Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud H.K. töötas OÜ-s IDM Aken maaler-siseviimistlejana alates 01. augustist 2005,a, kuni 28. veebruarini 2006.a. (tl.10-14 I kd). Poolte vahel kirjalikult sõlmitud töölepingu (edaspidi Leping) kohaselt oli töötaja ametialasteks kohustusteks siseviimistlus-maalri tööde tegemine tööandja poolt ettenähtud kohtades. Lepingu p.4.2. kohaselt oli tööandjal õigus saata Töötaja töölähetusse väljapoole Eesti Vabariiki ja Töötaja on nõus viibima töölähetuses kuni 30 järjestikust kalendripäeva. Tööaeg on reguleeritud lepingu p.-s 5, mille kohaselt tööaja kestus on esmaspäevast reedeni 7 tundi päevas, laupäeval 5 tundi päevas, kokku 40 tundi nädalas. Tööaeg algab kell 09.00 ja lõppeb kell 17.00, lõunavaheaja pikkus 60 minutit. Palga küsimused on reguleeritud lepingu p.-s 6. Selle kohaselt koosneb töötaja palk tunnitasust ja lisatasust. Töötaja tunnitasu on 10.50 eurot. Lisatasu makstakse töötajale sõltuvalt töö tulemuslikkusest. Pooltevaheline tööleping lõpetati TLS § 79 p1 alusel 28.02.2006.a. Töötajale maksti välja lõpparve (tl.10-14 I kd, TVK materjalid). Pooltevaheline tööleping sõlmiti algul tähtajalisena, kuna tähtaja lõppedes ei teatanud kumbki pooltest soovist tööleping lõpetada, muutus leping tähtajatuks. TLS § 78 kohaselt, kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist §-s 77 ettenähtud korras või ei sõlmita uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. 30.01.2007.a. esitas H.K. Saaremaa Töövaidluskomisjonile avalduse, milles väitis, et on tööandjaga kokku leppinud tunnitasu 163.80 krooni. H.K. taotles TVK –le esitatud avalduses 2005.a. augusti kuni novembrikuu (kaasarvatud) eest välja mõista saamata töötasu summas 49273.40 krooni. 01.märtsi 2007.a. tagaseljaotsusega töövaidlusasjas nr 9.10-02/248 Saaremaa Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse ja mõistis avaldaja kasuks välja vähem makstud töötasu kogusummas 48337 krooni (tl.6-9 I kd). Saaremaa Töövaidluskomisjoni 01.03.2007.a. otsuse ärakirja sai OÜ IDM Aken posti teel kätte 13.03.2007.a. Seoses töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisega kohtus taotles OÜ IDM Aken kohaldada asjas aegumist. H.K.’ i ja OÜ IDM Aken vahel sõlmitud tööleping lõppes 28.02.2006.a. ITLS §-st 6 lg1 tulenevalt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli (4) kuud välja arvatud §-s 6 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhud. Kuigi ITLS § 6 lg3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat, muudab asja töölepingu lõppemine. Viimasel juhul muutub saamata olev palk lõpparve osaks ning lõpparve nõue ei ole palgaseaduse § 2 lg1 kohaselt palganõue. Seega kohaldub lõpparve nõude üldine neljakuuline aegumistähtaeg.

Töövaidluskomisjoni esitatud avaldus ja komisjoni otsus (vt. TVK materjalid) Hageja H.K. pöördus 30.01.2007.a. töövaidluskomisjoni 2005.aastal kostja juures töötatud aja eest saamata jäänud töötasu nõudes, so. august 30139.20 krooni, september 6667.80 krooni; oktoober 5558.40 krooni ja november 6908 krooni. Kokku nõue 49273.40 kroonile. 01.03.2007.a. esitatud nõude täpsustuste kohaselt on TVK-le esitatud nõue ja selle arvestus järgmine: Tööpäevad töötunnid tasu kätte peab olema saamata August

18236 30139.20 11903.20 September 22

18072 28828.80 10756.80 Oktoober 21

18041 27518.40 9477.40 November 22

12629 28828.80 16199.80 Kokku 48326.60 Töövaidluskomisjon rahuldas H.K.i avalduse ja mõistis tööandjalt välja saamata jäänud töötasu summas 48337 krooni (2005.a. august 11903.20 krooni + september 10756.80 krooni + oktoober 9477.40 krooni + november 16199,80 krooni). EUR=163.80 krooni. TVK otsuses on viidatud Palgaseaduse §-le 20 lg2, mille kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma töölepingus kokkulepitud palka vastavalt kokkulepitud tundide arvule isegi siis, kui töötatud tundide arv jääb väiksemaks kokkulepitust tööandja süül. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduses (tl.28-35 I kd) palus hageja H.K. mõista Töölepingu seaduse § 49 p2; Palgaseaduse § 2 lg1 ja VÕS § 108 lg1 alusel kostjalt OÜ IDM Aken enda kasuks välja 2005.a. augusti- , septembri-, oktoobri- ja novembrikuu eest saamata palk summas kokku 78911.52 krooni. Hagiavalduses on hageja märkinud 1 EUR kursiks Eesti Panga kursi järgi ümberarvestatuna 164.29 krooni. Hageja väidetel oli poolte suulisel kokkuleppel tegelik tööajarežiim töölepingus märgitust oluliselt erinev. Osa päevi kuus oli töötaja kodus Eestis ning seepärast võeti puhkepäevad järjest ning Soomes tööl olles ei võetud neid üldse. Töötaja töötas Soomes olles tööpäevadel 10,5 kuni 11-11,5 tundi päevas, kuid mitte kunagi vähem kui 10 tundi päevas. Tööd alustati kell 7 ja ei lõpetatud mitte kunagi enne 18.00. Oma tööaja arvestuses arvestab töötaja tööl oldud ajast maha ühe tunni lõunavaheajaks. Hageja töötas ka laupäevadel ja pühapäevadel, alustades siis tööd tunni võrra hiljem ning lõpetades selle mitte enne kella 17.00. Seega töötas hageja laupäeviti ja pühapäeviti mitte vähem kui 8 tundi päevas. Keskmiselt pärast kolmenädalast töötamist Soomes oli hageja nädal aega kuni 10 päeva Eestis ning tööl ei käinud. Näiteks 2005.a. augustikuus oli hageja Eestis ja töölt eemal 23. kuni 29. kuupäevani, oktoobris 3.-12. kuupäevani ning novembris 17. kuni 27. kuupäevani, septembrikuus hageja Eestis ei käinud ning puhkepäevi ei olnud. Eeltoodust tuleneb, et hageja töötas 2005.a. augustis 24 päeva ja mitte vähem kui 228 tundi, septembris 30 päeva ja vähemalt 284 tundi, oktoobris 21 päeva ja 194 tundi ning novembris 19 päeva ja 182 tundi. Seega töötas hageja oluliselt rohkem kui näeb ette seadusega kehtestatud tööajanorm. Tööle asumisel seletas tööandja esindaja M. A. töötajale, et tööandja saab peatöövõtjalt tasu kahel alusel: tehtud tööde mahu pealt kokkulepitud summa ning täiendavate nn parandustööde eest vastavalt töölise tegelikule ajakulule tunnihinna alusel. Tööandja esindaja ütles, et seepärast tuleb koostada selle ajakulu kohta tabel ning, et selles märgitud parandustöötundide hulga põhjendab ta peatöövõtja esindajatele ise. Töövaidluskomisjonis aga selgus, et tööandja käsitleb neid tabeleid hageja tööajatabelitena ning on arvestanud talle palka nendes märgitud töötundide eest. Hageja ei nõustu sellega. Tabelitesse on märgitud oluliselt vähem tunde kui hageja tegelikult töötas: esmaspäevast reedeni 6 või 7 tundi päevas ning laupäeval ja pühapäeval töötamist üldse mitte. Samuti ei ole tabelisse märgitud hageja töötamist 2005.a. septembrist alates 24. kuupäevast kuni kuu lõpuni, kuigi hageja töötas nimetatud kuu kõigil päevadel. Tabelisse pole märgitud ka hageja töötamist 16. novembril ning 28. kuni 30.

novembrini. Tabelite mittevastavust hageja töötamisele näitab ka see, et kuigi hageja viibis 3.kuni 12. oktoobrini 2005.a. Eestis ja tööl ei olnud, on tabelis märgitud nagu oleks ta töötanud 3.-5. oktoobrini 7 tundi päevas ning 12. oktoobril 6 tundi. Kuna palgaga koos kandis tööandja hagejale üle ka lähetusrahad, ei olnud hagejal selgust palga suuruse osas. Palgalehtede kohaselt, mida töötaja nägi esmakordselt töövaidluskomisjoni materjalide hulgas, on kostja arvestanud hagejale palka 2005.a. augustis 111 tunni, septembris ja oktoobris 110 tunni ning novembris 77 tunni eest. Seega on kostja tööandjana maksnud hagejale palka oluliselt väiksema arvu töötundide eest. Hageja leiab, et töölepingu kohaselt oli tal õigus saada 2005.aastal hagiavalduses loetletud kuude eest järgnevalt: Augustikuu eest 37452.12 krooni (228x164.29 krooni); Septembrikuu eest 46658.36 krooni (284x164.29); oktoobrikuu eest 31872.26 krooni (194x164.29) ning novembrikuu eest 29 908.78 krooni (182x164.29). Palgalehtede ning Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kostja maksnud hagejale palka augustikuu eest 18236 krooni, septembri eest 18072 krooni, oktoobri eest 18041 krooni ja novembri eest 12629 krooni. Eelnevast tulenevalt on hagejal saamata palk augustikuu eest 19222.12 krooni, septembri eest 28586.36 krooni, oktoobri eest 13831.26 krooni ja novembri eest 17271.78 krooni. Kokku on hagejal nimetatud kuude eest saamata töötasu summas 78911.52 krooni.

kursi järgi võrdub 164.29 krooni, on hagejal õigus saada 2005.a. detsembrikuu eest palka 26286.40 krooni (160x164.29); 2006.a. jaanuarikuu eest 31872.26 krooni ja sama aasta veebruarikuu eest 20371.96 krooni. Maksu- ja Tolliametilt küsitud tõendi kohaselt, mis on võetud töövaidluskomisjoni toimikusse, on kostja maksnud hagejale palka 2005.a. detsembrikuu eest 12137 krooni, 2006.a. jaanuarikuu eest 10661 krooni ning veebruarikuu eest 13696 krooni. Kostja poolt detsembrikuu kohta koostatud palgalehe kohaselt on kostja arvestanud hagejale palka kõigest 74 tunni eest. 2006.a. jaanuari- ja veebruarikuu kohta koostatud palgalehti ei ole hageja näinud. Eelnevast tulenevalt on hagejal saamata palk 2005.a. detsembrikuu eest 14149.40 krooni, 2006.a. jaanuarikuu eest 21211.26 krooni ning veebruarikuu eest 6675.97 krooni. Kokku on hagejal nimetatud kolme kuu eest saamata palk summas 42036.63 krooni. Koos hagiavalduses nõutud summaga on hageja nõue kostja vastu 120948.15 krooni (tl.37-40 I kd).

Kostja vastuväited Oma kirjalikus vastuses hagile leidis kostja, et kohus peaks TsMS § 423 lg p13 alusel jätma hagi osaliselt läbi vaatamata, so. hageja täiendava nõude osas summas 42036.63 krooni. ITVS § 24 lg4 sätestab, et juhul kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab või rahuldab osaliselt, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis. Kostja on seisukohal, et kohus ei ole pädev lahendama hagiavaldust ja selle lisa hageja poolt esitatud kujul kuivõrd tulenevalt ITVS § 24 lg 5 saab kohus vaadata läbi vaid töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras, mitte aga hageja uusi ja täiendavaid rahalisi palganõudeid, seejuures ka töövaidluskomisjonis avaldamata töötamise perioodide ja aegade eest. Selles ulatuses, mida kohus kostja arvates võib menetleda, vaidleb kostja täies ulatuses vastu. Hagi on tõendamata ning on esitatud halvas usu, ilmselge eesmärgiga kostja arvelt rikastuda. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud omakäeliste tööajaarvestustega ning leiab, et need on meelevaldsed ja tõele mittevastavad. Tsiviilasja materjalide juurde võetud töövaidluskomisjoni toimikus sisalduvad kostja enda poolt esitatud tööaja arvestused, mis kajastavad hageja töötamist 2005.a. augustis, septembris, oktoobris ja novembris. Nimetatud tööaja arvestused on allkirjastatud hageja enese poolt ning selles toodud tööaja arvestus on seega hageja poolt õigeks võetud. Kummastav ja otsitud on hageja väide, nagu kajastaks nimetatud tööaja arvestused vaid lisatöid. Kostjale on arusaamatu, kuidas saab hageja teha seitsme kuu vältel lisatöid valdava osa päevasest tööajanormist. Niisamuti on kostjale arusaamatu, kuidas saab hageja poolt nimetatud tunnistajate ütlustega tõendada tõsikindlalt hageja täpset töötundide arvu igal töötamise päeval poolteist aastat kuni aasta töötamise hetkest hiljem, seda eriti olukorras, kus kostja poolt on esitatud dokumentaalne tõend, milles hageja on ise kinnitanud töötundide arvu detailsel kujul ja kirjalikult. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused:

töötas mingi perioodi ka koos hagejaga, on andnud ütlusi selle kohta, et tööandja maksis palka töö tulemuse eest, mitte paberile kirjutatud tundide eest. Töölised ise kirjutasid oma tunnid üles ja andsid kuu lõpus oma ülemusele. Kuid tasustati ikka töö tulemuste eest. K. J. ütluste kohaselt hakkas tööpäev tavaliselt kell 7 hommikul ja lõppes kella poole viie-viie ajal. Et pikemalt kodus olla tehti ka pikemaid tööpäevi. Tunnistaja J. R. ( on peatöövõtja esindaja Soomes) ütluste kohaselt on hageja temale tuttav. Hageja töötas ühel objektidest, kus tema oli töödejuhataja. Tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud töötajate tööaeg objektil olla väga pikk. Soome seaduste kohaselt võib tööaeg olla pikem kui kella 15.30 -ni töötaja ja tööandja kirjalikul kokkuleppel. Kortermajade (tööobjektid) uksed avati kell 06.30 ja suleti 16.00 meistri poolt. Kohus analüüsides tunnistajate ütluseid tõendina leiab, et nende ütluste alusel ei saa määrata kindlalt hageja poolt tehtud ületunde ja nende eest arvestada töötasu, mis kuuluks täiendavalt väljamaksmisele. Kohus leiab, et sellisteks veenvateks tõenditeks, mis kinnitaksid hageja poolt tehtud tegelikke töötundide arvu ei saa olla ka nn. tööaja arvestuse lehed. Nimetatud lehtedel puudub selgelt väljendatud nimetus selle kohta, millega on tegemist, puudub koostaja nimi, osa lahtreid on täitmata. Hageja poolt esitatud tõenditest nagu panga väljavõte, hambaarst B. tõend, Etsraveli broneeringukinnituste väljatrükid (tl.184-187 I kd) nähtub, et nn. tööaja arvestuse tabelitesse on hagejale märgitud töötundidena aeg, mil ta ei viibinud tööl. PS § 2 lg1kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PS § 3 lg2 kohaselt töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus. PS § 4 lg1 – töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. PS § 38 alusel PS kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused lahendatakse individuaalse töövaidluste lahendamise seaduses ettenähtud korras. TLS§ 49 kohaselt on tööandja kohustatud muuhulgas maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi . Töö- ja puhkeja seaduse § 2 lg3 kohaselt on tööajanorm seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus. Sama seaduse § 14 lg1 kohaselt on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. TLS § 70 alusel töölepingu tingimuste muutmine vormistatakse kirjalikult töölepingus. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema seaduslik esindaja ja töötaja. Käeolevas asjas puuduvad andmed, et pooled oleksid töölepingu tingimusi kirjalikult muutnud. Kohus võtab töölepingu tõlgendamisel aluseks võlaõiguse üldpõhimõtteid VÕS § 29, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest ja kui ühist tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii nagu mõistlik isik pidi sellest aru saama. Kuna hageja poolt töötatud töötunde kostja juures ei ole kohtus uuritud tõendite põhjal võimalik täpselt määrata, siis on kohus seisukohal, et antud vaidluse lahendamisel tuleb aluseks võtta poolte vahel kirjalikult sõlmitud töölepingus kokkulepitu. Kostja tööandjana ei ole järginud ka Töö- ja puhkeja seaduse § -s 14 lg1 sätestatud kohustust ja pidanud nõuetekohast tööaja arvestust. Töölepingu p-s 5 oli määratud, et hageja (töötaja) tööaja kestus on esmaspäevast reedeni 7 tundi päevas, laupäeval 5 tundi päevas, kokku 40 tundi nädalas. Tunnitasuks on 10, 5 EUR-i. Kui arvestada, et keskmiselt on ühes kuus neli nädalat, siis teeb see vastavalt Lepingule kuu töötundide arvuks, mille ulatuses tööandja pidi töötajat tööga kindlustama ja mille eest töötajal on õigus lepinguga sätestatud töötasu saada 160 tundi (4x40). Tunni tasuks oli 10.5 EUR-i, ehk tolle aja kursi järgi 164.29 krooni ja seega on hageja garanteeritud kuutasuks 160x164.29=26286.40 krooni. Eeltoodu alusel oli hageja Lepingu järgi õigustatud kuus saama töötasu summas 26286.40 krooni, ja 2005.a. augusti-, septembri-, oktoobri-, novembri-, detsembrikuu ning 2006.a. jaanuari- ning veebruarikuu , so. 7 kuu eest kokku 184004.80 krooni (7x26286.40). Töövaidluskomisjoni toimikus ja kohtule esitatud palgalehtede järgi on H. K.le makstud kostja poolt töötasu järgmiselt:

2005.a. August

111 töötunni eest 18236 krooni,

september 110 töötunni eest 18072 krooni; oktoober

110 töötunni eest 18041 krooni;

november

77 töötunni eest 12629 krooni;

detsember

74 töötunni eest 12137 krooni;

2006.a. jaanuar

65 töötunni eest 10661 krooni;

veebruar

13696 krooni:

KOKKU

103472 krooni

.

Hagejale töölepingu järgi garanteeritud töötasu ja tegelikult väljamakstud töötasu vahe on 80532.80 krooni (184004.80-103472), millest tuleb maha arvestada hageja poolt jaanuarikuus 2006.a. 6 päeva haiguslehel oleku aega, so. 40 tundi, ehk 40x164.29 krooni = 6571.60 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja nõue summas 73961.20 krooni, millelt kuuluvad maha arvestamisele seadusega ettenähtud maksud (80532-6571.60). VÕS § 108 lg1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja kanda jäävad ka hageja menetluskulud, sh. õigusabikulud seadusega määratud ulatuses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule

K. Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.