Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

kasutas kostja õigust loobuda töötajale tulemustasu maksmisest 13021 krooni ulatuses, millega hageja tekitas kostjale materiaalset kahju. Avaldaja LL esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) avalduse tööandja OÜ JP vastu distsiplinaarkaristuse nr. 2009-008, 09.042009 tühistamiseks, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lg. 1 alusel 09.04.2009, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise 35684,66 krooni, saamata jäänud töötasu (tulemustasu) 13021 krooni ja ja lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg. 2 alusel keskmise kuupalga 17842,33 krooni saamiseks. TVK 10.09.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/3020/09) rahuldas LL avalduse osaliselt ja mõistis OÜ-lt JP välja tulemustasu 13 021 krooni, selle summa väljamaksmiseks on otsus viivitamata täidetav ja lõpparve kinnipidamise eest 17 842 krooni ning jättis rahuldamata LLi avalduse JPOÜ vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks LL sai TVK otsuse postiga kätte 24.09.2009. JPOÜ sai TVK otsuse kätte digiallkirjaga e-mailile 18.09.2009. OÜ JP ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 12.10.2009 kohtule taotluse LL TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras saamata jäänud töötasu (tulemustasu) 13021 krooni ja lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise 17 842 krooni saamise osas ning taotles mõista välja LLilt JPOÜ kasuks TVK otsuse alusel viivitamatult täitmisele kuulunud summa 13021 krooni. Hageja nõuded 29.04.2010 esitas hageja vastuväite kostja esitatud taotlusele hageja poolt TVK-le esitatud avalduse kostja vastu töövaidlusasjas läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja palub jätta TVK otsus töövaidlusasjas nr. 9.4-02/3020/09 muutmata. Hageja nõuded on alljärgnevad: - välja mõista kostjalt saamata töötasu (tulemustasu) 13021 krooni, - välja mõista lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine töötasu 17842 krooni. Hageja väitel töölepingu nr 22 lisaks nr 4 oleva ametijuhendi kohaselt võib töötaja sõltuvalt töötulemustest tööandja maksta töötajale tulemusliku töö korral lisatasu. PalS § 2 lg. 1 kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile. Tegelikult on tulemustasu käsitletav palgana tükitöö eest, seega hageja palk koosnes kahest osast; tööl oldud aja eest töölepingus märgitud palk, kuid tegelikult maksti hagejale faktiliselt tehtud töö ja saavutatud tulemuse eest ehk iga pestud auto (sõiduki) kohta. Hageja töö on olnud pidevalt kvaliteetne ja hageja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja on alati saanud tulemustasu kvaliteetse töö eest. Hagejal on tulemustasu ehk palga k igakuise saamise suhtes tekkinud õiguslik ootus, sest hageja on alati teadnud, et tulemustasu on tasu, mida ta saab vastavalt pestud autode arvule. Hageja ei ole tulemustasu eeldusi rikkunud, mistõttu oli hagejal õigus saada 13021 krooni palka (tulemustasu) . Tulemustasu väljamaksmisega jättis kostja hagejale välja maksmata ka osa lõpparvest.. Kostja on lõpparve väljamaksmisega viivitanud alates 09.04.2009, st. üle ühe kuu. Seega hageja väitel peab kostja lõpparve kinnipidamise eest vastutama maksimaalmääras, s.t. hageja ühe kuu keskmise kuupalga ulatuses, summas 17842 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidlustas TVK 10.09.2009 otsuse osaliselt ja palus hagimenetluse korras läbi vaadata hageja avaldus tema saamata jäänud töötasu (tulemuspalga) osas ja lõpparvega maksmisega viivitamise eest hüvitise nõudes ning palus hagejalt mõista välja kostja kasuks TVK otsuse alusel viivitamatult täitmisele kuulunud ja kostja poolt tasutud summa 13021 krooni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Poolte vaheline tööleping lõpetati tööandja algatusel 9.04.2009 TLS § 86 p 7 alusel ja töötajale kanti üle lõpparve summas 8939 krooni. Poolte vahelises töösuhtes maksti hagejale tulemustasu kostja ühepoolse otsuse alusel. 09.04.2009 käskkirjaga nr 2009-08 otsustas kostja loobuda hagejale teatud osas tulemustasu maksmisest. Kostja rõhutab, et tegemist ei olnud töötajale väljamõistetud tulemustasu tasaarveldamisega töötaja poolt tööandjale tekitatud varalise kahjuga, vaid tööandja õigusega otsustada, kas töötajale üldse tulemustasu maksta ja/või millises summas seda maksta. Kuivõrd tööandja otsustas tulemustasu summas 13 021 krooni töötajale mitte maksta, siis ei saanud tekkida töötajal ka nõudeõigust eelnimetatud tulemustasu tööandjalt väljamõistmiseks. Tegemist ei olnud töötasu vähendamisega ja tulemustasu maksmise otsuse tegemine on üksnes tööandja pädevuses. Kuna tulemustasu maksmine töötajale on tööandja õigus, mitte kohustus, siis vastavalt tööandja otsusele otsustati töötajale tulemustasu summas 13021 krooni mitte maksta. Tulenevalt TVK otsusest tasus kostja hagejale 24.09.2009.a. 13 021 krooni. Kostja kandis töölepingu lõpetamisel hageja arveldusarvele üle lõpparve summas 8 939 krooni. Väljamakstud lõpparve suuruse arvutamisel ei võtnud ega pidanudki kostja arvesse võtma hageja poolt nõutavat tulemustasu summas 13 021 krooni, kuivõrd tulemustasu maksmine oli tööandja õigus, mitte kohustus ning vastavalt tööandja vastavale otsusele otsustati töötajale tulemustasu eelnimetatud summas üldse mitte maksta. Seega ei ole kostja lõpparve väljamaksmisega viivitanud ning tegemist ei ole TLS § 119 lg 2 sätestatud lõpparve kinnipidamisega. Kostja leiab, et antud juhul oleks tegemist kaaluka põhjusega, mis oleks õigustanud lõpparve maksmisega viivitamist ning välistaks kostja suhtes TLS § 119 lg-st 2 tuleneva santsiooni kohaldamise. Kui kohus leiab, et hageja nõue lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise saamiseks, kuulub rahuldamisele, siis tuleks vähendada hagejale väljamõistetavat hüvitist proportsionaalselt juba väljamakstud lõpparve osaga ja tuleks arvestada ka hea usu põhimõtet Maakohtu otsuse põhjendused Hageja töötas 05.05.2008 sõlmitud töölepingu nr. 22 kohaselt asus kostja juures pesutänava operaatorina põhipalgaga 4628 krooni kuus. 09.04.2009 vormistas kostja hagejale distsiplinaarkaristuse, töölepingu lõpetamise hageja suhtes TLS § 86 p. 7 alusel usalduse kaotamise tõttu (käskkiri nr. 2009-008). Nimetatud käskkirjaga kasutas kostja õigust loobuda töötajale tulemustasu maksmisest 13021 krooni ulatuses, millega LL tekitas OÜ-le JP materiaalset kahju. Hageja esitas TVK-le avalduse tööandja kostja vastu distsiplinaarkaristuse käskkirja nr. 2009008, 09.042009 tühistamiseks, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lg. 1 alusel 09.04.2009, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise 35684,66 krooni, saamata jäänud töötasu (tulemustasu) 13021 krooni ja ja lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg. 2 alusel keskmise kuupalga 17842,33 krooni saamiseks. TVK 10.09.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/3020/09) rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja tulemustasu 13 021 krooni, selle summa väljamaksmiseks on otsus viivitamata täidetav ja lõpparve kinnipidamise eest 17 842 krooni ning jättis rahuldamata hageja avalduse kostja vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks LL sai TVK otsuse postiga kätte 24.09.2009. JPOÜ sai TVK otsuse kätte digiallkirjaga e-mailile 18.09.2009.

ITVS § 25 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. ITVS § 24 lg. 4 sätestatu kohaselt on protsessuaalselt töötaja hageja ja tööandja kostja. Hageja ei ole TVK otsust vaidlustanud. Kostja ei nõustunud osaliselt TVK otsusega ja esitas 12.10.2009 kohtule taotluse hageja TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras saamata jäänud töötasu (tulemustasu) 13021 krooni ja lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise 17 842 krooni saamise osas ning taotles mõista hagejalt välja kostja kasuks TVK otsuse alusel viivitamatult täitmisele kuulunud summa 13021 krooni. Kohus märgib, et vastavalt ITLS §-e 25 lg.1 on töövaidluskomisjoni otsus (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/3020/09) osas, millega jäeti rahuldamata LLi avaldus JPOÜ vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks, on jõustunud, kuna kumbki pool ei ole otsust selles osas ühe kuu jooksul kohtusse pöördumisega vaidlustanud. TLS § 131 lg. 2 alusel kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud enne 01.07.2009.a., seni kehtinud seadust. Töölepingu lõpetamise põhjendamiseks 09.04.2009 koostatud käskkirjas nr. 2009-008 kirjeldatakse hageja süüteona pika aja jooksul talle isiklikuks kasutamiseks antud pesula teenuste sooduskaardiga sularahas arveldanud klientidele 10 %-lise soodustuse andmist, mistõttu hageja tekitas kostjale materiaalset kahju summas 13021 krooni, kuna nimetatud summa jäi hageja tegevuse tõttu kostjale laekumata. Kostja kasutas töölepingust nr. 22 lisast nr 4 Ametijuhendist tulenevat õigust loobuda õigusest tasuda hagejale tulemustasu maksmisest 13021 krooni ulatuses, millega hageja tekitas kostjale materiaalset kahju. Hageja tunnistas, et kasutas oma sooduskaarti klientidelt saadud sularaha inkasseerimisel, kuid andis neile soodustuse ka tegelikult, käibe suurendamise eesmärgil. Samuti ei ole kostja talle tutvustanud isikliku sooduskaardi kasutamise eeskirju. Kostja vastuväite kohaselt anti kõnealune sooduskaart hagejale üksnes seoses töösuhtega kostjaga ning hageja pidi teadma, et soodustus oli ette nähtud üksnes hagejale Kostja kassatehingute väljavõttest nähtuvalt on hageja kasutanud perioodil 13.07.2008 kuni 31.03.2009 sooduskaarti omakasu ajendil sularaha arvelduste puhul 807 korral, mistõttu hageja kaotas kostja usalduse. Hageja töölepingus oli kokku lepitud, et sõltuvalt töö tulemustest võis kostja/tööandja maksta hagejale autopesu töödelt saadavast lisatasust ja muudest lisatasudest koosnevat tulemustasu. Ametijuhendi alusel maksti tulemustasu kvaliteetselt teostatud tööde ja muude töölepingust tulenenud kohustuste korrektse täitmise korral. Kostja jättis seejuures endale õiguse hagejapoolse rikkumise korral loobuda tulemustasu väljamaksmisest, sealhulgas ka hageja poolt tekitatud materiaalse kahju korral selle summa ulatuses. Kostja 09.04.2009 käskkirjast nr. 2009-008 nähtub, et hagejale jäeti tulemustasu 13021 krooni välja maksmata just materiaalse kahju hüvitamiseks. PalS § 2 lg 4 lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiivvõi töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Puudub vaidlus selles, et lisatasu, tulemuspalga maksmise otsustus on kostja/tööandja pädevuses.

Kohus on seisukohal, et hageja töölepingu tingimus ja selle alusel tema väljateenitud töötasu vähendamine ei olnud kooskõlas kehtinud palgaseaduse § 36 lg. 2 sätestatuga. Üldiselt tunnustatud palga puutumatuse põhimõttest tulenevalt võis kostja hageja palka ilma tema nõusolekuta kinni pidada üksnes seaduses otseselt lubatud juhtudel. Kostjale tekitatud kahju hüvitamise summasid võis kinni pidada hageja eelneval kirjalikul nõusolekul. Palga puutumatuse põhimõtet rõhutab ka alates 01. 07.2009 kehtiva töölepingu § 78 lõige 2, mille alusel on kahju hüvitamiseks enne tasaarvestuse (kinnipidamise) õiguse tekkimist antud nõusolek tühine. Seega ei olnud hagejale tulemustasu 13021 krooni välja maksmata jätmine kostja 09.04.2009 käskkirja tingimustel seadusega kooskõlas. Sellest tulenevalt kohus leiab, et tulemustasu summas 13021 krooni tuleb hagejale välja maksta. Vastavalt ITVS § 27 lg.2 kohaselt on TKV otsusega kuni kahe kuu palga ulatuses väljamõistetud palk viivitamata täidetav, siis sellest tulenevalt on TVK 10.09.2009 otsuse alusel summa 13021 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõistetud, mida kostja on tõendanud maksekorraldusega nr. 3575, 24.09.2009. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tuleb välja mõista OÜ-lt JP LLi kasuks töötasu (tulemustasu) 13021 (kolmteist tuhat kakskümmend üks) krooni, mis on OÜ JP poolt TVK 10.09.2009 otsuse alusel viivitamatult täidetud. Kostja on tasunud lõpparve õigesti, ega ole seda kinni pidanud, mistõttu puudub hagejal alus nõuda hüvitist lõpparve kinnipidamise eest vastavalt TLS § 119 lg. 2 .Seega kohus leiab, et tuleb jätta rahuldamata LLi nõue lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest TLS § 119 lg. 2 alusel keskmise kuupalga ulatuses summas 17842,33 saamiseks. Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1.p.1 kohaselt riigilõivu ei võeta töötaja poolt esitatud palga nõudes. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 kohaselt jätta poolte menetluskulud 40 % ulatuses hageja kanda ja 60 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.