Üllar Seina hagi AS Telinek vastu puhkusehüvitise ja lõpparve tasumisega viivitamise eest ühe kuu palga suuruse hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. oktoobri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Üllar Seina apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Üllar Sein (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x xxxxxxx, esindaja adv Enno Heringson Kostja AS Telinek (reg kood 10423428, asukoht Peterburi tee 46, Tallinn), esindaja adv Valdo Lips
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. oktoobri 2008 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Üllar Sein esitas 25.10.2007 Harju Maakohtule hagi AS Telinek vastu, paludes tuvastada tema ja kostja vahelise töösuhte ning mõista kostjalt välja hoolimata asjaolust, kas poolte vahel oli töösuhe või mitte, saamata jäänud puhkusehüvitis 39 110,75 krooni ning lõpparve tasumisega viivitamise eest hageja ühe kuu palk 33 309 krooni (bruto 42 394,63 krooni).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.07.2000 juhatuse liikme teenistuslepingu ning 11.09.2000 valis kostja nõukogu hageja kostja juhatajaks. Kostja kuni 27.11.2006 kehtinud põhikirja p-s 7.2 sätestati, et juhatuses on üks kuni kolm liiget, kes valitakse nõukogu poolt üheks aastaks ning juhatuse liikme volitused hakkavad kehtima tema valimise otsuse tegemise päeval. Hageja leiab, et tema juhatuse liikme volitused lõppesid ühe aasta möödudes ja pärast seda oli poolte vahel töösuhe. Kostja lubas hagejat tegevjuhina reaalselt tööle, mida tuleb võrdsustada töölepingu sõlmimisega olenemata asjaolust, et seda eraldi ei vormistatud. Puudub vaidlus selles, et hageja jätkas töö tegemist kostja kasuks tegevjuhina, kellena palus end ka 06.11.2006 avaldusega töölt vabastada. Tähtsust ei oma asjaolu, et teenistuslepingu p 9.1 kohaselt oli leping sõlmitud määramata ajaks. Hageja juhatuse liikme volituste lõppemine lõpetas sisuliselt ka teenistuslepingu. Hageja jätkas teenistuslepingus märgitud ülesannete täitmist, mis vastasid oma mahult tegevjuhi kohustustele. Vastu tulles kostja soovile lähtusid pooled töölepingu lõpetamisel teenistuslepingu p-s 9.2 sätestatud etteteatamisperioodist - kaks kuud (kuigi hagejal oleks õigus olnud ette teatada vaid üks kuu) ning lugesid lepingu lõppenuks 05.01.2007. Kostja kandis 17.01.2007 hagejale üle 40 456 krooni selgitusega "Tasu kuni 05.01.2007 (lõpuraha)". Samas jättis kostja tasumata hagejal saada oleva puhkusehüvitise. Hageja hinnangul on tal jäänud kasutamata puhkust kuni 35 päeva ja tal on õigus saada puhkusetasu 39 110,75 krooni. Hageja leiab, et isegi juhul, kui eeldada, et poolte vahel ei olnud töösuhet, siis on tal ikkagi õigus saada puhkehüvitist, kuivõrd puhkus oli ette nähtud ka teenistuslepingu p-s 5 ja varasemalt on hagejale puhkust võimaldatud.
3.Kostja rikkus töölepinguseaduse (TLS) § 74 lg-t 2 ja palgaseaduse (PalS) § 32, kui kandis hageja lõpparve üle alles 17.01.2007 ja sedagi ilma puhkusehüvitist arvestamata. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 119 lg 2 järgi ühe kuu keskmist palka 42 394,63 krooni (bruto).
4.Hageja esindaja märkis kohtuistungil, et isegi kui arvestada hageja juhatuse liikme ametiaja algust kostja poolt välja toodud 06.07.2005 kostja nõukogu koosoleku otsusest, olnuks tema volituste 1-aastane tähtaeg juhatuse liikmena ikkagi lõppenud. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Ebaõige on hageja väide, et poolte vahel oli töösuhe. Poolte vahel sõlmiti 03.07.2000 teenistusleping, mille kohaselt asus hageja täitma kostja juhatuse liikme ülesandeid (teenistuslepingu p 2), mitte tööleping. Kuni lepingulise suhte lõpuni 2007.a jaanuaris oli hageja kostja juhatuse liige vastavalt nimetatud lepingule. Vastavalt TLS § 7 p-le 10 ei laiene töölepinguseadus juriidilise isiku organi liikmetele suhetes juriidilise isikuga ning samuti ei kohaldu sellisele lepingulisele suhtele töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Seega ei ole kostja kohustatud hagejale tasuma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist ega hüvitist lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest.
6.Ebaõige on hageja seisukoht, et teenistusleping lõppes äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 2 ja kostja põhikirja p 7.2 alusel üheaastase tähtaja möödumisel, muutudes töölepinguks. Vastavalt ÄS § 309 lg-le 1 valib ja kutsub tagasi aktsiaseltsi juhatuse liikmed aktsiaseltsi nõukogu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja valiti kostja juhatuse liikmeks 11.09.2000 nõukogu otsusega. Kostja oli hageja juhatuse liige kuni tema tagasikutsumiseni nõukogu otsusega 30.01.2007. Isegi kui nõustuda hageja väitega, et üheaastase tähtaja möödumisel lõppes hageja ametiaeg kostja juhatuse liikmena, ei tähenda see seda, et poolte vahel algas
töösuhe. Kui eeldada, et käsundisuhe poolte vahel lõppes, siis tähendab see kostja hinnangul seda, et hageja juhtis kostja tegevust käsundita. Teoreetiliselt võiks sellisel juhul poolte suhtele kohaldada üksnes võlaõigusseaduse (VÕS) 51. peatükis sätestatut (käsundita asjaajamine), mitte aga töösuhteid reguleerivad sätteid.
7.TLS § 28 lg 2 kuuluks kohaldamisele ainult juhul, kui isik (tööandja) teadlikult ja tahtlikult võimaldab (lubab) isikul teha tööd, kuid töölepingut kirjalikult ei vormistata. Kostja tahe oli suunatud sellele, et hageja täidaks juhatuse liikme kohustusi vastavalt teenistuslepingule, mis oli sõlmitud määramata ajaks (teenistuslepingu p 9.1). Kostja on lubanud hagejal täita juhatuse liikme kohustusi, mitte lubanud kostjat tööle tegevjuhina. Tööd töölepingu seaduse mõttes pole kostja kunagi hagejal võimaldanud teha. Seega ei saa käesoleval juhul TLS § 28 lg-t 2 kohaldada.
8.Pärast põhikirja p-s 7.2 sätestatud tähtaja lõppemist ei muutunud hageja kohustused kostja ees. See näitab, et nii hageja kui ka kostja andsid nõusoleku selleks, et hageja juhatuse liikme ametiaeg pikeneks ja käsundisuhe jätkuks. Ebaõige ja eksitav on hageja väide justkui vastasid hageja ülesanded oma mahult tegevjuhi kohustustele. Pooled käitusid kogu lepingulise suhte aja jooksul nii, nagu oleks hageja olnud kostja juhatuse liige. Kostja nõukogu on oma faktilise käitumisega hageja volituste pikendamist 2007.a jaanuarini aktsepteerinud ning seega heaks kiitnud hageja juhatuse liikmena tegutsemise alates 11.09.2000 kuni jaanuarini 2007.a. Samuti on hageja oma faktilise käitumisega andnud nõusoleku selleks, et tegutseda vähemalt kuni 06.01.2007 kostja juhatuse liikmena. Nii on kostja nõukogu pidanud aastatel 2000-2006 mitmeid koosolekuid, kuhu on kutsutud ja kus hageja on osalenud juhatuse liikmena. Ühelgi koosolekul ei ole hageja tõstatanud küsimust selle kohta, et ta ei ole kostja juhatuse liige. 06.07.2005 esitas kostja nõukogu esimees äriregistrile ka dokumendi, millest nähtub, et hageja volitusi juhatuse liikmena on pikendatud määramata ajaks. Muu hulgas on kostja nõukogu liikmed ja hageja juhatuse liikmena ühiselt alla kirjutanud kõigile kostja majandusaasta aruannetele, mis on esitatud äriregistrile kuni 2006.aastani (viimane selline majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 04.10.2006). Samuti on hageja võtnud vastu kostja poolt temale makstud tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest (teenistuslepingu p 4). Teenistuslepingu p 9.1 kohaselt oli leping sõlmitud määramata ajaks. Vastavalt VÕS §-dele 630 ja 631 lõpeb tähtajatu käsundusleping ülesütlemisega. Ka lepingu p-dest 9.2.-9.4. tuleneb, et teenistusleping lõpeb ülesütlemisega. Teenistuslepingu ülesütlemise avalduse esitas hageja kostjale 06.11.2006. Seega on hageja ka selle avalduse esitamisega tunnistanud, et poolte vahel oli käsundussuhe.
9.Teenistusleping ei sätestanud kostja kohustust tasuda hagejale kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist. Seetõttu on ebaõige hageja väide, justkui peaks kostja tasuma hagejale kasutamata puhkuse eest hüvitist sõltumata sellest, kas poolte vahel oli töösuhe või mitte.
10.Kostja hinnangul on hageja oma nõuete esitamisel pahauskne. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-le 1 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Hageja on ligikaudu kuue aasta jooksul tegutsenud kostja juhatuse liikmena ja võtnud selle eest ka kostjalt vastu tasu. Samas viitab hageja olukorras, kui selline väide on talle kasulik, sellele, et ta ei tegutsenud juhatuse liikmena.
11.Kui eeldadagi, et poolte vahel oli töösuhe, on hageja nõuded aegunud. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjoni pärast individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) §-s 4 sätestatud tähtaega 08.05.2007. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust asjaolude üle, et pooled sõlmisid 03.07.2000 määramata tähtajaks teenistuslepingu ning et 11.09.2000 valis kostja nõukogu hageja kostja juhatuse liikmeks (juhatajaks). Kostja põhikirja p 7.2 kohaselt valiti juhatuse liikmed nõukogu poolt üheks aastaks ning juhatuse
liikme volitused hakkasid kehtima tema valimise otsuse tegemise päeval. Hageja jätkas kostja ettevõtte juhtimist ka pärast eelnimetatud 1-aastase tähtaja lõppu, tehes seda kuni 06.01.2007. 06.07.2005 otsustas kostja nõukogu pikendada hageja volitusi juhatuse liikmena määramata ajaks. 06.11.2006 esitas hageja avalduse tegevjuhi kohalt tagasiastumiseks.
13.Pooltel on õiguslik vaidlus esmalt selle üle, kas nende vahel oli alates 12.09.2001 tööleping (töösuhe) TLS § 1 mõttes või mitte. Juhul kui poolte vahel oli töösuhe, on vaidlus ka selles, kas hagiavalduse esemeks olevad nõuded on aegunud.
14.Kuivõrd poolte vahel sõlmitud teenistusleping ei näe ette kohustust maksta hagejale lepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, saavad hageja nõuete aluseks käesoleval juhul olla puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 ja TLS § 119 lg 2 (koos PalS § 32 lg-s 1 sätestatuga). Nimetatud sätted kuuluvad aga kohaldamisele üksnes eeldusel, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel. Vastavalt TLS §-le 1 on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega on vaidluse lahendamisel oluline vastata eeskätt küsimusele, kas poolte vahel oli töösuhe töölepingu seaduse mõttes.
15.Maakohtu hinnangul hageja ja kostja vahel töösuhet ei olnud. Sellise võimaluse välistab õiguslikult TLS § 7 p 10, mille kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma lahendites samuti korduvalt selgitanud, et TLS § 7 p-st 10 tulenevalt ei laiene töölepingu seaduse sätted juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Äriühingu juhatuse liige võib küll samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist (Riigikohtu 26.11.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-02 (p 10), 08.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-04 (p 9)). Käesoleval juhul puudub aga vaidlus selles, et teenistuslepingu järgselt pidi hageja täitma juhatuse liikme kohustusi ning et hageja ülesannete ring (reaalse töö sisu) pärast juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemist 11.09.2001 ei muutunud. Seda asjaolu kinnitas hageja 06.10.2008 kohtuistungil. Lähtudes eeltoodust ei nõustunud kohus hageja väidetega, et poolte teenistuslepingust tulenev õigussuhe muutus pärast (hageja) juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemist töölepinguliseks suhteks või et käsundussuhe lõppes ning hageja jätkas töötamist töölepingu alusel (mida kirjalikult ei vormistatud). Arvestades ülaltoodut ei saa hagejal olla kostja vastu nõudeid PuhkS § 25 ega TLS § 119 lg 2 alusel ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
16.Ebaõige on hageja väide, et tal oleks õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist sõltumata sellest, kas poolte vahel oli töösuhe või mitte. Poolte vahel 03.07.2000 sõlmitud teenistusleping sellist õigust ette ei näe. Lepingu p 5.1 annab hagejale küll õiguse põhipuhkusele kestusega 28 kalendripäeva ja p 5.2 lisapuhkustele, kuid see ei oma kõnesoleva nõude kontekstis tähtsust.
17.Hageja viide TLS § 28 lg-le 2 ei ole õiguslikult asjakohane, kuna hageja ei ole tööd töölepingu seaduse mõttes teinud. Samuti ei ole kohaldatav TLS §-s 8 sätestatu, kuna TLS § 7 p 10 sisu põhjal on ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu (täpsemalt oli tegu äriühingu ja viimase juhatuse liikme vahel sõlmitud käsunduslepinguga). Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et tema juhatuse liikme üheaastase ametiaja lõppemisel lõppes ka poolte vahel sõlmitud teenistusleping. Olemasolevate tõendite põhjal nõustus kohus kostja positsiooniga, et teenistusleping kehtis kuni 2007.a jaanuarini. Nimetatud leping oli sõlmitud määramata tähtajaks (teenistuslepingu p 9.1) ning nii hageja kui kostja jätkasid selle täitmist ka pärast juhatuse liikme ametiaja lõppu 11.09.2001. Kohtu hinnangul tuleb eristada isiku äriühingu juhatuse liikmeks valimisega (ja olekuga) seonduvat temaga
juhatuse liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavast lepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest. Taolist järeldust toetab kohtu arvates ka ÄS § 309 lg 3 kehtiv redaktsioon.
18.Kuivõrd hageja jätkas sisuliselt juhatuse liikmena tegutsemist ka päras enda esialgse ametiaja lõppu 11.09.2001 – osales juhatuse liikmena nõukogu koosolekutel, allkirjastas äriregistrile esitatavaid dokumente (s.h kostja majandusaasta aruandeid), võttis vastu teenistuslepingu alusel makstud tasu – lähevad hageja esitatud nõuded vastuollu hageja eelneva käitumisega. Seetõttu võib olla põhjendatud kostja seisukoht, et hageja on nõuete esitamisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt (TsÜS § 138 lg 1). Hageja võimalik pahatahtlikkus ei oma vaidluse lahendamise seisukohast siiski määravat tähtsust, kuna hageja nõuded jäävad eeltoodu põhjal rahuldamata. Kohus jättis tähelepanuta kostja poolt (alternatiivselt) esitatud aegumise vastuväite, kuna töölepingulise suhte olemasolu tuvastamist leidnud ei ole. Apellatsioonkaebuse põhjendused
19.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et kohtuotsus on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ebaõigesti tuvastamata pooltevahelise töösuhte, millest tulenevalt jõudis ka muude hageja nõuete osas ebaõigetele järeldustele. Juhatuse liikme staatus on vaieldamatult tähtajalise iseloomuga. Maakohus on juhatuse liikme staatuse tähtajalisust asunud käsitlema meelevaldselt, hüljates seaduseandja eesmärgi vastava regulatsiooni kehtestamisel. Samuti jättis kohus analüüsimata ja tähelepanuta kostja esitatud 06.07.2005 dokumendi, millest nähtub, et nimetatud kuupäeval otsustas kostja nõukogu pikendada määramata ajaks põhikirja p 7.2 vastaselt hageja volitusi juhatuse liikmena. Seega lõppenuks hageja kohustused hiljemalt 06.07.2006 ning nimetatud kuupäevast alates tulnuks igal juhul tuvastada pooltevaheline töösuhe. Puuduvad igasugused eeldused selleks, et märgitus kuupäevast alates oleks hageja olnud õigustatud või kohustatud täitma juhatuse liikme rolli. Asjaolu, et kostja 2005.a majandusaasta aruanne esitati äriregistrile 04.10.2006, ei oma tähtsust, kuivõrd majandusaasta aruanne allkirjastati varem, millele viitab ka aruandes kajastuv audiitori signeeringu kuupäev – 10.03.2006. Ka hageja kirjutas aruandele alla ilmselt varem ning aega võttis ka nõukogu liikmete kooskõlastuse saamine. Nimetatud olulist asjaolu ei ole maakohus asja menetlemisel tähele pannud. Seda tõendit hindamata ja analüüsimata rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 232 lg-t 1).
20.Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas TLS § 7 p 10 välistab pooltevahelise töösuhte olemasolu. Hageja on kogu aeg väitnud, et tema suhe kostjaga ei põhinenud enam juhatuse liikme teenistuslepingul, vaid see muutus töösuhteks TLS § 28 lg 2 alusel. Alates 06.07.2006 ei eksisteeri ühtegi vastupidist tõendit. Puudub vaidlus, et hagejat lubati tööle ka pärast teenistuslepingu lõppemist. Sellest tulenevalt on üheselt selge, et pooltevahelist edasist suhet saab käsitleda ainult kui töölepingut, hoolimata asjaolust, et seda eraldi ei vormistatud.
21.Maakohus on toonud esile, et hageja ülesannete ring (reaalse töö sisu) pärast juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemist 11.09.2001 ei muutunud. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas mõjutab vastav asjaolu käesoleva vaidluse lahendust. Hageja jätkas oma tööd kostja juures tegevdirektorina, mille käigus täidetavad ülesanded on sarnased juhatuse liikme funktsioonidele, kuid õiguslik regulatsioon on erinev. Hageja meelest ei saa juhatuse liikme staatusele seatavat tähtajalisuse nõuet ületada sellega, et isik täitis pärast teenistussuhte tähtaja lõppu ülesandeid, mis olid sarnased juhatuse liikme ülesannetega. Seadus sätestab selged nõuded ja reguleerib üheselt juhatuse liikme staatuse tekkimist ja lõppemist. ÄS § 309 lg-s 1 on sätestatud, et juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Hageja ei ole pärast tema esmakordselt juhatusse valmist andnud kirjalikku nõusolekut enda tagasivalimiseks. Veelgi enam, ka kostja
nõukogu ei ole pärast 06.07.2005 teinud midagi selleks, et hageja jätkaks juhatuse liikmena. Kostja põhikiri lubab eeldada, et hageja arvestas sellega, et alates 06.07.2006 ei ole ta enam kindlasti juhatuse liige. Mingit tähtsust ei oma, et äriregistri andmebaasis oli ta jätkuvalt juhatuse liikmeks märgitud. Maakohus eeltoodut arvestanud ei ole. On selge, et hiljemalt alates 06.07.2006 ei saanud hageja olla kostja juhatuse liige. Puudub vaidlus, et hageja jätkas töötamist kostja juures, täites küll juhatuse liikmele sarnaseid juhtimisfunktsioone, kuid tehes seda tegevjuhina. Hageja leiab, et paljasõnaline viide juhatuse liikme teenistuslepingule ei ole ilmselgelt piisav ja vastav suhe saab olla ainult töösuhe. TLS §-s 8 on sätestatud, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Nimetatud õigusnormi jättis maakohus õigusvastaselt kohaldamata, jättes tähelepanuta ka asjaolu, et kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud mõni muu suhe. Tõendid osutavad selgelt sellele, et alates 06.07.2006 ei saanud poolte vahel olla muud suhet peale töösuhte. Kuivõrd hageja on veendumusel, et poolte vahel oli töösuhe, loobub ta alternatiivsest nõudest – välja mõista kostjalt puhkusehüvitis olenemata asjaolust, kas poolte vahel oli töösuhe või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt esimese astme kohtus esitatud väiteid, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormi ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus leidis põhjendatult, et pooltel ei olnud töösuhet, so puudub leping, mis vastaks töölepingu tunnustele ja mõistele TLS § 1 tähenduses. Kohus tuvastas õigesti, et hageja ei töötanud kostja juures tegevjuhi (apellatsioonkaebuses ka tegevdirektori) ametikohal, nagu ta väidab, vaid tegutses üksnes kostja juhatuse liikmena.
25.Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et seadusest (ÄS § 309 lg 2) tulenevalt saab see suhe olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui aktsiaselts kokkuleppel temaga isiku ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on ÄS § 309 lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik nõukogu otsus ametiaja pikendamise kohta ja vastav juhatuse liikme nõusolek. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena.
26.Nõukogu otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 316-323). Samas võib juhatuse liikme ametiaja lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik nõukogu otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu nõukogu otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele. Nõukogul peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla juhatuse koostatud majandusaasta heakskiitmine (ÄS § 333 lg 1). Kiites oma aruandega heaks aktsiaseltsi majandusaasta aruande, tunnustab nõukogu ka selle juhatuse liikmena koostanud ja nõukogule esitanud isikute ametiseisundit.
27.Käesolevas asjas esitatud tõenditest järeldub selgelt poolte tahe, et hageja jätkaks juhatuse liikmena nii pärast 11.09.2001, mil möödus põhikirjajärgne esimene juhatuse liikme volituste üheaastane tähtaeg, kui ka pärast 06.07.2006, mil möödus volituste tähtaeg kostja nõukogu 06.07.2005 otsusest arvestatuna. Seda tõendavad vaidlustamata asjaolud, et poolte vahel kehtis kuni hageja juhatusest lahkumiseni 05.01.2007 juhatuse liikme teenistusleping, mida pooled täitsid. Hageja sai juhatuse liikme tasu, osales juhatuse liikmena aastatel 20002006 nõukogu koosolekutel, 06.07.2005 nõukogu otsusega pikendati hageja volitusi juhatuse liikmena määramata ajaks jne. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kunagi avaldanud aktsiaseltsi nõukogule soovi enam mitte täita juhatuse liikme kohustusi või loobunud nende kohustuste täitmisest alates 06.07.2006. Kuna hageja oli väljendanud oma tahet muul viisil, ei oma tähtsust asjaolu, et ta ei ole andnud kirjalikku nõusolekut enda tagasivalimiseks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja koostas ja esitas vaidlusalusel perioodil nõukogule juhatuse liikmena kõik majandusaasta aruanded ning nõukogu on need heaks kiitnud, neist viimase 2005.a kohta (t lk 77), mis esitati äriregistrile 04.10.2006. Kuna nõukogu heakskiit majandusaasta aruandele on otsus, mida saab lugeda hageja tunnustamiseks juhatuse liikmena (ametiaja pikendamiseks) ka pärast põhikirjajärgsete volituste tähtaja lõppemist, kehtisid hageja volitused kuni tema omal soovil teenistusest lahkumiseni 05.01.2007.
28.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohaga, nagu ei oleks maakohus võinud asja lahendades kindlaks teha hageja töö sisu pärast väidetavat juhatuse liikme volituste lõppemist. Seadus ei keela äriühingu juhatuse liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi. Kuna hageja tugines nõuet esitades asjaolule, et ta töötas aktsiaseltsis töölepingu alusel tegevjuhina (tegevdirektorina), ei saa kohtule ette heita, et ta muu hulgas ka eeltoodule hinnangu andis.
29.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja. Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.