Tsiviilasi nr.2-06-275
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-275
Tsiviilasi
E. L. hagi OÜ X vastu saamata jäänud töötasu nõudes.
Menetlusosalised ja nende
•
Hageja: E. L. (ID xxxxxxxxxxx eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
•
Hageja lepinguline esindaja: adv. K. K. (Advokaadibüroo xxxxx &xxxx vvvvv osakond; asuk.xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
•
Kostja: OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asuk.xxxxxxxxxxxxxxxxxx)ID xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
•
Kostja põhikirjajärgne esindaja: T. D.
•
Kostja lepinguline esindaja: v.adv. M. S. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; asuk: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
06.oktoober 2008.a.
Juhindudes TLS §1, §26 ning TsMS § 434-436, 441, 442, 452, 453, 456, 630 ja 632, kohus otsustas: Jätta rahuldamata E. L. hagi OÜ X vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Kostja menetluskulud ja kostja võimalikud kohtuvälised kulud jäävad täielikult hageja kanda.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (04.11.2008.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hageja volitatud esindaja seletab, et hageja asus OÜ-sse X tööle 01.märtsil 2005.a. ning töötas seal sama aasta augusti lõpuni. Hageja sõnul oli tema tööülesanneteks osaühingu kauplusesse saabuva liha töötlemine (poolfabrikaatide valmistamine) ja kauba toimetamine sama osaühingu teise kauplusse xxxxxxxx tänaval. Hageja töökohaks oli xxxxx linnas, xxxxxxxxx.x asuv kauplus. Hageja ja kostja vahel kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Töötasu lubati E.L. maksta vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 9000 krooni kuus. Töötasu aga E.L. ei saanud ning esialgu ei näinud ta selles ka probleemi, kuna samal ajal tasus OÜ X talle järelmaksu äriühingule müüdud inventari eest ning tööandja lubas maksta talle palga välja hiljem. Paraku selgus 2005.a.septembris, et OÜ X ei kavatsegi töötasu välja maksta. Seejärel esitas hageja avalduse Valgamaa Töövaidluskomisjoni, kuid 08.detsembri 2005.a. otsusega jättis komisjon tema avalduse rahuldamata. Kuna E.L. ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega, esitas ta hagi maakohtusse. Hageja esindaja märgib, et kuigi poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut, ei tähenda nimetatud asjaolu seda, et poolte vahel puudus töölepinguline suhe. Töölepingu seaduse §1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS §28 lg 2 kohaselt on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega. Seega leiab hageja esindaja, et E.L. nõude põhjendatuse hindamisel on vajalik tuvastada, millistel asjaoludel töötas hageja OÜ X ruumides, kellele tegi tööd, kes kindlustas talle vajalikud töövahendid ning töötingimused. Esindaja märgib, et hageja käis OÜ X ruumides, tegeles seal liha töötlemisega ning organiseeris selle turustamist. Sisseseade, mis oli vajalik lihasaaduste töötlemiseks, omandas OÜ X OÜ-lt L. (ainuosanik ja juhatuse liige E.L.) ning E.L.lt kui füüsiliselt isikult. Esemete eest tasus OÜ X osade kaupa. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka kostja seaduslik esindaja. Esindaja märgib, et seega oli tegemist OÜ X omandiga, mida E.L. kasutas. Samuti märgib esindaja, Et T.D. oli teadlik hageja tegevusest OÜ X ruumides ning lubas tal tegeleda liha töötlemisega. Lisaks sellele andis kostja esindaja hagejale volitused organiseerida vastavat töölõiku, võtta vastu kogu kaupluse kassa, tagas talle juurdepääsu ettevõtte dokumentatsioonile jne. Selle asjaoluga loeb esindaja tõendatuks kostja poolt hageja tööle lubamise. Lisaks märgib esindaja, et tavapärase eelduse kohaselt on ettevõtte ruumides tehtav töö organiseeritud ettevõtte poolt ning tehakse sama äriühingu heaks või siis on sõlmitud äriruumi ja tootmisvahendite üürileping, mille alusel keegi teine kasutab tasu eest äriühingu vara
ja tootmisruume oma äritegevuseks. Asja materjalidega on tõendatud, et liha töötlemist ja müüki korraldas hageja, kuid müüjale maksis tasu OÜ X, kauba müügist laekus raha OÜ X kassasse ning kogu kaupluse kassa (s.o. nii lihatoodete kui ka muu kauba müügist laekunud raha) võttis vastu T.D. või E.L. Esindaja sõnul ei ole tõendatud asjaolu, et hageja tegeles OÜ X ruumides isikliku lihaäriga. Nimetatud ütlused on kostja seadusliku esindaja poolt antud eesmärgiga vabaneda rahalistest kohustustest E.L. ees. Samuti viitab hageja esindaja, et tunnistajate ütlustest nähtub, et hageja jagas töötajatele korraldusi, võttis vastu kassat, korraldas kaubaga varustamist jms,. mis annab alust eeldada, et töölepinguga kokku lepitud töötasu määr oli suurem kui müüjatel, kes ametlikult said Eesti Vabariigis kehtivat miinimumpalka. Seega palub hageja töötasu suuruse määramisel lähtuda summast, milles ta T.D.ga kokku leppis, s.o. 9000 krooni kuus. Hageja palub OÜ X välja mõista saamata jäänud palk perioodi 01.03.2005.a.-01.09.2005.a. eest, s.o. summas 54 000 krooni. Kõike eeltoodut arvestades palub hageja esindaja hagi rahuldada ning kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja kinnitab hageja esindaja poolt avaldatut ning esindaja jutule midagi lisada ei soovi. Kostja vastuväited Kostja seaduslik esindaja T.D. hagi õigeks ei võta. Kostja seletab, et hageja ja kostja vahel puudus töösuhe. Kostja lepinguline esindaja adv.M.S. seletab, et kostja ja hageja olid head tuttavad ja T.D.omandas hagejalt OÜ X osa. Hageja oli OÜ L. omanik ja peale OÜ X osa müüki jätkusid OÜ X ja OÜ L. vahel ärilised suhted. OÜ L. müüs lihatooteid OÜ X kaudu lepingu alusel kuni 2004.a. detsembrini ning selline suhe jätkus ka suulise kokkuleppe alusel 2005.a. Lihamüügist saadud tulu sai endale hageja kui füüsiline isik, ilma igasuguse suhteta OÜ-sse X. Lihaletil oli omaette kassa, ning liha tõi ja kassat kontrollis hageja. Hageja on esitanud hagiavaldusega tõendid 6 kuu töötasu kohta OÜst X ja ka T.D. allkirja kandva dokumendi selle kohta, et hageja töötasu kantakse üle tema arveldusarvele. Asjas toimetatud kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendiga on aga tuvastatud, et E.L. on võltsinud nimetatud dokumendid eesmärgiga saada laenu SEB Eesti Ühispangast ning alusetult töötasu OÜlt X. Tõendeid selle kohta, et hagejale oleks makstud töötasu (palgalehti, kajastused deklaratsioonidel vms.) kohtule esitatud ei ole. Kostja esindaja viitab, et menetluse käigus üle kuulatud tunnistajate seletustega on tõendatud, et lihaosakonnaga tegeles hageja, see oli tema äri, ta kontrollis toimuvat ning võttis vastu lihamüügist saadud raha. Seega on kostja esindaja sõnul tõendatud asjaolu, et hageja ja kostja vahel puudus igasugune töölepinguline suhe. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ X tegevusaruanne aastast 2005, milles deklareeritakse, et on laiendatud lihatoodete müüki, ei tõenda kuidagi hageja ja kostja vahel väidetavalt eksisteerivat töösuhet. Kostja esindaja avaldab, et kuna hageja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu kostja juures, ei kirjalike tõenditega ega ka tunnistajate ütlustega, tuleb hagi jätta rahuldamata ning kohtukulud panna hageja kanda.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning põhjalikult ja kogumis analüüsinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et E. L. hagi OÜ X vastu tuleb jätta rahuldamata.
Hageja E.L. on esitanud Valgamaa Töövaidluskomisjonile OÜ X vastu avalduse töösuhte tunnustamise ning palga ja viivise saamise nõudes. Töövaidluskomisjoni otsusega jäeti E. L. avaldus rahuldamata /tl.3-4/. E. L. esitas kohtusse hagi saamata jäänud töötasu summas 54 000 krooni nõudes. Käesolevas asjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe ning kui oli, kas hageja on õigustatud saama töötasu ning kui on, siis millises suuruses. Töösuhte olemasolu tuvastamine Töölepinguseaduse (TLS) (RT15/16/92-241) § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimusi. Hageja on avaldanud, et tema asus OÜ-sse X tööle alates 01.märtsist 2005.a. ning töötas seal kuni 01.septembrini 2005.a.. Hageja sõnul kirjalikku töölepingut ei vormistatud, kuna nad olid OÜ X juhataja T. D. tuttavad ning mingit vajadust kirjaliku töölepingu sõlmimiseks pooled ei näinud. Samas leppisid pooled kokku töötasu suuruses, s.o. 9000 krooni kuus, kuid poolte kokkuleppel pidi hagejale töötasu makstama hiljem, kui OÜ X on täitnud oma teised rahalised kohustused hageja ees (OÜ-lt L. lihatöötlemisseadmete ost). Hageja seletab, et ta töökoht oli OÜ X poolt renditavates ruumides aadressil xxxxxxxxx.x xxxxx linnas, ta täitis OÜ X poolt antud tööülesandeid, mis seisnesid lihatoodete töötlemises, ettevalmistamises ja transportimises teise OÜ X kauplusesse (asukoht xxxxxxxx tänav). Töövahendid (lihatöötlemisseadmed) olid küll varem kuulunud OÜ-le L, kuid 2005.a. alguses olid need üle antud OÜ X valdusesse ning OÜ X tasus nimetatud seadmete eest osade kaupa. Hageja hinnangul tõendab nimetatud asjaolu seda, et hageja töötas tööandja poolt antud töövahenditega. Samuti on hageja kinnitanud, et hagejale andis tööalaseid korraldusi kostja esindaja. Kuna hageja tegi tööd, siis pidi ta saama tehtud töö eest ka palka /tl.25/. Kostja seletuste kohaselt ei ole hageja ja kostja vahel kunagi töösuhet olnud. Nimetatud asjaolu tõendab kostja seadusliku esindaja sõnul kirjaliku töölepingu puudumine poolte vahel. Samuti viitab kostja esindaja, et asja materjalide juurde lisatud tõenditega palgalehed ja maksudeklaratsioonid tõendavad, et hageja ei ole kunagi töötanud OÜ-s X, ega sealt palka saanud. Kostja esindaja märgib, et 2004. aasta detsembrini müüs OÜ L. lihatooteid OÜ X kaudu, kuid siis sattus OÜ L. makseraskustesse ning hageja jätkas lihamüüki OÜ X kaudu juba füüsilise isikuna. Kostja esindaja selgitab, et kogu lihamüügist saadava tulu sai hageja endale /tl.25/. Kostja esindaja kinnitab, et OÜ X ei sekkunud ega korraldanud kuidagi hageja tööprotsesse, kostja esindaja ei andnud hagejale korraldusi töötamise ja tööviisi suhtes, hageja ise otsustas kuidas ta liha töötleb ning kuidas lihatooteid realiseeritakse, samuti ei allunud E.L. OÜ X töösisekorraeeskirjadele. Esindaja viitab ka asjaolule, et kuna töötajad (k.a. T.D.) töötasid OÜ-s X miinimumpalgaga, sest suuremat palka ei olnud äriühingul võimalik töötajatele maksta, ei oleks loogiline ega millegagi põhjendatav äriühingu huvi ühele töötajale teistest olulisemalt suuremat palka maksta. Kohus asub seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud hageja ja kostja vahel töösuhte olemasolu. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja esitanud kohtule töölepingut, kuna
väidetavalt ei olnud tööandja nõus töölepingut kirjalikult sõlmima. Hageja väidete kohaselt töötas ta suulise töölepingu alusel ning viidates TLS §28 lg-le 2, väidab, et tööandja poolt tema tegelikult tööle lubamine on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Kostja esindaja on väitnud, et hageja pole kunagi OÜ-s X töötanud ning seetõttu pole ka töölepingut sõlmitud. Kohus asub seisukohale, et kuna käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus töösuhte olemasolu üle, tuleb tuvastada, kas poolte vahel esinesid TLS §-s 26 kirjeldatud töölepingu kohustuslikud tingimused, kuna loetletud tingimuste esinemise tuvastamine on töösuhte olemasolu tuvastamisel väga oluliseks kriteeriumiks. TLS §26 lg 1 sätestatu kohaselt peab tööleping sisaldama töötaja tööleasumise aega, tööülesannete kirjeldust, ametinimetust või kvalifikatsiooninõudeid, töö tegemise kohta, palgatingimusi, tööajanormi jne. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja V. T. ́i ütlustest /tl.68-68p/ nähtub, et ta töötas 2002.a-l OÜ-s X, siis OÜ-s L. kuni oktoober 2004.a. ja alates 01.11.2004.a. kuni 21.04.2005.a. OÜ-s X müüjana. Töötades OÜ-s L., müüs ta lihatooteid ning palka maksis talle E.L. Töötades OÜ-s X, müüs ta ka liha, ning siis maksis talle palka nii E.L. lihakassast, kui ka OÜ X. Tunnistaja seletab, et kaupluse ruumides oli kaks eraldi kassat - üks toiduainete ja tarbekaupade kassa, mida hallati OÜ X poolt ning teine oli lihakassa, mida haldas E.L. Lihakassa andis ta alati s.o. igal õhtul üle hagejale. Lihakassaga ei tegelenud OÜ X juhataja T.D. Tunnistaja seletab, et lisaks müümisele tegi ta lihaosakonnas ka inventuure. Korralduse inventuuri tegemiseks andis talle E.L. Seda, kas märtsis 2005.a. lihaosakonnas inventuuri tehti, ta ei tea, kuna oli haiguslehel. Seda, kas hageja töötas 2005.a. märtsist kuni 2005.a. septembrini OÜ-s X, ta öelda ei oska, kuna märtsis 2005.a. oli tunnistaja haiguslehel ja aprillis juba lahkus töölt tervise tõttu. Tunnistaja ei oska öelda, kas ja kuidas T.D oli lihaosakonnaga seotud, kuid tunnistaja sõnul ei kuulnud ta kordagi, et hageja oleks esitanud T.D.le pretensioone palga mittemaksmise osas. Tunnistaja O. F. ütlused kattuvad V.T ́i ütlustega osas, mille kohaselt majandas lihapoes E.L, kuna ta oli lihapoe omanik. Tunnistaja töötas OÜ X tarbekaupade ja toiduainete osakonnas müüjana, V. T. töötas lihaosakonnas müüjana. Kui V.T ei olnud, siis aitas lihapoes lihatooteid müüa M. J. ja mõnikord ka T. D. . Tunnistaja sõnul anti lihakassa alati üle E.L, E.L puudumisel tema naisele. Samuti kinnitab tunnistaja V.T sõnu, et lihakassaga tegeles ainult hageja ning teise kassaga T.D. Tunnistaja kinnitab, et ka inventuurid toimusid eraldi, kunagi ei tehtud inventuuri koos lihapoega. Tunnistaja on veendunud, et hageja ei olnud OÜ X palgatööline. E.L tegeles ise oma lihapoega ja juhatas sealset tööd. Tunnistaja avaldab, et hageja käis OÜ X poeruumides täiesti suvalistel aegadel, mingit konkreetset tööaega E.Ll kindlasti ei olnud. Tunnistaja ei tea öelda, kas OÜ X E.Lle palka maksis või mitte. /tl.69-69p/. Tunnistaja M. J. ́e ütlused /tl.69p-70/ kattuvad samuti nii kostja esindaja kui ka tunnistajate V.T ́i ja O.F ütlustega selles, et E.L. tegeles poes liha müügiga ja kõige sellega seonduvaga. Tunnistaja kinnitab teiste tunnistajate poolt avaldatut, et hageja ei olnud OÜ X töötaja. Ta seletab, et E.L.l olid oma töötajad V.T. ja M. S. , kes olid lihaosakonna müüjad ning kellele E.L. korraldusi jagas. Lisaks seletas tunnistaja, et V.T. andis igal õhtul lihakassa hagejale üle. Tunnistaja kinnitab, et T.D. ei käinud kunagi E.L. lihakassa juures ega võtnud sealt kunagi raha, samuti oli ka vastupidi. Tunnistaja seletab, et tema ise oli OÜ X töötaja ning liha müügiga ei tegelenud. Tunnistaja avaldab, et E.L. majandas lihaosakonnaga kuni aprilli 2005.a. lõpuni. Selle ajani olid ka kassad ning letid erinevad. 01.mail 2005.a. toimusid ümberkorraldused ja
siis ei olnud enam eraldi kassasid, sest OÜ X hakkas ise lihamüügiga tegelema. Tunnistaja möönab, et E.L. käis aeg-ajalt T. D. abis liha tükeldamas, kuid OÜ X töötaja ta ei olnud. Tunnistaja avaldab, et E.L.l ei saanud olla töösuhet OÜ Xga, kuna hageja ei käinud tööl kindlatel päevadel ega ka kellaaegadel. Hinnates kogumis tunnistajate ütlusi ja asjas kogutud tõendeid, asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud hageja ja kostja vaheline töösuhe. Kohus asub seisukohale, et tõendamata on hageja väide, et ta asus OÜ-sse X tööle 01.märtsil 2005.a. ning töötas seal kuni 01.septembrini 2005.a.. Kuna poolte vahel puudus kirjalik tööleping, on hageja avaldanud, et kostja esindaja poolt tema tööle lubamine tuleb võrdsustada töölepingu sõlmimisega. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate ütlustega ja asjas kogutud materjalidega ei ole tuvastamist leidnud TLS §26 lg-s 1 loetletud tingimuste esinemine poolte vahelises suhtes. Tunnistajate V.T. ́i, O.F. ja M.J. ütlustest nähtub, et 2005.a. käis E.L. OÜ X ruumides, kuna ta tegeles seal oma äriga, milleks oli lihatoodete müük. Kohtul puudub alus tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks, kuna esitatud asjaolud kattuvad ka äriühingute OÜ X ja OÜ L. vahelise varasema koostöövormiga s.o. kuni 2004.a. lõpuni. Nii hageja kui ka kostja esindaja on kinnitanud, et OÜ L., mille ainuomanik E.L. oli, tegutses kuni 2004.a. lõpuni OÜ X poolt renditud ruumides, kus tegeles liha müügiga. Tunnistajate ning kostja esindaja seletustega on tõendatud, et ka 2005.a-l olid lihalett ja lihakassa endiselt OÜ X letist ja kassast eraldi. Kogu lihamüügist saadud tulu sai hageja endale, mitte ei läinud lihamüügist saadud tulu OÜ X kassasse. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendatud, et lihaosakonnas olid omad müüjad – V. T. ja M. S. – kellele jagas tööalaseid korraldusi E.L.. Tunnistaja V.T. ́i ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et tunnistaja koos E.L.ga tegi lihapoes inventuure ning inventuuride tegemiseks andis korralduse E.L. Seega asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et 2005.a. alguses jätkas hageja füüsilise isikuna lihatoodete turustamist OÜ X ruumides. Lisaks on tunnistajate ütlustega tõendatud ka asjaolu, et OÜ X esindaja ei andnud hagejale tööalaseid korraldusi. E.L korraldas lihapoes ise oma tööd liha töötlemise ja - realiseerimisega seoses. Samuti on tõendamist leidnud asjaolu, et E.Ll puudus kindel tööajanorm, ta käis OÜ X ruumides siis kui oli vaja hommikul lihapoe jaoks liha tuua, seda tükeldada, vedada jne. s.t. vastavalt vajadusele. Kindlat määratletud tööaega E.Ll selleks ei olnud. Samuti asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud poolte vahel palga maksmise kokkuleppe olemasolu. Hageja on avaldanud, et poolte vahelise kokkuleppe tulemusena kohustus tööandja talle maksma töötasu summas 9000 krooni kuus. Hagiavalduses tugines hageja töötasu maksmise kokkuleppe ja palgamäära tõendamise osas õiendile E.L töötasu suuruse kohta /tl.5/ ja tõendile, mille kohaselt E.L töötasu laekus SEB Eesti Ühispanka E.L arveldusarvele /tl.65/. Kohtuistungil loobus hageja nimetatud tõenditest, kuna nimetatud dokumendid on kriminaalasjas nr 1-06-12956 15.01.2008.a. tehtud kohtuotsuse kohaselt võltsitud ning hageja ei saa neile oma väidete tõendamisel tugineda. Kostja esindaja poolt asja materjalide juurde esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidest perioodi jaanuar 2005.a. kuni august 2005.a. kohta /tl.33-43/ ning palgalehtedest jaanuar 2005.a.-august 2005.a. /tl.44-60/ nähtub, et E.Lle ei ole makstud OÜ X poolt töötasu, millelt tööandja oleks maksnud sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et tööandja ei ole maksnud hagejale töötasu, millelt tööandja oleks maksnud sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Lisaks on kohtul alust kahelda hageja seletuste tõesuses, kuna hageja on
avaldanud, et tööandja kohustus maksma talle töötasu summas 9000 krooni kuus. Nii tunnistajate poolt avaldatuga kui ka palgalehtedel kajastatuga on asjas tõendatud, et kõik OÜ X töötajad said palka miinimummääras, kaasa arvatud OÜ X juhataja. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis annaksid alust eeldada äriühingu huvi ühele töötajale teistest olulisemalt suuremat palka maksta, asub kohus seisukohale, et hageja seletused väidetava palga suuruse osas on meelevaldsed ning seavad kahtluse alla ka hageja ütluste usaldusväärsuse hageja ja kostja vahelise töösuhte olemasolu osas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas menetluses ei ole tuvastamist leidnud töösuhtele iseloomulike kohustuslike tingimuste esinemine OÜ X ja E.L vahel. Kuna asja menetlemisel on tuvastatud, et hageja ei teinud tööd OÜ-le X, vaid tegeles OÜ X ruumides oma isikliku lihaäriga; ei allunud tööandja juhtimisele ja kontrollile, vaid korraldas oma tegevust lihaosakonnas iseseisvalt, ega saanud tööandjalt palka asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei olnud töölepingulist suhet, mistõttu tuleb E.L hagi OÜ X vastu jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta hageja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
Hele Ilisson kohtunik 04.11.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.