Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 9.september 2024
Tsiviilasja number
2-22-17836
Tsiviilasi
Kelli Kõlari avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse määramiseks ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. juuni 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kelli Kõlari määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kelli Kõlar (ik: XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Meelis Leis Vastustaja (puudutatud isik I): Aavo Puurits (ik: XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Puudutatud isik II: Otepää Vallavalitsus Puudutatud isik III: Mirell Jakobson (ik: XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV: Kell ja Mägi OÜ (rk: 16498462), seaduslik esindaja Erki Vabamets, lepinguline esindaja Sander Kaus Puudutatud isik V: Enn Mõttus (ik: XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VI: Suusakeskuste AS (rk: 10211494)
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. juuni 2024 määrus osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud täielikult tema enda kanda ning puudutatud isikute I ja IV kanda ainult nende endi menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud 25% ulatuses tema enda ning 75% ulatuses võrdsetes osades puudutatud isikute I ja IV kanda.
5.Lugeda maakohtu määruse redaktsioon sõnastatuks järgmiselt: „5.1. Rahuldada Kelli Kõlari avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.
5.2.Võtta vastu kõik menetlusosaliste kuni 05.04.2024 esitatud tõendid.
5.3.Jätta vastu võtmata Mirell Jakobsoni ja Kelli Kõlari poolt koos lõppseisukohtadega 23.04.2024 esitatud tõendid.
5.4.Määrata avaldajale kuuluvale X kinnistule (asukoht Valga maakond Otepää vald Nüpli küla X , registriosa nr XXXXXXXX) juurdepääs avalikult kasutatavalt TatraOtepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 järgmiselt (ruumiandmete tunnus 188771):
5.4.1.juurdepääs kulgeb üle XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) kuni XX ja XXX kinnistu piirini, XXX kinnistust (registriosa nr XXXXXXXX) Y kinnistu piirini (registriosa nr XXXXXXXX) ja Y kinnistust kuni X kinnistu piirini; 5.4.2.juurdepääs on maksimaalselt 3 meetri laiune tee;
5.4.3.juurdepääs on määratud ööpäevaringselt ja tähtajatult;
5.4.4.juurdepääsu võib kasutada jalgsi ja igat liiki sõidukitega liiklemiseks;
5.4.5.juurdepääsuõigus hõlmab X kinnisasja igakordset omanikku ning tema nõusolekul X kinnisasja muul viisil kasutatavaid isikuid;
5.4.6.juurdepääsutee korrashoiu kohustus jääb iga kinnistuomaniku kanda osas, milles juurdepääsutee tema kinnisasja läbib.
5.5.Juurdepääsu eest tuleb X kinnistu (registriosa number XXXXXXXX) igakordsel omanikul tasuda XX kinnistu (registriosa number XXXXXXXX) igakordsele omanikule 40 eurot aastas ning XXX kinnistu (registriosa number XXXXXXXX) igakordsele omanikule 200 eurot aastas. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta jooksva aasta eest iga sama aasta 31. jaanuariks. Käesoleva aasta eest tuleb tasu maksta proportsionaalselt käesoleva kohtumääruse kehtivusega kohtumääruse jõustumisest alates 20 päeva jooksul.
5.6.Tuvastada, et Aavo Puuritsal on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks käesoleva määruse resolutsiooni p 4 toodud sõnastuses. Asendada nimetatud nõusolek käesoleva määrusega.
5.7.Tuvastada, et Kell ja Mägi OÜ-l on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks käesoleva määruse resolutsiooni p 4 toodud sõnastuses. Asendada nimetatud nõusolek käesoleva määrusega.
5.8.Tuvastada, et Mirell Jakobsonil on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks
käesoleva määruse resolutsiooni p 4 toodud sõnastuses. Asendada nimetatud nõusolek käesoleva määrusega.
5.9.Määruse jõustumisel lõpetada käesolevas asjas 15.03.2023 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
5.10.Jätta läbivaatamata Kell ja Mägi OÜ nõudeavaldus kohustamaks X kinnistu omanikku hüvitama XXX kinnistu omanikule XX, XXX ja Y kinnistut läbiva juurdepääsutee rajamise kuludest 50 % ehk 11 246,40 eurot.
5.12.Jätta Kelli Kõlari menetluskulud 25% ulatuses tema enda ning 75% ulatuses võrdsetes osades Aavo Puuritsa ning Kell ja Mägi OÜ kanda.
5.13.Kelli Kõlarile hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
5.14.Jätta Aavo Puuritsa, Kell ja Mägi OÜ, Otepää Vallavalitsuse, Mirell Jakobsoni, Enn Mõttuse ja Suusakeskuse AS-i menetluskulud nende endi kanda.
6.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kelli Kõlar (avaldaja) esitas 25.11.2022 maakohtule avalduse, milles palus määrata avaldajale kuuluvale X kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Aavo Puuritsale kuuluva XX kinnistu mööda XX kinnistut läbivat 3 m laiust ja 25 m pikkust teed alates XX kinnistust kuni XX ja XXX kinnistu piirini. Avalduse kohaselt puuduvad avaldajal alternatiivsed võimalused kinnistule juurdepääsuks ja kohtuvälised läbirääkimised ei õnnestunud. Avalduse esitamise põhjuseks on XX kinnistul juurdepääsu ootamatu ja alusetu tõkestamine. Juurdepääs üle kahe järgmise kinnistu on piiranguteta tagatud. Juurdepääs on avaldajale äärmiselt oluline. Metsamaterjal ootab väljavedu, kinnistul toimub sporditegevus, loodusmatkad jms. 04.04.2024 seisukohas palus avaldaja määrata X kinnistule ajaliselt piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavale Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteele nr 46 jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga üle XX kinnistu mööda XX kinnistut läbivat 3 m laiust teed alates XX kinnistust kuni XX ja XXX kinnistu piirini, XXX kinnistust Y kinnistu piirini, Y kinnistust YY kinnistu piirini ja YY kinnistust X kinnistu piirini. Samuti palus avaldaja kanda
kinnisturaamatusse vastavad märkused ning asendada puudutatud isikute nõusolekud kohtulahendiga. 23.04.2024 lõplikus seisukohas palus avaldaja alternatiivselt määrata X kinnistule ajaliselt piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavalt Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga üle XX kinnistu mööda XX kinnistut läbivat 3 m laiust teed kuni XX ja XXX kinnistu piirini, XXX kinnistust Y kinnistu piirini ja Y kinnistust X kinnistu piirini. Avaldaja vaidles vastu puudutatud isikute I ja IV tasunõuetele, kuna külgnevate kinnistute vastastikused teeservituudid ei sätesta tasu. Tasunõue on ka ebaproportsionaalselt kõrge.
2.Otepää Vallavalitsuse seisukoha kohaselt puudub X kinnistul asjaõiguslikult tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Juurdepääs on toimunud läbi Tatra-Otepää-Sangaste tee kinnistu ning XX , XXX ja Y kinnistu.
3.Aavo Puurits (XX kinnistu omanik, puudutatud isik I) ning Kell ja Mägi OÜ (XXX ja YY kinnistute omanik, puudutatud isik IV) palusid jätta avalduse juurdepääsuks XX kinnistu kaudu rahuldamata. Alternatiivselt palusid puudutatud isikud I ja IV määrata juurdepääs Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 algusega mööda avalikus kasutuses olevat Munamäe-Jaaniorg teed või Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 Y kinnistu kaudu. Avaldaja elab Austraalias. Juurdepääsust on huvitatud avaldaja isa Paap Kõlar, kes soovib juurdepääsu ebaseaduslikul eesmärgil (tegelik huvi on korraldada Y ja X kinnistutel mootorsaanisafareid). Kui kohus määrab juurdepääsu mööda juurdepääsuteed, mis algab XX kinnistult, siis palusid puudutatud isikud I ja IV määrata juurdepääs nende soovitud tingimustel.
4.Mirell Jakobson (Y kinnistu omanik, puudutatud isik III) avaldas, et ta ei ole teinud ega kavatse teha X kinnistu omanikule takistusi juurdepääsuks üle Y kinnistu ja ei nõua avaldajalt juurdepääsutee kasutamise eest tasu.
5.Enn Mõttus (YYY kinnistu omanik, puudutatud isik V) leidis, et juurdepääsu ei saa määrata üle YYY kinnistu. Suusakeskuste AS (puudutatud isik VI) selgitas, et YYY kinnistul asub Suusakeskuste AS renditav mäesuusanõlv koos taristuga ja sinna ei ole võimalik juurdepääsuteed rajada.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus rahuldas 7. juuni 2024 määrusega avalduse ning määras avaldajale kuuluvale X kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) juurdepääsu avalikult kasutatavalt Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 järgmiselt: juurdepääs kulgeb üle XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) kuni XX ja XXX kinnistu piirini, XXX kinnistust (registriosa nr XXXXXXXX) Y kinnistu piirini (registriosa nr XXXXXXXX) ja Y kinnistust kuni X kinnistu piirini; juurdepääs on maksimaalselt 3 m laiune tee; juurdepääs on määratud ööpäevaringselt ja tähtajatult; juurdepääsu võib kasutada jalgsi ja igat liiki sõidukitega liiklemiseks; juurdepääsuõigus hõlmab X kinnisasja igakordset omanikku ning tema nõusolekul X kinnisasja muul viisil kasutavaid isikuid; juurdepääsutee korrashoiukohustus jääb iga kinnistuomaniku kanda osas, milles juurdepääsutee tema kinnisasja läbib. Juurdepääsu eest tuleb X kinnistu igakordsel omanikul tasuda XX kinnistu igakordsele omanikule 40 eurot aastas ja XXX kinnistu igakordsele omanikule 200 eurot aastas. Maakohus tuvastas, et Aavo Puuritsal, Kell ja Mägi OÜ-l ja Mirell Jakobsonil on kohustus anda nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ning asendas nõusolekud määrusega. Maakohus jättis läbivaatamata Kell ja Mägi OÜ nõude kohustada X kinnistu omanikku hüvitama XXX kinnistu omanikule XX , XXX ja Y kinnistut läbiva juurdepääsutee rajamise kuludest 50% ehk 11 246,40 eurot.
Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt puudub avaldajal X kinnistult õiguslikult tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kaaluda tuleb nelja võimalikku lahendust: 1) mööda Munamäe-Jaaniorg teed läbi YYY kinnistu; 2) Y kinnistu kaudu; 3) üle XX , XXX , Y ja YY kinnistu kuni X kinnistu piirini; 4) üle XX , XXX ja Y kinnistu kuni X kinnistu piirini. Kohtu hinnangul variant 1 langeb ära, kuna tee äärde jääb suusanõlv, teel on tõstukisüsteem ja trossid. Variant 2 langeb ära, kuna seal ei ole teed ning selle rajamine on ebamõistlik kui mitte võimatu. Mõistlik ei ole koormata ka YY kinnistut (variant 3), kui on võimalus X kinnistule pääseda otse Y kinnistult (variant 4), mida on kasutatud varasemalt ja kasutatakse ka hetkel. Juurdepääsutee algab avalikult kasutatavalt Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 ja on pikkusega ca 383,12 meetrit, kulgedes üle puudutatud isiku I XX kinnistu, puudutatud isiku IV XXX kinnistu ja puudutatud isiku III Y kinnistu kuni X kinnistu piirini. Esimene osa sellest jääb avalikult kasutatavasse riigi teevööndisse. Juurdepääsutee üle XX kinnistu on ca 25 m pikk (võttes enda alla ca 75 m2 maatükist). Edasi kulgeb tee üle XXX kinnistu ca 265 m (ca 795 m2 maatükist) ja üle Y kinnistu ca 80 m (ca 240 m2 maatükist). Kuna puudutatud isik III, on avaldanud, et ei soovi tasu tee kasutamise eest, kohus talle juurdepääsutee eest tasu ei määranud. Puudutatud isikud I ja IV palusid määrata juurdepääsutasu kohtu siseveendumuse alusel. Avaldaja vaidles tasunõudele vastu. Kohus leidis, et arvestades kohtupraktikat ja vaidluse asjaolusid, on põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks seoses kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega ning arvestades teealust maamaksu ja tee korrashoiukulusid XX kinnistu omanikule 40 eurot aastas ja XXX kinnistu omanikule 200 eurot aastas. Puudutatud isikute I ja IV taotletud juurdepääsutee kasutamise tingimuste osas oli kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole täiendavalt reguleerida tingimusi, milliste sõidukitega avaldaja juurdepääsuteed kasutada tohib. Piirkiiruse reguleerimiseks vajadus puudub. Juurdepääsutee korrashoiukohustuse jättis kohus iga kinnistuomaniku kanda osas, milles juurdepääsutee tema kinnisasja läbib, ning juurdepääsutasu sisaldab hüvitist ka juurdepääsutee korrashoiukulude eest. Kohus ei võtnud seisukohta, milliseid kergrajatisi kinnistu omanik võib oma kinnistule rajada. Rahuldamata jäeti ka puudutatud isiku IV taotlus määrata, et X kinnistu omanik on kohustatud rajama XXX kinnistule kaks möödasõidutaskut. Kohus jättis läbivaatamata puudutatud isikute I ja IV 28.03.2024 esitatud nõude määrata, et X kinnistu omanik on kohustatud hüvitama XXX kinnistu omanikule XX , XXX ja Y kinnistut läbiva juurdepääsutee rajamise kuludest 50% ehk 11 246,40 eurot. Tõendeid taotluse osas esitatud ei ole ja esitada võimalik Erkki Vabametsa avaldatu kohaselt ka ei ole. Avaldaja ei ole nõuet õigeks võtnud. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud eelkõige lähtuvalt avaldaja huvist ja tema esitatud avalduse alusel, ent juurdepääsuõiguse reguleerimine ja kindlaksmääramine teenib ka puudutatud isikute huve. Lisaks on kohtuväliselt asja lahendamist takistanud ka puudutatud isikute I ja IV vastuseis juurdepääsuõiguse tagamisele avaldaja taotletud ning kohtu määratud viisil, seega on kohane, et vaidlusega kaasnenud kulud jäävad poolte endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Kelli Kõlar esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. juuni 2024 määruse tühistamist menetluskulude jaotuse (resolutiivosa p 12) osas. Määruskaebuse esitaja palub
jätta avaldaja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus Aavo Puuritsa ning Kell ja Mägi OÜ kanda ning kõigi puudutatud isikute menetluskulud puudutatud isikute endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) põhjustasid asja menetluse puudutatud isikud I ja IV, sest sulgesid ajaloolise juurdepääsutee lukustatava metallväravaga ning alustasid ka piirinaabrite ebaseaduslikku jälgimist salvestavate kaameratega. Kohtuväline suhtlus puudutatud isikuga I ei andnud soovitud tulemust. Puudutatud isik I soovis tõkkepuu esmase avamise eest 500 eurot, seejärel 2 × 500 eurot aastas ning püstitas rea muid tingimusi. Seetõttu oli avaldaja sunnitud kohtu poole pöörduma. Kuivõrd avaldus rahuldati, on põhjendatud ja õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isikute I ja IV kanda. Tegemist on ulatusliku kuluga (13 864,56 eurot), mida avaldaja on pidanud pahausksete puudutatud isikute I ja IV tõttu kandma. Maakohus on tuvastanud, et kohtuväliselt on asja lahendamist takistanud puudutatud isikute I ja IV vastuseis juurdepääsuõiguse tagamisele avaldaja taotletud ning kohtu määratud viisil, kuid pole menetluskulude jaotamisel sellega arvestanud. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab menetluskulud täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulusid poleks tekkinud, kui puudutatud isikud I ja IV oleksid mõistlikult taganud avaldaja juurdepääsuõiguse kohtuväliselt. Puudutatud isik I kinnitas 12.12.2022 menetlusdokumendis, et teetõkke paigaldas puudutatud isik IV ehk YY ja XXX kinnistu omanik, s.o puudutatud isiku I lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets, kes on naaberkinnistute omaniku Kell ja Mägi OÜ juhataja ja ainuosanik. Puudutatud isiku IV tegelik kasusaaja on Sander Kaus. Puudutatud isikud I ja IV on soovinud oma kontrolli alla võtta lähinaabrite juurdepääse oma kinnistutele. Selline tegevus on selgelt õigusvastane. Eesmärk on sundida avaldaja oma kinnistust loobuma. Sander Kaus ja Erki Vabamets on avaldaja esindajale avaldanud, et soovivad Otepää vallas kinnisvara arendada ning arendushuvi hõlmab ka avaldaja kinnistut. Ehitustegevuse laiendamine on võimalik vaid juhul, kui puudutatud isik IV omandab X kinnistule jäävate vanade hoonete aluse maa. X kinnistu pole müügis, sest avaldajal on plaanis ehitada kinnistule ajaloolisele talukohale kodu. Lisaks toimub X kinnistul metsamajanduslik ning vaba-aja, rekreatiivne ja turismialane majandustegevus; 2) tõid puudutatud isikud I ja IV menetlusse asjakohatuid väiteid. Puudutatud isiku IV kahju hüvitise nõude jättis maakohus läbi vaatamata. Teadvalt kohatu nõudega menetluse paisutamine on menetlusõiguse pahauskne kasutamine Ka maakohtu määruse p-des 32, 36–39 ja 41 käsitletud puudutatud isikute I ja IV nõuded täitsid peaasjalikult menetluse tarbetu koormamise eesmärki. Avaldaja pidi nende nõuetega tegelema, mis tõi kaasa menetluskulude suurenemise. Juurdepääsu erinevate ja selgelt ette läbi kukkunud versioonide püstitus pärines samuti puudutatud isikutelt I ja IV. TsMS § 172 lg 1 annab aluse jätta menetluskulud sellele menetlusosalisele, kes esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Puudutatud isikute I ja IV taotlused jäid rahuldamata; 3) ei saa nõustuda seisukohaga, et juurdepääsuõiguse reguleerimine ja kindlaksmääramine teenib ka puudutatud isikute huve. Pelgalt tasu välja mõistmine ei anna alust pidada juurdepääsu määramist puudutatud isikute huve teenivaks (vt Riigikohtu 20.12.2023 määrus tsiviilasjas 2-19-6901, p 17). Arvestades puudutatud isikute I ja IV nõuete enamuse rahuldamata jätmist, tehti lõpplahend puudutatud isikute I ja IV kahjuks. Vaid nemad vaidlesid avaldusele vastu; 4) ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja vastaspoolel olnud isikute kanda. Asjas ei ole alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kuivõrd puudutatud isikute I ja IV nõuded jäid rahuldamata, need
olid osaliselt põhjendamatud ning menetlust tarbetult koormavad, on veelgi enam põhjust juhinduda eelviidatud Riigikohtu juhisest.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
8.Aavo Puurits ning Kell ja Mägi OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ning paluvad jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on menetluskulude jaotus seaduslik ja põhjendatud. Kõik määruskaebuse põhjendused on valed. Puudutatud isikud ei ole nõudnud avaldajalt tasu tõkkepuu avamise eest. Väide nagu avaldajat soovitakse sundida loobuma X kinnistust on pahatahtlik vale. 25.04.2024 esitatud Google Earth fotodega on tõendatud, et avaldaja ei ole „ajalooliselt“ seda juurdepääsuteed kasutanud. Avaldajal tekkis vajadus pääseda X kinnistule vaidlusaluse juurdepääsutee kaudu 2022. aastal. Avaldajale on selgitatud nii Otepää Vallavalitsusest kui ka Keskkonnaametist, et X kinnistul ei ole asunud talukohta ning talukoha taastamise õigust ei ole võimalik taotleda; 2) saavad menetluskulude jaotuse aluseks olla asjaolud, mis puudutavad kohtusse pöördumise hädavajadust ja tarbetute menetluskulude tekitamist. Ka need asjaolud on avaldaja esitanud moonutatult. Tõendeid ei ole avaldaja oma väidete kinnituseks esitanud. 25.11.2022 esitas avaldaja kohtule õiguslikult valesti koostatud nõude (st nõudis juurdepääsuõigust esimesele 25 meetrile). Puudutatud isikud I ja IV olid avaldajale selgitanud, et avaldaja vajab kokkulepet kõikide nende kinnistute omanikega, kelle kinnistud jäävad avaliku tee ja avaldaja kinnistu vahele. Avaldaja keeldus avaldust muutmast ning maakohus jättis 06.01.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmata. Järgnenud määruskaebemenetluse kulud oleksid jäänud tekkimata, kui avaldaja oleks esitanud kohe korrektse nõude. Puudutatud isikud I ja IV otsisid avaldajaga ise kontakti ning proovisid juurdepääsus ja selle tingimustes kokku leppida enne, kui avaldaja esitas avalduse kohtusse. Puudutatud isikud tegid kõik endast oleneva, et vältida kohtumenetlust ja saavutada avaldajaga mõistlik kokkulepe, mis hõlmab sellistele kokkulepetele tavapäraselt omaseid tingimusi. Avaldaja oli nõus ühel korral puudutatud isikutega läbirääkimisteks kohtuma (17.11.2022), aga edasisest suhtlusest keeldus. Puudutatud isik IV avaldas 17.11.2022 e-kirjas (s.o enne kui avaldaja pöördus kohtusse), et „ma ei ole kuidagi selle vastu, et juurdepääs X kinnistule toimub üle XX ja XXX kinnistu, lihtsalt lepime juurdepääsu tingimustes omavahel eelnevalt kokku.“ Seega ei saa rääkida sellest, nagu oleksid puudutatud isikud keeldunud läbirääkimistest või takistanud avaldaja juurdepääsu. Avaldaja ei olnud huvitatud kokkuleppest. Tema soov oli saada kohtu kaudu tasuta juurdepääs esimesele 25 meetrile ja ülejäänud kinnistute omanike õigustest „üle sõita“. Ka olnuks menetluskulud oluliselt väiksemad, kui puudutatud isikud ei oleks pidanud tegelema avaldaja arvukate valeväidetega, millega ta põhjendas juurdepääsuvajadust. Põhjendamatu taotluse, väite või tõendi esitamine on TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi asjaolu, mis annab aluse jätta menetluskulud sellise taotluse, väite või tõendi esitanud isiku kanda; 3) ei tekkinud avaldajal menetluskulusid seoses puudutatud isiku IV taotlusega, et avaldaja hüvitaks juurdepääsutee rajamise kulud 50% ulatuses. Puudutatud isikud esitasid viidatud taotluse 28.03.2024 menetlusdokumendi resolutiivosas ilma ühegi põhjenduse ja tõendita. Avaldaja kirjutas 04.04.2024 seisukohas tee rajamise kulude hüvitamise taotluse kohta ühe lause – et tegemist on arusaamatu hüvitisnõudega. Eeltoodust nähtub, et õiglane olnuks jätta ka puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda.
9.Mirell Jakobson toetab avaldaja määruskaebuses esitatud taotlusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koostoimes TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse maakohtu määrusele esitas avaldaja, milles ta vaidlustas maakohtu määrust menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 12) ning konkreetselt tema enda, puudutatud isiku I ja puudutatud isiku IV osas. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. Puudutatud isikute II, III, V ja VI osas ei ole maakohtu määrust menetluskulude nende endi kanda jätmise osas vaidlustatud.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning puudutatud isikute I ja IV kanda üksnes nende endi menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja menetluskuludest 25% tema enda kanda ning 75% võrdsetes osades kostja I ja kostja IV kanda. Kostja I ja kostja IV kanda jäävad lisaks nende endi menetluskulud. Avaldaja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praeguses menetluses osales avaldaja ja kuus puudutatud isikut ning menetluskulude jaotusele kohaldub TsMS § 172 lg 1 teine lause. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt näiteks 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Samuti on Riigikohus märkinud (vt 20.12.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6901, p 17), et TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust teostades tuleb muu hulgas arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Maakohus on eelnimetatud TsMS § 172 lg 1 teisest lausest tulenevad põhimõtted jätnud tähelepanuta ning seetõttu jätnud põhjendamatult avaldaja menetluskulud täielikult tema enda kanda. Avaldaja esitas maakohtule avalduse juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavale teele ning põhjendas seda sellega, et 2022. a kevadel tõkestas YYYY kinnistu omanik YYYY kinnistut läbiva tee tõkkepuu ja põllukividega. 13.03.2023 menetlusdokumendis (I kd, tl 148 pöördel) kinnitas puudutatud isik IV, et tõkkepuu on lukust avatud alates 22.12.2022. Maakohus tuvastas, et avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli põhjendatud ning maakohus rahuldas avalduse. Maakohus määras juurdepääsu avaldaja kinnistule üle XX , XXX ja Y kinnistute. Samuti määras maakohus kindlaks juurdepääsu tingimused, sh juurdepääsu tasu. Maakohus tuvastas, et määratud juurdepääsu on kasutatud juurdepääsuna varasemalt ja ka kohtumenetluse kestel. Selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
Maakohtu menetluses vaidlesid puudutatud isikud I ja IV avaldusele vastu. Alternatiivselt olid puudutatud isikud I ja IV seisukohal, et kui juurdepääs määratakse üle nende kinnistute, siis ainult nende määratud tingimustel (vt puudutatud isikute I ja IV 28.03.2024 menetlusdokumendi p-d 4.1-4.12, II kd, tl 17-18). Maakohus nõustus puudutatud isikute I ja IV esitatud tingimustega üksnes osaliselt (vt maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4.2-4.6 ja p 5). Maakohus jättis läbi vaatamata puudutatud isikute I ja IV taotluse, mille kohaselt on avaldaja juurdepääsu määramisel kohustatud tasuma puudutatud isiku IV omanikule tema kinnistut läbiva juurdepääsutee kuludest 11 246,40 eurot ning rahuldamata puudutatud isikute I ja IV taotluse, mille kohaselt on avaldaja muu hulgas kohustatud teostama igal kevadel puudutatud isikute I, III ja IV kinnistutel asuval juurdepääsutee osal killustiku pealeveo ja rullimise; juurdepääsutee kahjustamise korral taastama selle 14 päeva jooksul; ehitama puudutatud isiku IV kinnistul asuvale juurdepääsutee osale 2 juurdepääsutasku. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, jättis maakohus enamuse puudutatud isikute I ja IV esitatud juurdepääsu tingimustest rahuldamata. Tegemist ei ole tavapäraste tingimustega juurdepääsu saamiseks ning selliste tingimuste määramist ei õigusta ka konkreetse vaidluse tehiolud. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise menetlust iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel ning sellisel juhul kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel juhul vaidlesid avaldusele vastu puudutatud isikud I ja IV ning esitasid samas hulgaliselt tingimusi, mille rahuldamisel oleksid nad nõus juurdepääsu määramisega üle nende kinnistute. Lisaks õigluse põhimõttele tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt arvestada ka seda, kas mõni menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus jättis enamuse puudutatud isikute I ja IV esitatud juurdepääsu tingimustest rahuldamata ning menetluskulude jaotusel tuleb sellega arvestada. Maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel muu hulgas märkinud, et kohtuväliselt asja lahendamist on takistanud puudutatud isikute I ja IV vastuseis juurdepääsuõiguse tagamisele avaldaja taotletud ja kohtu poolt määratud viisil. Maakohus ei ole aga põhjendanud, et miks olukorras, kus avaldus rahuldati ning puudutatud isikute I ja IV esitatud juurdepääsu tingimustest jättis maakohus enamuses rahuldamata, on õiglane jätta avaldaja menetluskulud täielikult avaldaja enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et õiglane ei ole jätta avaldaja menetluskulusid täielikult puudutatud isikute I ja IV kanda. Avaldaja palus 25.11.2022 maakohtule esitatud avalduses määrata juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle XX kinnistu. 17.01.2023 määruskaebuses kinnitas avaldaja, et teised kinnistute omanikud (sh XXX kinnistu omanik) ei ole talle juurdepääsuks oma kinnistule takistusi teinud ning seetõttu puudub vajadus nende kinnistute omanike menetlusse kaasamiseks. Samas nähtub puudutatud isiku IV esindaja 17.11.2022 e-kirjast (I kd, tl 154 pöördel), et kokkulepet juurdepääsu saamiseks ei ole avaldaja saanud ei puudutatud isiku I ega puudutatud isiku IV omanikega. Seega põhjustas antud asjas määruskaebemenetluse osaliselt avaldaja tegevus, kes palus määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ainult üle puudutatud isiku I kinnistu. Asja materjalidest nähtuvalt oli eelnimetatud asjaolu üheks põhjuseks, mis maakohus jättis 06.01.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmata. Samuti taotles avaldaja juurdepääsu määramist tasuta ning jäi selle juurde ka maakohtu 05.04.2024 istungil. Avaldaja jättis siinjuures tähelepanuta, et kui kinnistu omanik, üle mille juurdepääs määratakse, nõuab tasu, siis AÕS § 156 lg 1 kohaselt ei ole võimalik juurdepääsu tasuta määrata. Ringkonnakohtu arvates põhjustasid eelnimetatud avaldaja menetluslikud eksimused puudutatud isikute I ja IV poolt täiendavate seisukohtade esitamise, millega kaasnesid menetluskulud. Eelneva alusel on õiglane, et avaldaja kannab oma menetluskuludest 25% ning puudutatud isikud I ja IV kannavad võrdsetes osades 75% avaldaja menetluskuludest. Puudutatud isikute
I ja IV menetluskulud maakohtus jäävad nende endi kanda. Avaldaja menetluskulude rahalise suuruse ja hüvitamise määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
13.Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ning sellest tulenevalt jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.