Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt töötas hageja PNOÜ-s A alates 01.11.1998 töölepingu alusel põhipalgaga 7500 krooni kuus. 01.09.2007 lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu seoses töömahu vähenemisega. Koondamisest teatati hagejale alles 31.08.2007, koondamishüvitust talle välja ei makstud. Hageja on seisukohal, et olles töötanud kostja juures viis aastat on tal õigus koondamisest etteteatamata jätmise tõttu hüvitusele kolme kuu palga ulatuses ja koondamise hüvitusele samuti kolme kuu palga ulatuses, mistõttu palus ta kohtul kostjalt välja mõista hüvitused kokku 45000,00 krooni. 05.01.2009 esitas hageja kostja vastu kohtule läbivaatamiseks täiendava viivise nõude lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest kokku 15 938 krooni, mida töövaidluskomisjonile ei ole esitatud. Hageja põhjendas nõuet asjaoluga, et kostja viivitab lõpparve väljamaksmisega alates 1.septembrist kuni käesoleva ajani. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt on hageja koondamisel tegemist näiliku tehinguga, kuna koondamiseks puudus igasugune vajadus; kostja oma tegevust likvideerinud ei ole, tal on senini vajadus autojuhi järele ning autojuhi ülesandeid täidetakse tellimuse alusel; kostja juhatuse liige P.T ja hageja on vennad ja tööleping lõpetati tegelikult poolte kokkuleppel; hageja asus pärast töölepingu lõpetamist tööle OÜ-sse I ; töötajatesse suhtuti erinevalt, sest osade töötajatega lõpetas P.T lepingud poolte kokkuleppel, mitte koondamise tõttu; P.T üritas OÜ-le A kahju tekitades võõrandada OÜ A kaubamärgid OÜ-le I , mille omanikuks ja juhatuse liikmeks ta samaaegselt oli ning viia kogu majandustegevuse üle OÜ-sse I . Kostja palus 05.01.2009 esitatud viivise nõudele kohaldada aegumist, kuna nõue esitati kohtule 16 kuud pärast töösuhte lõppemist, mistõttu on kohtusse pöördumise neljakuune tähtaeg möödunud. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selles, et töölepingu lõpetamine hagejaga vormistati koondamisena TLS § 86 p 3 alusel ega hüvituse määras, vaidlus on selle üle, kas töölepingu lõpetamine koondamise tõttu oli näilik tehing ja seega tühine ning kas tegelikult lõpetati tööleping poolte kokkuleppel. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lõigete 2 ja 3 järgi on näilik tehing tühine ning kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. 31.08.2007 käskkirjaga on tõendatud, et kostja juhatuse liige P T teatas hagejale koondamisest seoses töömahu vähenemisega alates 01.09.2007 ette kirjalikult 31.08.2007, seega töölepingu lõpetamise päeval. Samal päeval on käskkiri hagejale allkirja vastu teatavaks tehtud. Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud augustikuu töötasu väljamaksmine 31.08.2008. Hageja tööraamatu väljavõttega on tõendatud, et tööleping lõpetati temaga 31.08.2007 TLS § 86 p 3 järgi 31.08.2007 käskkirja alusel. OÜ A registrikaardi väljatrükiga on tõendatud, et P T oli juhatuse liige. Tunnistajana kohtus üle kuulatud P T i ütlustega on tõendatud, et tema hinnangul oli ettevõte majandusraskustes, et IMäriühingu osanikuna nõudis temalt töötajatega töölepingute lõpetamist, ning et ta lõpetas töölepingud koondamise tõttu nende töötajatega, kes ei tahtnud omal soovil töölt lahkuda, sealhulgas hagejaga. Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et töölepingute lõpetamisel oli ta arvamusel, et muud seaduslikud alused töölepingute lõpetamiseks töötajatega, kes ise ei soovi töölt lahkuda, puuduvad ning et töötajad, kes on töötanud äriühingus pikka aega, on õigustatud saama koondamishüvitusi. Tunnistaja vormistas töölepingute lõpetamise hageja tööraamatus, koondamishüvitus jäi hagejale välja maksmata, kuna ta tagandati juhatusest. Tunnistaja A Z ütlustega on tõendatud, et temale tegi ettepaneku tööleping lõpetada omal soovil

A.B ning et ta nõustus avaldusele omal soovil töölt lahkumiseks alla kirjutama. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ütles A.B talle, et töölepinguid lõpetatakse ka teisiti, kuid ta ei täpsustanud tunnistajale kellega ja mil viisil. Tunnistaja ei teadnud kuidas lõpetati tööleping hagejaga. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et P T il oli tahe lõpetada hagejaga tööleping koondamise tõttu, mis annaks hagejale õiguse hüvitustele ning ta väljendas oma tahteavaldust otseselt (TsÜS § 68 lg 2) töölepingu lõpetamisest kirjaliku etteteatamise ja töölepingu lõpetamise vormistamisega TLS § 86 p 3 alusel. Tunnistaja P T i ütlustest nähtuvalt oli tal tahe maksta hagejale välja ka koondamisega seotud hüvitised, kuid hüvitus jäi hagejale välja maksmata seetõttu, et ta kõrvaldati juhatuse liikmest, seega temast mittesõltuvatel asjaoludel. Kuna hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist, vaid vastupidi on esitanud nõude töövaidluskomisjonile ja kohtule koondamishüvituste ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest viiviste saamiseks, siis on ta oma käitumisega otseselt tõendatud tahet olla töölt koondatud ja saada sellega kaasnevaid rahalisi hüvitusi. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hagejal ja kostja juhatuse liikmel P T il oli tahe lõpetada hagejaga tööleping poolte kokkuleppel ilma OÜ-le A rahalisi kohustusi kaasa toomata, st. hüvitusi maksmata. Selles osas lähevad kostja vastuväidete põhistused vastuollu tema väidetega selle kohta, et P T i tahe oli suunatud kostja kahjustamisele, sealhulgas rahalisele. Kohus on seisukohal, et antud asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas tehingu teinud poolte käitumine oli majanduslikult otstarbekas ja põhjendatud ning kas OÜ-l A oli vajadus töötajate koondamiseks, sest TsÜS § 89 lg 1 koosseis seda ei eelda. Seega ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja koondamise majanduslikku põhjendatust. Samas tuleb märkida, et ka selles on kostja väited vastuolulised, sest vastustest hagile nähtub, et kuigi kostja eitab autojuhi koondamise vajadust, ei ole hageja asemele uut töötajat tööle võetud, vaid autojuhi ülesandeid täidetakse tellimuse alusel. Juhul kui kostja arvab, et juhatuse liige on talle põhjustanud töötajate koondamisega kahju, siis on tal õigus esitada tema vastu nõue. Kostja esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid OÜ A ja OÜ I ning P T i ja IM omavaheliste suhete kohta ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, nagu ei oma tähtsust kostja esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid selle kohta, et hageja ja P T on vennad, et hageja asus pärast töölepingu lõpetamist tööle OÜ-sse I ning, et töötajatega lõpetati töölepinguid erinevatel alustel. Kohus ei hinda asja lahendamisel asjassepuutumatuid väiteid ja tõendeid. Seega ei ole asjas tuvastatud, et hageja koondamine oli TsÜS § 89 mõttes näilik tehing või et sellega varjati töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel ilma hüvituste maksmiseta. TLS 86 punkti 3 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel. TLS § 87 lg 1 punkti 3 järgi on tööandja kohustatud töötajate koondamisel töölepingu lõpetamisest töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures 5-10 aastat, kirjalikult ette teatama mitte vähem kui kolm kuud ning TLS § 90 lg 1 p 1b alusel maksma hüvituse kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna pooltel puudub vaidlus hageja tööstaaži, koondamisest etteteatamise aja ja hüvituse suuruse üle, siis kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitused kokku 45 000,00 krooni ulatuses. Hageja esitas 05.01.2009 kohtule läbivaatamiseks kostja vastu täiendava viivise nõude lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest kokku 15 938 krooni, mida töövaidluskomisjonile ei ole varem esitatud. Hageja põhjendas nõuet asjaoluga, et kostja viivitab lõpparve väljamaksmisega alates 1.septembrist kuni käesoleva ajani. Kostja palus viiviste nõudele kohaldada aegumist, kuna nõue esitati kohtule 16 kuud pärast töösuhte lõppemist, mistõttu on kohtusse pöördumise neljakuune tähtaeg möödunud. ITLS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Kuna tegemist ei ole käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhtudega, st. töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude ega palga maksmise nõudega, siis on viivise nõude kohtusse esitamise tähtajaks neli kuud. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva

saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hageja sai koondamishüvitise väljamaksmata jätmisest teada 31.08.2007 kostja tehtud pangaülekandest, kui töölepingu lõpetamise päeval kanti talle üle üksnes augustikuu töötasu. Seega hakkas nõude esitamise tähtaeg kulgema 1.septembril 2007 ja lõppes nelja kuu möödumisel. Kuna nõue esitati esmakordselt kohtule 05.01.2009, siis kohaldab kohus kohustatud poole taotlusel TsÜS § 143 alusel nõudele aegumist ja jätab selle aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 tulenevalt jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hageja nõudeid rahuldati kokku 73,8% ulatuses, siis sellest lähtuvalt tuleb menetluskulud jätta 73,8% ulatuses kostja ja 26,2 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus ja menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, lg 5 kohaselt võib kohus kohustada esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.