Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

70400 krooni. Varaline kahju on 110160 krooni (lk 171-175 , I kd, vt 188). Kohtuistungil jäi selle juurde, et palus välja mõista kahju hüvitamiseks 110160 krooni, millest 39760 krooni on ülalmärgitud kulud õigusteenusele, maa mõõdistamisega seotud kuludele 39760 krooni, 70400 krooni on kulud puurkaevu väljaehitamiseks (prot lk 301). Lepinguga võttis kosja kohustuse et kõik kommunikatsioonid on välja ehitatud lepingu eseme piirini ja need pidid asuma väljaspool hageja kinnistut (3.1.8). Kostja pidi olema välja ehitanud juurdepääsutee kuni hageja kinnistuni ja hagejal on seda õigus kasutada tasuta, tähtajatult p 3.1.8, 3.2.4. Kostja pidi garanteerima vee hageja kinnistule kostjale kuuluva kinnistu pumbajaamast (p 3.1.10). Vastavalt reaalservituut seadmise lepingu p-le 5.1.6 peab juurdepääsu olema kaetud aluspõhja ja killustikuga (p 5.1.6). Hageja leiab, et kostja on rikkunud ka müügilepingu p –e 3.1.8. Kostja müüs kinnistu, millel olid tehnorajatised – maaalune veetrass ja elektrikaabel, mis ei pidanud seal olema, nimelt asuvad nad hageja kinnistu piirides 6,55 m kinnistu edela-loode piirist krundi seespool, need peavad olema väljaspool kinnistut, lisaks ei ole nende jaoks välja antud ehitusluba. Kostja ei ole neid nõus vabatahtlikult kõrvaldama. Detailplaneeringu järgi peavad need asuma väljaspool hageja kinnistu piire. Hagejal ei ole juurdepääsuteed, millega on rikutud lepingu p 3.1.8, 3.2.4- nimelt ei ole kostja seda välja ehitanud ega andud seda kasutada, see peab asuma väljaspool kinnistut ja kulgema piki kinnistu edela- loode piiri 80 m ulatuses ja selle on kostja omaks võtnud. Hagejal ei ole võimalik saada vett kostja pumbajaamast, millega rikub kostja lepingu p 3.1.10 ega ole ehitanud välja veetrassi liitumiskohta. Hageja tahab, et kostja täideks lepinguga võetud kohutusi, st et ta ehitaks välja vajalikud kommunikatsioonid- vesi, elekter sinna kus nad müügilepingu järgi peavad asuma kuni kinnistu piirini, samuti et kostja ehitaks välja juurdepääs tee osas, kuna puudub ja et kostja võimaldaks tal saada vett pumbajaamast. Hagejal puudub alus taluda omandi rikkumist. Maaaluste tehnorajatiste (veetrass, elektrikaabel) talumine rikub hageja omandiõigust ja kostjal on kohustus need kõrvaldada, kuna hagejal ei ole nende talumise kohustust ei seadusest ega lepingust. Hageja ei saa teostada teeservituuti. Juurdepääsu tee tarbeks on eraldi kinnistu nr XXX, mis kuulub kostjale. Poolte vahel on teeservituudi seadmise leping 21.11.03 ja p 5.1.1. järgi on see koormatud hageja kinnistu kasuks ( kinnistu nr 86091302) ja kostja ei tohi teha takistusi servituudi teostamisel. Seda ei saa aga teostada, kuna 80 m lõik, mis peab kulgema piki kinnistu edela- loodepiiri, on suletud, seal on aeg, mis ei lase seda lõiku kasutada, teel asuvad garaaž ja kanalisatsiooniseptik, takistuste tegemine on kostja poolt omaksvõetud. Hageja palub: kohustada kostjat täitma müügilepingu 16.03.05 p 3.1.8, 3.1.10, võetud kohustusi ja kohustada kostjat välja ehitama lepingu esemele vajalikud kommunikatsioonid (vesi, elekter) kuni lepingu eseme (kinnistu nr XXX XXX) piirini, samuti välja ehitama puuduv juurepääsutee piki kinnistu nr XXX edela-loode piiri vastavalt detailplaneeringule, kohustada kostjat võimaldama vee saamine kinnistule XXX kostjale kuuluvast pumbajaamast, kohustada kostjat kõrvaldama hageja omandi rikkumine ja kõrvaldama kinnistu XXX rajatud maa-alune veetrass ja elektrikaabel, kohustada kostjat mitte tegema takistusi teeservituudi teostamisel kinnistul XXX kinnistu edela-loode piiriga külgnevalt 80 m pikkusel teelõigul, välja mõista kahju hüvitamiseks 110160 krooni, jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Vastuväited vastuhagile.

O.K.M. F vastuhagi ei tunnistanud (lk 102, I kd). A. R liiniservituudi nõue ei põhine seadusel. Elektrivõrgu omanik on OÜ Jaotusvõrk, mis nähtub kinnistusraamatu väljavõttest ja seega ei ole A. R märgitud võrgu omanik ega saa nõuda servituudi seadmist, lisaks saab seda nõuda vaid õiguslikul alusel ehitatud tehnorajatisele AÕSRakS § 15.3 lg 1 järgi. Tehnorajatised peavad detailplaneeringu järgi asuma transpordimaal külasisese ringtee all, st A. R kinnistul XXX. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on elektrivõrgu majandamiseks seatud isiklik kasutusõigus OÜ Jaotusvõrgu kasuks A. R kinnistule nr XXX. O.K.M. F kinnistule selliseid tehnorajatisi ei ole planeeritud. Elektrikaablile ega veetrassile ei ole antud ehitusluba ( Harju Vallavalituse kiri 30.11.05 nr 22-11/39). Kinnistu omanik võib keelduda servituudi seadmisest kui selle rajamine takistas kinnistu kasutamist oluliselt ja omaniku kahju tehnorajatist on suurem kui selle teise kohta ümberpaigutamine (AÕS RakS § 15.3 lg 1). Märgitud rajatis hõlmaks kinnistul 5 m laiuse ja 37 m pikkuse maa-ala, kaitsevööndi olemasolu takistaks krundi kasutamist, seal ei tohi istutada puid, põõsaid, teha niisutus- ja süvendustöid, tuld, rajada transpordivahenditele sõidukohti (teede- ja sideministri 21.12.00 määrus nr 122). Kinnistule soovib rajada basseini, istutada taimestiku, kuid 8m laiune ja 37 m pikkune maa-ala oleks 286m2 ja arvestades maa 1m2 väärtust 400 krooni oleks kinnistu väärtus 118400 krooni võrra väikse. Tehnorajatiste talumine ei oleks avalikes huvides AÕS RakS § 15.2 järgi, sest A. R l tuleks need rajada sinna, kus nad peavad detailplaneeringu, müügilepingu ja kinnistusraamatu järgi asuma. Tõendid: kinnistusraamatu väljavõtted, müügileping ja asjaõigusleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping tehnorajatistele ja raalservituudi seadmise leping ja asjaõigusleping, detailplaneering, katastriüksuse plaan, piiriprotokoll, OÜ TPplaan, OÜ G OÜ akt, G OÜ joonis, G S.T plaan, Eesti Energia kiri hagejal 24.11.05, Põrgupõhja külaelanike kiri, elektrivarustuse plaan, Harku Vallavalituses ettekirjutuse, vastus hageja teabenõudele, ehitusluba 3104, ehitusloa andmise korraldus, kostja kiri hagejale 15.01.06, hageja nõue kostjale tehnorajatiste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks, e-kirjavahetus H. Olli ja hageja vahel arved, eelleping, tähitud kirja kviitung, fotod, vaatluse protokoll, kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrused, avaldus kriminaalasjas, riigiprokuratuuri vastus kaebuse rahuldamata jätmine kohta, Eesti Energia kiri hagejale 31.05.07, T. Bekkeri AB kirjad erinevatele asutustele, aerofoto, asendiplaan, ehitisregistri väljavõte, kiri H. Ollile ja tema vastus hagejale. Kostja vastuväited ja vastuhagi Hageja ei ole tõendanud, et kommunikatsioonid ei oleks väljaehitatud kinnistu piirini, samuti juurdepääsutee (lepingu p 1.3.8). Hageja kinnistul olevat veetoru ei ole vaja ümbritsevate kinnistute varustamiseks ja need võib sulgeda ja seega ei ole tal piiranguid kinnistu kasutamiseks. Kostja on nõus täitma p 3.1.10. tulenevat kohustust niipea, kui hageja soovib vett saada, kostja ei tee takistusi liitumiseks, liitumislepingu projekt on kooskõlas lepingu p 5.4 esitatud hagejale, et hageja ei ole seda allkirjastanud. Hagejal on juurdepääs oma kinnistule 3-st küljest, hageja on ise ehitanud aia, mille tõttu ei saa ta teostada servituudi ühest küljest. Kahjunõue ei ole põhjendatud.. Kostja aktsepteerib kulusid krundi piiride kindlakstegemiseks summas 1770 krooni OÜ-le H G , teisi kulusid ei aktsepteeri, kuna ei ole seotud krundi piiride kindlakstegemisega ja mõõdistamisega vaid hageja ehitustegevusega, projekteerimisega. Ei nõustu kulude tasumisega H. Ollile 2000 krooni, kuna teenuse sisuks oli muu kui kohtuasja ajamine, aetud on muid asju, mida kinnitab kirjavahetus AS SEB Pangaga. T. Bekkeri AB-le tasutud 29500 krooni ei ole kahju, vaid menetluskulu kuid sellega ei ole nõus. Kostja ei eita, et hageja kinnistul on elektrikaabel ja veetoru.

Õigusabikulud on põhjendamata. H. O suhtles ka muude isikutega ja osutatud teenus ei ole seotud pooltevahelise vaidlusega, suheldud on AS SEB Pangaga. T. Bekkeri Advokaadibüroole tasutud kulud 29500 krooni on seotud kohtumenetlusega ega ole kahju ja seda ei saa kahjuna hüvitada. Hageja ei pea tegema kulutusi elektrikaabli ümbertõstmiseks, so OÜ Jaotusvõrk kohustus. Kostja eol kohustatud seda kulu kanda. Uue puurkaevu tegemine ei ole vajalik. Tee rajamiseks tehtavad kulud 74000 krooni ei ole põhjendatud, kuna hageja saab oma kinnistule igalt poolt. Tehnorajatis on ehitatud OÜ Jaotusvõrk poolt (lk 149, I kd). Eelleping ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ja seega ei teki sellest kohustusi. Vastuhagi asjaolud, nõue, vastuväited hagile Hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Kostja on täinud lepingust tulenevad kohustused, tagatud on juurdepääsu tee kinnistule, hageja pääseb oma kinnistu juurde 3-st küljest, sj kostja tellimisel tehtud teelt, sh läbib üks osa umbkülasisest ringteed. Ei ole õige tõlgendus, et lepingu p 3.1.8 nimetatud kommunikatsioonid peavad asuma väljaspool tema kinnitu piire. Hagejal on võimalik saada vette, hagejale on saadetud liitumisleping, mille hageja ei ole tagastanud ega alla kirjutanud, kostja ei ole keeldunud vett andmast, pole teatanud kust ta soovib vett saada. Kostja on ehitanud enne müügilepingu sõlmimist toimiva veetrassi. Hageja ei ole tõendanud, et tema kinnistul oleleks veetrass, mida oleks võimalik liita ülejäänud trassiga. Hageja on tutvunud kinnistuga, teab, et seal on tehnorajatised, need ei kahanda kinnistu väärtust ja hagejal ei ole õigus nõuda tehnorajatiste ümberpaigutamist, sest need ei kahjusta tema huve. Need on ehitatud sinna enne kinnistu võõrandamist hagejale tollase omaniku nõusolekul. Hageja on teadlik, et elektriliin on välja ehitatud, mida kinnitab lepingu p 3.2.5. O. K. M. F le kuulub kinnistu XXX nr XXX(pindala 2671 m2). A. R lasi esitada kruntide teenindamiseks vajalikud tehnorajatised /veevõrk, elektrivõrk, ringtee/, osa tehnorajatistest asub kinnistul nr XXX. Tehnorajatised rajati sinna A. R tellimusel talle kuuluvale maale 2002-2004, pärast 01.04.99 ja enne 16.03.05. Pärast kinnistu jagamist ja ehituskruntide moodustamist ning tehnorajatiste väljaehitamist müüs A. R need kinnistud avalikul enampakkumisel, O.K.M. F omandas kinnistu 16.03.05 ja kanti kinnistusraamatusse omanikuna 23.03.05. Ta sai tutvuda tehnorajatiste paiknemisega antud kinnistul vastavalt lepingule 3.2.1. Märgitud tehnorajatised, mis asuvad kinnistul XXX teenindavad teisi XXX äärsed kinnistuid, liitumised teiste kinnistutega toimuvad põrgupõhja tee kinnistu 86921 kaudu, siis on vajaliku kinnistu XXX(teeniv kinnisasi) koormamine servituudiga kinnistu nr 86921 (valitsev kinnisasi) kaudu, servituut on vajalik , et tagada kõigile vastava kvartali kinnistutele/hoonetele/kasutajatele katkematut takistusteta ligipääs ja varustamine elektri ja veega. Tehnorajatiste paigaldamine toimus tollase omaniku loal, selle tellis ja tasus A. R ja need kuuluvad talle. AÕS Raks § 15.3 lg 1, 1.1 võimaldab A. R l seada servituuti. Tehnorajatiste alune maa kanti kinnistusraamatusse 27.04.00 ja seega on A. R l õigus nõuda servituudi seadmist O.K.M. F kinnistule. A. R on nõus tasuma tasu 800 krooni aastas vastavalt AÕSRakS § 15.4 lg 1 alusel. A. R palub kohustada OKMF sõlmima lepingut XXX külas XXX asuva kinnistu nr XXX02 /teeniv kinnisasi/ koormamiseks tähtajatult liiniservituudiga Põrgupõhja tee kinnistu nr XXX /valitsev kinnisasi/ kasuks ja määrata aastaseks tasuks 800 krooni XXX asuva kinnistu XXX kasuks, menetluskulud palub jätta vastaspoole kanda (I kd lk 80-83). A. R loobus teeservituudi seadmise nõudest ja kohus lõpetas selles osas menetluse (lk 254, II kd). Tõendid: kiri kostja ja teiste omanike vahel, kostja nõue hagejale, vastus hageja esindajale, Harku vallavalitsuses ettekirjutus –hoiatus kostjale, korraldus, tööettevõtulepingud 19.05.03,

Kahju hüvitamine

Kuna hageja ei tuginenud istungil kahju hüvitamise nõudes muule, kui sellele, et ta on teinud täiendavaid kulutusi seoses maa mõõdistamisega ja kulusid õigusabile ja et tal tuleb ehitada puurkaev, siis kohus muid kahju hüvitamise asjaolusid ei käsitle. Kahju nõudes tugines sellele, et kostja on rikkunud lepingueelseid läbirääkimisi (vt hagiavalduse terviktekst 07.04.08, p 1.1, p 6,7, lk 182,183, 186-188) sellega, et kostja käitus hea usu põhimõttega vastuolus, esitas valesid andmeid, lõi parema ettekujutuse kinnistust. Hageja viitas sellele, et tema kahjunõue tugineb VÕS § 14 lg 1, 2, § 1045 lg 1 p 7. VÕS § 14 lg 1, 2 kohaselt järgi peavad pooled arvestama lepingueelsetel läbirääkimistel üksteise huvidega, peavad esitama teineteisele tõeseid andmeid, teavitama kõigist asjaoludest teist poolt, mille vastu võib olla teisel poolel huvi. VÕS § 14 lg 3 sätestab, et kui pooled ei saavuta kokkulepet, ei tulene neile lepingueelsetest läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab kahju hüvitamise võimaluse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisena. Nimetatud sätestab sellise kahju hüvitamise, millise seadusest tuleneva kohustuse rikkumisel tekib kahjustatud isikul kahju, selline kohustuse järgimine on otseselt seadusest tulenevalt ka vastava kahju ärahoidmise eesmärk. Kohtule esitatud lepingust (lk 57) nähtub, et pooled on sõlminud XXX asuva kinnistu nr XXX ostu-müügilepingu eellepingu 16.02.05, ent märgitud leping ei ole notariaalselt tõestatud. Seega nõustub kohus kostjaga, et märgitud eelleping on tühine. AÕS § 119 lg 1 peab olema tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 33 lg 2 järgi siis kui seadusest tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelping olema sõlmitud samas vormis. Seega peab kinnistu müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt tõestatud ja kui seda on rikutud, on eelleping TsÜS § 83 lõike 1 järgi tühine ja sellest ei tulene pooltele õigusi ega kohustusi. Hageja ja kostja sõlmisid aga notariaalselt tõestatud müügilepingu selle kinnistu nr XXX 16.03.05 (lk 10, I kd) ostuks–müügiks, mida nad kajastasid müügiobjektina tühises eellepingus. Seega jõudsid pooled kokkuleppele müügiobjektis ning sellega seotud küsimustes, mistõttu leiab kohus, et poolte vahelisi õigussuhteid reguleerivad eelkõige lepingulised suhted. Kuna pooltevahelisi suhteid sama objekti suhtes reguleerib kehtiv müügileping, ei saa kohtu arvates rääkida lepingeelsete läbirääkimistega tekitatud kahjust VÕS § 14 lg 1,2 järgi. Nimetatut toetab ka VÕS § 1044 lg 2, millest tulenevalt ei või lepingulise kohutuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist 53. peatükist tuleneval alusel, kui seadusest ei tulene teisiti ja lepinguliste kohustuse rikkumise korral saab 53. peatükis alusel kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui rikutud kohustuse eesmärk oli muu kui sellise kahju ärahoidmine, mille eest kahju hüvitamist nõutakse. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et lepingueelsed läbirääkimised oleks puudutanud muud objekti kui sama kinnistu nr XXX. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue lepingueelsete läbirääkimistega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 110160 krooni ja mis tuleneb krundi mõõtmisega seotud kuludest ja kohtueelsetest õigusabikuludest tuleb jätta rahuldamata VÕS § 14 lg 3 alusel. Nimetatud kaalutustel ei ole põhjendatud ka nõue VÕS § 1045 lg 1 p7 alusel kahju hüvitamiseks. Hagejal on õigus esitada kahjunõue lepingu rikkumisest tulenevalt. Eeltoodu alusel ei anna kohus hinnangut hageja poolt kahjunõude tõendamiseks esitatud dokumentidele (piiride kindlakstegemisega seotud kulud jm. Kohus ei anna hinnangut esitatud kriminaalmenetluse seonduvatele määrustele, kaebusele, avaldustele, kuna hageja ei tuginenud täpsustutud hagiavalduses ega kohtuistungil sellest tulenevale kahjunõudele. Siinjuures nõustub aga kohus sellega, millele viitas kostja, et hageja poolt tehtud kulud õigusabile, so kulud H. Ollile ja T. Bekkeri AB-le, on seostuvad käesoleva kohtuvaidlusega ja seda kohtueelselt, mistõttu reguleerivad selliste kulude hüvitamist menetlusseaduse sätted ja seda käsitleb kohus otsuses menetluskulude jaotamise osas.

Müügilepingu rikkumine, omandi rikkumine, liiniservituut, tasu

VÕS § 217 lg 1 alusel peab ostjale üleantav asi vastama lepingu tingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjeldusele, pakendi osas ja lepingu tingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid ning lg 2 p 1 alusel ei vasta asi kokkulepitud tingimustele kui asjal ei ole kokkulepitud omandusi. Müügilepingu p 3.1. 8 sätestab, et müüja kinnitab, et kõik kommunikatsioonid (vesi, elekter) on välja ehitatud lepingu eseme piirini. Eeltoodust tuleneb, et märgitud kommunikatsioonid peavad asuvama väljaspool hageja poolt ostetava kinnistu piiri. Kohtu arvates on hagejal kui ostjal just sellise asja ostu vastu huvi, kus kommunikatsioonitrassid on tema kinnistu piirini, mitte aga kinnistul. Kohtule esitatud kinnistu asendiplaani, elektrivarustuse teostusjoonise ja kaabeliini asendiplaaniga (lk 29, 33, 34), kostja kirjadega ja vastustega hagiavaldustele 15.01.06, 22.06.06, 17.08.06 01.07.08 (lk 45, 66, 70, 249) ning vaatluse protokolliga ja selle käigus tehtud fotoga on hageja tõendanud, et märgitud veetrass ja elektriliin asuvad tegelikult hageja kinnistu nr XXX piirides (maa sees) sj ca 6,5 m ulatuses kinnistu edela - loode piirist krundi sees, mitte seal, kus nad peaksid müügilepingu järgi asuma, st vaid kuni hageja kinnistu piirini. Asjaolu, et hageja on lepingus kinnitanud (lepingu p 3.2.5), et elektriliin on välja ehitatud ja et liitumiskilp asub lepingu esemel, ei tähenda seda, et märgitud elektriliin peaks asuma krundi sees maa all, vaid ta peab olema lepingu järgi olema välja ehitatud kuni hageja kinnistu piirini. Seda, et kilp asub tema krundil, ei ole hageja vaidlustaud. Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et märgitud tõenditega on tõendatud, et müügiobjekt ei vasta lepingu p-s 3.1.8 ettenähtud tingimusele ja seega on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust, kuna müüdud asi ei vasta lepinguga kokkulepitud tingimustele ja seega ka VÕS § 217 lg1 ja lg 2 p 1 sätestatule. VÕS § 222 lg 1 alusel on ostjal õigus nõuda asja parandamist. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et märgitud kohustuse täitmine, nn asja parandamine selles lepingu p 3.1.8 tähenduses oleks talle ebamõistlik, seega on kohtu arvates hagejal õigus nõuda lepingu p 3.1.8 järgi ja VÕS § 222 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 2 (kohustuse täitmise nõue) alusel kohutuse täitmist – kommunikatsioonide (vesi ja elekter) väljaehitamist kostja poolt hageja kinnitu piirini. Hageja on nõudnud ka kohtuväliselt märgitud lepingu kohustuse täitmist vastava kirjaga kostjale (lk 21.12.05, lk 47-50). Lepingu p 3.1.8 järgi oli kokku lepitud, et kostja poolt on välja ehitanud juurdepääsutee kuni hageja kinnistuni ja hagejal on seda õigus kasutada tasuta, tähtajatult. Vaidlus puudus selles, et kostjal oli lepingu p-st 3.1.8 järgi selline kohustus, küll aga leidis kostja, et hagejal on piisav st kinnistu 3-st küljest juurdepääs oma kinnistule. Vaatluse käigus selgus, et kostjal on küll kinnistule juurdepääs 3-st küljest, mida ei eita ka kostja, kuid tegelikult peaks olema tagatud 4-st küljest. Esitatud kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt on hagejal kui kinnistu nr XXX omanikul õigus kasutada kostjale kuuluvat kinnistut nr 86921 vastavalt teeservituudi alusel (tlk 111-113 kinnistusraamatu väljavõtted). Vaatluse käigus selgus, et märgitud teeservituut hõlmab sedasama juurdepääsuteed, milles olid pooled kokku leppinud ka müügilepingus. Vaatluse käigus selgus, et hageja ei saa teostada oma kinnistu edela-loode osas teeservituuti, sest sisuliselt on selles osas kostja kinnistu aed ja servituudiga hõlmatud ala on faktiliselt kitsam – 7 m laiuse tasemal on see 2,5 m laime. Eeltoodu alusel leiab kohus, et juurdepääsutee on olemas, kuid seda ei saa kasutada selliselt nagu hageja seda soovib. Nendel kaalutustel leiab kohus, et tegemist ei ole mitte müügilepingu p 3.1.8 tuleneva kohustuse rikkumisega, sest juurdepääsutee on olemas vastavalt lepingule, kuid kohtu arvates on esitatud vaatluse protokolliga, hageja esitatud fotodega, vaatluse käigus tehtud fotodega tõendatud see, et hagejal ei ole tagatud asjaõiguse, st servituudi teostamine kokkulepitud ulatuses. Neil põhjustel leiab kohus, et müügilepingu rikkumisega p 3.1.8 (juurdepääsu tee olemasolu) ei ole tegemist ja hageja nõue kui võlaõigusliku, st müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tuleb jätta rahuldamata. Samas on hageja nõue AÕS § 89 ja 184 alusel

lubatav. Nimelt võimaldab AÕS § 89, 184 nõuda õigustatud isikul reaalservituudi teostamise takistamise korral nõuda rikkumise kõrvaldamist. Asjaolu, et hagejal on juurdepääs 3-st küljest oma kinnistule, ei tähenda, et tal ei oleks õigus nõua teeservituudi teostamist kokkulepitud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kohustada kostjat mitte tegema hagejale takistusi teeservituudi teostamisel kostjale kuuluval kinnistul XXX Põrgupõhja tee3 kinnistu nr XXX edela-loode piiriga külgneval 80 m pikkusel teelõigul. Kostja pidi garanteerima vee hageja kinnistule kostjale kuuluva kinnistu pumbajaamast vastavalt müügilepingule p 3.1.10. Kostja leiab, et ta ei ole takistanud vett saamast, hageja ei ole vastavale liitumislepingule alla kirjutanud. Hageja leiab, et pole saanud vett seetõttu, et veetrassi ei ole piki hageja kinnistut edela - loode piiril ja samuti liitumiskohta ei ole sinna välja ehitatud, mistõttu ei saagi hageja krundisisest veetrassi ühendada kostjale kuuluva vee peatrassiga. Kohtule esitatud asendiplaanil (lk 208) on märge, mille kohaselt puuduvad veevärgi ehitamiseks tehnilised tingimused ja et liitumiskoht peab asuma kostja kinnistul hageja kinnistu piirist väljaspool ja seda, et liitumiskoht peab olema väljaspool hageja kinnistut ja olema kostja kinnistul. Sama on näha ka detailplaneeringust (lk 25). Ehkki kostja väitis, et hageja ei ole ise soovinud sõlmida liitumislepingut, jättes sellele alla kirjutama põhjusel, et kostja ei esitanud plaani ja milles vaidlus puudus (hageja kiri kostjale, lk 176, 206 sj hageja nõue saada plaan), siis nimetatuga ei ole leidnud aga tõendamist asjaolu, et liitumispunkt ja trass oleks välja ehitatud selliselt, et hagejal oleks tagatud müügilepingu p 3.1.10 järgi kostja kinnistul asuvast pumbajaamast vee saamine, mistõttu leiab kohus, et müügilepingut on rikutud ja asjal ei ole kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 1, lg 2 p1 tähenduses ja seda saab parandada, mis on samastatav kohustuse täitmise nõudena VÕS § 101 lg 1 p1 , 108 lg 2 ja § 222 järgi. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et märgitud kohustuse täitmine, nn asja parandamine selles lepingu p 3.1.10 tähenduses oleks talle ebamõistlik, seega on kohtu arvates hagejal õigus nõuda lepingu p 3.1.10 sätestatud kohustuse täitmist kooskõlas VÕS § 222 lg 1ja § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 2, st kostjat tuleb kohustada võimaldama hagejale kinnistule XXXXXX vee saamine kostjale kuuluvas pumbajaamast. Hageja palus kõrvalda tema omandi rikkumine, mis seisneb selles, et hageja kinnistul on maaalune veetrass ja elektrikaabel. Kostja leidis, et need ei kuulu talle ja nõue on esitatud vale isiku vastu. Vaidlus puudus selles, et sellised trassid hageja kinnistul nr XXX asuvad. Kuigi kostja väiteis, et tema ei ole nende trasside omanik, ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud. Kostja kirjast 15.01.06 , 22.06.06 (lk 45, 66) nähtub, et need on paigaldatud ekslikult hageja kinnistule. Kostja vastuväidetes hagile (lk 80) on A. R esile toonud, et tema lasi ehitada tehnovõrgud, sj veetrassi ja elektrivõrgu oma kinnistutele, mis hiljem jagati ja müüdi ära, kusjuures osa neist paikneb hageja kinnistul XXX. Müügilepingu kohaselt pidid need trassid ulatuma vaid hageja kinnistu piirini, mitte olema hageja ostetud kinnistul. Seega on asjas tõendamist leidnud, et märgitud veetrass ja elektriliinid ei kuulu kolmandale isikule nagu esialgselt väitis oma vastuses kostja A. R (kui leidis, et nõue on esitatud vale isiku vastu) ega ole ka müügiobjektiks. Eeltoodu alusel on asjas tõendatud, et märgitud liinide omanik on kostja A. R mitte võrguettevõte OÜ Jaotusvõrk vm võrguettevõtja. Vaidlus puudus selles, et märgitud veevõrk rajati 2002.a sügisel ja elektrivõrk 16.02.04, mistõttu ei pea kohus andma hinnangut kostja esitatud töövõtulepingutele. Hageja esitatud detailplaneeringu (lk 25) kohaselt ei ole hageja kinnistul ette nähtud tehnovõrkude rajamist ja asumist hageja kinnistul. Kohtule esitatud Harku Vallavalitsuse kirjast 30.11.2005 nr 22-11/39 ja esitatud ehitusloast nr 3104 ja ehitiste registri väljavõttest nähtub, et luba on välja antud õhuliini ehitamiseks, kuid mitte maaüksusele elektrikaabli paigaldamiseks. Hinnates märgitud tõendeid ning kostja enda poolt kohtule avaldatut, et liinid on hageja kinnistul ekslikult ehitatud selleks õigusliku aluseta, siis leiab kohus, et hagejal puudub nende talumise kohustus. Esiteks ei olnud pooltel sellist kokkulepet, sj ei tulnud see müügilepingust, et sellised trassid kinnistul asuvad ja

peaksid asuma, teiseks ei ole kostja toonud esile, et märgitud liinid oleksid vajalikud AÕS § 158 lg 1 alusel A. R le. Oma vastuses 10.07.08 (lk 248-252) on A. R sisuliselt möönnud, et veetrass ei ole vajalik ümbritsevate kinnitute varustamiseks veega. A. R viidatud AÕS RakS § 15.3 (käesoleval ajal kehtetu, lepingu ja vastuhagi esitamise ajal kehtinud red.) ja hetkel kehtiv § 15.2 reguleerivad aga juhtumeid, kui tehnorajatised oleksid rajatud maatükile enne maa kinnistamist enne 1999.a. 1. aprilli ja seega ei ole märgitud sätted vaidluses kohaldatavad. Seega leiab kohus, et O.K.M. F puudub AÕS § 158 lg 1 alusel nende trasside, mis asuvad tema kinnistul, talumiskohustus ja A. R l ei ole õigust nõuda AÕS § 158 lg 2 ega AÕS RakS § 15.3 (käesoleva ajal 15.2) alusel reaalservituudi, antud liiniservituudi seadmist O.K.M. F kinnisasjale nr XXX. AÕS § 158 lg 5 alusel on kinnisaja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu, -rajatise omanikult selle ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Nii tuleb O.K.M F hagi omandiõiguse rikkumiseks rahuldada ja kohustada A. R kõrvaldama kinnistu XXX XXX rajatud maa-alune veetrass ja elektrikaabel selliselt, et O.K.M F kohustub hüvitama A. R le ümberpaigutamisega (kõrvaldamisega) seotud kulud ning jätta rahuldamata A. R vastuhagi O. K. M. F vastu tähtajatu liiniservituudi seadmise lepingu sõlmimisele kohustamiseks selliliselt, et liiniservituudiga koormata kinnisasi nr XXX02 kinnisasja nr XXX igakordse omaniku kasuks. Ehkki tasu suuruse üle 800 krooni aastas liiniservituudi seadmisega seonduvalt puudus pooltel vaidlus, mistõttu võib arvata, et see on mõistlik, kuid tasu määramise üle küsimust ei tõustu, kuna vastuhagi jääb rahuldamata. Pooltevahelises vaidluses ei oma kaalu kostja esitatud tõendid selle kohta, kuidas saavutas kostja/vastuhageja kokkuleppe teiste omanikega tehnorajatiste ümberpaigutamiseks (lk 74), samuti ei oma vaidluses kaalu, et kostjale vee ja elektriliinide osas tehtud ettekirjutuse peatamine (lk 78 Harku Vallavalitsuse kiri 29.06.06), vaidluses ei oma ka kaalu Harku Vallavalituses 01.06.06 korraldus kostjale/vastuhagejale kuuluvate kinnistute piiride muutmise osas, sest käesolevas vaidluse ei ole tõusetunud küsimust kinnistute suuruse, muudatuste üle. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus O.K.M. F menetluskulud 80% ulatuses A. R kanda, kuna hagi kuulus 80% ulatuses rahuldamisele ning 20% ulatuses A. R menetluskulud jätta O.K.M F kanda. Kuna kohus leidis, et hageja kandis kohtueelselt kulusid ja on tasunud vastavate kulude eest Rodi Advokaadibüroole ja T. Bekkeri Advokaadibüroole, siis jäävad need kulud kui menetluskulud TsMS § 138 lg 1 ja 144 ja 163 lg 1 alusel 80% ulatuses samuti A. R kanda. Vastuhagiga seotud O.K.M. F menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel aga A. R kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.