lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-50043/16

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-50043/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1196
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr

2-07-50043

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 23.detsembril 2008

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

AM’i (isikukood xxx, elukoht: xxx) hagi P OÜ (registrikood xxx, asukoht: xxx) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja hüvitise saamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

09.12.2008 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised

hageja ja tema lepinguline esindaja E Tamm kostja lepinguline esindaja K Sarap

Kohtuotsuse resolutsioon • Tunnistada ebaseaduslikuks OÜ P poolt AM töölepingu lõpetamine 20.09.2007 töölepingu seaduse § 86 p 6 alusel. • Lugeda AM OÜ P töölt lahkunuks omal algatusel alates 17.01.2008. • Mõista OÜ P välja AM kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest nelja kuu keskmise töötasu ulatuses suuruses 19 977.64 (üheksateist tuhat üheksasada seitsekümmend seitse krooni 64 senti) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud 27.06.2006 sõlmisid pooled tähtajalise töölepingu, mille kohaselt asus hageja töötajana tööle kostja juurde küünlavalmistajana. 28.07.2006 lugesid pooled lepingu sõlmituks tähtajatult. 20.09.2007 hageja haigestus ja oli jätkuvalt ajutiselt töövõimetu kuni 17.01.2008. 20.09.2007 andis kostja välja käskkirja, mille kohaselt lõpetas samast kuupäevast hagejaga sõlmitud töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 86 punkti 6 alusel. 30.11.2007 esitas hageja kohtusse

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

hagiavalduse töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks, paludes kohustada kostjat lõpetama tööleping TLS § 86 punkti 4 alusel pärast tema ajutise töövõimetuse lõppemist. 19.03.2008 esitas hageja avalduse hagi eseme muutmiseks, paludes muuhulgas tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine alates 20.09.2007 TLS § 86 punkti 6 alusel ning lugeda töötaja lahkunuks omal soovil 17.01.2008. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jõustus 21.10.2008 I astme kohtu vaheotsus 02.05.2008, millega jäeti rahuldamata kostja vastuväide aegumise rakendamiseks. II Hageja nõuded ja põhjendused Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine tööandja poolt 20.09.2007 töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, kuna see toimus tema töövõimetuse ajal. Hageja palub lugeda tööleping lõppenuks tema omal algatusel alates töövõimetuse perioodi lõppemisest, see on alates 17.01.2008. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja on seisukohal, et tööandja rikkus temaga töölepingut lõpetades jämedalt kehtivat seadust ja tunnistas oma viga alles peale vaheotsust, kuid püüab vastutust ikkagi paljasõnaliselt pisendada. Kostja oli hageja töövõimetusest teadlik. Üks tunnistaja kirjutas töölepingu lõpetamise teatele alla juba 19.09.2007, see on üks päev enne lepingu lõpetamist. Kostja ei olnud nõus asja kokkuleppel kohtuväliselt lahendama ja hageja pöördus kohtusse alles peale seda, kui oli kaotanud lootuse saada tööandjalt mingitki mõistmist. Veel kohtusse pöördumisel oli hageja nõus, et talle makstakse ainult ühe kuu vallandustoetus, kuid kostja keeldus igasugust kompromissi arutamast. Hageja on seisukohal, et on põhjendatud talle maksimummääras hüvitise välja mõistmine, kuna töölepingu lõpetamiseks puudusid igasugused seda võimaldavad faktilised alused, täielikult eirati distsiplinaarvastutuse määramise korda ning seda tehti veel ajutise töövõimetuse ajal. Seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega lõppes hagejal nii haigekassa kindlustus kui ta jäi ilma töötuskindlustuse kaitsest. III Kostja seisukohad ja põhjendused Kostja võttis hagi õigeks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise ja hüvitise maksmise nõuete osas, kuid vaidleb vastu hüvitise suurusele. Kostja on nõus maksma hagejale hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja käitumine teiste töötajatega ja tööandjaga ebarahuldav, kuna ta hilines pidevalt tööle ja häiris sellega tööprotsessi, kuna tööd tehti tootmisliinil. Ka ei olnud tööandja teadlik töötaja töövõimetusest. Töötaja ei käitunud tööandja suhtes heas usus, kuna saades teada töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest, ei pöördunud tööandja, vaid kohtu poole. Kuigi algselt oli hageja esitanud nõude ühe kuu palga suuruses hüvitise saamiseks, ei nõustunud ta hiljem kostja poolt pakutud kompromissiga kahe kuu palga suuruse hüvitise saamiseks. Ka ei ole hageja töölepingu lõpetamise näol kannatanud kahju, mille eest oleks tal õigus saada hüvitist kuue kuu palga ulatuses. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja ning kostja esindaja selgitused ja uurinud ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuid hüvitise suuruses osas osaliselt.

1.Kostja võttis õigeks hageja nõuded tunnistada kostja poolt 20.09.2007 toimunud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja lugeda hageja töölt lahkunuks alates ajutise töövõimetuse lõppemisest 17.01.2008 omal algatusel. Seega lähtub kohus otsuse vormistamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 ja jätab neid nõudeid puudutava osa välja otsuse kirjeldavast osast ning põhjendavas osas märgib vaid õigusliku põhjenduse.
2.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) töölepingu lõpetamise kuupäev ja alus --- 20.09.2007 ja TLS § 86 p 6; 2) hageja ajutise töövõimetuse periood ---

20.09.2007 kuni 17.01.2008.

3.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Sama sätte lg 3 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud, on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Vastavalt töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 1 p-le 1 on töölepingu lõpetamine tööandja algatusel keelatud muuhulgas töötaja ajutise töövõimetuse ajal. ITVS § 29 lg 2 kohaselt kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel töölt lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast.
4.Poolte vahel puudub ka vaidlus, et kostja on kohustatud seoses töötajaga töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega maksma töötajale hüvitist vastavalt TLS § 117 lg-le 2. Viidatud sätte kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. ITVS § 30 lg 2 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvitise kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel.
5.Hüvitise suuruse määramisel võtab kohus esmaselt arvesse asjaolusid, et kostja poolt töölepingu lõpetamisel oli tegemist sisuliselt kahe rikkumisega (lõpetamine ajutise töövõimetuse ajal ja distsiplinaarkaristuse määramise korra rikkumine), samas aga ka asjaolu, et hageja oli töötanud kostja juures veidi üle ühe aasta (seega mitte oluliselt pikka aega). Vastavalt ITVS § 30 lg-le 2 ei ole hüvitise suurus sõltuvuses asjaolust, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja õiglaseks hüvitise suuruseks, mille konkreetse endine tööandja peab konkreetsetel asjaoludel konkreetsele endisele töötajale maksma, on töötaja nelja kuu keskmine töötasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja keskmiseks töötasuks oli 29 966.46:6= 4994.41 krooni. Seega saadava hüvitise suuruseks on 19 977.64 krooni.
6.TsMS § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele, selliselt, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja