TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Puudutatud isikute ja V A esindaja seisukohad Puudutatud isik V A avaldas 08.05.2009.a ärakuulamisel, et on ta hooldekohus juba 4 aastat ja 7 kuud. Tal ei ole siin hooldekodus midagi teha. Loeb raamatuid. Ta ei ole mitte kunagi neid tablette söönud. Peab töötama, et 20 aastat staaži täis saada. Talle ei meenu, millal ta viimati töötas. Talle väljastati sõjaväepilet. Protokolli kohaselt osa V A jutust on arusaamatu. V A sõnul oli tal Kingisepa mnt autoavarii, sai peapõrutuse, pärast avariid haiglas ei olnud. Tema vanemad on juba surnud. Tal oli varem Sillamäel Beregovaja tänaval korter, nüüd peaks ta seal olema. Mõtetes helistab ja kirjutab kirju kogu aeg nendele. Naabrinaine Nataša maksab korteri 2(6)

eest, V.A annab talle sularaha. Pärast ta saadab A dokumendid. V A kirjutab panka ja hoopis pank teeb rahaülekandeid korteri eest. Aastas läheb ta korter maksma 12 miljardit krooni koos kommunaalmaksetega. Tal on pangas olemas hoiuraamat. Kirjas on, et ta töötab sõjaväe rehabilitatsioonikeskuses. Nemad maksavad talle panka raha. Tahab endale BMW osta. Tal on 12 aktsiat. Tal on arvutis raha 24 miljardit. 7000 krooni maksab see auto. Käis kolledžis, et saada juhiload. Ta ei tohi siin rohkem olla, peab töötama. Tal on vaja 12 triljonit krooni, et seda siin praegu ruumis viibijatele jagada. V A määratud korras esindaja Katri Koitver avaldas 21.05.2009.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et toetab Sillamäe linna avaldust. Katri Koitver on kahel korral kohtunud Koluvere hooldekodus V A. V A avaldas, et ta ei soovi olla hooldekodus. Peab ennast täiesti terveks inimeseks ning põhiargumendina nimetab hooldekodust lahkumise sooviks vajadust minna tööle, et saaks täis 20 aastane tööstaaž. Ei suuda meenutada, millal viimati tööl käis. Selgitab, et töötab medõena Sillamäe haiglas. Samas muutub jutt segaseks, ning arusaamatu on, kes ta tööandja on onud. Mäletab täpselt kui kaua on viibinud hooldekodus. Kohati muutub jutt täiesti arusaamatuks. Avaldab, et soovib minna koju, olevat korter Sillamäel (kontrollides seda kinnistusraamatust, siis tõepoolest V. A on omanud korteriomandit Sillamäe linnas, xxx, käesoleval ajal nimetatud korteriomand ei kuulu talle) ning tal olevat ka elukaaslane. Kui temalt sai küsitud, kes praegu tema korteri eest hoolt kannab, siis selgitas, et ta saadab raha naabrile, kes siis maksab. Omavat Hansapangas kontot, ülekandeid teeb telepaatilisel teel. Igakuiseks hooldus-ja kommunaalkulude suuruseks nimetab 12 miljardit krooni aastas, üks miljard kuus. Suhtlevat väidetavalt pidevalt sugulastega, kes teda ka külastavat. Meeleolu vaheldub vestluse käigus mitmel korral, kord nutab, kord naerab hüsteeriliselt. Osa juttu on seosetu, millest ei ole võimalik aru saada. Vestlusest jääb mulje, et ainukene asi, mida ta teab, on hooldekodusse saabumise ja viibimise aeg. Vestlusest hooldekodu tegevusjuhiga selgub, et tegelikult hooldekodus viibimise ajal keegi V A külastanud ei ole, keegi talle ei helista. Pidevalt kirjutavat kirju, mida tegelikult kuhugi ja kellelegi saata ei ole. Räägib kujuteldava telefoniga. Saab regulaarselt rohtusid. Suhted kaashoolealustega olevat halvad, kuivõrd kipub nende tagant varastama. Tema järel tuleb valvata, et end ei vigastaks (augustab ennast erinevate esemetega), samuti et erinevaid esemeid kehaõõnsustesse ei paneks. Vaatamata ravile, esinevad agressiivsushood, mille käigus on rünnanud arusaamatutel põhjustel töötajaid ning kaashoolealuseis, lõhkunud ära kogu oma toa sisustuse, vihasena omavat siis tohutut jõudu, kuivõrd suutis üksi voodi aknast välja visata. Katri Koitver leiab, et tsiviilasja materjalidest ning puudutatud isikutega vestlusest tulenevalt on ilmne, et V A puhul on tegemist isikuga, kelle suhtes esinevad kõik SHKS § 19 lg 1 nimetatud asjaolud ning seega on vajalik talle jätkuv ööpäevaringne erihooldusteenuse osutamine. V A, vaatamata et ta saab pidevat ravi ning personali poolt on ka tagatud ravimite reaalne tarvitamine on oma agressiivse käitumise tõttu ohtlik teistele ning kuigi ei ole andmeid, et tal oleks suitsiidseid kalduvusi, võib ta ohustada ennast, seda siis enesevigastamiste ja erinevate esemete kehaõõnsustesse paigutamise tõttu. Esindaja leiab, et V A suhtes kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamine on põhjendatud, ning tema õigusi ei ole rikutud ning ei rikuta sellega. Eestkoste määramise osas leiab Katri Koitver, et V A vajab eestkostet ning kuivõrd puudub füüsiline isik, keda eestkostjaks määrata, tuleb neid ülesandeid täita eestkoste asutusel Sillamäe linnal. Kuivõrd V A puudub igasugune ettekujutus rahast, esemete maksumusest, siis ei ole ta suuteline teostama iseseisvalt isegi pisitehinguid, samuti ei ole ta võimeline teostama valimisõigust. Koluvere Hooldekodu esindaja Meeri Vendel avaldas ärakuulamisel, et V A on pahatahtlik. Aeg ajalt käitub väga agressiivselt. Tema päralt peab kogu aeg hooldaja olema. Kui tal avaneb võimalus, paneb ta jooksu. Omapäi ta hakkama ei saa. V A on ohtlik endale ja teistele. Ta võib torkida ennast ja teisi, võib tõmmata skalpelliga käe läbi. On jäänud mulje nagu ta valu ei tunnekski. Kuna ta tirib pidevalt elektrijuhtmeid seinast, võib ta seda tehes elektrilöögi saada. 3(6)

Ta võib ka teistele lüüa, kuigi seda väga tihti ei juhtu. Ta on ettearvamatu. Pool päeva võib käituda väga hästi ja teise poole täiesti vastupidi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Sillamäe linna avaldus V A tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses hooldamise pikendamiseks ja temale määratud eestkoste pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et: 22.06.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-2570 (tlk 7-9) seadis Viru Maakohus V A üle eestkoste kuni 20.06.2009.a, eestkostjaks määrati Sillamäe linn. Sama määrusega on SHS § 19 lg 1 alusel paigutati V A tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse tähtajaga üheks aastaks. Hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega pikendati kahel korral (tlk 10-13). Viru Maakohtu 06.08.2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-24298 määratud V A hoolekandeasutuses hooldamise tähtaeg lõpeb 11.07.2009.a. Sotsiaalkindlustusameti 12.08.2008.a teenusele suunamise saatekirja nr 18.P32-5/2589-3 alusel (tlk 14) suunati V A Koluvere Hooldekodusse ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldamise osakonda. V A viibib hooldusel Koluvere Hooldekodus alates 06.11.2006.a. Kohtule esitatud AS Hoolekandeteenused Koluvere HK psühhiaatri Peep Kase poolt 14.01.2009.a koostatud V A psüühilise seisundi iseloomustuse (tl 6) kohaselt on V A diagnoositud hebefrenne skisofreenia väljendunud emotsionaalse tahte-tundeelu defektiga. Psüühilise seisundi poolt on V A orientatsioon ajas, enda isikus olemas. Kohta teab, et Koluvere, kuid mis asutus, ei oska öelda. Kõne laialivalguv, mittemidagiütlev, seosetu. Emotsionaalselt labiilne. Nutt ja naer vahelduvad kiirelt. Heas tujus olles kipub kallistama, pakub tervitades kätt jne. Vihastades muutub vägivaldseks, samuti teeb täiesti inadekvaatseid tegusid. Kõikidel igapäevastel toimingutel vajab V A pidevat juhendamist. Riietub iseseisvalt, armastab riietuda kirevalt. Psühhiaatri arvamusel ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid V A paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hoolduse teenusele ja ta vajab hoolduse jätkamist nimetatud teenusel. V A ärakuulamise protokollist nähtub, et V A vaimne seisund ei ole paranenud, tal esinevad mõttekäigu häired, puudub ettekujutus tegelikkusest. See on tõendatud ka Koluvere Hooldekodu esindaja Meeri Vendel ja V A esindaja Katri Koitveri, kes vahetult kohtus V A Koluvere Hooldekodus, arvamustega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed. TsMS § 260 lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus leiab, et V A vaimne seisund ei luba tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas 4(6)

pisitehinguid. Seega on V A piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks pikendada tema üle seatud eestkostet. Viru Maakohtu 22.06.2006.a määrati V A eeskostjaks Sillamäe linn, kes kooskõlas PKS § 95 lg 3 ei või olla eestkostjaks. Nimetatud paragrahvi alusel saab eeskostjaks olla ainult füüsiline isik. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. Seega tuleb vabastada Sillamäe linna V A eeskostja ametist. PKS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ning sama seaduse § 95 lg 1 järgi teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Eestkosteasutus ei ole leidnud füüsilist isikut, kes nõustuks olema V A eestkostjaks. Kuna V A ei ole isikuid, keda oleks võimalik määrata tema eestkostjaks ning eestkosteasutus ei ole esitanud kohtule nõuetekohast eestkostja kandidaati, siis peab eestkosteasutus vastavalt PKS § 95 lg 5 täitma eestkostja ülesandeid, kuni seaduses sätestatud nõuetele vastava eestkostja määramiseni. Arvestades V A psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et V A ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning tema suhtes on põhjendatud eestkoste pikendamine viieks aastaks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et V A tuleb pikendada eestkostet kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 2 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-de 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 3 kohaselt võib kohus loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses anda kuni üheks aastaks. Vastavalt TsMS § 539 lg 2 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisel lõpetab kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise. Käesolevas asjas tuvastatud on, et V A psüühiline seisund püsib käesoleva ajani ebastabiilsena, esineb ettearvamatut agressiivset käitumist. Oma vaimse seisundi tõttu võib V A ilma ööpäevaringse tugevdatud järelvalveta ning regulaarse ravita oma psüühilise seisundi tõttu olla ohtlik endale ja ümbritsevaile. Seega antud juhul esinevad kõik SHS § 19 lg 1 toodud alused, mistõttu on põhjendatud V A Koluvere Hooldekodus hooldamise tähtaja pikendamine. V A vajab jätkuvalt ööpäevaringset järelevalvet, et oleks tagatud tema ravi. Kohtule esitatud 5(6)

materjalide alusel ei ole V A pideva kõrvalabi, ravi ja järelevalve tagamine võimalik muul viisil kui tema kinnisesse asutusse paigutamisel ning seega ei ole võimalik V A suhtes kasutada muud abinõud, kui pikendada tema hooldamise tähtaega tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses alates määruse tegemisest ühe aasta võrra kooskõlas TsMS § 538 lg 2. TsMS § 172 lg 2 ja 3 alusel jätab kohus avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud (sh määratud esindaja tasu) aga riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.