Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE ja MENETLUSE KÄIK Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 4. juuni 2009.a. otsusega töövaidlusasjas 9.22/2209 ja 2415-2009 rahuldati hageja avaldus ERGO Kindlustuse AS vastu osaliselt. Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel tunnistati ebaseaduslikuks, hageja loeti lahkunuks omal algatusel ja talle mõisteti välja hüvisena 1 kuu keskmine palk 16 034 krooni. Hageja on esitanud maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina osas, millega töövaidluskomisjon jättis sisuliselt arutamata tema esitatud taotluse mõista tööandjalt välja vähem makstud märtsikuu palga tulemustasu fikseeritud osa 1875 krooni ja tulemustasu muutuvosa 0,2 % müügigrupi käibelt 1 063 616 kroonilt 2127 krooni. Kuna vastavalt ITVS §-le 24 lg 4 vaadatakse juhul, kui töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustunud töövaidluse pool esitab kohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras, seda edasiselt läbi töötaja hagina, esitab Liina Nulk käesolevaga oma nõude temale vähem välja makstud palga 4 002 krooni ja lõpparve kinnipidamisega viitamise eest ühe kuu keskmise palga 16 034 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Kostjaga sõlmitud töölepingu alusel töötas hageja kostja juures tema Lõuna regiooni Tartu osakonna müügigrupi juhina kuni 15.04.2009.a. Töölepinguga kokkulepitud palga suuruseks oli alates 01.09.2007.a. põhipalgana 7 500 krooni, ning fikseeritud tulemuspalga osana alates 01.07.2008 kuni 31.12.2008 brutotasuna 1 876 krooni ja alates 01.01.2009 kuni 28.02.2009 brutotasuna 1 875 krooni. Peale fikseeritud tulemuspalga osa oli alates 01.09.2007 kuni 31.12.2008 kokku lepitud maksta tulemuspalka ka muutuvosana, mille suurus sõltus juhitava müügigrupi igakuisest käibest ja plaani täituvusest. Kostja on arvestanud hagejale tulemuspalka nii selle fikseeritud kui ka muutuvosana kuni 28.02.2009.a. ja kandnud selle pärast maksude mahaarvamist ka hageja pangakontole. 2009.a. märtsikuu eest aga kostja hagejale kokkulepitud tulemuspalga osa ei fikseeritud osana ega ka muutuvosana välja maksnud ei ole. Hagejale teadaolevalt pidanuks tulemuspalga fikseeritud osa suurus olema märtsikuul 1 875 krooni ja kuna tema juhitud müügigrupi müügikäive märtsikuul oli 1 063 616 krooni ja plaani täituvus 88%, siis tulemuspalga muutuvosa suurus 0,2 % käibest ehk 2 127 krooni. Seega on kostja hagejale maksnud palka kokku 4 002 krooni ettenähtust vähem. Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetas kostja 15. aprillil 2009.a. Töölepingu lõppemise päeval pidi kostja TLS § 74 lg 2 sätete kohaselt maksma ka lõpparve. Kuna kostja hagejale vähem arvestatud palka 4 002 krooni senini tasunud ei ole, nõuab hageja lisaks lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest tema arvestusliku ühe kuu keskmise palga, 16 034 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja nõuet kinnitavad tõenditena töölepingu lisad nr 17, millega lepiti kokku müügigrupi käibelt ja plaani täituvusest sõltuvalt arvestatava tulemuspalga muutuvosa maksmine hagejale, samuti lisad nr 18, 20 ja 23, millega lepiti kokku tulemuspalga fikseeritud osa suurus. Hageja Swedbank kontoväljavõte tõendab, et kostja on tasunud hagejale kokkulepitud tulemustasu kuni 2009.a. veebruarini, 2009.a. märtsikuus seda teinud aga ei ole. Töölepingu lisa nr 24 tõendab

samuti, et lõpparve koosseisus ei ole hagejale arvestatud ja välja makstud tulemuspalka 2009.a. märtsikuu eest. Hageja keskmise kuupalga suurust tõendab palgatõend. Hageja palub välja mõista ERGO Kindlustuse AS-lt Liina Nulk kasuks vähem arvestatud palk 4 002 krooni ja keskmine palk lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja, ühe kuu keskmise palga ulatuses 16 034 krooni. Menetluskulud panna ERGO Kindlustuse AS kanda.

KOHTUISTUNG

Kohus pidas asjas kohtuistungi 7. detsembril 2009.a. Hageja selgitas, et hageja tulemuspalk oli kokku lepitud kahes osas. Hageja eeldab, et ta oleks pidanud saama märtsikuu eest sama tulemuspalka kui jaanuaris-veebruaris 2009. a- so 1875 krooni kuus (nn fikseeritud lisatasu). Pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja jätkas hagejale tulemustasu maksmist ka 2009.a.-23. veebruaril 2009.a. maksti hagejale välja jaanuari

2009.a. tulemustasu 4795 krooni. See lisatasu sõltus ainult plaani täituvusest. Hageja tugineb oma nõudes töölepingu lisadele nr 17 ja 23. Hageja möönab, et kirjalikke kokkuleppeid märts 2009 lisatasu osas ei ole sõlmitud ja nõuab märtsikuu lisatasusid heauskse töötajana. Kostja võttis tagasi menetluse lõpetamise taotluse, kuna selgus, et kostjale ei olnud edastatud hageja algset 10. juuli 2009. a avaldust kohtule. Kostja jäi ülejäänud vastuväidete juurde. Hagi aegumise vastuväidet kostjal ei ole. Hagiavalduses esitatud andmeid müügigrupi müügi käibe ja plaani täituvuse kohta märtsis 2009 kostja ei vaidlusta. Kohtuistungil avaldasid mõlemad pooled nõusolekut, et asja menetlemine lõppeks kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Pooltel puudub vaidlus selles, et märtsis 2009.a. ei kehtinud poolte vahel mitte ühtegi kirjalikku kokkulepet, mis oleks reguleerinud hagejale lisatasu maksmist märtsis 2009.a. Pooltevaheline tööleping on lõppenud alates 14. aprillist 2009.a. Poolte vahel on sõlmitud kirjalik tööleping 30. detsembrist 1998.a. (töövaidluskomisjoni toimik lk 24), mille p 4. 2 kohaselt makstakse lisaks põhipalgale töötajale tulemuspalka tööülesannete korrektse täitmise eest 1000 krooni kuus. Tööandjal on õigus mitte maksta tulemuspalka töötajapoolse töökohustuste süülise täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Pooled on korduvalt leppinud kokku töölepingu p 4.2 muutmise osas (töölepingu lisad nr 1, 17,18,20-tl 27-29) ja leppinud kokku hagejale tulemuspalga maksmise kahes osas: fikseeritud tulemuspalk ja tulemuspalk muutuvosana. Lisade kohaselt on pooled leppinud töölepingu p- 4. 2 sätestatud lisatasu suuruse kokku tähtaegselt ja lisaga nr 17 (sõlmitud 14. septembril 2007.a. ) on pooled kokku leppinud töölepingu punkt 4.2 algse redaktsiooni muutmises alates 1. septembrist 2007. a ja lisatasu lepiti kokku perioodiks 1. september 2007 – 31.detsember 2008. a. Lisaga nr 17 lepiti kokku, et lisatasu arvutamise aluseks on Müügigrupi kahjukindlustuse käive ja määrati ka lisatasu suuruse arvutamise alused (tulemuspalk muutuvosana). Järgnevaks perioodiks töölepingu p.4.2 järgset lisatasu ei ole kokku lepitud, samas on kostja pangakonto väljavõttega (lk 9-10) tõendatud, et kuigi kirjalik kokkulepe poolte vahel puudus, on kostja jätkanud hagejale lepingu p 4.2 järgset lisatasu maksmist ka jaanuaris ja veebruaris 2009.a. Töölepingu p 10.1 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta poolte kokkuleppel, fikseerides need kirjalikult sama lepingu lisana. VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele tingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis. Seega ei saa kostja tugineda tulemustasu muutuvosa hagejale mittetasumisel kirjaliku kokkuleppe puudumisele ja ta peab hagejale tasuma hagetud 2127 krooni, mille arvestuslikku õigsust ei ole kostja vaidlustanud. Ka fikseeritud tulemuspalga osas on pooled alates töölepingu p 4.2 muutmist 1. septembrist 2007. a leppinud kokku tähtaegselt. Viimati lepiti fikseeritud tulemuspalga suurus kokku 5. märtsil 2009. a töölepingu lisaga nr 23 perioodiks 1. jaanuar- 28. veebruar 2009.a. 1875 krooni kuus brutotasuna müügigrupi tulemusliku juhtimise eest antud perioodil. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte vahel puudus igasugune kokkulepe fikseeritud tulemustasu osas ja ei ole toimunud ka faktilist fikseeritud tulemustasu väljamaksmist hagejale, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt fikseeritud tulemustasu märts 2009.a. eest. Tegemist ei ole TLS § 18 sätestatud kostja ühepoolse töölepingu muutmisega, puudus poolte kokkulepe fikseeritud tulemuspalga maksmiseks. Kuna tegemist on erinevalt tulemuspalga muutuvosaga just fikseeritud tulemuspalgaga, siis ei ole ka hageja esitanud neid kriteeriume, mille kohaselt kostja oli sellise fikseeritud tulemuspalga maksmiseks märts 2009. a eest kohustatud. Asjaolu, et hageja oli sellist tulemustasu varem saanud, ei saa olla siin argumendiks, kuna varasemalt toimus fikseeritud tulemustasu maksmine üksnes kahepoolsete kokkulepete alusel. Kokkuleppe puudumisel ei

saanud töötajal olla ka ootust fikseeritud tulemuspalga saamiseks. Fikseeritud tulemuspalga nõudes 1875 krooni jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja on esitanud 14. septembril 2009. a. kohtule hüvise nõude lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses. Nimetatud nõuet ei ole hageja töövaidluskomisjonile esitanud. Kohus nõustub kostjaga selles, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-08 asunud seisukohale, et töövaidluskomisjoni otsuse järgselt vaatab kohus vastava taotluse saamisel läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Samas on Riigikohus viidatud lahendi punktides 15-16 seisukohal, et kui hageja esitab nimetatud töövaidluse käigus veel avaldusi, mida saab pidada iseseisvaks hagiavalduseks, tuleb hageja neid nõudeid ka menetleda ja vajadusel need hagid liita. Just sellise olukorraga on tegemist ka käesoleval juhul - hageja on 14. septembril 2009. a esitanud iseseisva hagiavaldusega täiendava nõude, mida kohus on pidanud otstarbekaks menetleda ühes menetluses hageja taotlusega töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks, kuna pooled on samad. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole lõpparve koosseisus välja maksnud hagejale seniajani tulemustasu 2127 krooni. Hageja taotleb välja mõista lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk 16034 krooni. Kostja ei vaidlusta küll hageja keskmise palga arvestuslikku suurust, kuid palub ka selles osas jätta hagi rahuldamata. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Lahendis nr 3-2-1-146-06 on Riigikohus seisukohal, et tulenevalt PaS §st 29 ja TLS § 119 lg-st 2 on lõpparve maksmisega viivitamise aja eest makstav keskmine palk oma olemuselt ühelt poolt hüvitis töötajale ja teiselt poolt sanktsioon tööandjale tema kohustuse rikkumise eest. Kui kohus asjas tuvastab, et kostja jättis töölepingu lõppemisel hagejale lõpparvena palga välja maksmata ja lõpparvena saamata palga nõue ei ole aegunud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka eelnimetatud sätetega ettenähtud hüvitis. Kostja on olnud viivituses lõpparve kooseisus tulemustasu väljamaksmisega alates 15. aprillist 2009.a. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-6-08 asunud seisukohale, et TLS § 119 lg 2 kohaldamist ei välista asjaolu, et töölepingu pooled vaidlevad lõpparve koosseisu kuuluvate summade ja lõpparve suuruse üle. Kostja ei ole taotlenud hüvitise vähendamist. Kohus leiab, et kuna kostja on olnud viivituses lõpparve täieliku väljamaksmisega rohkem kui üks kuu, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele hüvitusena üks hageja keskmine kuupalk, mis on 16034 krooni. Arvestades hagi rahuldatud osa, tuleb 90 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja 10 % hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.