Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. lg 7). 7) I. Asjaolud. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 19.03.2002.a. Tsiviilasi kandis ka numbrit 2-1389/02. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 15.12.1998.a. majavalitsejana igakuise töötasuga 6 581 krooni. 05.03.2002.a. tööleping lõpetati TLS § 86 p. 7 alusel usalduse kaotuse tõttu. Kanne töölepingusse on tehtud 07.03.2002.a. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik järgmistel põhjustel. Vastavalt TLS §-le 73 lg. 1 tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering. Kostja ei näidanud ära töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut. Tööandja poolt hageja töölepingu punktis 11.1 tehtud kanne ei saa olla töölepingu lõpetamise aluse formuleeringuks, sest KÜ Tallinna 32 liikmete üldkoosoleku otsus ei saa olla vallandamise aluseks, kuna selle korteriühistu põhikirja p. 5 kohaselt kuulub töötajate tööle võtmine ning vallandamine juhatuse pädevusse. Kostja 05.03.2002.a. käskkiri 09 (kaadrid) ei ole nõuetekohane dokument töölepingu lõpetamiseks, sest ei vasta TLS sätteile. 05.03.2002.a. käskkirjas 09 on märgitud, et tööleping lõpetatakse hagejaga TLS § 86 lg. 7 alusel. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) §-le 28 lg. l võib töölepingut lõpetada ainult seadusega kehtestatud alustel. Käskkirjas on viidatud seadustele, milliste pealkirjadega normatiivakte ei ole Eesti Vabariigis olemas. Kostja on korteriühistu ja tema tegevust reguleerib korteriühistuseadus (edaspidi KÜS). Vastavalt KÜS §-le 1 lg. 2 käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) sätteid. Vastavalt MTÜS §-le 4 lg.8 peavad mittetulundusühingu dokumentides olema näidatud ühingu nimetus, asukoht ja registrikood. 05.03.2002 a. käskkirjas 09 ei ole näidatud kostja registrikoodi ja asukohta, järelikult pole see käskkiri dokument seaduse mõttes ning ei saa olla esmaseks dokumentaalseks tõendiks kohtuvaidluses hagejaga töölepingu lõpetamise põhjendatuse kindlakstegemiseks. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamise kandest on võimatu kindlaks teha töölepingu aluse formuleeringut ning järelikult on võimatu välja selgitada TLS § 104 lg. 2 punktides 1-7 sätestatud töölepingu lõpetamise aluste olemasolu või puudumist. Kuna TLS § 86 p.-s 7 ettenähtud töölepingu lõpetamise alust kasutati olulise rikkumisega, siis töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Vastavalt TLS §-le 104 lg. 2 võib töölepingut töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu lõpetada TLS § 104 lg. 2 punktides 1-7 ettenähtud juhtudel. Hageja leiab, et mitte ühtegi TLS § 104 lg.2 punktides 1-7 sätestatud töölepingu lõpetamise alust hageja tegevuses pole. Hageja palub TLS § 117 lg. l ning ITVS § 28 lg. l alusel tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine hagejaga, ennistada hageja endisele tööle Korteriühistu Tallinna 32 endisele ametikohale ja välja mõista kostjalt hageja kasuks keskmine töötasu sunnitud tööltpuudumise eest ning hageja kantud kohtukulud. Ühtlasi palub hageja nõuda kostjalt välja tõendi hageja keskmise töötasu kohta, et arvestada hageja töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 19.08.2002.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et mõningane eksimine dokumendi vorminõuetes ei ole määrava tähtsusega ega mõjuta töölepingu lõpetamise otsuse seaduslikkust. 05.03.2002.a. käskkirjas on viide KÜ Tallinna 32 üldkoosoleku 08.01.2002.a. otsusele nr. 2. Sellel koosolekul kohal viibinud isikud, sealhulgas T.K , olid tutvunud korteriühistu majandustegevuse kontrollimise tulemustega. Revisjon oli läbi viidud ainult T.K esitatud dokumentide alusel. Revisjoniga tuvastati rahaliste vahendite ülekulu 313 301 krooni. Revisjoni tulemused võeti aluseks KÜ Tallinna 32 juhatuse 2000.a. majandustegevuse tulemuste hindamisel, mille tulemusena selgus, et korteriühistu juhtkonna poolt on ebaseaduslikult kulutatud vahendeid

summas 313 301 krooni. Alates 1999.a. T.K , töötades juhatajana, lubas korteriomanikelt kommunaalteenuste eest saadud raha mitteotstarbelist kulutamist, mistõttu AS Narva Elamuvaldus on kohtusse esitanud hagi korteriühistu vastu 1 418 878 krooni ja 80 sendi nõudes. Oma tegevusega T.K seadis ohtu tööandja vara säilimise. T.K sõlmis iseendaga lepingu tööde teostamiseks elamu juhatajana, kehtestades endale töötasuks 6 581 krooni, mitte 5000 krooni nagu otsustati üldkoosolekul. Samas esitas ta hiljem Narva Politseiprefektuurile korteriühistu juhatuse koosoleku 16.02.1999.a. protokolli tõendamaks, et justkui oleks juhatus määranud teda elamu juhatajaks ja kehtestanud töötasuks 6 581 krooni. Hiljem selgus, et töölepingul on teistsugune redaktsioon ja lepingu on allkirjastanud juhatuse liige A.P , mis on vastuolus korteriühistu põhikirjaga. Revisjoni käigus dokumentide kontrollimisel ajavahemiku 1999.-2000.a. kohta selgus, et on võltsitud üldkoosolekute otsuseid, mis lihtsustavad ühistule tähtsate otsuste vastuvõtmist ehk võimaldavad korteriühistu juhtimist üldkoosolekut kokku kutsumata ning võimaldavad korteriühistu vahendite kulutamist. Kuna 2001.a. revisjon selgitas välja tõsised rikkumised korteriühistu juhatuse, sealhulgas T.K töös, siis esitati avaldus ka Narva Politseiprefektuurile kriminaalasja algatamiseks. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja esindaja palub hagi rahuldada, tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja mõista kostjalt välja töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest. Hageja esindaja seletab, et töölepingus on 6 581 krooni hageja töötasu. 579 128 krooni on siis hageja nõude brutosumma. Seadus ütleb tõepoolest, et juhatuse liikmetele ja juriidilisele isikule ei laiene töölepinguseadus. Kuid seadus ei keela sõlmida töölepingut juriidilise isiku ja juhatuse liikme vahel. Juhatuse liige võib töötada nii raamatupidajana kui ka majahoidjana jne. Peamine on see, et töökohustused ei langeks kokku. Käesoleval juhtumil töölepingus märgitud tööülesanded ei ühti juhatuse liikme kohustustega. MTÜS järgi juhatus on juhtivaks organiks, kes juhib ja esindab. See mõiste on mahukas, võib juhtida töötajaid, remonditöid ja võib esindada kolmandate isikute eest. Aga töölepingus on hagejale määratud kolm põhiülesannet. Kui oleks näiteks kirjas, et hageja peaks juhatust esindama, võiks rääkida sellest, et ta täidab juhatuse liikme ülesannet. Kuid töölepingus seda kirjas ei ole. Kostja pole tõendeid esitanud, et töölepingu alusel pandud kohustused on just juhatuse liikme ülesanneteks. Tööleping on õiguspärane. Lepingu järgi on juhatus selline organ, kes annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist. Tööandja juhatus oleks pidanud juhatuse tagasikutsumise otsustama. Üldkoosolek toimus 08.01.2002.a. ja üldkoosolek otsustas, et T.K juhatuse liikmetest tagasi kutsuda ja et otsus jõustub kohe. Seega alates 09.01.2002.a. T.K enam juhatuse liige ei olnud. Valiti juhatusse teised inimesed. Aga tööleping, mille alusel ta töötas majavalitsejana, kehtis kuni 05.03.2002.a. Töölepingu lõpetamisel üldkoosolek ei ole juriidilise isiku esindajaks. Esindajaks on juhatus või juhatuse liige. Ainult juhatuse liige juriidilise isiku nimel omab distsiplinaarvõimu ja teostab tööandja õigusi. Teised organid seda teha ei saa. Käskkiri on küll allkirjastatud õige inimese poolt, kuid käskkiri on koostatud valesti, ta on vale nii sisult kui ka vormilt. Töölepingu lõpetamise käskkirjas ei ole kirjeldatud rikkumist, mille alusel tööleping lõpetatud on. On ka möödunud tähtaeg, millal oleks võinud seda karistust määrata. Käskkirja on allakirjastanud L S , kes äriühingu registreerimise kaardist nähtuvalt sai juhatuse liikmeks 21.01.2002.a., kanne nr. 4. Selle aja seisuga oli ta teadlik rikkumisest, mida siis T.K oli toime pannud, sest ta viitab käskkirjas üldkoosoleku otsusele. Ühekuuline tähtaeg, mil karistust võis rakendada, oli möödas 05.02.2002.a. Käskkiri on aga dateeritud 05.03.2002.a. Käskkiri peaks olema vormistatud selliselt, et kohus seda lugedes ja muid dokumente lugedes, saaks otsustada kas rikkumine leidis aset või mitte. Praegusel hetkel ei ole käskkiri kontrollitav. Tööandja kasutas T.K suhtes kõige rangemat distsiplinaarkaristust. Miks oli valitud just selline karistus, seda käskkirjast ei selgu, mille eest hagejat karistati, on arusaamatu. Käskkirjas märgitud üldkoosoleku otsus oli vaidlustatud ja see vaidlus lõpetati kohtus kompromissiga. Tuleb välja,

et otsus on jõus, kuid rikkumise sisu seal kirjeldatud ei ole. Hageja ei mõista siiamaani, mille eest teda karistati ja teda töölt kõrvaldati. Töölepingu lõpetamine sellise käskkirja alusel on seadusevastane. Seepärast palub hageja kohtul hagi rahuldada, töölepingu lõpetamine tunnistada ebaseaduslikuks, ennistada T.K endisele töökohale ja välja mõista keskmine töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest. Sunnitud tööluus kestis 2 630 päeva ja summa on 579 128 krooni. Kohtukulude väljamõistmist hageja ei nõua. Kostja seaduslik seaduslik esindaja seletab, et tema on alles uus inimene ega tea ajast, mil T.K oli juhatuse liige või oli tööl korteriühistus, midagi. Tema on korteriühistu juhatuse esimees ja ka temaga on sõlmitud tööleping. Töölepingud on sõlmitud veel koristjate ja majahoidjatega. Kokku on praegu 6 töölepingut. Juhatuse liikmed on nõuandjate rollis, kontrollivad ja juhatavad esimeeste tööd. Üldkoosolekul valiti juhatuse liikmed ja juhatuse liikmete hulgast valiti esimees. Põhikirjas on kirjas, et juhatus valib juhatuse esimehe, kellega sõlmitakse tööleping. L.R arvab, et temaga on sõlmitud enam-vähem samasugune leping kui toimikus olev leping hagejaga. Kostja nõustaja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hagejaga sõlmitud tööleping on TLS § 7 p. 10 kohaselt tühine. Tühine leping ei too kaasa tagajärgi. Tööle ennistada ei ole teda võimalik, sest temal ei olnud kostjaga töösuhteid. Kuna selline tühine tööleping on tühine algusest peale, siis mingisuguseid õigusjärgseid tulemusi see kaasa ei too. Seega hageja nõue on tühine. T.K tööülesanded olid juhatada ühistut. KÜS § 2 on märgitud KÜ moodustamise eesmärk. KÜ põhikiri ütleb, et juhatus organiseerib korterite ekspluatatsiooni, teeninduse ja remondi, samuti korraldab finantstegevust. See on just T K töö sisu. Töölepingu p 2. 2 kohaselt töö sisuks ongi märgitud KÜ juhtimine. Tööleping T Kga, mis sõlmiti 15.12.1998.a., oli allkirjastatud juhatuse liikme A P poolt. Temal ei olnud õigust KÜ ainuisikuliselt esindada. Tööleping hagejaga oli lõpetatud üldkoosoleku otsuse p. 2 alusel 08.01.2002.a. ja seal on märgitud, et juhatuse töö on tunnistatud mitterahuldavaks ja kogu juhatuse koosseisule on avaldatud umbusaldust. Siis on märgitud, et valida juhatus ümber ja T K’ga tööleping lõpetada TLS § 86 alusel. Seepärast ei ole T K’ga tööleping lõpetatud mitte käskkirja alusel, kuigi ka käskkiri ei ole päris õige, vaid just üldkoosoleku otsuse alusel. Võimatu on T K’t tööle ennistada, kuna ta ei olnud töötaja rollis töölepinguseaduse tähenduses ja temale ei laienenud töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. Aastal 2002 toimis juhatus ebakompetentselt, lepingud on sõlmitud valesti. Ei ole ka üldkoosolek oma otsust seaduspäraselt formuleerinud. Tegelik olukord oli, et T Kga oli sõlmitud tavaline leping nagu juhatuse liikmega. Pärast 08.01.2002.a. olid kõik lepingulised suhted T K’ga kehtetud, töötasu talle ei makstud, mingeid funktsioone ta ei täitnud, mingeid kohustusi temale enam ei pandud. Seega tööleping temaga ei jätkunud. Mingit otsust vastu ei võetud, et tema kohustused jätkuksid. Käskkiri nr. 9 ei oma õiguslikku tähendust, kuna T K oli valitud juhatuse esimehe ametisse ja samuti juhatuse koosseisu liikmeks üldkoosoleku otsuse alusel. Kuna T K oli töölt vallandatud usalduse kaotamise tõttu, ei saa nõustuda sellega, et ta oleks tööle ennistatud või töösuhted oleks taastatud. Seepärast palub kostja jätta hagi rahuldamata ja heastada kohtukulud summas 3 600 krooni. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused ning hinnanud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas, et:

1) Hagi on esitatud TLS § 117 lg. 1 alusel, mille kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmist. Hageja oma nõuet muutnud ei ole. 2) esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et hageja ja kostja vahel oli 15.12.1998.a. sõlmitud kirjalik tööleping. TLS § 1 kohaselt tööõigussuhtes iseloomustab töötajat asjaolu, et ta teeb isiklikult tasu eest teise poolt määratud tööd ja on sellest sõltuvuses. TLS § 26 lg. 1 sätestab töölepingu kohustuslikud tingimused – tehtava töö, töö aja, tasu, asukoha, tööle asumise aja ja töölepingu kehtivuse aja. Sama paragrahvi lg. 2 ei välista muid kokkuleppeid. Poolte tööleping vastab töölepingu seaduses sätestatud nõuetele. Esitatud lepingus on olemas kõik tingimused ja lepped. Lepingu p. 2 sätestab töötaja tööülesannete sisu ja selles pole kirjas, et töötajal on korteriühistu juhi kohustused. 3) töölepingu alusel tekkinud töösuhtele töötaja ja tööandja vahel laieneb TLS, mille § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Hageja oli tööle võetud majavalitsejana määramata ajaks katseajaga neli kuud. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et korteriühistu sõlmib töölepinguid teatud tööde tegemiseks nagu majahoidja ja koristaja, aga ka juhatuse esimehega. Kostja nõustaja küll teatas, et poolte vahel oli sõlmitud tavaline leping, kuid ei selgitanud, mis see “tavaline leping” tähendab. Põhjendamatud on kostja vastuväited, et hageja tööle võtmise käskkirja on allkirjastanud isik, kellel polnud selleks pädevust. Ei töölepingu sõlmimise, kehtivuse, lõpetamise ega ka vaidluse kohtus menetlemise ajal ole kostja toetunud ei viidatud asjaolule ega ka töölepingu tühisusele. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-71-00 on selgitanud, et Tööandjaks võib olla juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Hageja tööandjaks tema töölepingu kohaselt oli KÜ Tallinna 32. Riigikohus oma lahendis selgitab, et seadus ei keela korteriühistul sõlmida töölepinguid juhatuse liikmega. Seega tuleb 15.12.1998.a. tööleping lugeda kehtivaks töölepinguks, töösuhe toiminuks ja poolte tahtele vastavaks töölepingu alusel ning asjakohatud on kostja nõustaja viited töölepingu tühisusele. Riigikohus oma lahendis 32-1-134-02 selgitab, et „Ekslik on kassatsioonkaebuses väljendatud seisukoht, et ühistu juhatuse liige ei saa olla töösuhtes ühistuga. Kolleegium märgib, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub rakendamisele töölepingu seadus.“ Hagejaga sõlmitud töölepingu p.2 ei kattu juhatuse liikme kohustustega. Tööleping ei sisalda ka vastavat kokkulepet, et majavaliseja ja korteriühistu esimehe funktsioonid oleks ühitatud nagu seda lubaks korteriühistu põhikirja p. 8.4. Samas sätestab viidatud punkt üheselt, et majandusfunktsioonide teostamiseks võetakse tööle majavalitseja ning nii on ka tehtud. 4) kuna tegemist on kehtiva töölepinguga, siis tuleb töölepingu lõpetamise vaidluse lahendamisel lähtuda TLS ja ITVS § 2 kohaselt ITVS sätteist. TLS § 73 sätestab töölepingu lõpetamise vormistamise korra seaduses ettenähtud alustel. Alused töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel on sätestatud TLS §-s 86, muuhulgas p. 7 töötaja suhtes usalduse kaotamisel. ITVS § 28 lg. 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Protseduurireeglid on omakorda kehtestatud TDS §-s 11, mille kohaselt peab käskkirjas olema märgitud töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo ja muude asjaolude kirjeldus, määratud karistus, dokumendi koostamise kuupäev ja allkirjad. TDS §-s 3 on antud distsiplinaarkaristuste ammendav loetletu. Selle paragrahvi järgi on distsiplinaarkaristusteks noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.-de 6-8 alusel.

Kohtule esitatud 05.03.2002.a. käskkiri 09 (kaadrid) ei sisalda teavet, et tegemist on distsiplinaarkaristuse kohaldamisega. Käskkiri ei vasta sisult distsiplinaarkaristuse määramise seaduses sätestatud nõudeile, sest selles puudub otsene süüteo toimepanemise aeg ja süüteo kirjeldus. Käskkirjas on tööleping majavalitseja T K’ga loetud lõpetatuks alates 05.03.2002.a. TLS § 86 p. 7 alusel ja juhindudes MTÜ Korteriühistu liikmete 08.01.2002.a. üldkoosoleku otsusest nr. 2. Viimases on aga otsustatud kostjaga tööleping lõpetada TLS § 86 alusel. Kes ja millistel alustel otsustas käskkirjas märkida aluseks just TLS § 86 p. 7, pole selge. Töötajal on õigus ka sellel alusel töölepingu lõpetamisel pöörduda töövaidlusorgani poole, kes on pädev kontrollima, kas esinesid tööandja väidetud töölepingu lõpetamise alused, ehk kas töötaja pani toime teo, mis võib põhjustada usalduse kaotust. Käskkirjast seda tegu ei nähtu, kuigi üldkoosoleku otsuse p.-st 14 see siiski järeldub. Seega hageja väide, et tema ei saanud aru ega saa aru, mille eest temaga tööleping lõpetati, ei ole asjakohane. Hageja oli juhatuse liige, tema tööandjaks töölepingu järgi oli KÜ juhatus. Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt. Seega, kui üldkoosolekul arutati korteriühistus toimunut ja langetati sellega seoses otsused juhatuse tagasikutsumise kohta ja ka juhatuse liikmega töölepingu lõpetamise kohta, siis oli hagejale teada, miks temaga tööleping lõpetatakse. Samas on õige hageja esindaja väide, et juhatuse liikmest tagasikutsumine ei lõpetanud töösuhet töölepingu alusel. Hageja tagasikutsumine osaühingu juhatuse liikme kohalt toimus 08.12.2001.a. üldkoosolekul. Töösuhted aga jätkusid töölepingu alusel. Kui aga tööandja, kelleks põhikirja järgi sai olla juhatus, leidis, et ta on kaotanud töötaja suhtes usalduse, siis oleks ta saanud sellel alusel töölepingu lõpetada järgides TLS §-des 104 ja 106 sätestatut. Õige on hageja esindaja väide, et käskkiri kui distsiplinaarkaristuse kohaldamise akt on tehtud tähtaja möödudes, kuid ITVS ei sätesta, et aegumise kohaldamisel tuleks hagi jätta rahuldamata. Kuna hagejaga töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud protseduurireegleid rikkudes, siis tuleb töölepingu lõpetamine tööandja algatusel tunnistada ebaseaduslikuks ning sellega hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes rahuldada. 5) töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja algatusel on töötajal TLS § 117 lg 1 järgi õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka. Sama tuleneb ka ITVS § 29 lg. 1, mille kohaselt on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta, ja ITVS § 30 lg. 1 järgi mõistab töövaidlusorgan töötaja tööle ennistamisel töötajale välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest, välja arvatud seaduses ettenähtud erijuhtudel. Seega on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel töötajal eelkõige õigus nõuda enda tööle ennistamist ja hüvitist sunnitud töölt puudumise aja eest. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-35-06 on selgitanud, et “Töölepinguseadus ja individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ei näe ette seda, et töötaja tööle asumisel teise tööandja juurde ei saa töötajat endise tööandja juurde tööle ennistada ja sellest tulenevalt mõista töötajale keskmist palka sunnitud töölt puudutud aja eest. Kui töötaja soovib enda tööle ennistamist, olles asunud vahepeal tööle teise tööandja juures, võib kohus töötaja tööle ennistada. Kui töötaja ei soovi enda tööle ennistamist, peab töötaja vastav soov olema väljendatud ka menetlusõiguslikult arusaadaval viisil, s.o hagi muutmisega. Asja materjalidest hagi muutmise avaldust ei nähtu. Samas saab kohus töötaja tööle ennistamise ja keskmise palga saamise nõuet lahendades arvestada ka asjaoluga, et hageja on vahepeal asunud tööle teise tööandja juures.” Hageja pole oma nõuet muutnud ja soovib jätkuvalt tööle ennistamist. Seega on põhjendatud hageja ennistada tööle kostja juurde endisele ametikohale ja sellega hagi tööle ennistamise nõudes rahuldada. 6) TLS § 117 järgi töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmine on samuti võimalik juhul, kui kohus tunnistab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks. Hageja töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ei ole taotlenud, kuid soovib keskmist palka sunnitud töölt puudumise aja eest. Hageja esindaja teatel on töölepingu lõpetamisel hagejale töötasu ja lõpparve välja makstud, kuid töölt on hageja olnud sunnitud puuduma 2630 päeva. Kuna

kostja pole keskmist töötasu esitanud, tuleb lähtuda töölepingus sätestatud töötasust 6 581 krooni kuus ning kostjalt välja mõista kokku 579 128 krooni. Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p.-des 6-8 ettenähtud alustel on kohtul õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Korteriühistu üldkoosoleku 08.01.2002.a. otsuse p. 2 märgib, et seoses juhatuse töö 1999.a.-2000.a. eest mitterahuldavaks tunnistamisega avaldada umbusaldust juhatusele tervikuna. Ümber valida juhatus, lõpetada tööleping juhataja T K’ga EV TLS § 86 alusel. Otsuse p. 14 märgib, et panna vastutus KÜ Tallinna 32 poolt Elamuvaldusele tekkinud võlgnevuse eest isiklikult korteriühistu juhatajale T K’le ja L.M ’le, kes võimaldasid mittesihipäraseid kulusid kommunaalteenuste jaoks ettenähtud vahendite arvelt. Õige on ka see, et samal üldkoosolekul arutatust ja otsustatust lähtudes toimus kohtumenetlus korteriühistu vastu nii viidatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kui ka ühistu poolt tasumata summade nõudes võlausaldaja poolt. Asjaolu, et aastate möödudes on lõpetatud hagimenetlused kohtus poolte kokkuleppel, ei tähenda, et selliseid aluseid ei esinenud. Seega, kui üldkoosoleku otsust tühistatud ei ole, tuleb üldkoosolekul tuvastatu ja otsustatu tunnistada kehtivaks. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et hageja tegevus oli põhjustanud töölepingu lõpetamise sisulised asjaolud, kuigi juhatuse tagasikutsumist pole võimalik samastada usalduse kaotusega juhatuse ühe liikme vastu, kes töötab töölepingu alusel. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja ei ole tõendanud, et ta pärast hageja poolt temaga töölepingu lõpetamist poleks töötasu saanud. Maksuameti andmeist nähtuvalt on T K’le viimane väljamakse Korteriühistult Tallinna 32 tehtud 03.2002.a. ja 04.2002.a. on talle tehtud viimane väljamakse Korteriühistult Mõisa 3. Seega valis T K pärast temaga kostja juures töölepingu lõpetamist uue tööandja, loobudes sellega soovist jätkata tööd endise tööandja juures. Järelikult sai ta teise tööandja juurest ka töötasu. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ela hageja Eestis juba aastaid, vähemasti 2004.a. algusest. Selletõttu on veninud ka kohtumenetlus ja pole mõistlik viidata sunnitud töölt puudumise ajale 2 630 päeva. Samuti pole võimalik järeldada, et hagejal kõigi nende aastate jooksul sissetulek puudub. Summa tervikuna väljamõistmisel saaks hageja seega alusetut tulu. Peale selle seaks hagi selles summas rahuldamine hageja enda elukohajärgse korteriühistu, mille liige ta ilmselt on, majanduslikult väljapääsmatusse olukorda. Kuna hageja nõutav summa on põhjendamatult suur, on tõendamata, et hageja pole töötasu saanud, siis peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks tema ühe kuu töötasu summas 6 581 krooni, mis pole väiksem kehtivast palga alammäärast ega ka hageja poolt saada olnud ühe kuu töötasust. 7) hagi on menetluses alates 19.03.2002.a. Alates 01.01.2006.a. jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS RakS § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“. Kehtinud TsMS § 60 lg. 1 järgi kohus mõistis poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, hageja kohtukulusid ei nõua, siis jätab kohus poolte kohtukulud poolte endi kanda. TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TLS § 117 lg. 1, ITVS § 28-30 sätteid ning juhindus TsMSRakS § 3, TsMS §-de 230, 441 -442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent

Sirja Tooming

Merle Kaegas

Tartu Ringkonnakohus 11.detsembril 2009.a. otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebused osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 29. juuni 2009 otsus osaliselt, s.o MTÜ-lt Korteriühistu Tallinna 32 T K kasuks töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga 6581 (kuus tuhat viissada kaheksakümmend üks) krooni väljamõistmise osas. Saata tühistatud osas tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 15.märtsil 2010 Riigikohtu määrusega. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.