Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Selgitused:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

neile kuulunud 9822 võlakirja üle AS-le SEB Pank, loovutades seega oma nõuded OÜ TR Majad vastu lunastamishinna tasumiseks pangale. AS-l SEB Pank on tekkinud OÜ TR Majad vastu nõue eespoolnimetatud summas, millele lisandub võlakirjade pealt kuni lunastamispäevani arvutatav intress 10% aastas ja võimalik viivis. Võlausaldaja saatis 23. mail 2008. a. võlgnikule kirja, milles nõudis käenduslepingu punkti 8. 1 alusel selleks hetkeks kogunenud võlgnevuse 10.770.857, 11 euro tasumist hiljemalt

Võlgnik tühistab käenduslepingu TsÜS § 97 alusel juhuks, kui kohus leiab, et tehingu tühisuse eeldused TsÜS § 86 alusel ei ole täidetud. Võlausaldajaga seotud AS SEB Enskilda korraldas investorite nõuete tagamiseks koormatud AS-i Kommest Auto aktsiate müüki. Võlausaldaja oli selle aktsiaseltsiga sõlmitud lepingu alusel andnud garantii tootjatehasele uute sõiduautode ostuhinna tasumise tagamiseks ja selle äriühingu aktsiate väärtus oli otseses sõltuvuses majandustulemustest. Aktsiate müügist saadu arvel oli OÜ-l TR Majad kavas lunastada investorite võlakirjad. Võlausaldaja kasutas käenduslepingu sõlmimisel ära võlgniku erakorralisi vajadusi ja sõltuvussuhet, kallutades teda käenduslepingut sõlmima. Pärast käenduslepingu sõlmimist loobusid võlausaldaja ja AS SEB Enskilda kokkulepitud garantiide andmisest ja aktsiate müügi korraldamisest, mille tulemusel aktsiate väärtus oluliselt langes ja OÜ-l TR Majad tekkis selle tagajärjel kahju. TR Majad OÜ vara väärtuse vähenemisega vähenes ka võlgniku ja tema abikaasa ühisvaraks oleva osa väärtus ja võlgnikul tekkis sellest kahju. Kohustus, mille täitmist võlausaldaja nõuab, ei ole sissenõutavaks muutunud. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et investorid on nõudnud võlakirjaemissiooni tingimuste 11. 2 kohaselt võlakirjade ennetähtaegset lunastamist ja vastav nõue on esitatud TR Majad OÜ-le. Võlakirjaemissiooni tingimuste p. 6. 2 kohaselt on lunastamispäev 1. oktoobril 2008. a. Seega ei ole võlausaldaja esitanud tõendeid oma nõude täitmise tähtaja ja selle saabumise kohta. Pankrotiavaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Võlgnik on põhjendanud, et võlausaldaja tegevuse tulemusena võivad olla vähenenud käendatava nõude ajal olemas olnud muud tagatised. Selgitamaks, kas ja millises ulatuses on vähenenud käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised ja millises osas on selline vähenemine võlausaldaja tegevuse tulemus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg. 5), tuleb ära oodata tagatiseks olevate väärtpaberite müügi tulemused. Seega ei ole käendatava kohustuse suurus selge. Võlgnik nõuab VÕS § 149 lg. 5 alusel, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. OÜ TR Majad võlakirjadest tulenevate nõuete tagamiseks on finantstagatise lepingute alusel pandiga koormatud AS-i Kommest Auto aktsiad ja Margea Invest OÜ osa. Võlgnikule teadaolevalt ei ole võlausaldaja neid pandiõigusi teostanud. Nõudega seotud õiguslike küsimuste keerukust arvestades on asjakohane vaidluse lahendamine hagimenetluses. Ajutise halduri arvamus Võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. Võlgniku varade hinnanguline väärtus on 36.522.882 krooni, võlgade hinnanguline väärtus on 241.189.445 krooni. Võime tasuda koheselt kohustused praktiliselt puudub ning maksevõime kordaja on nõrk. Esinevad tagasivõitmise võimalused. Esimese astme kohtu otsus

AS SEB Pank ja Toomas Rüütmann sõlmisid käenduslepingu (ilma kuupäevata), mille p. 3 ja 4 kohaselt on käendusega tagatud OÜ TR Majad võlakirjaemissiooni korraldamise leping. Käenduslepingu p. 4. 4 kohaselt vastutab käendaja panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida lepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel. Toomas Rüütmann kohustus vastutama solidaarselt OÜ-ga TR Majad. Käenduslepingu p. 4. 6 kohaselt on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside ja trahvide tasumise kohustus, samuti võlaõigusliku lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamine, võlaõigusliku lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused. Käenduslepingu p. 5 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummääraks 120% võlakirjaemissiooni mahust, s. o. 187.759.200 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnikul on vastavalt VÕS § 142 lg. 1, § 145 lg. 1, käenduslepingu p. 4. 4 ja käenduslepingu üldtingimuste p. 8. 1 kohustus tasuda võlausaldajale OÜ TR Majad poolt tasumata summad, mille tasumise tähtpäev on saabunud. Võlausaldaja väärtpaberikonto väljavõttest nähtub, et võlausaldajale kuulub 9822 OÜ TR Majad võlakirja. Vastavalt võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu p. 2. 26 loetakse investorite poolt nõuded loovutatuks, kui võlakirjad on kantud investorite poolt võlausaldaja väärtpaberikontole. Võlakirjaemissiooni korraldamise leping ega OÜ TR Majad võlakirjaemissiooni tingimused ei sätesta, et võlakirjade võõrandamisel või ülekandmisel peab sellest võlgnikule teatama. Võlakirjadest tulenevad kohustused tuleb täita sellele isikule, kelle väärtpaberikontol on OÜ TR Majad võlakirjad. Vastavalt tingimuste p. 2. 1. 10 hoitakse OÜ TR Majade võlakirju mittemateriaalsel kujul väärtpaberikontodel. Tingimuste p. 5. 6 kohaselt on võlakirjad vabalt võõrandatavad ja koormatavad. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vajalik võlgnikule teatada võlakirjadest tulenevate nõuete loovutamisest.

OÜ TR Majad võlakirjaemissiooni kaudu oma tulu kasvatamise eesmärgil sisuliselt laenuks raha, siis ei ole käendusleping leping, mis oleks vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtetega. Äriühingu osaniku või juhatuse liikme poolt sama äriühingu kohustuste tagamiseks käenduslepingu sõlmimine on praktikas tavapärane. Võlgniku väited, et võlausaldaja kallutas võlgnikku allkirjastama käenduslepingut, lubades leida tegevuse jätkamiseks vajalikke finantsvahendeid, kuid seejärel taganes lubadustest, on paljasõnalised ja tõendamata. TsÜS § 97 kohaselt saab füüsiline isik lepingu tühistada juhul, kui tehing on sõlmitud temale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja tehingu teine pool on kasutanud ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Käesoleval juhul TsÜS §-s 97 nimetud eeldused puuduvad. Võlgnik on OÜ TR Majad ainuosanik, võlakirjaemissioon on korraldatud võlgniku ettevõtlustulu teenimise huvides. Võlausaldaja avaldus tuleb rahuldada ja T. Rüütmanni pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri Peep Lillemäe tasuks tuleb PankrS § 23 lg. 1 alusel ja vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 18.000 krooni, tehtud kulutused tuleb hüvitada summas 7000 krooni. Apellatsioonkaebus Toomas Rüütmann palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta tema pankrot välja kuulutamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Kohus ajab segi ja tõlgendab vääralt juriidilise isiku OÜ TR Majad ning füüsilise isiku Toomas Rüütmanni varasid ja suhteid. OÜ TR Majad ja Toomas Rüütmann ei ole sama isik ning käesoleva menetluse raames ei saa neid selliselt ka käsitleda. Võlakirjade emissioon, mis AS-i SEB Pank poolt võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu alusel läbi viidi, oli suunatud vahendite leidmiseks OÜ-le TR Majad tema poolt teostatava äritegevusega seotud eesmärkidel. Kohatu ning alusetu on väita, et emissioon oli suunatud Toomas Rüütmanni ettevõtlustulu suurendamisele. Ka ei olnud võlakirjadest saadud vahendid suunatud Toomas Rüütmannile. Tehing, millega füüsiline isik kohustub vastutama äriühingu kohustuste eest 187.759.200 krooni ulatuses, ilma et ta saaks vastusooritust, ei ole mõistliku ausalt mõtleva inimese arusaama kohaselt õiglane. Kohtu seisukoht, et võlakirjaemissioon oli korraldatud Toomas Rüütmanni ettevõtlustulu suurendamiseks ning võlakirjaemissiooni saabki käsitleda n. ö. vastusooritusena käenduslepingu alusel võetud kohustusele, ei ole põhjendatud. AS SEB Pank, olles läbi erinevate tütar- ja sidusühingute võlakirjaemissiooni ja sellega seotud tehingute finantsnõustajaks, kallutas, kasutades ettekäändena üldise majanduskliima halvenemisest tekkinud raskusi Margea Invest OÜ ja Kommest Auto AS tegevuse finantseerimisel, Toomas Rüütmanni allkirjastama vaidlusalust käenduslepingut. Vastustaja lubas käenduslepingu sõlmimise korral leida tegevuse jätkamiseks vajalikud finantsvahendid. Pärast käenduslepingu allakirjutamist AS SEB Pank aga oma lubadusest taganes. Toomas Rüütmann on seisukohal, et vastustaja käitumine käenduslepingu sõlmimise eesmärgil oli ebamoraalne. Füüsilise isiku kallutamine tehingu tegemiseks, millega võetavad kohustused ületavad mitmesajakordselt keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt füüsilise isiku kohustusi, mida on tavapärase majandamise käigus võimalik täita, ilma tegeliku kavatsuseta enda poolt antud lubadust täita, ei ole heade kommetega kooskõlas. Käendusleping on TsÜS § 86 kohaselt tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega. Arvestades vastustaja positsiooni käsitletavate tehingute juures – emissiooni korraldaja, finantsnõustaja, investor –, võlgniku positsiooni ja sõltuvust kõnealustest tehingutest ning AS-i SEB Pank poolt alusetult lubatut, on ilmne, et vastustaja käitumine käenduslepingu sõlmimisel oli ebamoraalne. Samuti ei ole kohus käenduslepingu heade kommete vastasuse hindamisel käsitlenud võlakirjainvestoritele ning AS-ile SEB Pank seatud tagatistega seonduvat.

Võlakirjaemissiooni tingimused nägid ette, et võlakirjadest tulenevate nõuete tagamiseks seatakse investorite kasuks pant (finantstagatis) Margea Invest OÜ osale ja Kommest Auto AS-i aktsiatele. Võlakirjadesse investeerinud isikud lähtusid seega investeerimisotsuse tegemisel sellest, et võtavad võlakirjade märkimisel äririski, mis on tagatud ainult nimetatud finantstagatistega. Vaidlusaluse käenduslepinguga on AS SEB Pank saanud võlgnikult täiendava tagatise, mis tulenevalt emissiooni tingimustest ei laiene teistele võlakirjainvestoritele. Vastustaja on seega jõupositsioonilt käitunud nii võlgniku kui ka teiste investorite suhtes ebaõiglaselt, jättes nad ilma täiendavast tagatisest. Juhul, kui vastustaja nõue käenduslepingu alusel leiab rahuldamist ning Toomas Rüütmanni isikliku vara arvel tehakse pangale väljamakseid, puudub võlakirjainvestoritel võlakirjaemissiooni tingimustest tulenevalt alus nõuda AS-le SEB Pank käenduslepingu alusel välja makstud vahendite arvel võlakirjadest tulenevate nõuete rahuldamist. Seda põhjusel, et võlakirjaemissiooni raames ei ole emissiooni ega selle korraldamise tagatisena märgitud füüsilise isiku Toomas Rüütmanni käendust. Võttes aluseks ka asjaolu, et panga poolt võlakirjade omandamise asjaolud on ebaselged, tuleb järeldada, et pank on käitunud käenduslepingu sõlmimisel pahatahtlikult nii võlgniku kui ka teiste investorite suhtes. Seega oleks käenduslepingu mahu sellisel tõlgendamisel, nagu on seda teinud kohus ja vastustaja, tehingu eesmärk vastuolus heade kommetega ning vastustaja käitumine tehingu poolena ebamoraalne. Ülalnimetatud asjaolu omab tähendust ka seoses käenduslepingu ulatusega ning finantstagatiste realiseerimisega enne käenduslepingu alusel nõude esitamist. Nimelt, kuna käendusleping ei ole tagatiseks võlakirjainvestoritele, vaid üksnes AS-le SEB Pank, on tegemist äärmiselt kummalise ning kohatu käitumisega nimetatu poolt. Sisuliselt on emissiooni korraldaja pärast emissiooni lõppemist ja võlakirjade märkimist suurendanud tema enda poolt omandatavate võlakirjade tagatiste mahtu, jättes ülejäänud võlakirjadesse investeerinud isikud suurenenud tagatiste mahust välja. Selline ebavõrdne kohtlemine ning emissiooni korraldaja ebaproportsionaalne eelistamine ei saa olla kooskõlas heade kommetega. Samuti ei vasta see AS-i SEB Pank poolt esitatud väidetele, mille kohaselt esindab pank selles asjas investorite huve. Asjaoludest tulenevalt on ilmne, et käenduslepingu tõlgendamisel selliselt, nagu on seda teinud vastustaja ja ka kohus, on ainsaks kasusaajaks pank. Kui kohus peaks leidma, et tehing siiski ei ole eeltoodud asjaolude tõttu heade kommetega vastuolus, siis palume kohtul võtta seoses kirjeldatuga seisukoht käenduslepinguga tagatud nõuete ulatuse kohta. Asjaolud viitavad selgelt sellele, et käendusleping tagas üksnes emissiooni korraldamise lepingust tulenevate panga nõudeid emissioonikorraldajana ja mitte võlakirjadest tulenevaid nõudeid tagamiseks. Teistsugusel tõlgendamisel oleks poolte tahe pidanud olema suunatud emissioonikorraldaja õigusvastasele eelistamisele, võrreldes teiste investoritega. Kindlasti ei olnud seesugune apellandi tahe käenduslepingu sõlmimisel. Alternatiivsena käenduslepingu tühisusele tuginemisele tegi Toomas Rüütmann vastuväidete esitamisel avalduse, millega tühistas AS-i SEB Panga ja Toomas Rüütmanni vahel sõlmitud käenduslepingu, rõhutades, et tehtud tühistamisavaldus ei ole käsitletav käenduslepingu kehtivuse tunnustamisena ja et see on tehtud ainult juhuks, kui kohus leiab, et tehingu tühisuse eeldused TsÜS § 86 alusel ei ole täidetud. TsÜS § 97 kohaselt võib tehingu teinud füüsiline isik tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Käendusleping on sõlmitud apellandile äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja seda asjaolu ei ole vaja täiendavalt tõendada. Kohustus tasuda füüsilise isikuna 187.759.200 krooni ja seda ilma vastusoorituseta on ebamõistlikult koormav. Kohus jättis tähelepanuta Toomas Rüütmanni poolt esitatud väited, mille kohaselt kasutas pank käenduslepingu sõlmimisel ära võlgniku erakorralisi vajadusi ja sõltuvussuhet. Pankrotiavalduse esitanud pangaga seotud ettevõte AS SEB Enskilda korraldas OÜ-ga TR Majad sõlmitud käsunduslepingu alusel investorite nõuete tagamiseks koormatud AS-i

Kommest Auto aktsiate müüki. AS SEB Pank oli AS-iga Kommest Auto sõlmitud lepingu alusel andnud garantii tootjatehasele uute sõiduautode ostuhinna tasumise tagamiseks. Kõnealune garantii oli ettevõtte igapäevase majandustegevuse eelduseks. AS Kommest Auto aktsiate, mille müüki korraldas võlausaldajaga seotud ettevõte AS SEB Enskilda, väärtus oli otseses sõltuvuses ettevõtte majandustulemustest, mistõttu ülalnimetatud garantii andmata jätmine AS-i SEB Pank poolt mõjutas oluliselt võlakirjaemissiooni tagatise – AS-i Kommest Auto aktsiate – väärtust. Just nimelt AS Kommest Auto aktsiate müügist saadu arvel oli TR Majad OÜ-l kavas lunastada investoritelt võlakirjad. Ülaltoodu alusel on ilmne, et pank oli positsioonil, milles ta sai ja milles ta ka kasutas Toomas Rüütmanni sõltuvust ja erakorralisi vajadusi, kallutamaks teda vaidlusaluse käenduslepingu sõlmimisele. Pärast AS-i Kommest Auto aktsiate omandamistehingu sõlmimist loobusid AS SEB Pank ja temaga seotud ettevõtja AS SEB Enskilda kokkulepitud garantiide andmisest ja aktsiate edasimüügi korraldamisest, mille tulemusel langes oluliselt aktsiate väärtus ja OÜ-l TR Majad tekkis selle tagajärjel oluline kahju, mis lõppastmes viis ka olukorrani, kus võlakirjade lunastamise tähtajal ei ole OÜ TR Majad suutnud nendest tulenevaid kohustusi täita. Ülaltoodu alusel on ilmne, et tühistamise eeldused, nagu sätestatud TsÜS §-s 97, on täidetud ning kohus on asjaolude analüüsimisel jõudnud väära tulemuseni. Käendusleping ei ole piiratud korraldustasuga, apellant on selgelt väljendanud oma seisukohta, et käenduslepingust tulenevad AS-i SEB Pank nõuded tema vastu on piiratud võlakirjaemissiooni korraldamise lepingust tulenevate emissioonikorraldaja nõuetega. See ei tähenda sugugi üksnes korraldustasu, vaid ka võimalikke viiviseid, leppetrahve, intresse, kahju hüvitamise ja muid nõudeid. Võlakirjaemissiooni korraldamise lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmitud käenduse alusel ei ole võimalik esitada nõudeid korraldamise lepingu alusel emiteeritud võlakirjadest tulenevalt, kuna nendele puudub käenduslepingus mistahes viide. Vastavalt võlakirjaemissiooni tingimustele ning võlakirjaemissiooni korraldamise lepingule olid võlakirjadest tulenevad investorite nõuded tagatud finantstagatistega, ehk pandiga AS-i Kommest Auto ja OÜ Margea Invest osalustele. TR Majad OÜ täitis kohustuse selline pandileping sõlmida. Käendaja maksimaalse vastutuse ulatus ei ole käendatava kohustuse määratlemisel asjakohane. Kuigi käenduse maksimumsumma määrab ära tagatise saaja võimalike nõuete maksimaalse ulatuse, ei määratle see käenduslepinguga tagatud võimalike nõuete alust, mis oli määratud käenduslepingu punktis 4. 4, mille kohaselt oli tagatavateks nõueteks „Panga“, emissioonikorraldaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenesid võlakirjaemissiooni korraldamise lepingust. Käenduslepingus viidatud võlaõigusliku lepingu (võlakirjaemissiooni korraldamise leping) esemeks oli selle punkti 2. 1 kohaselt poolte suhete reguleerimine emissiooni registreerimisel, korraldamisel, noteerimisel, seotud maksete tegemisel ning toimingute teostamisel. Seega on selge, ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et emissiooni korraldamise leping oli suunatud emissiooni korraldamisega seotud toimingute tegemisele ning selle eest tasu saamisele. Ometi on maakohus leidnud, et nimetatud toimingute tegemisele suunatud lepingu tagatisena sõlmitud käendusleping hõlmab ka kohustused, mis on seotud võlakirjadega, mis emissiooni korraldamise lepingu alusel väljastati. Ülaltoodud tõlgendust, mille kohaselt käendusleping ei hõlma võlakirjadest tulenevaid nõudeid, toetab ka asjaolu, et emissiooni korraldamise lepingu punkti 2. 2 kohaselt on emitent (OÜ TR Majad) seadnud investorite nõuete täitmise tagamiseks panga kasuks pandid. Sättes on sõnaselgelt öeldud, et pant on suunatud investorite nõuete tagamiseks. Käenduslepinguga, vastupidiselt, on selgesõnaliselt tagatud „Panga“ (AS SEB Pank) nõuded TR Majad OÜ vastu, mis tulenevad emissiooni korraldamise lepingust. Pangal on emissiooni korraldamise lepingu alusel OÜ TR Majade ja seega ka käendaja vastu nõue, mis on suunatud korraldamistasu maksmisele ja sellega seotud kohustustele (viivised, intressid jne). Pank ei saa tugineda korraldamiskohustuse eest tasu saamisele suunatud käendusele, esitades võlakirjadest

tulenevaid nõudeid, mis on emissiooni tingimustest tulenevalt tagatud finantstagatistega, mitte käendusega. Seega on AS SEB Panga poolt käenduslepingule tuginedes võlakirjadest tulenevad nõuded esitatud alusetult. Alusetud oleksid ka mistahes väited, et kokkulepete tekst on ebatäpne. Võttes arvesse tehingute äärmiselt suurt rahalist väärtust, ei saa pank lubada mistahes tingimustel ebatäpsust või ebamäärasust. Panga pahausklikkust pankrotiavalduse esitamisel väljendab ka asjaolu, et apellandi tegelikku vastutuse suurust käenduslepingu alusel (korraldustasu, viivised, leppetrahvid, intressid, kahju hüvitamise ja muid nõudeid) ei ole suvatsetud pankrotiavalduses isegi selgitada ning välja arvutada. Korraldamise lepingu p. 2. 2 ja võlakirjaemissiooni tingimuste p. 5. 1 alusel sõlmisid TR Majad OÜ ja AS SEB Pank võlakirjadest tulenevate investorite nõuete tagamiseks finantstagatise lepingu, millega TR Majad OÜ pantis temale kuuluvad Margea Invest OÜ osa ja Kommest Auto AS-i aktsiad. Emissiooni korraldamise lepingus ja võlakirjaemissiooni tingimustes sätestatut tuleb käsitleda kui kokkulepet sõlmida investorite kui kolmandate isikute võlakirjadest tulenevate nõuete tagamiseks pandilepingud, s. o. tegemist on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingutega. Võlakirjaemissiooni tingimuste p. 5. 6 - 5. 8 kohaselt on pangal õigus loovutatud nõuete alusel müüa investorite võlakirjadest tulenevate nõuete tagatiseks panditud väärtpaberid ja kohustus kanda müügist saadud rahalised vahendid investorite väärtpaberikontodega seotud arvelduskontodele. Pärast maksete laekumist investorite arvelduskontodele loetakse võlakirjad lunastatuks ning need kustutatakse registrist. Apellandile teadaolevalt ei ole võlakirjadest tulenevate nõuete tagamiseks panditud väärtpabereid müüdud. VÕS § 149 lg. 5 kohaselt, kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Tulenevalt VÕS § 142 lõikest 6 on kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale võlaõigusseaduse

saabunuks vääralt. Apellatsioonkaebuse esitamise hetke seisuga on võlakirjade lunastamise tähtpäev saabunud ning sellest tulenevalt on õigus võlakirjadest tulenevaid nõudeid põhivõlgniku OÜ TR Majad vastu esitada. Küll aga ei olnud sellised tingimused täidetud esimeses kohtuastmes toimunud sisulise vaidluse ajal. Võlgnik on nimetatud asjaolule esitanud ka vastuväite, kuid kohus on selle jätnud põhjendamatult tähelepanuta. Kohtuotsus peab kajastama kohtuvaidluse hetke olukorda ning sellest lähtuvalt oleks tulnud jätta pankrot välja kuulutamata, kuna nõue ei olnud sissenõutav isegi mitte põhivõlgniku suhtes. Samuti omab kõnealune asjaolu tähendust nõude rahuldamisele kohaldatava õiguse suhtes. Kui võlakirjaemissiooni korraldamise leping näeb ette tingimused ja korra, millistel toimub nõude rahuldamine juhul, kui on täidetud erakorralise ennetähtaegse lunastamise tingimused, siis ei näe viidatud leping ette korda juhuks, kui lunastamistähtpäeval ei ole põhivõlgnik suuteline võlakirju lunastama. Seega tuleks võlakirjade lunastamise kohta kohaldada seaduses sätestatut. Kohus on jätnud kohaldamata TsÜS § 86, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Sama seaduse § 84 lõike 1 kohaselt puuduvad tühisel tehingul õiguslikud tagajärjed algusest peale. Käenduslepingu tühisuse asjaolu õige tuvastamise korral oleks kohus jõudnud järeldusele, et nõue, mis oli pankrotimenetluse avalduse aluseks, on tühine ning selle tulemusena oleks jäetud pankrotimenetlus algatamata ning Toomas Rüütmanni pankrot välja kuulutamata. Kohus on jätnud kohaldamata TsÜS § 97, mille kohaselt võib tehingu teinud füüsiline isik tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Samuti on kohus jätnud kohaldamata sama seaduse § 90 lg. 1, mille viimase lause kohaselt seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud tehing on algusest peale kehtetu. Kohus on jätnud kohaldamata PankrS § 14 lg. 1 ning § 15 lg. 1 p. 1, 2 ja 4, samuti sama seaduse § 31 lg. 1 teise lause. Panga nõude olemasolu ei ole veenvalt ja selgelt põhjendatud. Võlgnik vaidles esimese astme kohtumenetluses nõudele põhjendatult vastu, võlakirjadest tulenev nõue on tagatud ainult ja üksnes nende kasuks seatud pandiga ja võlausaldaja ei ole piisavalt tõendanud nõude olemasolu võlgniku vastu. Nõue tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Kohus on jätnud kohaldamata VÕS § 149 lg. 5. Põhivõlgniku TR Majad OÜ kohustus on tagatud pandiga ning pandi esemed olid realiseerimata esimese astme kohtumenetluse ajal. Samuti on apellandile teadaolevalt pandi esemed realiseerimata apellatsioonkaebuse esitamise hetke seisuga. Käendajal on õigus keelduda kohustuse täitmisest ning nõuda, et võlausaldaja realiseeriks pandiesemed. Kohus on samuti eksinud menetlusõiguse sätete kohaldamisel. Kohus on kohtuotsuses jätnud käsitlemata ja tähelepanuta võlgniku esitatud vastuväited. Kohus on eksinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 438 lg. 1 vastu ega ole järginud TsMS § 442 lõiget 8. Asjaolude analüüsimisel on kohus olnud pealiskaudne ning jätnud võlgniku väited tähelepanuta. Kohus on pankrotimenetluse algatamise otsustamisel rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Võlgnik ei olnud pankrotimenetluse algatamisest teadlik. Kohus lahendas menetluse algatamise selliselt, et võlgnikule ei olnud istungi aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtu seisukoht, et kohtukutse saab lugeda võlgnikule postkasti panemisega kättetoimetatuks, on ebaõige. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud TsMS § 326 lõikes 2 sätestatud eelduste esinemist. Võlgniku alaline elukoht on Läti Vabariigis, seega tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamisel juhinduda TsMS §-st 316. Nimetatud sättes ja EL Nõukogu määruses 1348/2000 kohtulike ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise kohta liikmesriikides tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud kohtudokumendi kättetoimetamise korra järgimist ei ole kohus kontrollinud, mis on kaasa toonud võlgniku põhiseadusliku õiguse – osaleda oma asja arutamisel kohtus ja olla ära kuulatud – rikkumise.

Pankrotimenetluse algatamise määrus ei ole kaevatav, seega ei saanud võlgnik eeltoodud olulisele rikkumisele varem tugineda ja palub seda käesoleva kaebuse lahendamisel arvesse võtta. Vastuapellatsioonkaebus AS SEB Pank palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega on jäetud lahendamata menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel ning uue otsusega jätta kõik menetluskulud Toomas Rüütmanni kanda. Kohus ei lahendanud pankrotiotsuses võlausaldaja taotlust menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 173 lg. 1 ja § 438 lg. 2 (kuni 31. detsembrini 2008. a. kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt peab asja menetlenud kohus märkima kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt PankrS § 3 lõikele 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. Maakohus oleks pidanud TsMS § 173 lõikest 1 ja § 438 lõikest 2 lähtudes esitama kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. PankrS § 150 lg. 2 kohaselt kannab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamisel menetluskulud pankrotivõlgnik. Seega, kuna maakohus rahuldas võlausaldaja avalduse ja kuulutas selle alusel välja võlgniku pankroti, tulnuks kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda. Poolte seisukohad vastastikuste kaebuste kohta Mõlemad pooled vaidlevad vastaspoole kaebustele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 2 tühistada, jättes pankrotiavalduse rahuldamata. PankrS § 31 lg. 1 lause 2 kohaselt ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb sama seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lõikes 2. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p. 1), samuti asjaolu, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud (p. 4). Osundatud sätete koosmõjust tuleneb, et PankrS § 15 lõikes 2 sätestatud eespoolnimetatud asjaolude esinemise korral tuleb võlausaldaja pankrotiavaldus jätta rahuldamata. Kolleegium leiab, et AS SEB Pank kui võlausaldaja ei ole esitatud pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud ning võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu, nii et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 10 lg. 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu; sama paragrahvi lg. 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. AS SEB Pank on Toomas Rüütmanni vastu esitatud pankrotiavaldust põhjendanud asjaoludega, et ta korraldas OÜ-ga TR Majad sõlmitud võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu alusel võlakirjaemissiooni, et emitent OÜ TR Majad ei ole investorite võlakirju kooskõlas võlakirjaemissiooni tingimustega ennetähtaegselt lunastanud, et enamus investoritest on loovutanud oma lunastamishinna tasumise nõude pangale ja sellest on pangal emitendi vastu rahaline nõue summas 171.634.502, 38 krooni, millele lisandub intress ja viivis, ning et Toomas Rüütmann on võtnud endale pangaga sõlmitud käenduslepinguga kohustuse tasuda pangale võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu ja selle lisade alusel emitendi poolt tasumisele kuuluvad ja tasumata sissenõutavad summad. Seega on pankrotiavalduse esitanud isik väitnud, et pankrotiavalduse aluseks on OÜ TR Majad võlakirjadesse investeerinud

isikutelt omandatud nõue lunastamishinna tasumiseks. Pankrotiavalduses ei ole esitaja aga põhjendanud seda, millest tuleneb Toomas Rüütmanni kohustus vastutada solidaarselt emitendiga võlakirjadesse investeerinud isikutele lunastamishinna maksmise eest. Et pankrotiavalduses ei ole kajastatud õiguslikku seost panga poolt Toomas Rüütmanniga sõlmitud käsunduslepingust tulenevate kohustuste ja investorite poolt pangale loovutatud nõuete vahel, siis ei ole pankrotiavalduses selle aluseks oleva nõude kohta esiletoodud asjaolud esitatud veenvalt ja pankrotiavaldus on piisavalt põhistamata. Pooled ei vaidle selle üle, et AS SEB Pank sõlmis OÜ-ga TR Majad võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu ning et AS SEB Pank ja Toomas Rüütmann sõlmisid käenduslepingu sellest võlakirjamissiooni korraldamise lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, millised on need võlakirjaemissiooni korraldamise lepingust tulenevad kohustused, mille täitmist OÜ TR Majad poolt Toomas Rüütmann käendas, seega, kas Toomas Rüütmann kohustus pangaga sõlmitud käenduslepinguga käendama OÜ TR Majad kohustusi ka võlakirjadesse investeerinud isikute ees, sealhulgas võlakirjade lunastamishinna tasumiseks. Seega on pooltel käenduslepingu tõlgendamise üle sisuline vaidlus, mis puudutab võlgniku kohustuste sisu ja mahtu ning nende suhtes õigustatud isikuid. Kolleegium leiab, et seda vaidlust ei saa lahendada pankrotiavalduse läbivaatamise menetluses. Nii vastutab käendaja käenduslepingu punktides 4. 1 – 4. 4 märgitu kohaselt panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida 28. mail 2007. a. põhivõlgnikuga (OÜ TR Majad) sõlmitud võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu alusel (kd. I, tl. 16). Võlgnik tuginebki oma vastuväite alusena käenduslepingu osundatud punktidele, leides, et kuna võlakirjaemissiooni korraldamise lepingust ei tulene pangale põhivõlgniku vastu nõuet võlakirjade lunastamishinna tasumiseks, siis ei ole vaidlusaluse käenduslepinguga käendatud emitendi kohustust võlakirjad lunastada. Kolleegium leiab, et tegemist on põhjendatud vastuväitega PankrS § 15 lg. 2 p. 1 mõttes, sest kui võlakirjade lunastamise nõue, millel panga pankrotiavaldus põhineb, ei ole tekkinud pangaga sõlmitud võlakirjaemissiooni korraldamise lepingust või selle rikkumisest, siis ei laiene sellele võlgniku poolt pangaga sõlmitud käenduslepinguga antud käendus. Selle üle, kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue tuleneb võlakirjaemissiooni korraldamise lepingust, pooled aga vaidlevadki. Võlausaldaja poolt apellatsioonikohtu istungil antud selgituse kohaselt peab ta pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet käendusega tagatuks võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu punktidest 2. 2. 5 ja 2. 2. 7 tulenevalt. Võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu punkti

Kolleegium leiab, et vaidlus selle üle, millised nõuded võisid pangal tekkida käendaja vastu eespoolnimetatud võlakirjaemissiooni korraldamise lepingu ja käenduslepingu alusel, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nii on PankrS § 15 lg. 2 p. 1 ja § 31 lg. 1 lause 2 suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud PankrS eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-04. Vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhte hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel, seda enam, et see eeldaks ka vaidluse poolte ja investoriteks olevate kolmandate isikute vaheliste õigussuhete kvalifitseerimist või taoliste õigussuhete puudumise tuvastamist. Seejuures on vajalik hinnata ka teisi võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, olgu need seotud väitega käenduslepingu tühisusest vastuolu tõttu heade kommetega või käenduslepingu tühistamisega TsÜS § 97 alusel. Nendegi väidete kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte vahel jaotamata. Et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitise kindlaksmääramise osas, siis tuleb maakohtu otsus selles osas jätta muutmata. Arvestades aga asjaolu, et pankrotiavaldus jääb rahuldamata, siis jäävad pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg. 3 alusel AS-i SEB Pank kanda.

Margo Klaar

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.