Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

omal soovil 17.01.2008. II Kostja taotlus ja põhjendused Kostja on seisukohal, et hageja poolt 19.03.2008 esitatud nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on aegunud. Taotluse põhjenduste kohaselt on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtjaks üks kuu. ITVS § 7 lg 1 kohaselt nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. 20.09.2007 lõppes hageja tööleping. 30.11.2007 esitas hageja kohtusse hagi töölepingu lõpetamise aluse muutmise ja hüvitise nõudes. Nimetatud hagis ei vaidlustanud hageja töölepingu lõpetamise õigsust. Ka 10.01.2008 puuduste kõrvaldamise dokumendis ei vaidlustanud hageja töölepingu lõpetamise õigsust. 19.03.2008 muutis hageja hagi eset (ja sisuliselt ka hagi alust), mille kohaselt palub hageja tunnistada hageja töölepingu lõpetamine TLS § 86 punkti 6 alusel ebaseaduslikuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 kohaselt on hagejal õigus muuta hagi alust või eset. Antud juhul on hageja muutnud nii hagi alust kui hagi eset. Seega ei ole tegemist enam sama tsiviilasja menetlusega. Kostja on seisukohal, et aegumistähtaja kulgemist ei takistanud töötaja haiguslehel viibimine. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja poolt 19.03.2008 esitatud nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on ITVS § 6 lg 2 ja § 7 lg 1 alusel aegunud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. III Hageja seisukoht ja põhjendused AM (edaspidi hageja) on seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud. Põhjenduste kohaselt esitas ta 30.11.2007 kohtusse hagi nimelt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks ja hüvitise saamiseks. 19.03.2008 muutis ta vaid hagi eset, tulenevalt kostja kirjalikust vastusest, millest ilmnesid täpsemad tema vallandamise asjaolud. 19.03.2008 avalduses palub hageja tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 punkti 6 alusel ebaseaduslikuks. Sõltumata hageja poolt vallandamisest teada saamise kuupäevast saab hagi aegumist lugeda alates 17.02.2008, sest aegumistähtaeg ei kulge töötaja haiguslehel viibimise ajal. Hageja esimene haigusleht lõppes 19.10.2007, teine 19.11.2007, kolmas 17.01.2008. Hageja ei pidanud hagiavaldust esitama enne haiguslehe lõppemist. Kui töötaja on haige, siis ta ei saa töölepingu lõpetamist vaidlustada. Seega ei ole antud juhul tegemist hagi aegumisega. Korraldaval istungil 17.04.2008 selgitas hageja, et sai töölepingu lõpetamisest teada mõni päev peale esimese haiguslehe lõppemist 19.10.2007, kui viis haiguslehe töö juurde ja raamatupidamisest anti talle kätte vallandamise kohta käskkiri; täpset kuupäeva ta ei mäleta, kuid igal juhul oli see enne 30.10.2007. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja ning kostja esindaja selgitused ja tutvunud esitatud avalduste ning nende lisadega, leiab, et kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamiseks, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) töölepingu lõpetamise kuupäev ja alus --- 20.09.2007 ja TLS § 86 punkt 6; 2)hageja ajutise töövõimetuse periood --- 20.09.2007 kuni 17.01.2008; 3) hageja poolt töölepingu lõpetamisest teada saamine --- mõni päev peale

19.10.2007, kuid igal juhul enne 30.10.2007; 4) hageja poolt hagiavalduse esitamine kohtusse --30.11.2007; 5) hageja poolt hagi eseme muutmise avalduse esitamine --- 19.03.2008. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu ei oleks hageja poolt 30.11.2007 esitatud nõude --kohustada kostjat lõpetama tööleping TLS § 86 punkti 4 alusel pärast ajutise töövõimetuse lõppemist --- näol tegemist töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõudega ITVS § 6 lg 2 mõttes. Nõude alusena on hageja toonud välja asjaolu, et tööleping oli lõpetatud tema ajutise töövõimetuse ajal, mis ei ole vastavalt TLS-ile lubatud. Hageja ei esitanud küll sõnaselgelt nõuet töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kuid tema nõue oli ilmselgelt suunatud sellele, et kohus tuvastaks, et tööleping oli tööandja poolt lõpetatud seadust rikkudes ehk ebaseaduslikult. Hageja tõi avalduses lisaks välja ka asjaolud, mis tema arvates oleksid pidanud andma aluse töölepingu lõpetamise materiaalõigusliku aluse muutmiseks (TLS § 86 punkti 6 asemel punkt 4) ja töölepingu lõppemise aja muutmiseks (ajutise töövõimetuse tulevikus saabuvast lõppemisest) oli oma nõude sellest tulenevalt ka vastavalt sõnastanud: kohustada tööandjat lõpetama tööleping TLS § 86 punkti 4 alusel pärast ajutise töövõimetuse lõppemist. Selline nõude sõnastus iseenesest näitab samuti seda, et töötaja vaidlustas töölepingu lõpetamise õigsust nii selle aluse kui tähtaja osas. Eeltoodust tulenevalt seega ei nõustu kohus ka kostja seisukohaga nagu oleks 19.03.2008 hageja poolt esitatud uus nõue. Uue nõudega (uus alus ja ese) on tsiviilkohtumenetluse mõttes tegemist juhul, kui on tegemist erinevate haginõuetega, mida põhjendatakse erinevate tegeliku elu juhtumitega (erineva faktikogumiga). Ei saa olla vaidlust, et põhiliste faktiliste asjaolude kogum, mille alusel töötaja mõlemal juhul nõuded esitas, oli sama: tööandja poolt töötaja ajutise töövõimetuse ajal töölepingu lõpetamine. Seega on antud juhul 19.03.2008 avalduses tegemist tõepoolest vaid uue hagi esemega, mis oma sisult on suunatud töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamisele nii nagu oli ka 30.11.2007 esitatud nõue. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema ajutise töövõimetuse ajaks tuleb lugeda peatunuks ka ITVS § 6 lg-s 2 sätestatud nõude esitamise tähtaja (seega hagi aegumise tähtaja) kulg. Aegumise peatumise alused on reguleeritud TsÜS §-des 158 kuni 169. Nimetatud sätted antud asjas kujunenud olukorda ei reguleeri. Küll aga on kohus seisukohal, et rakendada tuleb TsÜS § 4 ja TLS § 54 ning § 55 punkti 4. Nimelt tuleb õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldada sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui suhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile ning lähtuda tuleb seaduse või õiguse üldisest mõttest. Vastavalt ITVS § 7 lg-le 1 algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hageja sai oma vallandamisest teada mõni päev peale esimese haiguslehe lõppemist, kuid enne 30.10.2007. Hagi esitas ta kohtusse 30.11.2007, seega peale ühe kuu möödumist. Samas aga oli hageja sel ajal ajutiselt töövõimetu. Ka nõude oli ta esitanud lähtuvalt asjaolust., et oli ajutiselt töövõimetu: et töölepingu lõpetamine sel ajal oli ebaseaduslik. Töötaja ajutise töövõimetuse ajaks on tema tööleping peatunud. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja aegumise peatumise regulatsiooni üldiste põhimõtetega on kooskõlas lugeda samaks ajaks (see on töötaja ajutise töövõimetuse ajaks) peatunuks ka töötaja poolt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg ning seda juhul, kui tööleping oli tööandja poolt lõpetatud töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Ajutise töövõimetuse ajal ei saa töötajalt nõuda töölepingust tulenevate kesksete õiguste kaitsega tegelemist. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.