2-08-51501
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
27.04.2009.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-08-51501
Tsiviilasi
E.P. hagi OÜ Selavii vastu saamata jäänud hüvitise 45 298 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
45 298 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja : E.P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx x-x, xxxxx, lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja: OÜ Selavii, reg.kood 11422566, asukoht: Kiige 7-39, Pärnu, lepinguline esindaja Katrin Sarap
Kohtuistungi aeg
06.04.2009.a.
Juhindudes TLS § 82 lg.1,2 ja TsMS § 162 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633
Rahuldada Enn Piir ́i hagi ja välja mõista OÜ-lt Selavii E.P. kasuks töölepingu lõpetamise hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses arvestuslikus summas 45 298 (nelikümmend viis tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ Selavii kanda. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
1 (5)
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt OÜ Selavii ja E.P. vahel sõlmiti 23.11.2007.a. tööleping. Töölepingu p.2.3 kohaselt sõlmiti tööleping määramata ajaks. Töölepingu p.5.1 lepiti kokku, et E.P. asub tööle projektijuhi ametikohale. Töötaja põhipalk oli 22 649 krooni kuus, millest 20% maksti töölepingu p.-de 7.3 ja 7.4 täitmise eest (konkurentsikeeld ja konfidentsiaalsusnõude tagamise eest). Hageja viibis ajavahemikul 09.06.2008 – 24.06.2008.a. puhkusel. Ajavahemikul 25.06.2008- 27.06.2008 viibis hageja töövõimetuslehel. Peale töövõimetuslehe lõppu hageja enam tööle ei ilmunud. Kuna kostja ei olnud maksnud hagejale puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, milline kohustus oli kostjal PuhkS § 24 lg.1 alusel, siis hageja esitas 25.06.2008.a. kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.1 alusel. Lõpparve maksis kostja hagejale välja 16.07.2008.a. Puhkusetasu pidi kostja hagejale välja maksma hiljemalt 05.juuni 2008.a. Kostja rikkus nimetatud kohustust ning puhkusetasu maksti hagejale välja lõpparvena 16.07.2008.a. Lisaks on kostja seda käsitlenud kasutamata jäänud puhkuse hüvitisena. Kuna kostja ei maksnud hagejale puhkusetasu täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele jäämist, siis eeltoodud rikkumine andis hagejale aluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.1 järgi ning kostja pidi tasuma hagejale hüvitusena kahe kuu keskmise palga. Kostja seda aga ei teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitisena töölepingu lõpetamisel tema kahe kuu keskmine palk summas 45 298 krooni. Esialgselt esitas hageja hagis nõude ka väljamaksmata jäänud puhkusetasu 6339 krooni nõudes, millest hiljem loobus. Kohus määrusega 21.01.2009.a. lõpetas selles nõudes menetluse. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu põhjendusega , et hageja ei viibinud puhkuseseaduses sätestatud korras puhkusel vaid puudus töölt omavoliliselt. PuhkS § 15 lg.1 kohaselt peab tööandja koostama puhkuste ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul. Kostja tunnistab, et ei täitnud nimetatud kohustust. PuhkS § 15 lg.4 järgi kui tööandja puhkuste ajakava töötajale teatavaks teinud ei ole , on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähenalt kaks nädalat. Hageja ei ole kostjale esitanud kirjalikku avaldust puhkusele jäämiseks. Hageja ei ole tõendanud ka võimalikku kirjalikku puhkuseavalduse esitamist kostjale, mida oleks kostja kinnitanud. Seega puudus hageja töölt omavoliliselt ja ei täitnud nimetatud ajal töökohustusi. Kostjal puudus kohustus maksta hagejale puhkusetasu. Hagiavaldusele lisatud töölepingu lõpetamise avalduses on hageja käsitlenud töötasu õigeaegset välja maksmata jätmist alates 10.06.2008.a. mitte väidetavat puhkusetasu mittemaksmist. Nimetatud avalduse esitamine võib olla ajendatud maikuu palga mitte õigeaegse maksmisest , sest kostja tõepoolest maikuu palka töölepingus kokkulepitud 10 kuupäeval e. 10.06.2008.a. ei maksnud , kuid maksis selle 27.06.2008.a. Seega ei ole hagis esitanud asjaolud seotud lisatud töölepingu lõpetamise avaldusega TLS § 82 alusel. Alates 05.06.2008.a. hageja enam tööle ei ilmunud ega töökohustusi ei täitnud. 24.06.2008.a. teatas hageja , et on haige. Hagis viidatu kohaselt oli hageja haige kuni 27.06.2008.a. ja peale seda ta enam tööle ei ilmunud. Kostja sai 25.06.2008.a. hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel seoses maikuu palga õigeaegse mittemaksmisega. Kostja sai hageja avalduse kätte 25.06.2008.a. Seega oli viimaseks töötamise päevaks 30.06.2008.a. Kuna hageja 30.06.2008.a. ja ka hiljem enam tööle ei ilmunud, luges kostja hageja töölt puudumist oluliseks töökohustuse rikkumiseks ja
2 (5)
lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p.6 alusel ja saatis käskkirja hagejale posti teel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et kostja väide , et hageja puudus töölt 09.06- 24.06.2008 omavoliliselt on ebaõige ja eksitav. Hageja viibis sel ajal puhkusel ja hageja puhkusele minekut aktsepteeris kostja. Kui hageja puudunuks töölt omavoliliselt siis oleks iga mõistlik tööandja lõpetanud hagejaga omavoliliselt töölt puudumise tõttu töölepingu, mida kostja ei teinud. Kuna kostja ei maksnud hagejale puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust siis esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg. 1 alusel. Ajavahemikul 25- 27.06.2008.a. viibis hageja töövõimetuslehel ja esmaspäeval 30.06.2008.a. hageja enam tööle ei läinud. Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu kas hageja kui õigusteadmisi mitteomav isik töölepingu lõpetamise avalduses TLS § 82 alusel käsitleb töötasu v. puhkusetasu õigeaegset väljamaksmata jätmist. Samuti oli kostja jätnud maikuu palga õigeaegselt välja maksmata ja maksis selle välja lõpparve väljamaksmisel. TLS § 83 lg.1 mõtte kohaselt võib töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingu tingimuste täitmata jätmise v. mittenõuetekohase täitmise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis , kui tööandja ei vormista tööelpingu lõpetamist seaduses ettenähtud korras. Tööandjal on võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel v. vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Tööandja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamise alust töövaidlusorganis ja on seega nõustunud hageja avaldusega lõpetada tööleping TLS § 82 lg.1 alusel. Samuti ei ole hagejale saadetud mingit käskkirja töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel ja tööandjal ei ole võimalik teistkordselt juba lõpetatud töölepingut lõpetada. Kostja kirjalikus vastuses hageja seisukohtadele leiab, et kostja teavitas hagejat , et ta ei saa jääda korralisele puhkusele ja kõne alla võib tulla ainult võimalik palgata puhkus. Hageja aga ei esitanud avaldust palgata puhkusele jäämiseks ja puudus seega töölt omavoliliselt. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p.6 alusel 16.07.2008.a. kuna hageja oma töökohustusi ei täitnud ja tööle ei ilmunud. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks leides, et kuna kostja ei vaidlustanud hageja poolt töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg.1 alusel töövaidlusorganis seaduses sätestatud ühe kuu jooksul , ei saa kostja enam antud menetluses vaidlustada töölepingu lõpetamise alust. Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja esindaja leidis, et hageja lõpetas töölepingu , kuna saamata olid nii maikuu töötasu ja puhkusetasu ning tööleping on lõppenud, kuna kostja ei vaidlustanud hageja poolt töölepingu lõpetamist töövaidlusorganis. Kohtuistungil kostja esindaja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, kuna hageja pole kohtule esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks seoses puhkusetasu mittemaksmisega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas E.P. ja OÜ Selavii vahel sõlmiti 23.11.2007.a. tööleping, mille kohaselt hageja asus tööle kostja juurde projektijuhi ametikohale põhipalgaga 22 649 krooni kuus, millest 20 %
3 (5)
makstakse töölepingu p-de 7.3 ja 7.4 täitmise eest s.o. konkurentsikeeld ja konfidentsiaalsuse nõue (tl.5-7). Hageja E.P. esitas 25.06.2008.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks seoses palga väljamaksmise tähtaja rikkumisega ja vastavalt TLS § 82 lg.1 (tl.8). Tööandjale vastav avaldus esitatud TLS § 82 lg.1 alusel seoses sellega , et töötasu on välja maksmata alates 10.06.2008.a. (tl.125 ). Kohtule ja tööandjale vastav avaldus esitatud erinevas sõnastuses, kuid samal alusel. Hageja kohtuistungil seletas, et tööandjale esitas ta avalduse käsikirjas ja koopiat sellest ei teinud. Kohtule esitas avalduse trükitult ja tal polnud avalduse täpne tekst meeles (tl.130 ). TLS § 82 lg. 1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine , mittenõuetekohane täitmine , töötingimuste oluline halvenemine § -is 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu v. muudatused tootmis- v. töökorralduses. Lg.2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel sama paragrahvi lõike 1 alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. TLS § 83 lg.1 järgi etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja töölt lahkuda ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve v. a. § 80 2.lõikes ettenähtud juhtudel. Töötaja avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.1 alusel on ühepoolne tehing TsÜS § 67 mõttes, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Töölepingu seaduse järgi võis töötaja pärast etteteatamise tähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis, kui tööandja ei vormista töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras. Tööandjal oli võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg.1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-95-03 ja RKL 3-2-1-120-05. Kostja väitel teatas hageja töölepingu lõpetamisest 25.06.2008.a. ja oli haiguslehel kuni 27.06.2008.a. ning peale seda enam tööle ei ilmunud. Hageja väitel oli 28 ja 29 juuni 2008.a. laupäev ja pühapäev ning 30.06.2008 ta tõepoolset enam tööle ei ilmunud. Enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamise tagajärjed sätestab TLS § 84 lg.2, mille kohaselt on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Antud juhul tööandja töölepingu lõpetamise alust töövaidlusorganis ei vaidlustanud. ITLS § 6 lg.2 järgi töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. Hageja leiab, et kostja ei saa enam töölepingu lõpetamise alust vaidlustada , kuna nõue on aegunud. Kohus nõustub hagejaga. Kuna tööandja 1 kuu jooksul töövaidlusorganisse töölepingu lõpetamise aluse vaidlustamiseks ei pöördunud, pole tööandjal enam õigust töölepingu lõpetamise alust vaidlustada s.o. töölepingu lõpetamine töötaja algatusel TLS § 82 lg.1 järgi tööandjapoolse lepingu tingimuste rikkumise tõttu ja tööleping on sellel alusel lõppenud 01.07.2008.a. Seega ei oma antud asjas tähtsust hageja taotletud tunnistajate ütlused kohtuistungil. Samuti kohtule esitatud tõenditest ja poolte seletustest nähtub, et hagejal oli alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.1 alusel, kuna kostja rikkus oluliselt töölepingu tingimusi s.t. ei tasunud hagejale maikuu töötasu töölepingus kokkulepitud kuupäevaks 10.06.2008.a. Maikuu
4 (5)
töötasu maksmata jätmist ei vaidlusta ka kostja. Sellel alusel hageja 25.06.2008.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks esitas (tl.125). Hageja väited puhkusetasu maksmata jätmise kohta ei ole asjakohased, kuna hageja ei ole tööandjale esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.1 alusel seoses puhkusetasu maksmata jätmisega. Hageja poolt tööandjale 25.06.2008.a. esitatud avaldusest ei ole võimalik välja lugeda puhkusetasu maksmata jätmist. Vastavalt TLS § 82 lg.2 järgi kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses s.o. arvestuslikus summas 2 x 22 649 = 45 298 krooni. Tulumaksu ei ole antud summalt arvestatud. Kostja on esitanud kohtule käskkirja 16.07.2008.a., millega OÜ Selavii lõpetas töölepingu E.P.ga TLS § 86 p.6 alusel s.o. distsiplinaarkaristusena tööle mitteilmumise eest alates 09.06.2008 – 16.07.2008.a. (tl.43). Kuna tööleping oli lõppenud 01.07.2008.a. töötaja algatusel, siis ei saanud kostja enam töölepingut teistkordselt 16.07.2008.a. TLS § 86 p.6 alusel lõpetada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele , tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Ivika Sillaots Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.