K.P hagi Promens Rõngu AS vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise 4554 eurot, töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tuleneva töötasu 1296 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (töötaja): K.P (isikukood XXX, elukoht XXX-i), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik (e-post XXX) Kostja (tööandja): Promens Rõngu AS (registrikood 10034023, asukoht Tehase 4, XXX-i, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo (e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata K.P hagi Promens Rõngu AS vastu.
2.Lugeda tuvastatuks, et Promens Rõngu AS-i poolne K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 04.12.2023 ei ole tühine (ülesütlemine on kehtiv). Lugeda tuvastatuks, et K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel sõlmitud tööleping lõppes Promens Rõngu AS-i poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 04.12.2023.
3.Jätta rahuldamata K.P TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitise nõue 4554 eurot (bruto).
Jätta rahuldamata K.P esitatud töötasu nõue 1296 eurot (bruto).
5.Jätta rahuldamata K.P TLS § 100 lg 5 alusel esitatud alternatiivne hüvitise nõue 1296 eurot (bruto).
6.Jätta rahuldamata K.P esitatud viivise nõue.
7.Jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Rahuldada Promens Rõngu AS menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt.
9.Määrata Promens Rõngu AS menetluskulude suuruseks 3500 eurot. 10.Välja mõista K.P-lt Promens Rõngu AS-i kasuks 3500 eurot. 11.Välja mõista K.P-lt Promens Rõngu AS kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (3500 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
EELNEV MENETLUS
1.K.P (hageja, töötaja) esitas 20. detsembril 2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Promens Rõngu AS (kostja, tööandja) vastu. Töötaja taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, hüvitist TLS § 109 lg 1 ja TLS 100 lg 5 alusel, töötasu, viiviseid ja kahju (menetluskulude) hüvitamist.
2.TVK tegi töövaidlusasjas nr 4-1/2234/23 15. veebruaril 2024 otsuse, millega jättis K.P töövaidlusavalduse täies ulatuses rahuldamata ning otsustas:
Lugeda tuvastatuks, et Promens Rõngu AS-i poolne K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 04.12.2023 ei ole tühine (ülesütlemine on kehtiv). Lugeda tuvastatuks, et K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel sõlmitud tööleping lõppes Promens Rõngu AS-i poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 04.12.2023.
Jätta rahuldamata taotlus K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel sõlmitud töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel 26.01.2024.
Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitise nõue 4554 eurot (bruto).
Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu esitatud töötasu nõue 1296 eurot (bruto).
Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu TLS § 100 lg 5 alusel esitatud alternatiivne hüvitise nõue 1296 eurot (bruto).
Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu esitatud kahju (menetluskulude) hüvitamise nõue 1436 eurot.
Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu esitatud viivise nõue täies ulatuses.
HAGEJA NÕUE
3.Töötaja esitas 15. märtsil 2024 hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas (TVK otsuse punktide 1.1-1.7 osas). Hagiavalduse (dtl 2-9) järgi taotleb hageja erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel 4554 eurot (bruto), hüvitist TLS § 35 või alternatiivselt TLS § 100 lg 5 alusel 1296 eurot (bruto) alusel ja viiviste väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Tartu Maakohus võttis 24. aprill 2024 määrusega menetlusse K.P hagi Promens Rõngu AS vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise summas 4554 eurot, töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tuleneva töötasu summas 1296 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Promens ja K.P 18. detsembril 2013 töölepingu nr 82/13 (dtl 52-53), millega töötaja asus tööle valvuri ametikohal. Ehkki lepingu p-s 1.1 on märgitud, et töötaja asub tööandja juures tööle alates 1. jaanuarist 2014, on hageja töötanud AS Promens (algse ärinimega aktsiaselts Rõngu Tehas) juures samal positsioonil alates märtsist 1995 ehk peaaegu kogu oma tööelu erinevate töölepingutega.
27.novembril 2023 esitas tööandja töötajale ülesütlemisavalduse (dtl 55). Avalduse kohaselt on „aastatel 2022 – 2023 toimunud mitu juhtumit, kus K.P on rikkunud kehtestatud tööreegleid, sealhulgas ka ohutusnõudeid. Samuti on töötajal olnud mitmeid sõnavahetusi ja kokkupõrkeid nii kaastöötajatega kui ka tööandja lepingupartneritega“. Tööandja lõpetas töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel „seonduvalt töökohustuste rikkumisega“ alates 26. jaanuarist 2024, mis pidi olema töötamise viimane päev.
4.detsembril 2023 esitas tööandja töötajale uue ülesütlemisavalduse (dtl 56), milles on korratud, et leping lõpetatakse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel seonduvalt töökohustuste rikkumisega, kuid töötaja viimane tööpäev on 4. detsember 2023. Avalduses on toodud järgmine põhjendus: „Seoses ilmsiks tulnud väga olulise töökorralduse rikkumisega 1. detsembril 2023 teatab Promens AS, et lõpetab Teiega töölepingu etteteatamistähtaega järgimata, kuna ettevõtte huvisid silmaspidades ei ole koostöö enam võimalik“. Töötaja vaidlustab töölepingu ülesütlemise põhjusel, et 27. novembri 2023 ülesütlemisavalduses ei ole välja toodud milliseid kohustusi on töötaja rikkunud ja milles rikkumine seisneb. Samuti ei ole 4. detsembri 2023 ülesütlemisavaldus selgem. Selles on ülesütlemise alusena tuginetud väidetavale „väga olulisele töökorralduse rikkumisele 1. detsembril 2023. a“. Töötaja ei rikkunud ühtegi „väga olulist töökorraldust“ ei 1. detsembril 2023 ega ka ühelgi muul kuupäeval. Sealjuures on tööandja seisukohalt tegemist nii olulise rikkumisega, et tööandjal ei ole võimalik lähtuda enda 27. novembri 2023 ülesütlemisavaldusest vaid vältimatult on vajalik lõpetada töösuhe päevapealt. Töötaja pöördus tööandja poole 12. detsembril 2023 paludes kohtumist, et „selgitada ja otsida olukorrale õiglast lahendust, sest meiega on käitutud ebaõiglaselt ja tunneme, et oleme töökiusu ohvrid, mis on leidnud juba pikemat aega AS Promens töötajatega“ (dtl 21). Töötajale ei olnud arusaadav, miks tööandja lepingu üles ütles, sest tööandja ei selgitanud seda ei suuliselt ega kirjalikult. Kohtumist aga aset ei leidnud, sest tööandja ei vaevunud kirjale vastama. Tööandja esitas enda põhjendused esimest korda alles 15. jaanuari 2024 vastuses töötaja nõudele töövaidluskomisjonis. Tööandja on töötaja rikkumisteks pidanud töötaja suhtlusstiili, tööandja mitteõigeaegset teavitamist, selgituste jagamisest keeldumist jms. Sealhulgas on tööandja keskne väide ning ainus etteheide, mille kaudu ta sisustas enda 4. detsembri 2023 ülesütlemisavaldust „Vaatamata sellele, kuigi avaldaja oli 01.12.2023 tööl ja nägi kuidas Mati K.P viib vastaspoole territooriumilt välja tööandja vara, ei ole avaldaja oma töökohustusi täitnud. See tähendab, et muu hulgas 01.12.2023 ei takistanud avaldaja Mati K.P-l tööandja territooriumilt tema vara väljaviimist, ei võtnud selles osas midagi ette ning isegi ei teavitanud sellest vastaspoolt“. Hageja hinnangul ei ole tööandja vastavat väidet tõendanud. Sealjuures ei ole tööandjal M. K.P-le endale mitte ühtegi etteheidet. Temaga sõlmitud tööleping lõpetati TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel ning tööandja on kirjalikult kinnitanud, et tal ei ole M. K.P vastu mistahes nõudeid ega pretensioone. Lisatud kompromiss on TVK poolt kinnitatud 2. veebruari 2024 määrusega töövaidlusasjas nr 4-1/2207/23. Hagile on lisatud ka M. K.P avaldus TVK-le, kuivõrd see sisaldab tema enda kirjeldust toimunust, mh on selle avalduse lisade juures foto kõnealusest tööriistakastist, mis aitab visualiseerida tööandja algse, kuid alusetu
etteheite sisu ja ulatust. Väärib märkimist, et tööandja ei pöördunud M. K.P vastu TVK-sse nt varastatud asja tagastamise või hüvitamise nõudega, sellist nõuet ei esitanud tööandja ka kohtusse ega ole ta esitanud ka nt kuriteoteadet, et M. K.P on tema vara varastanud. On selge, et midagi sellist ei ole toimunud ning tööandja 15. jaanuari 2024 vastuse põhiväide, mis pidi sisustama 4. detsembri 2023 ülesütlemisavalduse, on vale. Kui tööandjal ei ole etteheiteid M. K.P-le, ei saa tal olla etteheiteid ka hagejale, sest kogu hagejale tehtava etteheite sisu on see, et ta ei reageerinud M. K.P tegevusele. Tänaseks on aga üheselt selge, et M. K.P ei käitunud valesti, ei varastanud tööandja vara ning tööandja on kirjalikult kinnitanud, et tal ei ole tema vastu mistahes nõudeid ega pretensioone. Kuna töölepingu ülesütlemiseks puudus alus, on tööandja poolt töötaja töölepingu erakorraline ülesütlemine aluste puudumise tõttu TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Kuna tööandja ei esitanud oma põhjendusi mitte ülesütlemisavalduses vaid alles töövaidluskomisjoni- või kohtumenetluses, annab see töötajale TLS § 95 lg 3 kohaselt kahju hüvitamise nõude. Töötaja kahjuks on tema õigusabikulud, mida ta peab kandma töölepingu ülesütlemist vaidlustades seetõttu, et ta ei tea, miks on tööandja temaga sõlmitud lepingu lõpetanud. Seda isegi siis kui ülesütlemine peaks hiljem osutuma põhjendatuks, sest tööandja esitab alles menetluse käigus põhjendused, miks ta töölepingu erakorraliselt üles ütles. TvLS § 16 lg 2 kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses ning need jaotatakse TsMS § 162 lg 1 alusel. Tegemist on omalaadse olukorraga, kus töötaja materiaalõiguslikust kahju hüvitamise nõudest on menetluse käigus saanud menetlusõiguslik kahju hüvitamise nõue, mis tuleb lahendada läbi menetluskulude jaotamise regulatsiooni. Lisaks palub hageja välja mõista TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis 4554 eurot (bruto), TLS § 100 lg 2 alusel etteteatamistähtaja rikkumise hüvitis 1296 eurot ja viivis või alternatiivselt saamata jäänud töötasu 1296 eurot.
KOSTJA VASTUS
6.Tööandja oma vastuses (dtl 184-191) hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Kostja selgitab, et hagejaga töölepingu ülesütlemise aluseks on asjaolud, et aastatel 2022-2023 on toimunud mitu juhtumit, kus hageja on rikkunud kehtestatud tööreegleid, sh ka ohutusnõudeid. Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas valvurina, kelle põhiliseks töökohustuseks oli tagada kostja vara säilimine, sh takistada kostja territooriumilt vara väljaviimist, vargust ja omastamist. Vaatamata sellele, et hageja oli 1. detsembril 2023 tööl ja nägi kuidas M. K.P viib kostja territooriumilt välja tööandja vara, ei ole hageja oma töökohutusi täitnud. See tähendab, et muu hulgas 1. detsembril 2023 ei takistanud hageja M. K.P-l tööandja territooriumilt tema vara väljaviimist, ei võtnud selles osas midagi ette ega isegi teavitanud sellest kostjat. Eeltoodust tekkis tööandjal õigus tööleping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kuna kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Lisaks on asjakohatu ja alusetu hageja viide, et M. K.P ei varastanud tööandja vara ega teinud ka midagi muud etteheidetavat, kuna M. K.P ja kostja vahel on töövaidlusasjas nr 4-1/2207/23 sõlmitud kompromiss. M. K.P ja kostja sõlmisid töövaidlusasjas nr 4-1/2207/23 kompromissi menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ja menetluskulude kokkuhoiu eesmärgil. Samas see asjaolu ei muuda kuidagi faktilisi asjaolusid ja Mati K.P poolt toime pandud tegevust. Kostja tugineb jätkuvalt nendele asjaoludele ka käesolevas asjas kui hagejaga töölepingu lõpetamisega seotud asjaoludele, millega seoses on hageja oma töökohustusi rikkunud. Kahju hüvitamise nõudega kostja ei nõustu. TLS § 95 lg 3 eesmärk on katta muu kahju, mis võis hagejal tekkida seoses tööandja poolt võimaliku TLS § 95 lg-s 2 toodud kohustuse rikkumisega kui töövaidluskomisjonis ja kohtus hageja poolt kantud õigusabikulude
hüvitamine. Hageja ei ole kuidagi tõendanud, et kostja on üldse TLS § 95 lg-t 3 rikkunud ja isegi kui see on toimunud, millega kostja ei nõustu, siis jääb selgusetuks, milline muu kahju on hagejale seoses väidetava kostja rikkumisega TLS § 95 lg 3 alusel tekkinud. Kostja rõhutab, et hageja õigusabikulude nõue ei ole TLS § 95 lg 3 regulatsiooniga hõlmatud. TLS § 95 lg 3 ei hõlma hageja õigust nõuda kostjalt töövaidluskomisjonis ega kohtus hageja poolt kantud õigusabikulude hüvitamist ja vastav hageja nõue TLS § 95 lg 3 alusel tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuna töölepingu ülesütlemine on seaduslik ja kehtiv, siis ei esine alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. Sellisel juhul aga ei kuulu ka TLS § 109 lg 1 kohaldamisele, kuna selle eeldused ei ole täidetud. Samuti ei kuulu ka TLS § 35 kohaldamisele, kuna selle eeldused ei ole täidetud. Kuna käesolevas asjas esinevad TLS § 97 lg 3 eeldused ehk kostja ei pidanud töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaegu järgima ja töölepingu ülesütlemine on seaduslik ja kehtiv, siis ei kuulu käesolevas asjas ka TLS § 100 lg 5 kohaldamisele, kuna ka selle eeldused ei ole täidetud. KOHTUISTUNG 26.08.2024 (dtl 208-212)
7.Hageja on seisukohal, et 4. detsembri 2023 töölepingu ülesütlemine on tühine aluse puudumise tõttu. Hageja seletuste kohaselt oli tema tööülesanneteks territooriumi valvamine, autode sisse- ja väljalaskmine, töötajate ja lubadega isikute tööandja territooriumile lubamine. Samas ei olnud hageja kohustuseks autosid kontrollida. Hageja ei pidanud teadma mis autos oli sisenemise ja väljumise hetkel. Hageja sõnul süüdistati teda selles, et ta lasi puitmaterjali varastada. Autodel, mis tulevad Promensi territooriumile kaupa peale võtma, on tavaliselt kaasas puidust alused/prussid, mis tuli hageja abikaasal enne kauba pealelaadimist maha tõsta ja pärast tagasi autosse panna. Puidust alused kuulusid autojuhile, mitte hageja tööandjale ning autojuhil oli õigus otsustada, kelle ta neid andis. See oli eelmiste juhatajate poolt nii öeldud ja selline põhimõte kehtib tänaseni. 1. detsembril 2023 tõstis autojuht lauajupi maha ja andis selle hageja abikaasale. Tööriistakastist ei teadnud hageja midagi. Ta nägi, et mingi vana määrdunud kast oli, aga kas see oli enne juba auto peal, seda ta ei näinud. Juhul, kui tööandjal oli kahtlus, et vara on varastatud, oleks tulnud esitada kuriteoteade, seda ei tehtud. Videotest ei ole aru saada, et mingisugune tööandja vara on seal liikumises olnud.
8.Tööandjale sai teatavaks, vaadates videosalvestisi, et tehase territooriumile sõitis veoauto, mida juhtis A. Lohk. Auto sõitis laadimisalale ja sellesse tõsteti üks tööriistakast. Siis sõitis auto väravast välja. Värava taga auto peatus, tööriistakast tõsteti välja, M. K.P isiklikku autosse. Veel vaadati videoid, kus M. K.P liigub mingi raske esemega välja enda auto juurde. Saades selle info, leidis tööandja, et sellise töötajaga ei ole võimalik töösuhet jätkata. Ei ole tähtsust, milline oli tööriistakasti väärtus. Esemed, mis on seotud ettevõtte majandustegevusega ja asuvad ettevõtte valduses, selles osas valdus kuulub ettevõttele. Valduse rikkumine toimus pärast seda, kui asi liikus ettevõtte territooriumilt välja. Pakkematerjal, mis autos oli, ei saanud olla autojuhi oma. Kostja hinnangul on esitatud fotodega tuvastatud, et hageja abikaasa viib ettevõtte territooriumilt välja mingit vara ja hageja laseb sellel juhtuda. See oli asjaolu, miks tööandja pidi kiiresti reageerima. M. K.P ja tööandja sõlmisid kompromissi. See kompromiss ei tee olematuks seda, mida hageja tegi. Kahju hüvitamise nõue on nüüdseks taandunud kohtukulude väljamõistmise nõudele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et töötaja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
10.Kohus loeb TVK-le esitatud tõendid ja seisukohad poolte taotlusel asja juurde võetuks.
11.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:
K.P ja AS Rõngu Promens sõlmisid 18. detsembril 2013 töölepingu nr 82/13 (dtl 5253), millega töötaja asus tööle valvuri ametikohal;
27.novembril 2023 ja 1. detsembril 2023 edastas tööandja töölepingu ülesütlemise avaldused TLS § 88 lg 1 p 3 alusel;
4.septembril 2024 on pooled esitanud ühise avalduse, et käesoleva tsiviilasja nr 2-244289 lahendamisel ei oma 27. novembril 2023 kostja poolt hagejale saadetud töölepingu ülesütlemise avaldus tähtsust, kuna see ei lõpetanud hageja töölepingut ning ühegi hageja nõude põhjendatus ei sõltu seetõttu 27. novembri 2023 ülesütlemisavaldusest. Hageja nõuete põhjendatus sõltub sellest, kas 4. detsembri 2023 ülesütlemisavaldus oli kehtiv või mitte ning selles küsimuses on pooltel jätkuvalt vaidlus. Pooled paluvad seetõttu kohtul asja lahendamisel jätta 27. novembri 2023 ülesütlemisavalduse kehtivuse ja õiguspärasuse küsimused hindamata ja lahendada tsiviilasjas nr 2-24-4289 üksnes 4. detsembri 2023 hageja töölepingu ülesütlemise kehtivuse ja õiguspärasuse küsimust.
Tõendid on lisatud TVK-le 20.12.2023 töötaja esitatud avaldusele ning tööandja 16.01.2024 vastusele.
12.Töötaja palub tuvastada tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 4554 eurot (bruto), hüvitis TLS § 35 või alternatiivselt TLS § 100 lg 5 alusel 1296 eurot (bruto) ja viiviseid.
13.Esmalt tuleb kohtul hinnata, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Töötaja palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, kuna tööandjal ei olnud töölepingu ülesütlemiseks seadusest tulenevat alust (TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 104 lg 1). TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töötaja on kohustatud TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning p 3 kohaselt täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lg-s 3 sätestatakse, et TLS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine (vt ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete eelduste tuvastamise kohta Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p-d 11 ja 12).
14.Tööandja poolt 4. detsembril 2023 tehtud ülesütlemisavaldus on tööandja poolt põhjendamata (TLS § 95 lg 2). Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt kehtib ülesütlemine ka siis, kui seal üldse põhjendused puuduvad või kui mõni põhjendus on välja jäänud. Kui tööandja otsustab ülesütlemise vaidlustada, saab ja peab kohus avaldust läbi vaadates hindama kõiki ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ka siis, kui neid ei ole ülesütlemise avalduses esitatud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-14, p 12). Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole tühine põhjusel, et avaldusest ei selgunud ülesütlemise põhjus. Kostja avaldusest on aru saada, mis põhjusel ta
soovis töölepingu erakorraliselt lõpetada, töövaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluses.
ning
ta
on
seda
põhjendanud
nii
15.Kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud 4. detsembril 2023 seoses töökohustuste rikkumisega. Seega tuleb kohtul hinnata, kas töötaja on eiranud tööandja korraldusi või rikkunud töökohustusi. Vaidlust ei ole selles, et töölepingu kohaselt töötas hageja valvurina (töölepingu p 2.1, dtl 5253). Lepingu p 2.2 kohaselt on töötaja tööülesanded, kohustused, õigused, vastutus ja kvalifikatsiooninõuded määratud valvuri ametijuhendiga, mis on lepingu lahutamatu osa. Kohtule valvuri ametijuhendit esitatud ei ole. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust VÕS § 29 lg 3 kohaselt selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on kolleegiumi varasema seisukoha järgi poolel, kes sellele tugineb (Riigikohtu 18. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13). Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (Riigikohtu
30.aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Lisaks eeltoodule tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki (p 4), samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-17, p 14). Töölepingu p 2.2 tõlgendamiseks tuleb teha kindlaks poolte ühine tahte töölepingu sõlmimisel või kui seda ei saa kindlaks teha, siis lähtuma mõistliku isiku arusaamisest ning arvestama nii töölepingu olemust ja eesmärki kui ka töölepingu teisi tingimusi. Hageja seletuste kohaselt oli tema tööülesanneteks territooriumi valvamine, autode sisse- ja väljalaskmine, töötajate ja lubadega isikute tööandja territooriumile lubamine. Kostja hinnangul on valvuri põhiliseks töökohustuseks tagada kostja vara säilimine, sh takistada kostja territooriumilt vara väljaviimist, vargust ja omastamist. Valvuri ametijuhendi puudumise tõttu, tuleks arvestada mõistliku inimese arusaamist ning töölepingu olemust ja eesmärki ning valvuri esmaseks töökohustuseks saab pidada tööandja vara kaitsmist ja säilitamist, sh takistada kostja territooriumilt vara väljaviimist, vargust ja omastamist. Kohtu hinnangul on hageja osaliselt vääriti mõistnud oma töökohustuste olemust. Hageja seletuste kohaselt pidi ta territooriumi valvama, kuid sisustab seda kostjast ja mõistliku inimese lähtekohast vaadatuna erinevalt. Hageja arvates võis autojuht anda kostja töötajatele pakendimaterjali, st puidust prusse ning, et selline tegevus oli heaks kiidetud varasema juhatuse poolt ning kuna uus juhatus pole teistsugust seisukohta avaldanud, on kõik õiguspärane. Kohus vastava väitega ei nõustu. Esmalt selgitab kohus, et valvuri ülesandeks on mitte lubada võõraid tööandja territooriumile ning tagada, et töötajad ega kolmandad isikud ei viiks tööandja territooriumilt välja tööandjale kuuluvat vara. Kindlasti ei ole valvuri pädevuses otsustada, mida tööandja territooriumilt välja võib viia, kuid töökorralduse reeglite p 9.16 kohaselt ei ole ilma kirjaliku loata lubatud Promens AS-i territooriumilt välja viia mingeid ettevõttele kuuluvaid esemeid. Töökorralduse reeglite p-st 11.7. tulenevalt kohustus töötaja tööandja vara suhtes toime pandud õigusrikkumisest teada saamisel või põhjendatud kahtluse olemasolul teavitama sellest oma otsest ülemust või osakonnajuhatajat. (4-1_2234_23-5 Tööandja vastus 16.01.2024/235538470_Promens_AS_tookorralduse_reeglid_2020_-_Copy.pdf). Seega on valvuri esmaseks töökohustuseks tagada, et töötajad või kolmandad isikud ei viiks tööandja
territooriumilt välja tööandjale kuuluvaid vallasasju ja põhjendatud kahtluse olemasolul kohustus sellest teavitada oma otsest ülemust või osakonnajuhatajat. Käesoleval juhul on tööandja tõendanud, et 1. detsembril 2023 lasi hageja tööandja territooriumile veoki, millele hakati kaupa peale laadima. Tööandja tõenditest (4-1_2234_23-5 Tööandja vastus 16.01.2024/235538472_Turvakaamera_salvestise_kuvatommised_ja_vastaspoole_selgitused_. pptx) nähtub, et hageja abikaasa pani veoki peale tööriistakasti ning prussijupi. Kui veok laadimisalalt lahkus ja väravast välja sõitis peatus veok parklas ning laadimistöid teostanud hageja abikaasa tõstis veokilt maha sinna veidi aega tagasi tõstetud tööriistakasti ja prussijupi ning paneb need oma autosse. Kui vastav tegevus oleks lubatud, ei oleks hageja abikaasa/kostja töötaja pidanud kostja territooriumilt oma asjade välja toomiseks kasutama kaupa pealevõtvat veokit. Seega tuleneb hageja abikaasa käitumisest, et tegemist oli keelatud tegevusega, sh selle tegevuse eest oleks tulnud tööandjale selgitusi anda. Hageja on istungil kinnitanud, et ta nägi parklas toimuvat, sh tööriistakasti tõstmist veokist oma abikaasa autosse. Lisaks on hageja seletustega tõendatud ka asjaolu, et sarnast tegevust (kostja territooriumilt puidust prusside väljaviimist) oli toimunud ka varem ning hageja valvurina aktsepteeris seda, pidades seda lubatavaks tegevuseks. Ta selgitas, et puidust prussid olid autojuhtide omad ning neid võis veoki juht vabalt jagada kostja töötajatele. Vastav asjaolu tõendab, et hageja oli teadlik nii 1. detsembril 2023 toimuvast kui ka varasematest samasugustest toimingutest, jättes aga vastavast tegevusest juhatust teavitamata, millega rikkus oma peamist töökohustust tagada tööandja vara säilimine. TLS § 88 lg 1 p 3 eelduseks on töötaja eelnev hoiatamine. Kostja ei ole tõendanud, et ta hoiatas hagejat kooskõlas TLS § 88 lg-ga 3 tööandja vara säilimise eest ning selgitas, et sellise olukorra kordumisel (vara tööandja teadmata viimase territooriumilt väljaviimisel, omastamisel jne) töösuhe lõpetatakse. Samas on tööandja vara kadumist, omastamist soodustav käitumine eriliselt raske rikkumine, mille tõttu töölepingu ülesütlemisele ei pea eelnema töötaja hoiatamist. Tegemist on rikkumisega, millega võivad kaasneda rasked tagajärjed tööandjale, samuti tööandja ning kolmandate isikute varale ja tööandja mainele. Kuna kostja esitatud turvakaamerate salvestise kuvatõmmistega on tuvastatud ka varasem samalaadne tegevus, kus hageja on võimaldanud oma abikaasal ettevõtte vara väljaviimist ettevõtte territooriumilt, sellest teatamata jättes, siis ei olnud 1. detsembril 2023 toimunu esmakordne, mistõttu andis hageja rikkumine kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et ta paneb samasuguseid rikkumisi toime ka edaspidi. Eeltoodut arvesse võttes oli kostjal õigus öelda tööleping üles ilma etteteatamistähtaega järgimata. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 04.12.2023.
16.Kuna kohus ei tuvastanud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust, ei ole täidetud tingimused töötaja poolt hüvitise saamiseks TLS § 109 lg 1 alusel ning kohus jätab hüvitise nõude 4554 eurot (bruto) rahuldamata.
17.Kuna kostjal oli õigus öelda tööleping üles ilma etteteatamistähtaega järgimata (kohtuotsuse p-i 15 põhjenduste kohaselt), jätab kohus rahuldamata nii hageja töötasu nõude 1296 eurot (bruto) kui alternatiivselt TLS § 100 lg 5 alusel esitatud hüvitise nõude.
18.Kahju hüvitamise nõude osas märgib kohus järgmist. Poolte töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on TvLS § 16 lg 2 järgi kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid hageja menetluskuludega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud 4340 eurot (käibemaksuta), 31 tunni eest, tunnihinnaga 140 eurot. Kohus märgib, et õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Õigusabikulude osas leiab kohus, et üldjuhul peaksid hageja kulud õigusabile olema suuremad kui kostja omad, sest hagiavalduse koostamine on olemuslikult aeganõudvam kui kostja vastuse kirjutamine. Käesoleval juhul ei ole tsiviilasi keskmisest keerulisem ja mahukam ning aeganõudvam ja kuigi kostja esindaja on esitanud sisukaid ja põhjendatud vastuseid, on kohtu hinnangul esindaja ajakulu olnud siiski ülemäärane. Ajakulu on paisutanud kliendiga kirjavahetus ja nõupidamised. Kohtu arvates ei pea nimetatud toimingute eest vastutama täies ulatuses vastaspool. Samuti on ülepaisutatud ajakulu istungiaegade kooskõlastamise ja TVK otsuse jõustumise osas infovahetus kohtuga. Poolte seisund menetluses nii õiguslikust kui ka tõenduslikust vaatepunktist vaadates on olnud võrreldav, mistõttu ei saa pidada mõistlikuks kostja suuremat esindajakulu kui hagejal. Mööndes, et esindajakulud ei pea olema mõlemal poolel võrdsed, ei saa põhjendatud esindajakulude suurus niivõrd oluliselt erineda. Seda eriti arvestades asjaolu, et mõlema poole esindajate tunnihind oli peaaegu sama. Kohus peab kostja esindaja põhjendatuks ajakuluks 25 tundi. Sellest lähtudes loeb kohus kostja põhjendatud esindajakuluks 3500 eurot, millise summa peab hageja hüvitama kostjale.
19.Kuivõrd kostja on taotlenud ka viivise väljamõistmist, rahuldab kohus kostja taotluse välja mõista K.P-lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.