G.A.i hagi AS-i Eesti Põlevkivi vastu kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus G.A.’i hagis AS-i Eesti Põlevkivi põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõudes.
vastu kutsehaigusega
2.Kinnitada G.A.’i (dokumentides ka A., isikukood xxx, elukoht xxx) ja AS-i Eesti Põlevkivi (alates 15.06.2009.a Eesti Energia Kaevandamise AS, registrikood xx, asukoht Jaama 10, 41553, Jõhvi, Ida-Viru maakond) vahel 09. juunil 2009.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1) Pooled loevad nendevahelised võlasuhted lõppenuks VÕS § 207 lg 1 kohaselt. 2) Hageja loobub poolte vahelistest võlasuhetest tulenevatest kõikidest nõuetest, nii varalistest kui ka mittevaralistest ning nii lepingulistest kui ka deliktiõiguslikest, nii hagejale teada olevatest kui ka teadmata nõuetest, s.h ka tulevikus tekkivatest võimalikest nõuetest ja õiguskaitse vahenditest nii kostja kui ka tema õiguseellaste ning võimalike õigusjärglaste vastu, mis võiksid tuleneda kas otseselt või kaudselt hageja töötamisest mistahes perioodil kostja või tema õiguseellaste juures või sellega otseselt või kaudselt seonduvatest suhetest. 3) AS-i Eesti Põlevkivi tasub hageja G.A.’ile käesoleva kokkuleppe punktis 2.1 ja 2.2 sätestatud loobumise eest ühekordselt 300 000 (kolmsada tuhat) krooni (so netosumma, millelt tööandja on eelnevalt kinni pidanud seaduses ettenähtud tulumaksu), mille kannab hageja arveldusarvele nr xxx AS-is Swedbank 10 päeva jooksul pärast kokkuleppe jõustumist.
2-03-588 4) Muuhulgas lõpetavad pooled käesoleva kokkuleppega Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-03-588 (hageja nõue kostja vastu kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse hüvitise nõudes 518 260.30 krooni ühekordselt ja alates juunist 2009.a igakuiselt 9 340.55 krooni eluaegselt, kusjuures hüvitise suurus muutub kutsealase töövõime kaotuse protsendi muutumisel ja igal aastal tuleb hüvitist indekseerida tarbijahinna indeksiga ning 50 000 krooni mittevaralise kahju eest) esemeks olevad võlasuhted, sest hageja loobub nõudest kostja vastu. Juhindudes TsMS § 430 lõikest 1 ja 2, § 428 lõike 1 punktist 4 paluvad pooled Viru Maakohtul kokkulepe kinnitada, kajastada määruses kokkuleppe tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-03-588 menetlus. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. 5) Kokkulepe jõustub kokkulepet kinnitava kohtumääruse jõustumisel. 6) Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda. 7) Pooled hoiavad kokkuleppe tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on pooltel õigus avaldada ainult kokkuleppe sõlmimise fakti, mitte selle sisu. 8) Kui kohus kokkulepet ei kinnita või kui Kokkulepet kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kokkulepe tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kokkuleppe sel juhul algusest peale kehtetuks.
3.Saata kohtumäärus hagejale ja poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS §661 lg4 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 5 (viie) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.17. oktoobril 2003.a Põlevkivi Kaevandamise AS-i vastu esitatud hagiavalduse kohaselt hagejal on diagnoositud kutsehaigus (vibratsioonitõbi) alates 1989.a. Hageja on töötanud kostja ja tema õiguseellaste juures kaevanduses kutsehaiguse põhjustanud läbindaja ja 5. järgu allmaa väljamismasina juhi ametikohal alates 19.06.1973.a kokku 30 aastat ja 19 päeva. Hageja leidis, et kostja on rikkunud TööK, §45, §53, § 58, § 59, § 72, §147 lg1-3, §148 lg1, §149 lg2, §153 lg1, TLS §49 p4, p5, p7, töökaitse seaduse KS §5 lg2 p1-3, §7 lg4, lg6, §8 lg2, §16 lg1, lg3, lg5 samuti mitmeid ametkondlikke tööohutuse ja töötervishoiu eeskirju. Hageja palus välja mõista kostjalt ühekordse hüvitisena 176 191,75 krooni ja igakuulise hüvitisena alates 01.10.2003.a 6 546,80 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud.
2 (5)
2-03-588
3.Viru Maakohtu 07.03.2007.a kohtuotsusega hagi rahuldati ning mõisteti välja Põlevkivi Kaevandamise AS-ilt hageja kasuks ajavahemiku oktoober 2003.a kuni veebruar 2007.a eest ühekordse kahjuhüvitisena 139 825 krooni ning alates 01.03.2007.a 3 748 krooni kuus, indekseerides seda tarbijahinnaindeksiga.
4.Viru Ringkonnakohtu 06.05.2008.a kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 07.03.2007.a otsus kohtukulude osas. Ülejäänud osas jäeti esimese astme kohtuostus muutmata.
5.Riigikohtu 13.01.2009.a otsusega tsiviilasjas 3-2-1-117-08 tühistati Viru Ringkonnakohtu 06.05.2008.a otsus osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 07.03.2007.a otsus; tühistati Viru Maakohtu 07.03.2007.a otsus osas, millega hagi rahuldati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.
6.09. märtsil 2009.a esitatud hagi täpsustuses ja 06. juunil 2009.a esitatud arvestustes palus hageja välja mõista kostjalt: 1) ühekordne hüvitis 518 260.30 krooni; 2) alates juunist 2009.a igakuiselt 9 340.55 krooni; 3) mittevaraline kahju 50 000 krooni.
8.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata.
KOHTUISTUNG
9.Kohus määras asjas kohtuistungi 09.06.2009.a algusega kell 11.00. Kuna kohtuistungil pooled avaldasid soovi kompromissi sõlmimiseks ja menetluse lõpetamiseks, lükati istung edasi. Pooled lubasid kuni 26.06.2009.a esitada kompromissi kohtule kinnitamiseks esitada ja palusid vähendada kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani pooltelt kohtumääruse kättesaamise kinnituse saamisest alates.
KOMPROMISS
10.16. juunil 2009.a esitatud kompromissi kohaselt hageja on töötanud kostja juures alates 19.06.1973.a kuni 08.07.2003.a, millest tulenevalt poolte vahel on tekkinud võlasuhted. Poolte eesmärgiks on lõpetada nendevahelised võlasuhted kokkuleppega. Pooled palusid kinnitada poolte kompromiss alljärgnevas: 1) Pooled loevad nendevahelised võlasuhted lõppenuks VÕS § 207 lg 1 kohaselt. 2) hageja loobub poolte vahelistest võlasuhetest tulenevatest kõikidest nõuetest, nii varalistest kui ka mittevaralistest ning nii lepingulistest kui ka deliktiõiguslikest, nii hagejale teada olevatest kui ka teadmata nõuetest, s.h ka tulevikus tekkivatest võimalikest nõuetest ja õiguskaitse vahenditest nii kostja kui ka tema õiguseellaste ning võimalike õigusjärglaste vastu, mis võiksid tuleneda kas otseselt või kaudselt hageja töötamisest mistahes perioodil kostja või tema õiguseellaste juures või sellega otseselt või kaudselt seonduvatest suhetest. 3) AS-i Eesti Põlevkivi tasub hageja G.A.’ile kokkuleppe punktis 10.1 ja 10.2 sätestatud loobumise eest ühekordselt 300 000 (kolmsada tuhat) krooni (so netosumma, millelt tööandja on eelnevalt kinni pidanud seaduses ettenähtud tulumaksu), mille kannab hageja arveldusarvele nr xxx AS-is Swedbank 10 päeva jooksul pärast kokkuleppe jõustumist. 4) Muuhulgas lõpetavad pooled käesoleva kokkuleppega Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-03-588 (hageja nõue kostja vastu kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse
3 (5)
2-03-588 hüvitise nõudes 518 260.30 krooni ühekordselt ja alates juunist 2009.a igakuiselt 9 340.55 krooni eluaegselt, kusjuures hüvitise suurus muutub kutsealase töövõime kaotuse protsendi muutumisel ja igal aastal tuleb hüvitist indekseerida tarbijahinna indeksiga ning 50 000 krooni mittevaralise kahju eest) esemeks olevad võlasuhted, sest hageja loobub nõudest kostja vastu. Juhindudes TsMS § 430 lõikest 1 ja 2, § 428 lõike 1 punktist 4 paluvad pooled Viru Maakohtul kokkulepe kinnitada, kajastada määruses kokkuleppe tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 203-588 menetlus. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. 5) Kokkulepe jõustub kokkulepet kinnitava kohtumääruse jõustumisel. 6) Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda. 7) Pooled hoiavad kokkuleppe tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on pooltel õigus avaldada ainult kokkuleppe sõlmimise fakti, mitte selle sisu. 8) Kui kohus kokkulepet ei kinnita või kui Kokkulepet kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kokkulepe tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kokkuleppe sel juhul algusest peale kehtetuks. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 12 TsMS §4 lg4 esimese lause alusel kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. TsMS §206 lg2 alusel pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. Käesolevas vaidluses pooled on sõlminud kompromissi.
13.TsMS §428 lg1 p4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS §430 lg1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja sõnatuses ning lõpetab tsiviilasja menetluse.
14.Kooskõlas TsMS §431 lg1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS §432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku §2 lg1 p1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
4 (5)
2-03-588
15.Kohus rahuldab poolte taotluse ja vastavalt TsMS §632 lg4 lühendab määruskaebuse esitamise tähtaega 5 (viie) päevani, alates poolte esindajate poolt kohtumääruse elektrooniliselt kättesaamise kinnitamisest.
16.Asjas selgituse saamiseks peab kohus vajalikuks teatada hagejale, et äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi Põlevkivi Kaevandmise AS, kelle vastu hageja hagi esitas, on ühinenud AS-iga Eesti Põlevkivi ja kui ühendatav ettevõte on 06.08.2008.a kustutatud äriregistrist. Seega AS Eesti Põlevkivi on tema õigusjärglane. Seoses nime muutmisega alates 15.06.2009.a AS-i Eesti Põlevkivi uueks ärinimeks on Eesti Energia Kaevandused AS.
17.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §150 lg2 p1, lg4, §428 lg1 p4, §430, §431 lg1, §433, §463 lg1, §465, §661 lg4 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.