esindaja rõhutas, et preemia arvestamise aluseks oli vastavalt pooltevahelisele praktikale ja arusaamale töötaja poolt hakkemasina teenindamiseks töötatud töötunnid kuna just nimetatud tööst sõltus hakke kogus, mis oli preemia saamise eelduseks. Hageja osales mais ja aprillis, osaliselt märtsis töödega, mis ei olnud seotud hakke tootmisega. Hageja nõue on meelevaldne.
IV Kohtu põhjendused
14.Kohus tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjaolusid ja tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Asja materjalidest tuleneb, et kostja soovis 2009. aasta veebruaris muuta hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi, osaline tööaeg 60%, hageja sellega ei nõustunud. Osalise tööaja kehtestamise vajaduse põhjustas tootmismahu vähenemine seoses vähenenud tellimustega. Veebruari lõpus teatati hagejale koondamisest ning mais hageja koondati. Palga ja preemia maksmist reguleerib poolte vahel sõlmitud tööleping ning preemia arvestamist ja maksmist tööandja poolt kehtestatud kord (16.01.2008. a käskkiri nr 9 „Tooraine ettevalmistusjaoskonna palgasüsteemi muudatus“, tl 19-21). Tööleping viimase muudatuse kohaselt pidi tööandja töötajale maksma: põhipalka 36 krooni tunnis, mida on poolte kokkuleppel suurendatud ja mis sisaldab 20% lisatasu õhtustel ja öistel tundidel töötatud aja eest; preemiat vastavalt käskkirjale nr 9 16.01.2008. a, lisapuhkuse päevi töötajale ei võimaldata (alates 01.01.2008. a).
16.Hageja nõue keskmise palga maksmiseks.
16.1.Kohus leiab, et hageja nõue 2009. a jaanuaris vähem makstud 382,56 krooni ja veebruaris 565,20 krooni, ei ole põhjendatud.
16.2.Tõendamist ei leidnud, et tööandja rakendas töötaja suhtes viimase nõusolekuta osalist tööaega. Seega ei ole asjakohane hageja viide TLS § 68 lg 6, mis sätestas tööandja kohustuse maksta töötajale hüvitust saamata jäänud palga ulatuses juhul, kui tööandja rakendab osalist tööaega või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta.
16.3.Hageja väite kohaselt kohustub tööandja maksma keskmist palka osalise tööaja eest. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud palgalehed. Jaanuarikuu palgalehe kohaselt on kostja tasunud graafikujärgset tunnitasu 130 tunni eest 4 680 krooni; preemiat 2 603 krooni; palk keskmiseni 12 tunni eest 432 krooni puhkusetasu tükitöölisele 4 tunni eest 1 530 krooni. Veebruari kuu eest on hagejale makstud: graafikujärgset töötasu 131 tunni eest 4 716 krooni; palk keskmiseni 18 tunni eest 648 krooni.
16.4.Kostja selgituste kohaselt oli hageja suhtes kohaldatud täistööajaga graafikut, kuna hageja ei soovinud osalise tööaja rakendamist, mistõttu pakkus töötajale sellises ulatuses tööd nagu tootmine võimaldas ning vahe (normtundidest puudujäävad tunnid) hüvitas kokkulepitud palgamäära järgi (36 krooni tund). Hageja tunnistas, et tema suhtes kehtis täistööajagraafik. Poolte selgitustest tuleneb, et tööandja ei suutnud tööd töötajale pakkuda täistööaja ulatuses, kuna tööd normtundide ulatuses pakkuda ei olnud, kuid hüvitati vahe.
16.5.Palgaseaduse (PalS) § 18 lg 2 kohaselt, kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär.
16.6.Seega on kostja kohustatud hüvitama saamata jäänud palga ulatuses, mis on kindlaks määratud töölepingus. Töölepingu kohaselt on hageja töötasu suuruseks 36 krooni tund. Kostja on hagejale normtundidest puudujääva osa maksnud kokkulepitud tunnitasu ulatuses, mistõttu hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
17.Hageja nõue väljamaksmata preemia osas.
17.1.PalS § 2 lg 4 lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. PalS § 4 lg 1 kohaselt töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel.
17.2.Preemia arvestamine ja maksmine oli kostja ettevõttes reguleeritud käskkirjaga nr 9. Töölepingu kohaselt (p IV.3) makstakse töötajale preemiat vastavalt käskkirjale nr 9. Käskkirjast nr 9 tuleneb, et preemiat arvestatakse kord kuus kuu tootmistulemuste alusel ja makstakse välja koos põhipalgaga oma töökohustusi arvestuskuul eeskujulikult täitnud töötajale. Preemia arvutatakse iga töötatud tunni kohta erinevates töölõikudes tooraine ettevalmistusjaoskonnas eraldi valemi alusel (raiejaoskonna töölistele /raiemasinajuht, operaator, jämedate puude tükeldaja/, puisteainete ja ümarpuidu laaduril töötavatele laadurijuhtidele, buldooserijuhile, tehnilisele personalile ja insenertehnilisele personalile /elektrik, kaks lukkseppa, kolm meistrit, üks vanemmeister/, abitöölisele. Kostja selgituse kohaselt arvestatakse hageja preemiat punkti 2.2 alusel (puisteainete ja ümarpuidu laaduril töötav laadurijuht/ valemi järgi P2 = (Vh/t-55) x 1,07, kus P2 on väljateenitud preemia (kr/tunnis, Vh arvestuskuul raieliinil toodetud hakke kogus (max 86 tm/h) ja t arvestuskuul summaarne tööaeg (tund). Käskkirja p. 2.2 nähtub, et plaaniliste remontide korral makstakse igale vahetusele oma arvestuslikku keskmist preemiat, mis on välja teenitud plaanilise remondi kuul. Samuti tuleneb käskkirjast juhus, millal preemiat võib vähendada – juhul, kui töötaja on oma tegevusega rikkunud ettevõtte sisekorraeeskirju, ametijuhendit või muid
tööalaseid instruktsioone, võib juhatus jaoskonna juhi kirjaliku esildise alusel vähendada preemiat kuni 100% ulatuses. Eeltoodus alusel saab järeldada seda, et preemiat arvestatakse tooraine ettevalmistusjaoskonnas küll arvestuskuul raieliinil toodetud koguse järgi, kuid preemiat arvestatakse kõikidele tooraine ettevalmistusjaoskonnas töötavatele isikutele (sh tehnilisele ja insenertehnilisele personalile), preemia vähendamise aluseks on töödistsipliini rikkumine, mistõttu kohus leiab, et preemia ei ole seotud vahetult nn raiemasina teenindamisega seotud tööoperatsioonide täitmisega (hakke tootmine, raiumise protsessis osalemine). Seega ei sõltunud preemia maksmine tööandja ühepoolsest otsusest. Kohtu järeldust kinnitab lisaks poolte varasem praktika töötasu arvestamisel. Pooled ei vaidle selle üle, et nii 2008. aastal kui ka 2009. aasta jaanuaris ja veebruaris maksti hagejale preemiat olenevalt kalendrikuus töötatud töötundide arvu järgi (vt ka hageja palgaarvestus 2008. a juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember, 2009. a jaanuar ja veebruar, tl 15-18). 2009. aasta veebruaris (mil preemiat maksti 131 töötunni eest) on hageja täitnud teisi tööülesandeid kui raiemasina teenindamine (töögraafik 21-27.02.2009. a, tl 22). Seega ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et preemia arvestamise aluseks oli vastavalt pooltevahelisele praktikale ja arusaamale töötaja poolt hakkemasina teenindamiseks töötatud töötunnid ning selline oli tava.
17.3.Asja materjalidest ei tulene, et tööandja ja töötaja leppisid 2009. aastal kokku teistsuguse palga maksmises (palgakokkulepe), samuti see, et tööandja muutis palgakorraldust (preemia arvestamise metoodikat ja alust) või poolte vahel oli kokkuleppe, et tööandja loobub kohustusest maksta preemiat töölepingus sätestatud kokkuleppe alusel. Kostja märkis, et teistele töötajatele maksti 60% koormusega töötatud tunnid tariifi alusel ning juurde arvestati preemia, samuti, et märtsis rakendati hageja suhtes soodsamat lahendust palga arvestamisel, märtsis aprillis ja mais olnuks kostjale arvestatav preemia negatiivne. Samas selgitas kostja, et teised töötajad, kes olid nõus osalise tööaja rakendamisega teenisid siiski suuremat palka kui hageja. Töölepingu kohustuslikuks tingimuseks on kokkuleppe töötasu kohta (TLS § 26 lg 1 p 6), mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 59 lg 5).
17.4.Töölepingu p II kohaselt asub töötaja tööle tooraine ettevalmistusjaoskonna, operaatortraktoristi ametikohale, töötaja tööülesanded on ära toodud ametijuhendis (tl 3) . Töölepingu 10.01.2007. a muudatuste kohaselt asub töötaja tööle tooraine ettevalmistusjaoskonna laadurijuhi ametikohale (tl 8). Laadurijuhi ametijuhendi (tl 10-11) kohaselt on laadurijuhi tööülesanneteks: ümarpuidu ja puistainete transport ja etteandmine tootmisliinidele, nende materjalide ladustamine ja sisetransport ümarpuidu laos, laadurijuhi kohustused on loetletud punktides 2.1.1-2.1.6 (sh territooriumi koristamine, ümarpuidu etteandmine ja koristamine, mahalaadimine, saetud ümarpuidu koristamine ja virnastamine); tootmishädavajadusel ja töö vahetu korraldaja korraldusel – puulõhkumismasinaga lõhutud ümarpuidu etteandmine ja koristamine; ümarpuidu mahalaadimine autodelt, millel puuduvad kraanad. V. M.i tööde väljavõttest tooraine ettevalmistusjaoskonna meistrite žurnaalist (tl 60) nähtub, et hageja täitis tööülesandeid, millised on ette nähtud tema ametijuhendiga. Tunnistaja Ljudmilla Sanko ütlustest tuleneb, et vajaduse korral pidi hageja töötama ka laastuplatsil, märtsis metsamaterjali veoga ning aprillis-mais puidu ümberveoga (sisetransport) ja territooriumi koristustöödega.
17.5.Eeltoodud põhjenduste alusel kohus leiab, et hageja nõue väljamaksmata preemia osas on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
18.Muus osas (sh lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõue) hageja kohtus nõuet ei esitanud.
19.Kohtuotsuse on viidatud TLS ja PalS sätetele, millised kehtisid kuni 30. juunini 2009. a
V Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.