R. H. hagi Atlanta Office Products AS (varasema ärinimega Smead Eesti AS) vastu kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.novembri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R. H. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01.juuni 2010, avalik kohtuistung Hageja R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxx x-x), esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Kostja Atlanta Office Products AS (endise nimega Smead Eesti AS, registrikood 10166374, asukoht Kohila, Tööstuse 19A), esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kolmas isik kostja poolel Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti kaudu), esindaja Silvia Azojan
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
148 866 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.novembri 2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise
kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.R. H. esitas 21.02.2007 Pärnu Maakohtule hagi Smead Eesti AS (praegu Atlanda Office Products AS) vastu kutsehaigusega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse kahjuhüvitisena ajavahemiku 24.03.2006 kuni 01.03.2007 eest 6226 krooni ja alates 01.03.2007 hüvitise 622 krooni 30 senti kuus. 15.05.2007 esitatud täpsustatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista ajavahemiku 24.03.2006 kuni 01.05.2007 eest hüvitise 27 004 krooni ja alates 01.05.2007 hüvitise 1572 krooni 25 senti kuus.
2.Hageja töötas aastatel 1978–1993 Kohila Paberivabrikus ning alates 02.03.1993 kostja õiguseellaste ja kostja juures masinajuhina. Töösuhe lõppes 24.05.2005. 24.03.2006 diagnoositi hagejal kutsehaigus (ülekoormushaigus), mis on välja kujunenud aastatel 1978– 2005. Hagejale määrati alates 24.03.2006 kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuseks 60%. Tervisekahju eest makstavast hüvitisest seda osa, mida peab maksma Kohila Paberivabrik (54,31% hüvitisest), maksab hagejale Tallinna Pensioniamet ning ülejäänud osa (45,69%) hüvitisest nõuab hageja kostjalt.
3.Hageja leidis, et kostja vastutab hagejal kutsehaiguse tekkimise eest, kuna rikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning ei kindlustanud hagejale ohutuid töötingimusi. Kostja ei ole arvestanud asjaoluga, et hagejal tuvastati tööga seotud tervisehäire, kostja ei tuvastanud hageja tervislikku seisundit ega pakkunud hagejale kergemat tööd. Hageja kutsehaiguse tekkimise ning kostjapoolsete rikkumiste vahel on põhjuslik seos. Hageja kutsehaigust võib pidada kostja juures valitsenud töötingimuste tagajärjeks. Kostja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 7 lg-t 1, § 9 lg-t 1 ja § 9 lg-t 3, Vabariigi Valitsuse 18.09.2001 määrust nr 293 "Töökeskkonna ohutegurite piirnormid", Vabariigi Valitsuse 25.01.2002 määrust nr 254 "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" ning sotsiaalministri 27.02.2001 määrust nr 26 "Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja ei ole tõendanud lepinguliste kohustuste rikkumist. Hageja on omaks võtnud, et tema kutsehaiguse kujunemine algas aastatel 1978– 1992, mil hageja töötas Kohila Paberivabrikus. Arvestades selle aja töötingimusi ja kasutatavat tehnoloogiat, on tõenäoline, et kutsehaigus mitte ainult ei alanud, vaid kujunes välja ja süvenes Kohila Paberivabrikus töötamise ajal. Kostja juures töötades kuulus hageja tööülesannete hulka laost paberi, trükivärvi, pakendmaterjali jms abivahendite tellimine. Seejärel oli hageja kui masinajuhi põhitegevuseks masina käivitamine, mis ei olnud ega ole füüsiliselt koormav tegevus. 01.02.2003 kuni 24.05.2005 töötas hageja plastikmapi osakonnas masinajuhina esitlusmappe valmistaval masinal. Hageja töö sisu ja vastutusala olid sarnased ümbriku osakonnas olnutega. Kuna füüsilist koormust peaaegu ei olnud, ei saanud hagejale kaasneda püsiva iseloomuga tervisehäired.
5.Kostja täitis kõiki töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Hageja ei ole arsti otsuse alusel nõudnud kergemale tööle üleviimist. Samuti ei ole ta esitanud muid dokumente, millest nähtuks soovitus või vajadus viia teda üle kergemale tööle. Kostjale jäi arusaamatuks, miks pöördus hageja töötervishoiuarsti poole alles 2006. aastal, s.o pärast töösuhte lõppemist, kui tervisekahjustus oli alguse saanud 1978. aastal. Kostja on tellinud 2003. aasta kevadel töökeskkonna riskide hindamise ning nende aruannete põhjal ei tuvastanud töötervishoiuarst hagejal kutsehaigusena käte ülekoormushaigust. Kolmanda isiku seisukoht
6.Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti kaudu) leidis, et hageja kutsehaiguse ja kostja juures töötamise vahel oli põhjuslik seos. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis 06.11.2008 otsusega hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kostja ei ole töölepinguseaduse (TLS) § 49 p 4 ja TTOS § 13 sätestatud kohustusi rikkunud. Kostja on hinnanud töökeskkonna riske, mida kinnitab töökeskkonna kontrollmõõdistamise ja riskide hindamise aruanne, töötajatele on antud tööriided ja isikukaitsevahendid, välja on töötatud ametijuhendid, millega töötajaid on tutvustatud, sealhulgas sissejuhatav juhend, millega on kohustatud tutvuma kõik töötajad. Nimetatud juhend sisaldab muuhulgas ka käsitsi teisaldatavate raskuste lubatud piirnorme. Tööandja on läbi viinud töötajate perioodilist läbivaatust töötervishoiuarsti poolt, mis teeb võimalikuks kõigi töökeskkonnas eksisteerivate ning töötajate tervist mõjutavate riskide hindamise.
8.Alusetu on hageja etteheide, et kostja on hageja suhtes jätnud tähelepanuta sotsiaalministri 27.02.2001 määruse nr 26 § 5 lg-s 5 näidatud ohutegurid. Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et hageja oli füüsiliselt nõrk tööülesannete täitmiseks, samuti seda, et nimetatud asjaolu pidi kostjale olema teada. Hageja on kogu kohtumenetluse vältel kinnitanud, et töö ümbrikuosakonna masinajuhina oli talle jõukohane, ta oleks soovinud sellel ametikohal tööd jätkata ning ta taotles korduvalt seda töökohta tagasi. Ka 24.05.2005 esitatud lahkumisavaldus oli hageja väidetel ajendatud mitte terviseprobleemidest, vaid soovist tööandjat mõjutada teda üle viima, kuna üks ümbrikumasin ettevõttes töötas. Avalduses põhjendab hageja oma lahkumissoovi mitte tervise või töö raskusega, vaid masinajuhile vastava töö puudumisega.
9.Masinajuhi ametit ei peeta kostja juures füüsilist pingutust nõudvaks käsitsitööks, mis nähtub ka masinajuhi ametijuhendist. Kuna masinajuhil tuli vahetuse vältel 2-3 korda liigutada mehhanismide abil 200 kg kaaluvat paberirulli või 100 kg kaaluvat kilerulli, sedastas kohus oma eelmises lahendis, et sotsiaalministri 26.02.2001 määrus nr 26 on nimetatud ametikoha puhul kohaldatav, kuid see ei tähenda, et kostja oleks raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid rikkunud või vastavad riskid hindamata jätnud.
10.AS Medicover Eesti aktist nähtuvalt tuvastas töötervishoiuarst hagejal 2003.a märtsis tööga seotud tervisehäire, soovitades jälgida pauside kasutamist ja käia taastusravil. Aktist ei nähtu, millise tööga seotud tervisehäire arst hagejal tuvastas. Võrdlusel teiste töötajate diagnoosidega võib teha järelduse, et käte ülekoormusest tingitud tervisehäiret arst hagejal ei avastanud. Vastasel juhul oleks arst selle ka märkinud ning andnud soovitusi koormuse piiramiseks, vähendamiseks või vältimiseks, nagu teiste töötajate puhul on tehtud.
11.Põhjendamatu on hageja süüdistus, et tema tervisehäire jäi kostja poolt tähelepanuta ning viimane ei teinud kõike, et hageja terviseriske hinnata. Kostjal on 500 töötajat ja nende perioodiline läbivaatus pidi andma kostjale üldise ülevaate töökeskkonnas valitsevatest riskidest. Iga üksiku töötaja terviseprobleem on siiski töötaja enda asi. Tööandja ei saa ega ole kohustatud oma töötajaid sundkorras arsti juurde toimetama. TTOS § 14 lg 1 paneb ka
töötajale kohustuse osaleda ohutu töökeskkonna loomisel ning hoolitseda enda ja teiste töötajate tervise eest. Sama seaduse lg 2 p 5 kohaselt on töötajal õigus arsti otsuse alusel nõuda enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist. Hageja seda teinud ei ole. Hageja väitel on ta esitanud tööandjale suulisi kaebusi oma tervisega seoses plastikmapi osakonnas töötamise ajal, kuid tunnistab, et tegi seda eesmärgiga saada endine töö tagasi.
12.Hageja on arvamusel, et talle 24.08.2004 teostatud õlaliigese operatsiooni tõttu oleks kostja pidanud teadvustama endale, et hageja kuulub terviseriski rühma. Nii eelneva kohtumenetluse vältel, kui ka 16.10.2008 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et mingit arstitõendit oma terviseprobleemi, sealhulgas ka operatsiooni teostamise suhtes ta tööandjale esitanud ei ole. Seega jääb arusaamatuks, mille alusel tööandja oleks pidanud hageja riskirühma arvama ja kergemat tööd pakkuma.
13.Töötaja enda hoolimatust oma tervise suhtes kinnitab asjaolu, et 2004.a opereeritud õlavigastus oli tekkinud 1986.a ning perioodil 05.06.1995 kuni 05.10.2007 ei ole hageja kordagi perearsti poole pöördunud.
14.Hageja seletustest nähtub, et töö plastikmapi osakonnas oli talle vastuvõetamatu eelkõige seetõttu, et masinajuht pidi töötama ilma vastuvõtjata, mis suurendas oluliselt käsitsitöö mahtu. Ülemise kilerulli paigaldamine, kuigi vintsi abil, oli ebamugav pingutus kätele, samuti ühe käega pappide masinasse laskmine. Samas nähtub kostja seadusliku esindaja, tunnistaja P. R. ja hageja enda ütlustest, et plastikmappe tootev masin töötas ilmse alakoormusega - ainult 4-6 kuud aastas, mistõttu ei peetud otstarbekaks ka vastuvõtja ametikoha loomist. Hageja töötas plastikmapi osakonna masinajuhina 2 aastat ja viis kuud. Kuna nimetatud perioodil oli hageja kaks kuud korralisel puhkusel ja kuuel korral haiguslehel, oli tema reaalne töötamise aeg ca 1,5 aastat. Haiguslehel viibis hageja seoses üldhaigestumisega ning tööandja hinnangul võttis hageja haiguslehe siis, kui masinal töö lõppes. Hageja on ka ise tunnistanud, et muule tööle üleviimine masina seisakute perioodil oli talle vastumeelne, samuti ei ole ta haiguslehel viibimisi põhjendanud käte haigusega.
15.Kõike eeltoodust arvesse võttes ei ole tõendamist leidnud kostja poolne kohustuste rikkumine, milline võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt võinuks seisneda kohustuse täitmata jätmises, selle mittekohases täitmises või täitmisega viivitamises, mistõttu puudub hagejal alus VÕS § 115 lg-le 1 toetudes kahju hüvitamist nõuda. Kostjale kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei piisa sellest, et tervishoiuarsti teatise kohaselt hõlmab kutsehaiguse väljakujunemise periood muuhulgas ka kostja ja tema õiguseellaste juures töötamise aega. Kostja vastutaks tekitatud kahju eest juhul, kui leidnuks tõendamist konkreetne tööohutuse nõuete eiramine tema poolt või hageja töökohal valitsenud töökorralduse vastuolu kehtivate õigusaktidega. Sellist seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus oma lahendites 32-1-45-99, 3-2-1-89-03.
16.Kostja on tõendanud ka oma süü puudumist hagejal tervisekahjustuse tekkimisel. Aastatel 1993-2003 töötas hageja kostja juures ümbrikuosakonna masinajuhina. Hagejale töö meeldis ning oli tema enda hinnangul talle jõukohane. Kui hagejal esines kätega probleeme, siis tööandjale ta vastavasisulisi kaebusi või arsti ettekirjutusest tulenevaid taotlusi ei esitanud ning hageja ametikohast lähtuvalt puudus kostjal alus sellist tervisekahjustust ka eeldada. Plastikmapi osakonna masinajuhina töötas hageja lühikest aega, üleviimine oli talle ilmselgelt vastumeelne ja sellest tingitult esitas ta 24.05.2005 ka töölt lahkumise avalduse. Kostjal puudus igasugune teave hageja terviseprobleemidest, mis võisid tingida hilisemalt diagnoositud kutsehaiguse. Kostja ei teinud midagi, mis võinuks põhjustada või süvendada hagejal käte ülekoormushaigust. Seega puudub alus kostjalt tervisekahjustusega seotud kahju väljamõistmiseks ka VÕS § 1043 alusel.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt tema kasuks kahjuhüvitis 108 165,54 krooni perioodi eest 24.03.2006 kuni 01.12.2008 ja 4522,35 krooni igakuuliselt alates 01.12.2008.
18.Maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel ning arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha maakohtu otsusest erinev otsus. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TLS § 49 p 4, TTOS § 12 ja 13, sotsiaalministri 27.02.2001 määruse nr 26 § 3 lg l p 1, 2 ja § 5. Määruse lisana toodud juhend on jäänud kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu hinnang VÕS § 100 ja 115 lg l kohaldamisele, s.o kohustuste rikkumisele kostja poolt, põhjuslikule seosele hagejal kahju tekkimise ja kostja poolt kohustuste rikkumise vahel.
19.Kostja rikkus TTOS § 12 ja § 13 ning TLS § 49 p 4 nõudeid sellega, et ei viinud läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli ega teinud kontrollist vastavaid järeldusi. Kostja ei korraldanud töökeskkonna riskianalüüsi, ei selgitanud välja töökeskkonna ohutegureid, ei hinnanud nende mõju hageja tervisele; ei teavitanud hagejat ohuteguritest ega suunanud teda täiendavale arstlikule kontrollile. Asjaolu, et hageja ei esitanud kostjale kirjalikku avaldust ja arstitõendit tervisliku seisundi kohta, ei lükka ümber fakti, et hageja tervis halvenes kostja poolt tööohutuse nõuete eiramise ja töökohal valitsenud töökorralduse vastuolu tõttu kehtivate õigusaktidega.
20.Töökeskkonna kontrollmõõdistamise ja riskide hindamise aruande kohaselt on hinnatud ainult töökeskkonna valgustust, meteoroloogilisi parameetreid ja müra. Töötajatele välja antud tööriided ja isikukaitsevahendid ei ole seoses hagejal tekkinud tervisekahjustusega. Hageja tutvustamine välja antud ametijuhendiga, sissejuhatava juhendiga, sealhulgas käsitsi teisaldatavate raskuste lubatud piirnormidega tutvustamine hagejale, ei muuda olematuks eelnäidatud aktide rikkumist kostja poolt. Maakohtu poolt viidatud juhend on kinnitatud 01.08.2000 ja ei ole kooskõlas sotsiaalministri 27.02.2001 määruse ega selle lisana toodud juhendiga. Kostja juhend ei tõenda seega sisuliselt töökeskkonna riskide nõuetekohast hindamist. AS Medicover Eesti on koostanud kontrollmõõdistamise ja riskide hindamise aruande 2001.a jaanuari andmete alusel. Hilisemaid hindamisi teostatud ei ole, kusjuures määruse lisaks olevas juhendis nõutud parameetrid raskuste käsitsi teisaldamise kohta on kõik kostja poolt hindamata. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, miks eelviidatud dokumentide põhjal on leitud, et kostja on teinud kõik ohutute töötingimuste tagamiseks, vältimaks hagejal kutsehaiguse tekkimist.
21.Medicover Eesti AS 14.04.2003 aktis on hagejal tuvastatud tööga seotud tervisehäire, kuid vaatamata sellele ei suunanud kostja hagejat täiendavale tervisekontrollile, nagu oli nõutud aktis. Hageja kohta on tervisekontrolli aktis märgitud „Avastatud kutsehaigus“, „tööga seotud (masinajuht) tervisehäire, pauside kasutust jälgida, taastusravi regulaarselt soovitatav“. Hageja väidetavad sagedased haigestumised, talle teostatud operatsioon 2004.a ning töötervishoiuarsti otsus tööga seotud tervisehäire kohta viitasid üheselt töötaja tervise halvale seisundile. Kuna kostja tervisekontrolli akti hagejale ei tutvustanud, võttis ta hagejalt võimaluse töötervishoiuarsti aktis toodud soovitusi ja ettepanekuid järgida, milline asjaolu on otsene töötervishoiu nõuete järgimise kohustuse rikkumine.
22.Alates 24.08.2004 teostatud õlaliigese operatsioonist kuulus hageja terviseriski rühma, kelle tervist oli vajalik täiendavalt kontrollida. Kostja on esitanud ainult kaks Medicover Eesti AS akti 2001.a ja 2003.a kohta. Ainult nendest kahest aktist rääkis 10.12.2007 kohtuistungil ka tunnistaja P.R. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja tõendanud, et ta ajavahemikul 02.03.1993 kuni 2001.a, s.o 8 aasta vältel üldse hageja terviseriske nõuetekohaselt kontrollis. Kostja pidanuks hagejale kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et on hageja terviseriske kogu tema töötamise perioodil nii ümbrikumasina kui ka plastikmapi osakonnas
töötamise ajal hinnanud. Eeltoodut arvestades on kostja hageja suhtes otseselt rikkunud TTOS § 12 ja 13 ning TLS § 49 p 4 nõudeid.
23.Hageja tööprotsess oli kogu tema töötamise ajal kostja juures vastuolus sotsiaalministri 27.02.2001 määruse ja selle lisana toodud juhendiga. Hageja on kõikidel kohtuistungitel täpselt kirjeldanud oma tööd ja rõhutanud, et tema tervis oli seatud ohtu. Maakohtu otsuse motiividest ei selgu, miks jäeti ohutegurite arvestamine ja töötervishoiu tagamise kohustus kostja poolt tähelepanuta.
24.Maakohus ei arvestanud põhjendamatult hageja selgitustega tema tervisliku seisundi kohta, kutsehaiguse pikaajalise kulu ja mitteõigeaegse diagnoosimisega arstide poolt. Õlaliigese rebend avastati hagejal 10 päeva enne operatsioonile minekut. Arst selgitas hagejale, et ravi on hiljaks jäänud. Varasema pöördumise korral oleks õlaliiges 100% paranenud. Tervisekontrolli aktis on hagejal täheldatud tööga seotud tervisehäire, kuid see jäeti kostja poolt tähelepanuta ja hageja sellest teavitamata. Tööohutuse nõuete täpsel täitmisel kostja poolt ja kostja töökohal valitsenud töökorralduse vastavuse korral õigusaktidega kaasnenuks hageja haiguse varasem avastamine.
25.Maakohus on jätnud tähelepanuta TTOS § 12 ja § 13 rikkumised kostja poolt. Selles osas puuduvad täielikult otsuses motiivid ning ei nähtu, miks ei arvestatud kostja rikkumistega, s.o tervisekontrolli läbiviimata jätmisega pikema aja vältel, hageja teavitamata jätmisega temal tervisekontrolli aktis avastatud kutsehaigusest ja töötervisearsti soovitustest edaspidiseks. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et hageja töötajana oli töölepingu nõrgem pool. Sellest tulenevalt ei ole järgitud TLS § 15, § 16 ja § 17 sätteid. TLS § 15 kohaselt on töötaja olukorda halvendavad töötingimused kehtetud.
26.Maakohtu otsuses puuduvad täielikult motiivid hageja tervisekaitsekohustuse täitmise kohta kostja poolt hageja töötamise ajal plastikmapi osakonnas masinajuhina perioodil 01.02.2003 kuni 24.05.2005. Kostja ei esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et pärast 2003.a oleks hageja suhtes tervisekontrolli läbi viidud. Sellega seoses rikkus kostja otseselt hageja tervisekaitsekohustust ja jättis täitmata määruse § 5 lg 5 p l, mis kohustab kontrollima konkreetse töötaja isikust tulenevaid omadusi, millised võivad põhjustada terviseriski. Hageja oli tööülesannete täitmiseks füüsiliselt nõrk. 24.08.2004 hagejal teostatud õlaliigese operatsioon oleks pidanud andma aluse tema arvamiseks riskikategooriasse ja töökeskkonna riskide täiendavaks hindamiseks. Antud asjaolu jättis maakohus asja lahendamisel alusetult arvestamata.
27.Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud hageja soovi saada tagasi töökoht ümbrikumasina osakonnas, kuna plastikmapi osakonnas oli töö veelgi rohkem tervistkahjustav kui ümbrikuosakonnas. Hageja on korduvalt rõhutanud, et töö oli tervistkahjustav kogu tema töötamise perioodil kostja juures. Puuduvad motiivid, miks ei arvestatud hageja pidevate haiguslehel olemistega ja läbiviidud õlaliigese operatsiooniga. Samuti ei arvestatud kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja P.R. ütlustega selles, et hageja oli neid haigusest suuliselt teavitanud.
28.Eeltoodut arvesse võttes on tõendatud kostja süü hagejale kutsehaiguse tekitamises ja hageja on õigustatud nõudma kostjalt selle eest hüvitist. Kostja eiras hageja töökohal valitsenud töökorralduse ja tervisekaitse nõudeid, rikkudes otseselt TLS § 48 ja § 49, määruse § 3 lg l p l, § 5 p 5, TTOS § 12, 13 nõudeid. VÕS § 1044 lg 3 kohaselt vastutab kostja lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusena hagejale tervisekahjustuse tekitamise eest VÕS 53.peatükis sätestatud alustel. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
Menetluse edasine käik
30.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.07.2009 otsusega Pärnu Maakohtu 06.11.2008 otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvituse hageja kasuks ühekordselt 108 165,54 krooni ja igakuiselt alates 01.12.2008 4522,35 krooni. Riigikohus tühistas 13.01.2010 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2009 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
31.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
32.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asja menetlemisel läbi puuduliku eelmenetluse ning jättis täitmata kohtu selgituskohustuse, mis on oluline menetlusnormi rikkumine. Samuti on maakohus ebaselgelt kvalifitseerinud hageja nõude.
33.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne seda kuupäeva kehtinud seadust. Sama seaduse § 22 lg 1 järgi kohaldatakse VÕS-s kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 01.07.2002. Seega, kui kahju põhjustanud tegu tehti pärast VÕS jõustumist, tuleb kohaldada VÕS sätteid, kui enne seda, siis ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid.
34.Tsiviilasja materjalist, s.h hagiavaldusest, jääb ebaselgeks, kas hageja nõuab kahju hüvitamist üksnes tegude eest, millised kostja pani väidetavalt toime pärast 01.07.2002, või ka varasemate tegude eest. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus välja selgitama, kas hageja soovib tugineda asjaoludele, mis leidsid aset enne VÕS jõustumist või pärast seda. Sellest lähtuvalt tuleb valida ka kohaldatav õigusakt. Vaidlustatud kohtuotsuses on maakohus kohaldanud korraga lepingu- ja deliktiõiguse sätteid.
35.Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus ei ole eeltoodut järginud ja puudulik eelmenetlus võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus välja selgitama, kas hageja soovib kahju hüvitamise nõuet esitades tugineda lepingulisele või deliktilisele alusele. Kui hageja soovib tugineda töölepingu rikkumisele, peab ta esile tooma, milline konkreetne kohustus tulenes pooltevahelisest töölepingust, mille kostja jättis täitmata. Seejuures tuleb hagejal tõendada nii konkreetse kohustuse olemasolu kui ka selle täitmata jätmist. Hagejal tuleb lepingulise kahju hüvitamise nõude esitamise korral tõendada ka kahju tekkimist. Samuti tuleb tõendada, et kahju tekkimine oli kohustuste rikkumisega põhjuslikus seoses. Juhul, kui hageja soovib tugineda deliktilisele alusele, tuleb tal esitada asjaolud, mille alusel saaks kohus kindlaks teha järgmised eeldused, kusjuures vajadusel peab hageja ka neid tõendama: õigusvastane tervisekahjustuse tekitamine ning põhjuslik seos vastava õigusvastase tagajärje ja kostja tegevuse vahel.
36.Kostja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisa üldisest etteheitest, et hageja töötingimused kostja juures olid tervist kahjustavad, nõudsid füüsilist pingutust ja põhjustasid hagejale kutsehaiguse, samuti et kostja rikkus hagiavalduses loetletud õigusaktide norme. Seega on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et hageja poolt esile toodud asjaolude alusel ei kuulu hagi rahuldamisele. Tervislike töötingimuste tagamata jätmise eest kostjale vastutuse panemiseks on vaja tuvastada, milles konkreetselt seisnes töökorralduse vastuolu õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Kostja vastutuse eeldusena peab esinema eelkõige kostja tegevus.
Kostja tegevusetus saab olla deliktilise vastutuse aluseks juhul, kui kohustus tegutseda mingil konkreetsel viisil tulenes mingist õigusaktist või üldisest käibekohustusest. Tuvastada tuleb ka kahju tekkimine. Õigusvastase tagajärje ja tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb välja selgitada, kas hageja sissetuleku ärajäämine on tingitud konkreetsest tervisekahjustusest, mille tekkimine on kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Seega enne 01.07.2002 toime pandud tegudest tingitud kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitamise deliktiõigusliku hagi lahendamisel peab hageja tõendama, milles seisneb kostja õigusvastane tegu, et esineb põhjuslik seos kahju ja kostja õigusvastase teo vahel. Kui hageja neid asjaolusid ei tõenda, ei ole kostjal kohustust TsK § 448 lg 2 järgi tõendada, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Pärast 01.07.2002 toime pandud tegude suhtes võib kostja tõendada vastutuse puudumist – lepingulise vastutuse puhul VÕS § 103 tähenduses ja deliktilise vastutuse puhul VÕS § 1050 tähenduses. Kostja võib tõendada, et kahju tekkis kas osaliselt või täielikult hageja raske hooletuse tõttu (VÕS § 139 lg 3). Ka TsK kehtivuse ajal kehtinud põhimõtte järgi võis tervisekahjustuse eest makstava hüvitise suurust vähendada sõltuvalt kannatanu süü astmest, kui tema enda raske ettevaatamatus soodustas kahju tekkimist või suurenemist.
37.Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks vajalikud asjaolud peavad hagimenetluses kohtule esitama hageja ja kostja, arvestades tõendamiskoormist. Poolte tegevus ei piirdu tõendite esitamisega. Eelkõige peavad hageja ja kostja esitama oma väited ja asjaolud ning neid vajadusel tõendama. Kuigi ringkonnakohus tühistas 04.06.2008 otsusega käesolevas tsiviilasjas tehtud Pärnu Maakohtu 28.12.2007 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, juhtides maakohtu tähelepanu menetlusnormide olulisele rikkumisele ja asjaoludele, mis tuleb asja lahendamisel tuvastada, ei toonud hageja ka pärast seda esile hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ega tõendanud neid. Hageja ei ole oma ülesannet täitnud, kui ta esitab kohtule üldsõnalisi väiteid ja teatud hulga tõendeid. Kohus ei tohi asjas vastu võtta tõendit, mille puhul ei ole teada, millist konkreetset asjaolu mingi konkreetse tõendiga tõendada soovitakse. Juhul, kui hageja ei esita kõiki hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida (n.t kohtuistungi protokollist nähtuvad kohtu selgitused menetlusosalistele selle kohta, milliseid konkreetseid asjaolusid tõendada tuleb või sellekohased kirjalikud menetlusdokumendid). Käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et maakohus oleks oma selgitamiskohustust täitnud.
38.Kuna asja lahendamiseks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, ei pea ringkonnakohus antud asjas võimalikuks maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ise kõrvaldada ja teha kohtuotsuse tühistamisel uut otsust, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude ning tõendite hindamise vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Kuna hageja poolt esile toodud asjaolud on asja õigeks lahendamiseks ilmselgelt ebapiisavad, tuleb maakohtul täita asja uuel arutamisel oma selgitamiskohustust, arvestades käesolevas otsuses antud juhiseid ning teha hagejale ettepanek hagiavalduse täiendamiseks ja täpsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul juhinduda ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-145-09 avaldatud seisukohtadest ja juhistest käesoleva tsiviilasja lahendamiseks.
39.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
R.Allikvere
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.