Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
05.09.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-20331
Tsiviilasi
Magdaleena Kinnisvara OÜ kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 22.04.2013 otsusele täiteasjas nr 022/2013/1473
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Magdaleena Kinnisvara OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Magdaleena Kinnisvara OÜ (registrikood 11078073, asukoht Toom-Kuninga 20a, 10122 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A.Lauteri 5, 10114 Tallinn), esindaja Sergei Volf Puudutatud isik II Svenska Handelsbanken AB (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 502007-7862, asukoht Kungsträdgårdsgatan 2, Stockholm SE-106, Rootsi) Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali (registrikood 11199418, asukoht Harju 6, 10130 Tallinn) kaudu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.06.2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kinnisvara OÜ kanda.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.02.05.2013 esitas Magdaleena Kinisvara OÜ (avaldaja, võlgnik, kaebaja) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik I, kohtutäitur) 22.04.2013 otsusele täiteasjas nr xxxxxxxxx, mida täpsustas 13.05.2013. Avaldaja palub tühistada 22.04.2013 kohtutäituri otsuse täiteasjas nr xxxxxxxxx ning kohustada kohtutäiturit: 1) tühistama täitmisteade ja täitemenetluse algatamine; 2) tühistama kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse; 3) vabastama avaldaja kinnistud aresti alt ja esitama registripidajale avaldused keelumärgete kustutamiseks; 4) lõpetama täitemenetluse ja tagastama täitedokumendid Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalile (puudutatud isik II, sissenõudja).
2.Kaebuse kohaselt sai avaldaja 22.03.2013 kätte kohtutäituri 06.03.2013 täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse täiteasjas nr xxxxxxxxxx, millele oli lisatud: 1) täitedokumendina X X ja Svenska Handelsbanken AB vahel sõlmitud Tallinna notari Ants Ainsoni 11.03.2008 tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxxxxxxx leping 1); 2) täitedokumendina samade isikute vahel sõlmitud Tallinna notari Ants Ainsoni 15.07.2008 tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxxxx, leping 2); 3) Tallinna notari Aivar Mesikäpa 20.12.2011 tõestatud kinnisasjade ja nende mõtteliste osade mitterahalise sissemaksena üleandmise leping (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxxxxxxx leping 3); 4) X. X ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel sõlmitud eraisiku laenulepingu nr 9476 eritingimused (laenuleping 1) koos lisadega 1-6; 5) samade isikute vahel sõlmitud eraisiku laenulepingu nr xxxxx eritingimused (laenuleping 2) koos lisadega 1-5; 6) Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali 23.10.2012 teade nr 1599; 7) allkirjastamata võlgnevuse arvestus laenulepingute 1 ja 2 osas seisuga 04.03.2013; 8) e-kirjavahetus perioodil 06.11.2012-01.03.2013; 9) 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnang nr 0169/0213H Toom-Kuninga 20a Tallinnas kohta. Kohtutäitur keelas täitedokumentides nimetatud kinnistute käsutamise.
3.01.04.2013 esitas avaldaja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse täitemenetluse algatamise ja tasu otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur jättis 22.04.2013 otsusega kaebuse rahuldamata.
4.Kaebaja on seisukohal, et täitemenetlus algatati alusetult ning see tuleb lõpetada järgnevatel põhjustel. Puuduvad põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lõige 41). Täitmisavaldusele lisatud dokumentidest ei tohi kohtutäitur neid ise tuletada. Sissenõudja esitas vaid
laenulepingute 1 ja 2 eritingimused, mille pinnalt ei ole võimalik kontrollida esitatud nõuete õigsust ja põhjendatust. Puudus ka sissenõudja korrektne täitmisavaldus. Hüpoteegi alusel saab täitemenetluse alustada vaid sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks. Vastasel korral tuleb alustatud täitemenetlus lõpetada (TMS § 481 punkt 7; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-11, punkt 17). Hüpoteegid on seatud lepingute 1 ja 2 alusel, mis on sõlmitud X. X ja Svenska Handelsbanken AB vahel, kuid laenulepingud 1 ja 2 on sõlmitud X. X ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel.
5.Kuna täitemenetlus algatati alusetult, tuleb keelumärked kustutada (TMS § 48 punkt 7, § 49 lõige 1). Keelumärked tuleb kustutada ka siis, kui täitemenetlus algatati õiguspäraselt, selleks tuleb esitada vastavad avaldused (TMS § 49 lõige 1). Keelumärked riivavad avaldaja omandiõigust ja tekitavad talle kahju. TMS § 145 lõike 4 alusel lasi kohtutäitur kanda kinnistusraamatusse keelumärked enne täitmisteate saatmist. Selle sätte rakendamise kohta kohtutäituri selgitus puudub. Riigikohtu arvates (lahend nr 3-2-1-14-10, punktid 12 ja 13) on keelumärke kandmine kinnistusraamatusse mittevajalik, kui sissenõudja õigused on kaitstud hüpoteegiga. TMS § 53 lõige 1 keelab arestida vara enam, kui on vajalik sissenõudja nõude ja täitekulude katteks. Sissenõutav summa koos täitekuludega on 2 360 400.99 eurot. Ilmselt ületab koormatud vara väärtus tunduvalt seatud piirangute ulatust. Seda kinnitab ainuüksi eksperthinnang, mille järgi ühe kinnistu hinnaks on 2 500 000 eurot.
6.Kohtutäituri tasu nõue koosneb menetluse alustamise tasust ja põhitasust. Avaldaja on seisukohal, et see võib olla õigusvastane ja tuleb tühistada. Mõlemad tasud on välistatud olukorras, kus puudub alus täitemenetluseks. Puudutatud isiku I seisukoht
7.Puudutatud isik I palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuses toodud asjaolud ei anna alust selle rahuldamiseks. Kohtutäitur jääb oma vaidlustatavas otsuses esitatud seisukohtade juurde ning lisab järgnevat. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse alustamisel TMS-i regulatsiooni rikkunud ning on alustanud täitemenetluse õiguspäraselt. Sissenõudja esitas kohtutäiturile nii põhi- ja kõrvalnõuete aluse, samuti nõuete detailse arvestuse. Andmed kinnisasja omaniku kohta hüpoteekide seadmisel ning tagatavate nõuete määramisel on lihtsalt kontrollitavad nii kinnistusraamatu kui hüpoteegi seadmise lepingu põhjal.
8.Eesti Vabariik tunnustab välismaa äriühinguid ja nende tegevust Eestis. Äriseadustiku (ÄS) § 384 lõike 1 kohaselt, kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole filiaal eraldi juriidiline isik ja filiaali tegevuse ning tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing.
9.Kohtutäitur on keelumärgete seadmist põhjendanud oma 22.04.2013 otsuses ning info täitmisteate kättetoimetamise üksikasjade kohta sisaldub täitetoimikus. Kinnisasjade lõplik hind ei ole veel määratud, täituri määratud hinnad avaldaja vaidlustas. Kinnisasjade hinna küsimuse lahendamiseks on algatatud kohtuasi nr 2-13-20155. Puudutatud isiku II seisukoht
10.Puudutatud isik II palub jätta kaebuse rahuldamata.
11.ÄS § 384 lõike 2 järgi ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing. Selline on ka Riigikohtu seisukoht (lahend nr 3-2-13-10). Laenulepingutest tulenevad kohustused on seaduslikud. Avaldaja seaduslik esindaja X.X on kinnitanud, et on tutvunud panga üldtingimuste ja muude panga ja kliendi suhteid reguleerivate ning täpsustavate dokumentidega. Arvestades, et laenulepingute lõpptähtaeg saabus 31.10.2012, muutus kogu nõue pärast nimetatud tähtaja saabumist sissenõutavaks. Võlgnevuse likvideerimiseks andis pank täiendava tähtaja koos hoiatusega nõude mittetäitmisel anda see rahuldamiseks täiturile. Sissenõudja esitas kohtutäiturile kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas täpse arvestuse põhi- ja kõrvalnõuete suuruse kujunemise kohta.
12.Avaldaja senine käitumine on kinnitanud keelumärgete hädavajalikkust tagamaks täitemenetluse kulgemine (vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-14-10) ja vältimaks menetluse asjatut venimist. Esimese astme kohtu määrus
13.Harju Maakohus jättis 20.06.2013 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 22.04.2013 otsusele rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
14.Avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on täitedokumentideks märgitud 11.03.2008 notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping ja 15.07.2008 tõestatud notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping. Ülejäänud avalduse punktis 1.1 märgitud dokumendid (punktid 3-9) on avaldaja poolt märgitud täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse lisadena (t lk 2-3).
15.Täitmisteate (t lk 23-24) kohaselt on täitedokumendiks Tallinna notari Ants Ainsoni 11.03.2008 notariaalne dokument nr 1000 (t lk 25-29), sama notari 15.07.2008 notariaalne dokument nr 3037 (t lk 30-33) ja notari Aivar Mesikäpa 20.12.2011 notariaalne dokument nr 3853 (t lk 34-43) ning nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 2 328 605.80 eurot. Seega on avaldaja avalduses täitedokumendid õigest määratlenud (avalduse punkti 1.1 alapunktid 1 ja 2). Kuna ülejäänud avaldaja poolt nimetatud dokumendid täitedokumentideks ei ole, ei kajasta maakohus neid avalduse lahendamisel. Kohtule varasemast praktikast teadaolevalt edastavad kohtutäiturid täitemenetluse võlgnikule mitte ainult täitedokumendi, vaid kõik sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud dokumendid.
16.Tallinna notari Ants Ainsoni 11.03.2008 notariaalse dokumendi nr 1000 (R.X ja Svenska Handelsbanken AB vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) punktis 3 on kajastatud, milliseid hüpoteegipidaja (Svenska Handelsbanken AB) nõudeid ühishüpoteek tagab. Nendeks on kõik nõuded omaniku (R.Xi) vastu, mis tulenevad panga ja X.X vahel 10.03.2008 sõlmitud laenulepingust ning nimetatud isikute vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest (punktid 3.2.1, 3.2.2); kõik nõuded Egeria Kinnisvara OÜ vastu, mis tulenevad panga ja Egeria Kinnisvara OÜ vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest (punkt 3.2.3) ning nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvitis, ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnitusosakonnale (punkt 3.2.4).
17.Notariaalse dokumendi nr 3037 (ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) sõlmisid X.X ja Svenska Handelsbanken AB 15.07.2008. Panga esindajana on lepingus
märgitud Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal. Lepingu esemeks on lepingu punkti 1.7 järgi lepingu punktides 1.1 kuni 1.6 nimetatud kinnistud koos nende oluliste osade ja päraldistega. Lepinguga seadis R.X omanikuna panga kasuks ühishüpoteegi 49 000 000 krooni suuruses ja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (lepingu punkt 3.1). Lepingu punkti 3.2 kohaselt tagati kõik nõuded R.X vastu, mis tulenevad panga ja R.X vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest ning nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvitis, ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnitusosakonnale.
18.Notariaalne dokument nr xxxx (kinnisasjade ja nende mõtteliste osade mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja asjaõigusleping) sõlmiti 20.11.2011 X.Xi ja avaldaja vahel ning lepinguga andis X.X avaldajale üle mitterahalise sissemaksena lepingu esemeks olevad kinnisasjad või nende X. X kuuluvad mõttelised osad koos nende oluliste päraldistega, sealhulgas dokumentidega (punkt 2).
19.Täitedokumentideks olevatest lepingutest järeldub, et kohtutäituril oli õigus algatada täitmine avaldaja suhtes. Selline järeldus tuleneb kolme täitedokumendiks oleva lepingu ülalmärgitud punktidest. Avaldaja, omandades hüpoteekidega koormatud kinnisasjad, omandas kohustuse lepingutes märgitud hüpoteekidega tagatud nõuete täitmiseks.
20.TMS § 2 lõike 1 punkti 19 järgi on notariaalne kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, täitedokumendiks. Täitmisavaldust ja täitedokumenti saades on kohtutäituril kohustus täitemenetluse algatamiseks (TMS § 23 lõige 1). Kuna täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, ei saa kohtutäitur kontrollida täitedokumendi sisusse puutuvat ega anda hinnanguid sõlmitud lepingutele. Nimetatud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (lahend nr 3-2-1-119-02).
21.Mis puutub avaldaja kaebusesse seoses Svenska Handelsbanken AB ja tema Eesti filiaaliga, nõustub maakohus kohtutäituri seisukohaga, et ÄS § 384 lõike 1 kohaselt peab välismaa äriühing äriregistrisse kandma filiaali, kui ta tahab Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid. Lepingute sõlmimisel kontrollis esindusõigust notar.
22.Kuivõrd kohtutäitur algatas täitemenetluse seaduspäraselt, on põhjendatud ja õiguspärased kõik avaldaja poolt vaidlustatud kohtutäituri poolt tehtud toimingud ning puudub alus avalduse rahuldamiseks. Määruskaebus
23.10.07.2013 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu 20.06.2013 määruse ning rahuldada avaldaja kaebus. Alternatiivselt palub avaldaja tühistada maakohtu 20.06.2013 määruse ja saata see uueks arutamiseks maakohtule.
24.Avaldaja kordab määruskaebuse põhjendustes maakohtule esitatud kaebuse põhjendusi ning leiab, et maakohus jättis avaldaja seisukohad tähelepanuta ja arvestamata. Lisaks juhib avaldaja tähelepanu sellele, et hüpoteegipidajana on defineeritud Svenska Handelsbanken AB, mitte aga viimase filiaal. Seega on hüpoteegiga tagatud Svenska Handelsbanken AB-ga sõlmitud lepingud, aga mitte Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingud 1 ja 2. Selleks, et hüpoteegiga oleksid tagatud Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingud, oleks pidanud selline
kokkulepe ka hüpoteegi tagatiskokkuleppes sisalduma, mida aga antud juhul ei ole. Avaldaja möönab, et ÄS § 384 lõike 2 kohaselt vastutab äriühing enda filiaali kohustuste eest, aga see ei tähenda, et äriühing võrdub automaatselt filiaaliga.
25.Maakohus on jätnud seisukoha võtmata ülearestimise ja seeläbi avaldaja huvide kahjustamise osas. Vähemalt osaliselt tuleks kinnistud aresti alt vabastada. Vastustajate seisukohad
26.Puudutatud isik II palub jätta määruskaebuse täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik II jääb maakohtule esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-3-10 (punkt 11) ja nr 3-2-1-9810 (punkt 13). Täiteasja nr xxxxxxxxx raames on käesolevaks hetkeks arestitud kokku viis kinnistut, kusjuures avaldaja on vaidlustanud kõikide arestitud kinnistute hinnad. Harju Maakohtu poolt on tsiviilasjas nr 2-13-20155 eksperdi poolt läbiviidud hindamise tulemusena määratud Tallinnas xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx hindadeks vastavalt 9900 eurot, 132 000 eurot ja 158 000 eurot. Ekspertiis Tallinnas Roosikrantsi 15 ja Toom-Kuninga 20a kinnistute hindamiseks on määratud Harju Maakohtu 06.08.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-34342 ning selle tulemused ei ole käesolevaks hetkeks teada. Ennatlik on süüdistada kohtutäiturit avaldaja vara ülearestimises. Lisaks on sissenõudja 21.06.2013 esitanud samas täiteasjas lisanõudeid summas 7 792 282 eurot, millest tulenevalt moodustab sissenõudja kogunõue mitte vähem kui 10 120 887.80 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Seega ületab sissenõudja nõue tagatisvara väärtust (lähtudes arestimise aktides toodud hindades) ligikaudu kahekordselt.
27.Puudutatud isik I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jääb otsuses ja maakohtule selgitatu juurde. Kohtutäitur lisab, et avaldaja palub ennatlikult vabastada temale kuuluvad kinnisasjad aresti alt, kuivõrd kinnisasjade registriosa nr 2951501 ja nr 51801 arestimise aktides kohtutäituri poolt määratud hinnad on avaldaja vaidlustanud (kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-13-34342) ning hindamise tulemused ei ole käesolevaks hetkeks teada. Täitemenetlus avaldaja suhtes on alustatud õiguspäraselt ning puuduvad mistahes alused kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Menetluse edasine käik
28.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumist maakohtu poolt. Järgnevalt vastab kolleegium kaebuse väidetele.
30.Avaldaja väidete kohaselt puuduvad põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus ja sissenõudja korrektne täitmisavaldus. Ringkonnakohus avaldaja väidetega ei nõustu. TMS § 2 sisaldab täitedokumentide loetelu. Menetlust saab alustada ainult loetelus sisalduvate dokumentide alusel ning TMS §-s 2 toodud täitedokumendi esitamisel on täitemenetluse alustamine kohustuslik. TMS § 2 lõike 1 punktist 19 tulenevalt on täitedokumendiks ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja
omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitemenetluse alustamiseks peab sissenõudja TMS § 23 lõike 1 esimese lause kohaselt esitama täitmisavalduse ja täitedokumendi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lõike 41 järgi hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega.
31.Kohtutäituri 22.04.2013 otsusest nähtuvalt esitas sissenõudja täiteasjas kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendid. Samuti on sissenõudja esitanud kohtutäiturile 15.07.2008 sõlmitud eraisiku laenulepingu nr 9476, 01.12.2008 sõlmitud eraisiku laenulepingu nr 11726 ja nende hiljem sõlmitud lisad. Nimetatud dokumentide kättesaamist on avaldaja kinnitanud maakohtule esitatud kaebuses (t lk 3) ja esitanud need kohtule (t lk 73-80). Avaldaja kinnitab ka võlgnevuse arvestuse kättesaamist, kuid on märkinud, et see oli allkirjastamata (t lk 3, 67). Ringkonnakohus märgib, et TMS ei kehtesta sissenõudja poolt esitatavale detailsele arvestusele vormilisi nõudeid. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuva põhjal on vaidlusalune arvestus 04.03.2013 seisuga koostatud ja digitaalselt allkirjastatud sissenõudja volitatud esindaja Kristin Sõgeli poolt (t lk 155-156, esindaja volikiri t lk 112-116). Seega on sissenõudja esitanud kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks kõik nõuetekohased dokumendid.
32.Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks, see tähendab tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuivõrd laenulepingute 1 ja 2 tagasimaksetähtaeg oli 31.10.2012 (t lk 66), muutus kogu nõue pärast nimetatud tähtaja saabumist sissenõutavaks. Võlgnevuse likvideerimiseks andis sissenõudja avaldajale täiendava tähtaja koos hoiatusega nõude mittetäitmisel anda nõue rahuldamiseks täiturile (t lk 68-72). Ringkonnakohtu hinnangul on sissenõudja põhistanud tagatud nõude sissenõutavaks muutumist. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtutäituril õiguslik alus täitemenetluse algatamisest keeldumiseks või alustatud täitemenetluse lõpetamiseks.
33.Ringkonnakohtu ülalnimetatud seisukohta ei muuda asjaolu, et hüpoteegid on seatud lepingute 1 ja 2 alusel, mis on sõlmitud X. X ja Svenska Handelsbanken AB vahel, kuid laenulepingud 1 ja 2 on sõlmitud X. X ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel. Ringkonnakohus selgitab, et Eesti Vabariik tunnustab välismaa äriühinguid ja nende tegevust Eestis. Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta ÄS § 384 lõike 1 järgi äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole ÄS § 384 lõike 2 järgi juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Selliselt on äriregistrisse kantud ka Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal. Kuigi Eestis tegutsemisel võib äriühing kasutada filiaali ärinime, sealhulgas kohtumenetluses osalemisel (Riigikohtu 21.10.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-10, punkt 13), tulenevad filiaali tegutsemisest õigused ja kohustused välismaa äriühingule, kelle filiaaliga on tegemist. Sisuliselt väljendab filiaali registrikanne välismaise äriühingu püsivat majandustegevust Eestis ja teavitab Eestis isikuid välismaa äriühinguga seotud olulistest asjaoludest, lihtsustades nii eelduslikult ka tsiviilkäivet. Lisaks märgib
ringkonnakohus, et Svenska Handelsbanken AB ja tema Eesti filiaali ei saa käsitada eraldi isikutena. Teave asjaolu kohta, et Svenska Handelsbanken AB registreeritud esindajana tegutseb Eestis Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, on avaldaja seaduslikule esindajale X. X olnud kättesaadav muuhulgas kehtivatest üldtingimustest (t lk 102-111).
34.Avaldaja heidab kohtutäiturile sisuliselt ette TMS § 145 lõikes 4 sätestatu põhjendamatut kohaldamist. Nimetatud sätte kohaselt võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Kõnesoleva sätte sisu kohaselt on tegemist keelumärke seadmise erinormiga kinnisasjade arestimismenetluses. Kinnisasjale arestimise käigus keelumärke seadmise üldnorm on TMS § 145 lõige 1, mille kohaselt saadab kohtutäitur viivitamata pärast kinnisasja arestimisakti koostamist kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Seega peab üldnormi kohaselt keelumärke seadmisele eelnema kinnisasja arestimisakti koostamine. TMS § 145 lõike 4 kui erinormi kohaldamise eeldusena peavad esinema koos kaks asjaolu – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele (Riigikohtu 06.04.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, punkt 12).
35.Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lõikele 1 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 145 lõike 4 rakendamine on kohtutäituri kaalutlusotsus, millesse kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire. Kohtutäituri põhjendused TMS § 145 lõike 4 rakendamise kohta nähtuvad käesolevas asjas avaldaja kaebuse suhtes 22.04.2013 tehtud otsusest (t lk 7-11). Nendest lähtudes ei ole kohtutäitur kõnesolevaid diskretsioonipiire ringkonnakohtu hinnangul ületanud. Kohtutäituri poolt 22.04.2013 otsuses esitatud väited TMS § 145 lõike 4 kohaldamise eelduste esinemise kohta on ringkonnakohtu tuvastatud asjaolude põhjal piisavad. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-21-14-10 määruse punktides 13 ja 14 selgitanud, et kui sissenõudja õigused on kaitstud hüpoteegiga, ei ole üldjuhul vajalik kinnistusraamatusse kanda keelumärget; TMS § 145 lõike 4 kohaldamine hüpoteegi korral on siiski võimalik, kui muud asjaolud, näiteks võlgniku tegevus, mille eesmärgiks on võõrandada vara, annavad alust arvata, et sissenõudja nõude rahuldamine ei ole ilma olulise viivituseta võimalik. 22.04.2013 otsusest järelduvalt on kohtutäitur tuginenud järgnevatele asjaoludele: võlgniku esindaja hoidis pärast täitemenetluse alustamist kõrvale täitmisteate vastuvõtmisest ning keeldus teatamast kohtutäiturile enda kontaktandmeid, mis võimaldaksid operatiivselt täitemenetlusega seotud dokumente edastada. Antud informatsioon sisaldub täitetoimikus (t lk 123-126). Lisaks sellele sai kohtutäitur teada, et kinnisasju hüpoteekidega koormanud omanik on laenulepingute tagatiseks olevad kinnistud lepingute sätteid rikkudes (sissenõudja nõusolekuta) võõrandanud tema enda omanduses olevale Magdaleena Kinnisvara OÜ-le. Eelnevast tulenevalt oli kohtutäituril põhjendatud alus eeldada, et kinnisasjad võidakse täitemenetluse läbiviimise takistamiseks uuesti võõrandada ning võlgnik võib täitemenetlusest kõrvale hoiduda ja sellega täitemenetlust takistada, millest omakorda võib täitemenetluse läbiviimisel tekkida oluline viivitus. Lisaks ei ole võlgnik
täitemenetluse käigus võimaldanud kohtutäiturile ligipääsu tagatisvarale, mistõttu oli täitur sunnitud ruumidesse sisenemise õiguse saamiseks pöörduma Harju Maakohtu poole (tsiviilasi nr 2-13-22473). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kohtutäituri 22.04.2013 otsuses toodud kaalutlustest lähtuvalt saab lugeda TMS § 145 lõikes 4 sätestatu kohaldamist täiteasjas nr 022/2013/1473 põhjendatuks.
36.Avaldaja väidab, et kohtutäitur on arestinud oluliselt rohkem vara, kui oleks vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks. TMS § 53 lõike 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Nimetatud sätte kohaldamise teeb võimalikuks vara hindamine. Vara hindamisel on võimalik võrrelda sissenõudja nõude suurust hindamise tulemusel saadud võlgniku varaesemete väärtusega ja selle alusel otsustada, kui palju vara on vaja arestida. TMS § 53 lõige 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega, vaid lubab näiteks teatud ulatuses arvestada hindade langemise võimalusega täitemenetluse ajal, samuti sellega, et sissenõudja nõue võib näiteks viivise tõttu täitemenetluse kestel suureneda.
37.Täiteasja nr xxxxxxxxxxxx raames on arestitud kokku viis kinnistut, kusjuures võlgnik on vaidlustanud kõikide arestitud kinnistute hinnad. Käesolevaks ajaks on Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-13-20155 määratud eksperdi poolt läbiviidud hindamise tulemusena märgitud xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx hindadeks vastavalt 9900 eurot, 132 000 eurot ja 158 000 eurot. Ekspertiis Tallinnas Roosikrantsi 15 ja Toom-Kuninga 20a kinnistute hindamiseks on määratud Harju Maakohtu 06.08.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-34342 ning selle tulemused ei ole veel teada. Kuivõrd kinnisasjade hindamine annab muuhulgas võimaluse teada saada, kas on järgitud TMS § 53 lõikes 1 sätestatut, ei ole kirjeldatud olukorras võimalik hinnata võlgniku vara võimalikku ülearestimist käesolevas tsiviilasjas. Lisaks on sissenõudja teavitanud kohut, et esitas 21.06.2013 täiteasjas lisanõuded summas 7 792 282 eurot. Kohtul puudub alus sissenõudja väites kahelda. Seega moodustab sissenõudja kogunõue mitte vähem kui 10 120 887.80 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud, ja puudub alus väita võlgniku vara ülearestimist.
38.Ülaltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka avaldaja seisukohaga, et kohtutäituri otsus tasu kohta on õigusvastane. KTS § 31 lõike 1 kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse. Vastavalt KTS § 32 lõikele 1 muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks täitemenetluse alustamisega. Põhitasu muutub sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt rahalise nõude täitmisel sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kuivõrd täitemenetluse alustamine täiteasjas nr 022/2013/1473 on osutunud põhjendatuks, puudub kohtul seaduslik alus vaidlustatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks.
39.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 218 lõige 3).
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.