Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

välja ehitama puuduv juurdepääsutee 80 m ulatuses piki kinnistu nr 86913 (Xxxxxxxxx xxx x) edela-loode piiri vastavalt detailplaneeringule.

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 21.03.2006 esitas Oliver Klaus Michael Frey kohtusse hagi Arne Rahumäe vastu lepingu täitmisele kohustamiseks, omandi rikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt pidas hageja kostjaga läbirääkimisi jaanuaris 2005 kinnistu ostuks. Eelleping sõlmiti 16.02.2005. Müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti 16.03.2005, müügihind oli 427 360 krooni. Hageja sai kinnistu valduse aprillis 2005. Pärast lepingu sõlmimist selgus, et müüdud asi ei vasta ootustele. Selgus, et tehnorajatised on kinnistu peal, mitte väljaspool seda, ringtee 80 m ulatuses on kostja poolt välja ehitamata ja pikki tee telge on kostja ehitanud aia, mis takistab servituudi teostamist sellel ringtee lõigul. Müügieelsetel läbirääkimistel ei käitunud kostja hea usu põhimõtte kohaselt. Kostja esitas ebaõigeid andmeid. Hageja ei oleks kinnisasja ostnud kui oleks teadnud, et kinnistul asuvad maaalused tehnorajatised ja et ringtee üks lõik asub kinnistul. Lepingueelsetel läbirääkimistel tekitas kostja hagejale varalist kahju 39 760 krooni. Kahju hõlmab oma õiguste taastamist ja kahju suuruse kindlakstegemise kulusid. Hageja tasus kinnistu tegelike piiride kindlakstegemisele kokku 8260 krooni Hades OÜ-le, Geoterra OÜ-le ja Takuma Projekt OÜ-le. Samuti tasus hageja õigusabiteenuse eest Rodi AB-le juristi teenuse eest 2000 krooni ja Toomas Bekkeri AB-le 29 500 krooni. Kostja rikkus müügilepingu p 3.1.8 ja 3.2.4. Nimelt ei ole kostja välja ehitanud juurdepääsuteed. Tee peab asuma väljaspool hageja kinnistut ja kulgema piki kinnistu edela-loode piiri 80 m ulatuses. Poolte vahel on 21.11.03 sõlmitud teeservituudi seadmise leping, millise p 5.1.1. järgi on see koormatud hageja kinnistu kasuks. Teeservituuti ei saa aga teostada. Teelõik on suletud, seal on aed, teel asuvad garaaž ja kanalisatsiooniseptik. Vastavalt reaalservituudi seadmise lepingu p-le 5.1.6 peab juurdepääsutee olema kaetud aluspõhja ja killustikuga. Kostja on rikkunud lepingu p 3.1.10, kuna hagejal ei ole võimalik saada vett kostja pumbajaamast. Kostja ei ole ehitanud välja veetrassi liitumiskohta. Hagejal ei ole vett. Puurkaevu väljaehitamine maksis 2006. aastal 215 000 krooni, praegu nõuab hageja osalise summa 70 400 krooni. Kostja müüs kinnistu, millel olid tehnorajatised (maa-alune veetrass ja elektrikaabel). Tehnorajatised asuvad 6,55 m hageja kinnistu edela-loode piirist seespool. Detailplaneeringu järgi peavad need asuma väljaspool hageja kinnistu piire. Lisaks ei ole nende jaoks välja antud ehitusluba. Maaaluste tehnorajatiste talumine rikub hageja omandiõigust ja kostjal on kohustus need kõrvaldada. Hageja talumiskohustus ei tulene seadusest ega lepingust. Hageja palus kohustada kostjat täitma 16.03.05 sõlmitud müügilepingu p 3.1.8, 3.1.10, võetud kohustusi. Kohustada kostjat välja ehitama lepingu esemele vajalikud kommunikatsioonid (vesi, elekter) kuni lepingu eseme piirini. Välja ehitama puuduv juurepääsutee piki kinnistu edela-loode piiri vastavalt detailplaneeringule. Kohustada kostjat võimaldama vee saamine hageja kinnistule kostjale kuuluvast pumbajaamast. Kohustada kostjat kõrvaldama hageja omandi rikkumine. Kõrvaldama kinnistule rajatud maa-alune veetrass ja elektrikaabel. Kohustada kostjat mitte tegema takistusi teeservituudi teostamisel kinnistul 8692102 kinnistu edela-loode piiriga külgnevalt 80 m pikkusel teelõigul. Välja mõista kahju hüvitamiseks 110 160 krooni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et kommunikatsioonid ei oleks väljaehitatud kinnistu piirini, samuti juurdepääsutee (lepingu p 1.3.8). Hageja kinnistul olevat veetoru ei ole vaja ümbritsevate kinnistute varustamiseks ja need võib sulgeda. Kostja on

nõus täitma lepingu p 3.1.10. tulenevat kohustust niipea, kui hageja soovib vett saada. Liitumislepingu projekt on kooskõlas lepingu p 5.4 ja esitatud hagejale. Hageja ei ole seda allkirjastanud. Hagejal on juurdepääs oma kinnistule 3-st küljest, hageja on ise ehitanud aia, mille tõttu ei saa ta teostada servituuti ühest küljest. Kahjunõue ei ole põhjendatud. Kostja aktsepteerib kulusid krundi piiride kindlakstegemiseks summas 1770 krooni OÜ-le Haldes Geodeesia. Teised kulud ei ole seotud krundi piiride kindlakstegemise ja mõõdistamisega, vaid hageja ehitustegevusega, projekteerimisega. Kostja ei nõustu kulude tasumisega Hannes Ollile summas 2000 krooni, kuna teenuse sisuks oli hageja suhtlemine käesoleva kohtuasja poolteks mitteolevate isikutega. Asjaolu kinnitab kirjavahetus AS-ga SEB Pank. Toomas Bekkeri AB-le tasutud 29 500 krooni ei ole kahju, vaid menetluskulu. Kostja ei eita, et hageja kinnistul on elektrikaabel ja veetoru, kuid hageja ei pea tegema kulutusi elektrikaabli ümbertõstmiseks, so OÜ Jaotusvõrk kohustus. Eelleping ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ja seega ei teki sellest kohustusi. 30.08.2006 esitas Arne Rahumägi vastuhagi. Hageja oli teadlik tema kinnistul asuvatest tehnorajatistest. Need ei kahanda kinnistu väärtust ega kahjusta hageja huve ja hagejal ei ole õigus nõuda tehnorajatiste ümberpaigutamist. Hageja oli teadlik, et elektriliin on välja ehitatud, mida kinnitab lepingu p 3.2.5. Arne Rahumägi lasi ehitada kruntide teenindamiseks vajalikud tehnorajatised talle kuuluvale maale 2002-2004. Pärast kinnistu jagamist ja ehituskruntide moodustamist ning tehnorajatiste väljaehitamist müüs ta kinnistud avalikul enampakkumisel. Oliver Klaus Michael Frey omandas kinnistu alles 16.03.05 ja ta kanti kinnistusraamatusse omanikuna 23.03.2005. Tehnorajatised, mis asuvad kinnistul 86913 teenindavad teisi Xxxxxxxxx xxx x äärsed kinnistuid, liitumised teiste kinnistutega toimuvad Xxxxxxxxx xxx kinnistu 86921 kaudu. Seega on vajalik kinnistu 86913 koormamine servituudiga kinnistu nr 86921 kasuks. Servituut on vajalik, et tagada kõigile vastava kvartali kinnistutele katkematu takistusteta ligipääs ja varustamine elektri ja veega. Kuna tehnorajatised tellis ja nende eest tasus Arne Rahumägi, siis kuuluvad need talle. Tehnorajatiste alune maa kanti kinnistusraamatusse 27.04.2000 ning AÕSRS § 153 lg 1 võimaldab Arne Rahumäel seada servituut Oliver Klaus Michael Frey kinnistule. Vastuhagis Arne Rahumägi palus kohustada Oliver Klaus Michael Freyd sõlmima leping kinnistu nr 86913 koormamiseks tähtajatult liiniservituudiga Xxxxxxxxx xxx kinnistu nr 8692102 kasuks. Määrata Xxxxxxxxx xxx x asuva kinnistu nr 86913 koormava servituudi tasuks 800 krooni aastas. Oliver Klaus Michael Frey vastuhagi ei tunnistanud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on elektrivõrgu omanik OÜ Jaotusvõrk ja elektrivõrgu majandamiseks on seatud isiklik kasutusõigus OÜ Jaotusvõrk kasuks Arne Rahumäe kinnistule nr 8692102. Seega ei saa Arne Rahumägi nõuda servituudi seadmist. Tehnorajatised peavad detailplaneeringu järgi asuma transpordimaal külasisese ringtee all, st Arne Rahumäe kinnistul 8692102. Kinnistu omanik võib keelduda servituudi seadmisest kui selle rajamine takistab kinnistu kasutamist oluliselt ja omaniku kahju tehnorajatisest on suurem kui selle teise kohta ümberpaigutamine (AÕS RakS § 153 lg 1). Märgitud rajatis hõlmaks kinnistul 5 m laiuse ja 37 m pikkuse maa-ala. Kaitsevööndi olemasolu takistaks krundi kasutamist, seal ei tohi istutada puid, põõsaid, teha niisutus- ja süvendustöid, tuld, rajada transpordivahenditele sõidukohti (teede- ja sideministri 21.12.00 määrus nr 122). Hageja soovis kinnistule rajada basseini, istutada taimestiku. Lisaks 8 m laiune ja 37 m pikkune maa-ala moodustab kokku 286 m2, arvestades maa 1m2 väärtust (400 krooni) oleks kinnistu väärtus 118 400 krooni võrra väiksem. Tehnorajatiste talumine AÕSRS § 152 järgi ei oleks avalikes huvides. Arne Rahumäel tuleks need rajada sinna, kus nad detailplaneeringu, müügilepingu ja kinnistusraamatu järgi peavad asuma.

Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt.

mitte müügilepingu p-st 3.1.8 tuleneva kohustuse rikkumisega, vaid hagejal ei ole tagatud servituudi teostamine kokkulepitud ulatuses. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja nõude müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Samas võimaldab AÕS § 89, 184 hagejal nõuda rikkumise kõrvaldamist. Vastavalt müügilepingule p 3.1.10 pidi kostja garanteerima vee hageja kinnistule kostjale kuuluva kinnistu pumbajaamast. Kohtule esitatud asendiplaanil on märge, mille kohaselt puuduvad veevärgi ehitamiseks tehnilised tingimused ja et liitumiskoht peab asuma kostja kinnistul hageja kinnistu piirist väljaspool. Sama on näha ka detailplaneeringust. Vaidlus puudus selles, et kostja ei ole esitanud hagejale ka vastavat plaani. Seega ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et liitumispunkt ja trass oleks välja ehitatud selliselt, et hagejal oleks tagatud müügilepingu p 3.1.10 järgi kostja kinnistul asuvast pumbajaamast vee saamine. Kuna asjal ei ole kokkulepitud omadusi, on kostja müügilepingut rikutud VÕS § 217 lg 1, lg 2 p 1 tähenduses. Kostja ei ole vaidlustanud, et märgitud kohustuse täitmine, nn asja parandamine lepingu p 3.1.10 tähenduses, oleks talle ebamõistlik. Kohus rahuldas hageja nõude ning kooskõlas VÕS § 222 lg 1 ja § 101 lg 1 ja 108 lg 2 kohustas kostjat võimaldama hageja kinnistule 86913 vee saamine kostjale kuuluvast pumbajaamast. Vaidlus puudus selles, et maa-alune veetrass ja elektrikaabel asuvad hageja kinnistul. Arne Rahumägi on kinnitanud, et tema lasi ehitada tehnovõrgud oma kinnistule, mis hiljem jagati ja müüdi, kusjuures osa neist paikneb hageja kinnistul. Müügilepingu kohaselt pidid need trassid ulatuma vaid hageja kinnistu piirini. Ka detailplaneeringu kohaselt ei ole hageja kinnistul ette nähtud tehnovõrkude rajamist ja asumist hageja kinnistul. Tõendamist leidis, et nii veetrass kui elektriliinid kuuluvad kostjale ja nimetatud trassid ei ole olnud ka müügiobjektiks. Seega puudus hagejal nende talumise kohustus. See, et nimetatud trassid kinnistul asuvad või peaksid asuma, ei tulene ka müügilepingust. Arne Rahumägi ei ole toonud esile asjaolusid, et märgitud liinid oleksid talle vajalikud AÕS § 158 lg 1 alusel. Eeltoodust järeldus, et Oliver Klaus Michael Freyl puudub AÕS § 158 lg 1 alusel nende trasside, mis asuvad tema kinnistul, talumiskohustus ja Arne Rahumäel ei ole õigust nõuda AÕS § 158 lg 2 ega AÕS RakS § 153 (käesoleva ajal 152) alusel liiniservituudi seadmist hageja kinnisasjale nr 86913. Kohus rahuldas Oliver Klaus Michael Frey hagi omandiõiguse rikkumises ja kohustas kostjat AÕS § 158 lg 5 alusel kõrvaldama kinnistu 86913 rajatud maa-alune veetrass ja elektrikaabel selliselt, et hageja kohustub hüvitama ümberpaigutamisega seotud kulud ning jättis rahuldamata vastuhagi tähtajatu liiniservituudi seadmise lepingu sõlmimisele kohustamiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Oliver Klaus Michael Frey palub tühistada maakohtu otsus, teha uus otsus, millega:

edela-loode piiri. Selle tee kasutamiseks on hagejaga sõlmitud reaalservituudi seadmise leping, mis on müügilepingu lisaks. Just selle tee kohta andis kostja lepingu p-s 3.1.8. kinnituse, et välja on ehitatud juurdepääsu teed. Nõuded, millest kostja pidi lähtuma tee välja ehitamisel, on fikseeritud reaalservituudi seadmise lepingu p-s 5.1.6. Tee peab olema ehitatud aluspõhjaga ja kaetud killustikuga. Kui kohus kohustas kostjat mitte tegema hagejale takistusi teeservituudi teostamisel edela-loode piiriga külgneval alal, ei saanud ta jätta kostjat kohustamata välja ehitama see teelõik. Kohus märkis õigesti, et hagejal puudub tehnorajatiste talumise kohustus. Kuid kohtul puudus õigus kohustada hagejat hüvitama kostjale tehnorajatiste ümberpaigutamisega seotud kulud AÕS § 158 lg 5 alusel. Nimetatud norm kuuluks kohaldamisele juhul, kui hagejal oleks tehnorajatiste talumise kohustus. Kuna hagejal puudub tehnorajatiste talumise kohustus, siis kuulub kohaldamisele AÕSRS § 152 lg 3, mille kohaselt on kinnistu omanikul õigus nõuda tehnorajatise kõrvaldamist AÕS § 89 alusel. Lisaks sellele rikkus kohus hagejale kohustuse panemisel oluliselt menetlusnormi. TsMS § 439 tulenevalt ei ole kohtul õigust hagi rahuldamisel lisada omal algatusel tingimust, mida hageja ei ole taotlenud. Hageja küll palus kohustada kostjat kõrvaldama omandi rikkumine ja kõrvaldama maa-alused tehnorajatised, kuid pole võtnud endale sellist kohustust, et hüvitab tehnorajatiste ümberpaigutamise kulud. Ka kostja pole soovinud nimetatud kulude hüvitamist. Kohtu seisukoht, et kostjat tuleb kohustada võimaldama hageja kinnistule vee saamine kostjale kuuluvast pumbajaamast, on õige. Kahjuks unustas kohus märkida selle kohtuotsuse resolutsiooni. Selle tagajärjel ei ole võimalik kohtuotsust vee tagamise osas täita. Kostja tegevuses esines nii VÕS § 12 lg 2 teokoosseis kui ka VÕS § 217 lg 1 teokoosseis ja hageja võis kahju hüvitamist nõuda ükskõik kumma sätte alusel. Asjaolu, et pooltevahelisi suhteid reguleerib kehtiv müügileping ei tähenda, et hageja ei võiks kahju hüvitamist nõuda VÕS § 12 lg 1 ja 2 alusel. Niisugust tõlgendust toetab ka Riigikohus oma otsuses 3-2-1-11307. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Hannes Olli osutas hagejale õigusteenust 06.09.2005, Toomas Bekkeri Advokaadibüroo osutas õigusteenust ajavahemikul 12.10.2005-28.11.2005. Hagi esitati kohtusse 21.03.2006. Seega teenuse osutamise ajal ei olnud hageja menetlusosaline käesolevas hagimenetluses. Seetõttu puudus kohtul alus lugeda 31 500 krooni menetluskuludeks ja jätta selle tõttu hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Ringkonnakohtu 11.05.2009 kohtuistungil vaidles kostja esialgu apellatsioonkaebusele vastu, kuid istungi lõpus lubasid kostja esindaja ja nõustaja, et kostja täidab kõik hageja nõuded, mis tulenevad lepingu rikkumisest 1.septembriks 2009. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 08.12.2008 otsus tuleb osaliselt tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi Arne Rahumäe vastu müügilepingu p 3.1.8 sätestatud juurdepääsutee väljaehitamise kohustamiseks, kahju hüvitamise nõudes ja osas, millega kohustati Arne Rahumägi lõpetama omandi rikkumine ja selleks kohustati kostjat kõrvaldama kinnistult nr 86913 sellele rajatud maaalune veetrass ja elektrikaabel selliselt, et Oliver Klaus Michael Frey kohustub hüvitama Arne Rahumägile ümberpaigutamisega (kõrvaldamisega) seotud kulud. Nimetatud osas on võimalik teha uus otsus. Maakohus leidis õigesti, et müügilepingu p-st 3.1.8 kohaselt peavad kõik kommunikatsioonid (vesi, elekter) asuma väljaspool hageja ostetud kinnistu piiri. Menetluse käigus on tõendatud, et veetrass ja elektriliin asuvad tegelikult hageja kinnistu piirides.

Asjaolu, et hageja on lepingus kinnitanud (lepingu p 3.2.5), et elektriliin on välja ehitatud ja et liitumiskilp asub lepingu esemel, ei tähenda seda, et märgitud elektriliin peaks asuma krundi sees maa all, vaid ta peab olema lepingu järgi välja ehitatud kuni hageja kinnistu piirini. Seega ei vasta müügiobjekt lepingu p-s 3.1.8 ettenähtud tingimusele ja kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Kostja ei ole vaidlustanud, et märgitud kohustuse täitmine, nn asja parandamine lepingu p 3.1.8 tähenduses, oleks talle ebamõistlik. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda lepingu p 3.1.8, VÕS § 222 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 2 alusel kohustuse täitmist. Vaidlus puudus selles, et maa-alune veetrass ja elektrikaabel asuvad hageja kinnistul. Arne Rahumägi on kinnitanud maakohtus, et tema lasi ehitada tehnovõrgud oma kinnistule, mis hiljem jagati ja müüdi, kusjuures osa neist paikneb hageja kinnistul. Müügilepingu kohaselt pidid need trassid ulatuma vaid hageja kinnistu piirini. Ka detailplaneeringu kohaselt ei ole hageja kinnistul ette nähtud tehnovõrkude rajamist ja asumist hageja kinnistul. Tõendamist leidis, et nii veetrass kui elektriliinid kuuluvad kostjale ja nimetatud trassid ei ole olnud ka müügiobjektiks. Seega puudus hagejal nende talumise kohustus. See, et nimetatud trassid kinnistul asuvad või peaksid asuma, ei tulene ka müügilepingust. Arne Rahumägi ei ole toonud esile asjaolusid, et märgitud liinid oleksid talle vajalikud AÕS § 158 lg 1 alusel. Eeltoodust järeldus, et Oliver Klaus Michael Freyl puudub AÕS § 158 lg 1 alusel nende trasside, mis asuvad tema kinnistul, talumiskohustus ja Arne Rahumäel ei ole õigust nõuda AÕS § 158 lg 2 ega AÕS RakS § 153 (käesoleva ajal 152) alusel liiniservituudi seadmist hageja kinnisasjale nr 86913. Maakohus aga rahuldas ebaõigesti hageja nõude selliselt, et rahuldas Oliver Klaus Michael Frey hagi omandiõiguse rikkumises ja kohustas kostjat AÕS § 158 lg 5 alusel kõrvaldama kinnistu 86913 rajatud maa-alune veetrass ja elektrikaabel selliselt, et hageja kohustub hüvitama ümberpaigutamisega seotud kulud ning jättis rahuldamata vastuhagi tähtajatu liiniservituudi seadmise lepingu sõlmimisele kohustamiseks. Hageja leiab apellatsioonkaebuses põhjendatult, et maakohus tugines ebaõigesti AÕS §-le 158 lg 5 ja jättis sellel alusel ümberpaigutamisega seotud kulutused hageja kanda. Vaidlus puudub selles, et maa-alune veetrass ja elektrikaabel asuvad hageja kinnistul ebaseaduslikult ning tal puudub nende talumiskohustus. Kostja esindajad kinnitasid ka ringkonnakohtu istungil 11.05.2009, et trassid on hageja kinnistule ehitatud kogemata ning olid valmis neid kõrvaldama. Hageja on õigesti tuginenud AÕS §-le 89 ja AÕSRS §-le 152 lg 3. AÕSRS § 152 lg 3 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. Seega on põhjendatud kaebuses toodud väide, mille kohaselt tuleb kostjal maa-alune veetrass ja elektrikaabel hageja kinnistult kõrvaldada kostja enda kulul. Kolleegium leiab, et hageja on põhjendatult apellatsioonkaebuses leidnud, et maakohus on ebaõigesti määratlenud hageja müügilepingu p-st 3.1.8. tuleneva nõude. Hageja nõudeks oli kohustada kostjat välja ehitama juurdepääsutee kinnistu edela-loode poolses küljes, kus tee senini puudub. Seda, et teed välja ehitatud ei ole, nähtub ka tõenditest. Samuti on kohus ise märkinud, et hageja ei saa teostada oma kinnistu edela-loode osas teeservituuti. Detailplaneeringust nähtub, et tee peab olema 80 m pikkuses mööda hageja kinnistu edela-loode piiri. Selle tee kasutamiseks on hagejaga sõlmitud reaalservituudi seadmise leping, mis on müügilepingu lisaks. Just selle tee kohta andis kostja lepingu p-s 3.1.8. kinnituse, et välja on ehitatud juurdepääsu teed. Nõuded, millest kostja pidi lähtuma tee välja ehitamisel, on fikseeritud reaalservituudi seadmise lepingu p-s 5.1.6. Tee peab olema ehitatud

aluspõhjaga ja kaetud killustikuga. Asjas on esitatud fotod, millest nähtub, et tee väljaehitamist on alustatud (t.l. 267,268). Kui kohus kohustas kostjat mitte tegema hagejale takistusi teeservituudi teostamisel edela-loode piiriga külgneval alal, ei saanud ta jätta kostjat kohustamata välja ehitama see teelõik, sest vastasel juhul ei saa hageja kasutada teeservituuti. Ringkonnakohtu 11.05.2009 istungil nõustus kostja vaidlusaluse tee välja ehitama 1.septembriks 2009. Hageja seletuse kohaselt alustas kostja suvel tee väljaehitamisega, kuid jättis selle pooleli. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et kostjal on kohustus müügilepingu p 3.1.8 ja selle lisaks oleva reaalservituudi seadmise lepingu p-s 5.1.6 alusel välja ehitada tee pikki hageja kinnistu nr 86913 edela-loode piiri. Tee peab olema ehitatud aluspõhjaga ja kaetud killustikuga. Et tee ei ole selliselt ehitatud nähtub nii paikvaatluse protokollist kui ka lisatud fotodelt (t.l. 263, 267, 268). Nimetatud juurdepääsutee on ka kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. VÕS § 222 lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostja on kohustatud välja ehitama pikki hageja kinnistu nr 86913 edela-loode piiri tee, mis peab olema ehitatud aluspõhjaga ja kaetud killustikuga. Maakohus leidis, et vastavalt müügilepingule p 3.1.10 pidi kostja garanteerima vee hageja kinnistule kostjale kuuluva kinnistu pumbajaamast. Kohtule esitatud asendiplaanil on märge, mille kohaselt puuduvad veevärgi ehitamiseks tehnilised tingimused ja et liitumiskoht peab asuma kostja kinnistul hageja kinnistu piirist väljaspool. Sama on näha ka detailplaneeringust. Vaidlus puudus selles, et kostja ei ole esitanud hagejale ka vastavat plaani. Seega ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et liitumispunkt ja trass oleks välja ehitatud selliselt, et hagejal oleks tagatud müügilepingu p 3.1.10 järgi kostja kinnistul asuvast pumbajaamast vee saamine. Kuna asjal ei ole kokkulepitud omadusi, on kostja müügilepingut rikkunud VÕS § 217 lg 1, lg 2 p 1 tähenduses. Kostja ei ole vaidlustanud, et märgitud kohustuse täitmine, nn asja parandamine lepingu p 3.1.10 tähenduses, oleks talle ebamõistlik. Kohus rahuldas hageja nõude ning kooskõlas VÕS § 222 lg 1 ja § 101 lg 1 ja 108 lg 2 kohustas kostjat võimaldama hageja kinnistule 86913 vee saamine kostjale kuuluvast pumbajaamast. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Õige on kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole kohtuotsuse põhjendav osa kooskõlas resolutsiooniga. Resolutsioonis puudub maakohtu seisukoht hageja nimetatud nõude osas, millega rikkus maakohus TsMS §-is 442 lg 5 sätestatut, mille kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 39 760,00 krooni. Kolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult. Maakohus leidis põhjendatult, et kulutused õigusabile, mis seonduvad käesoleva kohtuvaidlusega, on menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 alusel on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt ei ole Hannes Olli poolt hagejale õigusteenuse osutamine 06.09.2005 ja Toomas Bekkeri Advokaadibüroo poolt õigusteenuse osutamine ajavahemikul 12.10.2005-28.11.2005 menetluskulu. Apellatsioonkaebuses palub hageja välja mõista ka kostjalt 8260 krooni, mille hageja oli tasunud OÜ-le Takuma Projekt piiride kindlaksmääramise eest. Hageja väide ei ole õige. OÜ Takuma Projekt teatisest nähtub, et hageja tellimusel on teostatud Xxxxxxxxx xxx x krundi

topo-geodeetilised tööd digitaalsel kujul, s.h. tehnovõrkude ja krundi mõõdistus, koostatud krundi asendiplaan, millega anti lahendus veevarustusele, kanaliseerimisele, hoonete asendile ja elektrivarustusele, tehti mitu asendiplaanilist lahendust, vormistati hoone joonised (t.l.51). Kostja on nõudele vastu vaielnud, kuna need on seotud kinnistu topo-geodeetilise alusplaani, hoonestuse ja krundisiseste tehnorajatiste väljaehitamiseks asukohaskeemi koostamiseks ja hoone jooniste koostamiseks – need ei ole seotud kinnistu piiride kindlaksmääramisega. Kolleegium nõustub kostja väidetega, mille kohaselt on need tööd otseselt seotud hageja krundile ehitiste projekteerimisega ja ehitamisega (t.l.32). Kolleegium leiab, et nimetatud kulutused ei ole seostatavad ka vaidlusaluse eellepinguga. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kolleegium leiab, et menetluskulud tuleb jätta 90% kostja Arne Rahumäe kanda ja 10% hageja Oliver Klaus Michael Frey kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.