Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

väljamõistmise otsust tühistama, avaldaja kinnistuid aresti alt vabastama ning registripidajale avaldust esitama keelumärgete kustutamiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks, täitedokumentide sissenõudjale tagastamiseks. Avalduse asjaolud, nõue Avaldaja taotleb kohtutäituri 22.04.2013 otsuse tühistamist, sh täitmisteate, täitemenetluse algatamise, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist ja kohtutäituri kohustamist avaldaja kinnistute viivitamata aresti alt vabastamiseks, registripidajale avalduse esitamiseks keelumärgete kustutamiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks, täitedokumentide sissenõudjale tagastamiseks. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse 11.03.2008. Avaldaja sai täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse, millele oli lisatud: 1) täitedokumendina 11.03.2008 notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping, 2) täitedokumendina 15.07.2008 tõestatud notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping, 3) 20.12.2011 notariaalne leping, 4) XXX ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal vahel sõlmitud laenuleping nr XXX, 5) XXX ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX eritingimused, 6) Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali 23.10.2012 teade nr 1599, 7) allkirjastamata võlgnevuse arvestus, 8) e-kirjavahetus 06.11.201-01.03.2013 perioodil, 9)XXX OÜ eksperthinnang XXXTallinnas kohta. Enne kui avaldaja ülalnimetatud dokumendid sai, keelas kohtutäitur täitedokumentides nimetatud kinnistute kasutamise. 01.04.2013 esitas avaldaja kohtutäituri tegevusele kaebuse täitemenetluse algatamise ja tasuotsuse tühistamiseks. 22.04.2013 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Täitemenetlus alustati alusetult ning see tuleks lõpetada. Puuduvad põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus (TMS § 23 lg 41). Täitmisavaldusele lisatud dokumentidest ei tohi kohtutäitur neid ise tuletada. Sissenõudja esitas vaid laenulepingute 1 ja 2 eritingimused, mille pinnalt ei ole võimalik kontrollida esitatud nõuete õigsust ja põhjendatust. Puudus ka sissenõudja korrektne täitmisavaldus. Hüpoteegi alusel saab täitemenetluse alustada vaid sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks. Vastasel korral tuleb alustatud täitemenetlus lõpetada (TMS § 481 p 7,Riigikohtu lahend asjas 32-1-60-11, p 17). Hüpoteegid on seatud lepingute, mille sõlmisid XXX ja Svenska Handelsbanken AB, alusel, kuid laenulepingud on sõlmitud XXX ja Svenska Handelsbanken AB Eesti Filiaali vahel. Kuna täitemenetlus algatati alusetult, tuleks keelumärked kustutada (TMS § 48 p 7, § 49 lg 1). Keelumärked tuleks kustutada ka siis kui täitemenetlus algatati õiguspäraselt, selleks tuleb esitada vastavad avaldused (TMS § 49 lg 1). Keelumärked riivavad avaldaja omandiõigust ja tekitavad talle kahju. TMS § 145 lg 4 alusel lasi kohtutäitur kanda kinnistusraamatusse keelumärked enne täitmisteate saatmist. Selle sätte rakendamise kohta kohtutäituri selgitus puudub. Riigikohtu arvates (3-2-1-14-10, p 12, 13) on keelumärke kandmine kinnistusraamatuses mittevajalik, kui sissenõudja õigused on kaitstud hüpoteegiga. TMS § 53 lg 1 keelab arestida vara enam, kui on vajalik sissenõudja nõude ja täitekulude katteks. Sissenõutav summa koos täitekuludega on 2 360 400,99 eurot. Ilmselt ületab koormatud vara väärtus tunduvalt lubatud seatud piirangute ulatust. Seda kinnitab ainuüksi eksperthinnang, mille järgi ühe kinnistu hind on 2 500 000 eurot. Kohtutäituri tasu nõue koosneb menetluse alustamise tasust ja põhitasust. See võib olla õigusvastane ja tuleks tühistada. Mõlemad tasud on välistatud olukorras, kus puudub alus

täitemenetluseks.

Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Puudutatud isik I märgib kaebusele esitatud vastuses, et ei ole täitemenetluse alustamisel TMS-i regulatsiooni rikkunud. Täitemenetluse lõpetamiseks alus puudub. Kohtutäitur jääb vaidlustatud otsuse esitatud seisukohtade juurde. Kinnisasjade lõplik hind ei ole veel määratud, kohtutäituri poolt määratud hinnad avaldaja vaidlustas. Kinnisasjade hinna küsimuse lahendamiseks on algatatud kohtuasi nr 2-13-20155.

Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht Puudutatud isik II palub jätta kaebuse rahuldamata. ÄS § 384 lg 2 järgi ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing. Selline on ka Riigikohtu seisukoht (3-2-1-3-10). Laenulepingutest tulenevad kohustused on seaduslikud. Avaldaja seaduslik esindaja XXX on kinnitanud, et on tutvunud panda üldtingimuste ja muude panga ja kliendi suhteid reguleerivate ja täpsustavate dokumentidega. Arvestades, et laenulepingute lõpptähtaeg saabus 31.10.2012, muutus kogu nõue pärast nimetatud tähtaja saabumist sissenõutavaks. Võlgnevuse likvideerimiseks andis pank täiendava tähtaja koos hoiatusega nõude mittetäitmisel anda nõue rahuldamiseks täiturile. Sissenõudja esitas kohtutäiturile kõik vajalikud dokumendid, sh täpse arvestuse põhi- ja kõrvalnõuete kohta.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 22.04.2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse 29.04.2013, milles palus määrata kinnistuste hindamiseks ekspertiisi ja tühistada arestimisaktid (lk 81-82) ning 01.04.2013, milles palus täitemenetluse peatamist, täitemenetluse lõpetamist, käsutamise keelumärgete kustutamist ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist (lk 87-90). Kohtutäitur lahendas kaebuse 22.04.2013 otsusega (lk 7-11), millega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsusega mittenõustumise tõttu esitas avaldaja otsuse peale kaebuse kohtule. Avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on täitedokumentideks märgitud 11.03.2008 notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping ja 15.07.2008 tõestatud notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping. Ülejäänud avalduse p-s 1.1 märgitud dokumendid (p-d 3-9) on avaldaja poolt märgitud täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse lisadena (lk 2-3).

Täitmisteate (lk 23-24) kohaselt on täitedokumendiks Tallinna notar Ants Ainsoni 11.03.2008 notariaalne dokument nr XXX (lk 25-29), sama notari 15.07.2008 notariaalne dokument nr XXX (lk 30-33) ja notar Aivar Mesikäpa 20.12.2011 notariaalne dokument nr XXX (lk 34-43) ning nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 2 328 605,80 eurot. Seega on avaldaja avalduses täitedokumendid õigest määratlenud (avalduse p 1.1 p-d 1 ja 2). Kuna ülejäänud avaldaja poolt nimetatud dokumendid täitedokumentideks ei ole, ei kajasta kohus neid avalduse lahendamisel. Kohtuile varasemast praktikast teadaolevalt edastavad kohtutäiturid täitemenetluse võlgnikule mitte ainult täitedokumendi, vaid kõik sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud dokumendid. Tallinna notar Ants Ainsoni 11.03.2008 notariaalse dokumendi nr XXX (XXXja Svenska Handelsbanken AB vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) p-s 3 on kajastatud, milliseid hüpoteegipidaja (Svenska Handelsbanken AB) nõudeid ühishüpoteek tagab. Nendeks on kõik nõuded omaniku (XXX) vastu, mis tulenevad panga ja XXX vahel 10.03.2008 sõlmitud laenulepingust ning nimetatud isikute vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest (p 3.2.1, 3.2.2); kõik nõuded XXXOÜ vastu, mis tulenevad panga ja XXXOÜ vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest (p 3.2.3) ning nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvitis, ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnitusosakonnale (p 3.2.4). Notariaalse dokumendi nr XXX (ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) sõlmisid XXX ja Svenska Handelsbanken AB 15.07.2008. Panga esindajana on lepingus märgitud Svenska Handelsbanken AB Eesti Filiaal. Lepingu esemeks on lepingu p 1.7 järgi lepingu p-des 1.1. kuni 1.6 nimetatud kinnistud koos nende oluliste osade ja päraldistega. Lepinguga seadus XXX omanikuna panga kasuks ühishüpoteegi 49 000 000 krooni suuruses ja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (lepingu p 3.1). Lepingu p 3.2 kohaselt tagati kõik nõuded XXX vastu, mis tulenevad panga ja XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest ning nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvitis, ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnitusosakonnale. Notariaalne dokument nr XXX (kinnisasjade ja nende mõtteliste osade mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja asjaõigusleping) sõlmiti 20.11.2011 XXX ja avaldaja vahel ning lepinguga andis XXX avaldajale üle mitterahalise sissemaksena lepingu esemeks olevad kinnisasjad või nende R. Kuulmannile kuuluvad mõttelised osad koos nende oluliste päraldistega, sh dokumentidega (p 2). Täitedokumentideks olevatest lepingutest järeldub, et kohtutäituril oli õigus algatada täitmine avaldaja suhtes. Selline järeldus tuleneb kolme täitedokumendiks oleva lepingu ülalmärgitud punktidest. Avaldaja, omandades hüpoteekidega koormatud kinnisasjad, omandas kohustuse lepingutes märgitud hüpoteekidega tagatud nõuete täitmiseks. TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on notariaalne kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, täitedokumendiks. Täitmisavaldust ja täitedokumenti saades on kohtutäituril kohustus täitemenetluse algatamiseks (TMS § 23 lg 1). Kuna täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, ei saa kohtutäitur kontrollida täitedokumendi sisusse puutuvat ega anda hinnanguid sõlmitud lepingutele. Nimetatud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (3-2-1-119-02). Mis puutub avaldaja kaebuses seoses Svenska Handelsbanken AB ja tema Eesti filiaaliga, nõustub kohus kohtutäituri seisukohaga, et ÄS § 384 lg 1 kohaselt peab välismaa äriühing äriregistrisse kanda filiaali, kui ta tahab Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid. Lepingute sõlmimisel kontrollis esindusõigust notar. Kuivõrd kohtutäitur algatas täitemenetluse seaduspäraselt, on põhjendatud ja õiguspärased kõik avaldaja poolt vaidlustatud kohtutäituri poolt tehtud toimingud ning puudub alus avalduse rahuldamiseks. Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.