Lugeda kostja MK ja hageja Osaühing K vahel 23. märtsil 2006.a sõlmitud tööleping nr 87 lõppenuks Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 79 lg 1 alusel pärast kirjaliku avalduse esitamisest ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist, s.o alates 14. septembrist 2008.a. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja MK kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 7. septembril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.15. septembril 2008.a on Osaühing (OÜ) K esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palutakse lugeda kostja MK ja hageja vahel 23. märtsil 2006.a sõlmitud tööleping nr 87 lõppenuks TLS § 79 lg-s 1 ettenähtud ühekuulise tähtaja möödumisel, s.o alates 14. septembrist 2008.a.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 23. märtsil 2006.a töölepingu nr 87, mille alusel kostja asus tööle hageja müügiesindajana. Tööleping sõlmiti määramata tähtajaks. Tööülesandeid andis kostjale ja kontrollis nende täitmist hageja juhatuse liige.
14.augustil 2008.a esitas kostja hageja juhatusele avalduse, milles väljendas soovi lõpetada tööleping alates 19. augustist 2008.a tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu TLS § 82 alusel. Avalduse esitamise alusena oli kostja sedastanud alljärgnevat: "Täna 14.08.2008 sai mulle teatavaks potentsiaalse kliendi poolt, AGOÜ, et Teie olete teada andnud minu eemaldamisest osaühingu müügitehingutes. Seega loen antud momenti minu tööle mittelubamiseks.". Hageja peab kostja poolt 14. augustil 2008.a esitatud avaldust alusetuks ja põhjendamatuks. Hageja juhatuse liikmele ei ole teada, et kostjal oleks 14. augustil 2008.a olnud keelatud tööle tulemine või teda oleks kõrvaldatud tööülesannete täitmiselt. Hageja kinnitab, et viimase poolt ei ole antud kostjale suulisi ega kirjalikke korraldusi tööle mitte ilmuda. Hageja ei ole takistanud kostja poolt tööülesannete täitmist. Samuti ei ole hageja andnud enda koostööpartnerile AGOÜ-le korraldusi või teateid, et hageja on kostja eemaldanud müügitehingute teostamiselt. Hagejale teadaolevalt ei eksisteeri ka muid aluseid töölepingu lõpetamiseks vastavalt TLS §-le 82. Hageja on kostjaga sõlmitud töölepingut kohaselt täitnud. Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel on võimalik nii TLS § 79 lg 1 kui TLS § 82 lg 1 alusel. Vaidlusalusel perioodil kehtinud töölepingu seadus sidus üldreeglina määramata ajaks sõlmitud töölepingu töötaja algatusel lõpetamise vähemalt ühekuulise tähtajaga. Juhul, kui leidis tuvastamist töölepingu rikkumine tööandja poolt, oli töötajal TLS § 82 kohaselt õigus lõpetada tööleping 5-päevase etteteatamise tähtajaga. Hageja märgib, et juhul, kui tööandja saab töötajalt avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, on tööandjal õigus lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Kuivõrd pooled nimetatud vaidlusküsimuses kokkuleppele ei ole jõudnud, ongi hageja pöördunud kohtu poole selgitamaks, kas töötajal oli ka tegelikult õiguslik alus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel. Töötaja on küll vastava
avalduse esitanud ning ka tegelikult töölt lahkunud, kuid tööandja ei nõustunud töötaja avalduses toodud asjaoludega ning ei vormistanud töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Hageja leiab, et kostjal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 algatusel. Seetõttu on maakohtul õigus lugeda hagi lahendamisel tööleping lõppenuks TLS § 79 lg-s 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates. Kohus saab lugeda hageja ja kostja töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg-s 1 toodud tähtaja möödumisel alates avalduse esitamisest, s.o alates 14. septembrist 2008.a. Eelnimetatud seisukohad on leidnud kinnitust Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. septembri 2003.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 ja Riigikohtu 10. novembri 2005.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05 (p12).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
3.Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 alusel oli põhjendatud. Kostja väidete kohaselt oli tal 14. augustiks 2008.a enda ametiülesannete täitmiseks kokku lepitud töökohtumine AGOÜ töötaja M.V’iga. Kohtumise eesmärgiks oli arutada Tallinnasse Õismäe tiigi juurde rajatavale lastemänguväljakule paigaldatavate atraktsioonide üle. Ajal, mil kostja sõitis nimetatud kohtumisele, helistas talle M.V ning teatas, et kostjal ei ole vaja kohtumisele tulla, kuna hageja juhatuse liige U.G oli M.V’ile öelnud, et kostja ei tegele enam müügitööga OÜ-s K. Kostja märgib, et tegeles hageja juures töötades eeskätt tootja Lappset mänguväljakutega, olles ainsaks kontaktisikuks klientide ja tootja vahel. Kostja leiab, et hageja oma tegevusega on ise ümber lükanud hagiavalduses esitatud väited ning kinnitanud kostja õigust lõpetada tööleping TLS § 82 lg-st 1 lähtuvalt. Nimelt ei ole hageja hagiavalduses ega ka varasemalt väitnud, et kostja oleks jätnud täitmata oma ametikohustused, seda eriti Tallinnasse Õismäele rajatava mänguväljaku osas. Sellega on hageja kostja hinnangul kinnitanud, et tema korraldusel kõrvaldati kostja ülalmainitud mänguväljaku rajamise projektist. Kostja lisab, et hageja oli töölepingu lõpetamise hetkeks jätnud tasumata töötasu 2008.a juulikuu eest ning hageja ja kostja vahel oli käimas vaidlus kostjale tasutud töötasu suuruse üle. Seega oli kostja õigustatud lõpetama töölepingu TLS § 82 lg-st 1 lähtuvalt, sõltumata töölepingu lõpetamise avalduse täpsest sisust.
MENETLUSE KÄIK
4.29. juunil 2009.a toimunud kohtuistungil tegi kohus määruse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le 1. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid ja avaldused kohtule hiljemalt 17. augustiks 2009.a ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 7. septembril 2009.a kell 15.00.
17.augustil 2009.a kohtule saabunud avalduses on hageja täpsustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. 31. augustil 2009.a on kostja esitanud enda kirjaliku seisukoha hageja täpsustuse osas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. Poolte vahel oli
23.märtsil 2006.a sõlmitud määramata tähtajaks tööleping, mille alusel kostja töötas hageja juures müügiesindajana. 14. augustil 2008.a esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks toona kehtinud TLS § 82 lg 1 alusel, tuues põhjuseks enda hageja poolt tööle mittelubamise. Samuti puudub vaidlus selles, et pärast 5-päevase etteteatamistähtaja möödumist (TLS § 82 lg 1) lõpetas kostja faktiliselt hageja juures töötamise, kuid hageja ei ole töölepingu lõpetamist vormistanud.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas käesoleval juhul eksisteeris õiguslik alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 järgi.
8.Vastavalt 1. juulil 2009.a jõustunud töölepingu seaduse § 131 lg-le 1 kohaldatakse enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest ei välista ega piira esimeses lõikes sätestatu lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta
1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Ajavahemikul 01.07.1992-30.06.2009 kehtinud TLS § 82 lg 1 andis töötajale nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu ühepoolse lõpetamise õiguse, teatades sellest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine TLS §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. TLS § 71 p-s 3 sätestatu põhjal oli võimalik töölepingu lõpetamise töötaja algatusel ka TLS §-s 79 märgitud alusel. Vastavalt TLS § 79 lg-le 1 pidi töötaja teatama määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt üks kuu ette. Riigikohus on 30. septembril 2003.a tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 tehtud otsuses (p 30-32) ja 10. novembril 2005.a tsiviilajas nr 3-2-1-120-05 otsuses (p 12 ja p 13) tehtud selgitanud, et olukorras, kus töötaja on esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja on töötamise pärast viiepäevase etteteatamistähtaja möödumist lõpetanud (töölt lahkunud), kuid tal puudus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 järgi õiguslik alus ning tööandja ei ole vaidluse tõttu töölepingu lõpetamist vormistanud, võib töövaidlust lahendav organ lugeda töölepingu töötaja töölt ärajäämise tõttu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel pärast kirjaliku avalduse esitamisest ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist. Töötamise lõpetamisega on töötaja avaldanud otsest tahet lõpetada töösuhe.
9.Lähtudes ülaltoodust, sõltub hageja nõude rahuldamine sellest, kas kostjal eksisteerisid õiguslikud alused töölepingu lõpetamiseks vastavalt TLS § 82 lg-le 1 14. augustil 2008.a esitatud avalduses välja toodud asjaoludel.
10.14. augusti 2008.a avalduses töölepingu lõpetamiseks on kostja hagejale kui tööandjale ette heitnud töölepingu rikkumist (s.t lepingu tingimuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist), mis seisnevat tööle mittelubamises (vt toimik, lk 7). Enne 1. juulit 2009.a kehtinud TLS § 49 p 1 kohaselt pidi tööandja kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Seadusest või töölepingust tuleneva aluseta töötaja tööle mittelubamine võiks iseenesest olla vaadeldav TLS § 49 p-st 1 tuleneva kohustuse rikkumisena tööandja poolt (s.t lepingurikkumisena). Samas ei ole töölepingu taoline rikkumine hageja poolt asjas tuvastamist leidnud. Asjas olemasolevate tõendite põhjal ei saa kohtu hinnangul järeldada, et hageja oleks teinud kostjale takistusi oma töökohustuste täitmisel, teda tööle mittelubanud vms. Kostja poolt tõendina esitatud M.V’i e-kiri (vt toimik, lk 22) ei sisalda kohtu arvates käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt olulist infot. M.V’i ja kostja omavahelist suhtlemist (kostja tööülesannete täitmise raames) ei ole hageja ka eitanud.
11.Isegi kui eeldada ülalmainitud avalduses välja toodud asjaolude õigsust, ei annaks need üksinda veel alust töötaja poolt töölepingu lõpetamiseks vastavalt TLS § 82 lg-le 1. Nimelt on töötaja avaldusest nähtuvalt otsustanud töölepingu lõpetamise üle ainult kolmandalt isikult saadud info põhjal. Kohtu arvates ei saa taolist käitumist pidada töötaja poolt töösuhtes mõistlikuks. Lähtudes poolte vahel sõlmitud töölepingu punktist 1.6, pidi kostjale tööülesandeid andma ning nende täitmist kontrollima vahetult hageja juhatuse liige (vt toimik, lk 5). Isegi kui kostja sai kolmandalt isikult teada enda väidetavast töölt (tehingutest)
eemaldamisest, pidanuks mõistlikult ja heauskselt käituv töötaja esmalt pöörduma täiendava info ning selgituste saamiseks isiku poole, kellele ta töölepingu järgi vahetult allub (käesoleval juhul hageja juhatuse liikme poole). Poolte esitatud põhjal kostja seda käesoleval juhul teinud ei ole.
12.Nõustuda ei saa kostja seisukohaga nagu ei omaks avalduses välja toodud konkreetsed asjaolud töölepingu lõpetamise õiguspärasuse üle otsustamisel tähtsust. Kohtu hinnangul peab töötaja avaldusest töölepingu lõpetamiseks vastavalt TLS § 82 lg-le 1 nähtuma lepingu lõpetamise põhjus (tööandjale etteheidetav lepingurikkumine). Vastasel juhul ei oleks tööandjal võimalik otsustada töötaja avalduse õigusliku põhjendatuse üle ning vajadusel oma õiguste kaitseks samme astuda. Hagi rahuldamist ei välista kostja poolt välja toodud asjaolu, et hageja ei ole kostjale etteheitnud ametikohustuste täitmata jätmist, seda eriti Tallinnasse Õismäele rajatava mänguväljaku osas. Töötaja poolt tehtud töö vastuvõtmise ja selle nõuetekohaseks tunnistamise üle on pädev otsustama eeskätt tööandja (TLS § 49 p 6). Samuti on distsiplinaarvõimu kasutamine tööandja õigus, mitte aga kohustus.
13.Kuivõrd õiguslikud alused töölepingu lõpetamiseks kostja poolt TLS § 82 lg 1 alusel ei ole tõendamist leidnud, rahuldab kohus hageja nõude, lugedes poolte vahel 23. märtsil 2006.a sõlmitud töölepingu nr 87 töötaja 14. augusti 2008.a avalduse põhjal lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel pärast kirjaliku avalduse esitamisest ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist, s.o alates 14. septembrist 2008.a. Kohus märgib, et lähtudes TLS § 79 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtajast, oleks tööandjal õigus nõuda töötajalt käesoleval juhul TLS § 84 lg-s 2 ette nähtud hüvitist (vt: Riigikohtu 30. septembri 2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03, p 32).
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.