Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2025, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-22-17836 Kelli Kõlari avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse määramiseks ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse
Menetlustoiming
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. detsembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kelli Kõlari määruskaebus Aavo Puuritsa ning Kell ja Mägi OÜ määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kelli Kõlar (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Meelis Leis Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud): Aavo Puurits (puudutatud isik I, isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Kell ja Mägi OÜ (puudutatud isik IV, registrikood 16498462), seaduslik esindaja Erki Vabamets Puudutatud isikud maakohtu menetluses: Otepää Vallavalitsus (puudutatud isik II, registrikood 75001566) Mirell Jakobson (puudutatud isik III, isikukood
XXXXXXXXXXXX)
Enn Mõttus (puudutatud isik V, isikukood
XXXXXXXXXXXX)
Suusakeskuste AS (puudutatud isik VI, registrikood
Tühistada Tartu Maakohtu 13. detsembri 2024 määrus Kelli Kõlari menetluskulude suuruse kindlaks määramise ja puudutatud isikutelt I ja IV välja mõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Kelli Kõlari menetluskulude suuruseks 10 653,92 eurot ja mõista Aavo Puuritsalt ja Kell ja Mägi OÜ-lt välja Kelli Kõlari kasuks menetluskulud kummaltki 37,5% ulatuses 3995,22 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.1.Rahuldada Kelli Kõlari taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Kelli Kõlari menetluskulude suuruseks 10 653,92 eurot.
2.2.Mõista Aavo Puuritsalt välja Kelli Kõlari kasuks menetluskulud 37,5% ulatuses, s.o 3995,22 eurot.
2.3.Mõista Kell ja Mägi OÜ-lt välja Kelli Kõlari kasuks menetluskulud 37,5% ulatuses, s.o 3995,22 eurot.
2.4.Ülejäänud Kelli Kõlari menetluskulud jäävad tema enda kanda.
2.5.Välja mõista Aavo Puuritsalt ning Kell ja Mägi OÜ-lt Kelli Kõlari kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kelli Kõlari määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Aavo Puuritsa ja Kell ja Mägi OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 178 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kelli Kõlar (avaldaja) esitas 25. novembril 2022 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus määrata avaldajale kuuluvale XXXXXX kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Maakohus rahuldas 7. juunil 2024 avaldaja avalduse ja määras avaldaja kinnistule juurdepääsu üle Aavo Puuritsale (puudutatud isik I) kuuluva XXXXXXX kinnistu, Kell ja Mägi OÜ-le (puudutatud isik IV) kuuluva XXXXXXX kinnistu ja Mirell Jakobsonile kuuluva XXXXXXX kinnistu.
2.Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2024 määrusega jäeti avaldaja menetluskulud 25% ulatuses tema enda ning 75% ulatuses võrdsetes osades puudutatud isikute I ja IV kanda. Määrus on jõustunud.
3.Avaldaja taotles maakohtult määrata kindlaks tema menetluskulud koos käibemaksuga kokku 13 484,56 eurot (sh riigilõiv 380 eurot) ja see puudutatud isikutelt I ja IV välja mõista. Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa seega sisendkäibemaksu maha arvata.
4.Maakohus määras 13. detsembril 2024 kindlaks avaldaja menetluskulude suuruse. Maakohus rahuldas osaliselt avaldaja taotluse ja määras avaldaja menetluskulude suuruseks 9444,92 eurot. Maakohus mõistis puudutatud isikult I välja avaldaja kasuks menetluskulud 3541,845 eurot ja puudutatud isikult IV 3541,845 eurot. Ülejäänud 25% osas ehk 2361,23 eurot jättis maakohus avaldaja menetluskulud tema enda kanda. 2
Avaldaja 23. aprillil 2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluste ning määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivudest 380 eurot ning õigusabikuludest ja transpordikulust koos käibemaksuga 13 484,56 eurot. Aastatel 2022-2023 osutati avaldajale õigusabi 55,5 tundi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandus sel perioodil käibemaks määraga 20%, seega on õigusabikulu aastatel 2022–2023 1,2x130x55,5=8658 eurot. Lisandub transpordikulu 1,2x36,8=44,16 eurot. Aastal 2024 osutati avaldajale õigusabi 24,5 tundi tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandus käibemaks määraga 22%, seega on õigusabikulu 2024. aastal 1,22x160x24,5=4782,40 eurot. Maakohtu hinnangul on avaldaja tasutud riigilõiv 380 eurot vajalik ja põhjendatud kulu. Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku saab pidada põhjendatuks avaldaja esindaja tunnihinda 130 eurot (lisandub käibemaks) aastatel 2022–2023 ja 160 eurot (lisandub käibemaks) alates aastast 2024. Õigusabile kulunud aega hinnates leidis maakohus, et põhjendatud ajakulu on väiksem, kui avaldaja menetluskulude nimekirjas esitatud. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu aastatel 2022– 2023 tehtud toimingute eest 37,25 tundi (55,5-18,25). Tunnihinnaga 130 eurot, teeb see summaks 4842,5 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 968,5 eurot, kokku 5811 eurot. Põhjendatud ajakulu 2024 tehtud toimingute eest on 16,5 tundi (24,5-8). Tunnihinnaga 160 eurot, teeb see summaks 2640 eurot, lisandub käibemaks 22 % ehk 580,80 eurot, kokku 3220,80 eurot. Õigusabile kulunud summa on kokku 9031,8 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja esindaja sõidukulu on põhjendatud ja vajalik, kuid mitte määras 0,4 eurot/km. Avaldaja ei ole esitanud kohtule sõidukulusid tõendavaid dokumente. Riigi õigusabi osutamisega kaasnevad sõidukulud hüvitatakse vastavalt justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kehtestatud korrale (edaspidi Kord) määraga 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Sõidukulude hüvitamist reguleerib mh korra § 17 lg 2, mille kohaselt, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist eelviidatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Seetõttu ei ole alust ka lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel rakendada kõrgemat määra kui 0,3 eurot/km. Maakohus pidas lepingulise esindaja põhjendatud sõidukuluks seoses menetlustoimingust osavõtuga 33,12 eurot (2x46 km x 0,3 eurot, lisandub käibemaks).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Avaldaja esitas 30. detsembril 2024 maakohtu 13. detsembri 2024 määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub kohtul tühistada maakohtu 13. detsembri 2024 määrus osas, millega jäeti avaldaja menetluskulud osaliselt kindlaks määramata ning kindlaks määrata täiendavalt avaldaja menetluskulud 2022. ja 2023. aastal 18,25x130x1,2=2847 eurot ning paikvaatlusega seotud transpordikulu 11,04 eurot. 2024. aasta osas palub avaldaja lugeda täiendavalt põhjendatuks menetluskulud 8x160x1,22=1561,60 eurot. Kokku palub avaldaja kohtul kindlaks määrata täiendavalt menetluskulu 4419,64 eurot (2847+11,04+1561,60) ning sellest 75% puudutatud isikutelt I ja IV välja mõista järgnevalt: puudutatud isikult I 37,5% ulatuses 1657,37 eurot ning puudutatud isikult IV 37,5% ulatuses 1657,37 eurot. Avaldaja leiab, et menetluskulude jaotusprintsiibi rakendamisel on juba puudutatud isikutele I ja IV oluliselt vastu tuldud, sest 25% avaldaja kuludest on jäetud avaldaja enda kanda. Seetõttu polnud õige ja õiglane teha maakohtu poolt avaldaja kuludest veelkordselt ulatuslikku ja põhjendamatut kärbet. Tegemist on kolm aastat menetletud dokumentaalselt mahuka tsiviilasjaga. Tähelepanuväärne on, et tsiviilasja menetleti kahel korral II kohtuastmes ning selle määruskaebuse menetlus on kolmas menetlus II kohtuastmes. 3
Maakohus on määruse punktis 17 leidnud, et kui esindaja poolt on sõidukulud dokumentaalselt tõendamata, siis ei ole alust ka lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel rakendada kõrgemat määra kui 0,3 eurot/km. Avaldaja sellega ei nõustu. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Konkreetsel juhul pole maakohus avaldaja esindaja sõidukulude dokumentaalset tõendamist nõudnud. Kuigi avaldaja on taotlenud hüvitist 2x46x0,4x1,2=44,16 eurot maakohtu poolt kindlaks määratud 33,12 euro asemel, katab avaldaja taotletud vahe 11,04 eurot (44,16-33,12) hüvitis sõidule kulutatud aja eest. Vastavalt justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 15 1 lg 1 p-le 1 kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 15 eurot, kui vahemaa on 41–50 kilomeetrit. Seega on võimalik hüvitada sõidule kulutatud aeg 30 euro ulatuses, sest ühe suuna kilometraaž on 46. Avaldaja taotletud transpordikulu 11,04 eurot ei ületa sõidule kulutatud aja hüvitist, mistõttu olnuks maakohtul paslik kindlaks määrata avaldaja transpordikulu hüvitis 44,16 eurot, mitte 33,12 eurot. Puudutatud isikute määruskaebuse palus avaldaja jätta rahuldamata.
6.Puudutatud isikud I ja IV esitasid 30. detsembril 2024 maakohtu 13. detsembri 2024 määruse peale ühise määruskaebuse. Puudutatud isikud paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata avaldaja põhjendatud menetluskulude suuruseks 7982,12 eurot ja mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja 2993,295 eurot ning puudutatud isikult IV 2993,295 eurot. Puudutatud isikud I ja IV nõustuvad maakohtu määruse punktis 15 toodud põhjendustega ning maakohtu poolt juba vähendatud ajakuluga. Samas leiavad puudutatud isikud I ja IV, et kohus oleks pidanud vähendama ka muid kulusid. Puudutatud isikute I ja IV hinnangul on põhjendatud ajakulu aastatel 2022-2023 kokku 29,75 tundi (55,5 (avaldaja märgitud ajakulu) – 18,25 (maakohtu vähendatud osa) – 7,5 (määruskaebuses märgitud osa). Tunnihinnaga 130 eurot, teeb see summaks 3867,50 eurot (29,75x130), millele lisandub käibemaks 20% ehk 773,50 eurot, kokku 4641 eurot. Põhjendatud ajakulu 2024. aasta toimingute eest on 15 tundi (24 (avaldaja märgitud ajakulu) – 8 (maakohtu vähendatud osa) – 1,5 (määruskaebuses märgitud osa). Tunnihinnaga 160 eurot, teeb see summaks 2400 eurot, lisandub käibemaks 22% ehk 528 eurot, kokku 2928 eurot. Puudutatud isikud I ja IV ei ole avaldaja määruskaebuse osas seisukohta avaldanud.
7.Maakohus leidis, et määruskaebustes esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust määruskaebuseid rahuldada ning TsMS § 663 lg 5 kohaselt edastas määruskaebused 28. jaanuaril 2025 Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrust tuleb TsMS § 659 ja 657 lg 1 p 2 alusel muuta avaldaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja puudutatud isikutelt I ja IV selle kulu avaldaja kasuks välja mõistmise osas. Maakohus teeb asjas uue määruse, millega määrab avaldaja menetluskulude põhjendatud suuruseks 10 653,92 eurot ja mõistab kummaltki puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetuskulud 4
37,5% ulatuses ehk 3995,22 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isikute I ja IV määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Vastavalt ringkonnakohtu 9. septembri 2024 määrusele jäeti avaldaja menetluskulud 25% ulatuses tema enda ja 75% ulatuses võrdsetes osades puudutatud isikute I ja IV kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes.
10.Nii avaldaja kui ka puudutatud isikud I ja IV on vaidlustanud maakohtu määruse õigusabikulude suuruse osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust ka transpordikulu suuruse osas. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise otsustamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). TsMS § 175 lg 1 eesmärk on, et esindajakulud hüvitatakse üksnes mõistlikus, vajalikus ja vastaspoolele ettenähtavas ulatuses.
11.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kuivõrd menetluskulude jaotamisel on 25% avaldaja menetluskuludest jäetud avaldaja kanda, siis on sellega puudutatud isikutele oluliselt vastu tuldud ja maakohus ei oleks pidanud avaldaja menetluskulude põhjendatust üldse hindama ja kulusid vähendama. Menetluskulude jaotamisel kohus avaldaja menetluskulude põhjendatust ei hinnanud, mistõttu pidi maakohus seda hindama praeguses menetluses.
12.Maakohus ei ole tsiviilasja keerukust eraldi hinnanud. Maakohus märkis üksnes seda, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku saab õigusabi osutamise tunnihinda (130 eurot ja 160 eurot, lisandub käibemaks) pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja jaoks oli menetlus algfaasis keskmisest keerukam, sest maakohus keeldus põhjendamatult tema avaldust menetlemast ja avaldaja pidi avalduse menetlusse võtmiseks esitama määruskaebuse ringkonnakohtule. Ka esialgse õiguskaitse saamine õnnestus avaldajal alles kolmandal korral. Maakohus ei ole nimetatud asjaoluga õigusabikulude vajalikkuse hindamisel määruse p-des 15c ja 15d piisavalt arvestanud. Samas ei saa üksnes viidatud asjaolude tõttu pidada asja tervikuna keskmisest keerukamaks. Pärast asja menetlusse võtmist lahendati asi sisuliselt ikkagi maakohtus ja ringkonnakohtus on vaieldud üksnes menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas (käesolev menetlus).
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis diskretsiooni kohaldamisel ja menetluskulude põhjendatuse hindamisel maakohtu määruse p-des 15c, 15d, 15e ja 15f.
avaldaja
Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kõik kulutused õigusabile, mis olid seotud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamisega ja 22. veebruari 2023 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega on põhjendatud ja vajalikud (maakohtu määruse p-d 15c ja 15d). Ringkonnakohus suurendab selles osas avaldaja põhjendatud õigusabikulu suurust 4,25h + 1,75h = 6h ulatuses hinnaga 130 eurot/h, mis teeb kokku 936 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus suurendab avaldaja põhjendatud õigusabikulu suurust ka seoses taotluse koostamisega vaatlusprotokolli parandamiseks 1h osas ja paikvaatluse ettevalmistamise ajakulu 5
osas 0,75h (maakohtu määruse p-d 15e ja 15f). Ringkonnakohus märgib, et juurdepääsu määramise asjades on vaatlus väga oluline menetlustoiming asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning asja õiglaseks lahendamiseks. Ka seetõttu ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht piirata avaldaja selle menetlustoiminguga seotud õigusabi kulusid. Põhjendatud on kaebaja seisukoht, et vaatluseks peab esindaja valmistuma. Kulu on põhjendatud vaatamata sellele, et menetluskulude nimekirja kohaselt tutvus esindaja paikvaatluse läbiviimiseks ka eelneval päeval asja materjalidega 1,25h jooksul, millise kulu luges maakohus põhjendatuks. Kuivõrd vaatluse korraldamine protokollitakse ja protokolli kantakse ka vaatlusel tehtud menetlusosaliste märkused (TsMS § 291 lg 5), siis ei saa pidada avaldaja tähelepanekuid vaatlusprotokolli kohta põhjendamata kuluks ja seda sõltumata sellest, kas seadusega on ettenähtud menetlusosalisele võimalus taotleda vaatlusprotokolli parandamist. Arvestades 6. novembri 2023 menetlusdokumendi mahtu (1 lk) on selle koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg 1h. Ringkonnakohus suurendab seetõttu avaldaja põhjendatud õigusabi kulu suurust 1h+0,75h=1,75h ulatuses hinnaga 130 eurot/h, mis teeb kokku 273 eurot (koos käibemaksuga). Kokku suurendab ringkonnakohus maakohtu määratud avaldaja põhjendatud õigusabikulu suurust 7,75 h ehk 1209 euro (koos käibemaksuga) võrra.
14.Ülejäänud osas (sh maakohtu määruse p-d 15a, 15b, 15g, 15h) nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjenduste ja järeldustega kogumis. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Seega võis maakohus hinnata, kas hageja esindaja toimingute ajakulu vastab maa- ja ringkonnakohtus tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna. Maakohus ei ole teinud lisaks käesoleva määruse p-s 13 väljatoodule muid kaalutlusvigu hageja õigusabi kogukulu põhjendatuse hindamisel. Põhjendatud ei ole avaldaja väide, et maakohus lähtus kulude kärpimisel eeskätt menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Avaldaja 23. aprilli 2024 menetluskulude nimekirjas on märgitud ajakuluna mitmeid dokumentidega tutvumisi ja dokumentide komplekteerimisi, mis ei olnud otseselt seotud ühegi menetlusdokumendi koostamisega. Ringkonnakohtu arvates saavad sellised menetlustoimingud vastaspoolelt väljamõistetavad olla üksnes piiratud ulatuses, sest nende ettenähtavus ja suurus ei sõltu niivõrd menetluse keerukusest ja mahust, kuivõrd esindaja ja kliendi omavahelistest kokkulepetest. Maakohus on sellest põhimõttest ka lähtunud. Vastuseks avaldaja määruskaebuse väidetele maakohtu määruse p 15h osas märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole põhjendatult arvestanud õigusabikulu suuruse hindamisel menetlusdokumendi lisade mahtu. Avaldaja esitatud näite puhul (menetlusdokumendi pikkus koos lisadega on 65 lk) on lisaks ka 26 lk pikk dokument (ehituse eelprojekti seletuskiri), mis ei peaks avaldama iseseisvat mõju põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu suurusele. Avaldaja ei ole tõendanud, et lisade komplekteerimine ületas oluliselt tavapärast ajakulu selliseks tegevuseks. Seetõttu ei tule menetlusdokumentide mahu hindamisel lisade arvu ja mahuga täiendavalt (lisaks maakohtu väljamõistetule) arvestada.
15.Avaldaja taotles 23. aprilli 2024 menetluskulude nimekirjas (II kd lk 116) transpordikulu hüvitamist arvestusega 1,2 x 36,8 = 44,16 eurot teekonnal Tartu – Otepää – Tartu. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis Justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kinnitatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 17 lg 2 esimese lause alusel transpordikuluna välja 33,12 eurot (arvestusega 2x46 km x 0,3 eurot, lisandub käibemaks). Maakohus on õigesti märkinud, et suurema kulu välja mõistmiseks oleks 6
avaldajal tulnud kooskõlas Korra § 17 lg 2 teise lausega esitada kohtule kulu suurust tõendavad dokumendid. Menetlusosalise õigus neid dokumente esitada ei pane kohtule kohustust neid dokumente menetlusosaliselt nõuda. Selline kohtu kohustus ei tulene ka TsMS § 176 lg-st 6, nagu avaldaja ekslikult leiab. Avaldaja ei ole transpordikulu suurust tõendavaid dokumente esitanud ka koos määruskaebusega. Seega ei saa ringkonnakohus rahuldada avaldaja määruskaebust ka transpordikulu suurendamise osas.
16.Avaldaja leiab, et tema transpordikulu saaks kohus osaliselt rahuldada Korra § 15 1 lg 1 p 1 alusel, käsitledes kulu 11,04 euro ulatuses sõidule kulunud esindaja ajakuluna. Ringkonnakohus märgib, et sõidukulu (transpordikulu) ja sõidule kulunud esindaja aja kulu on erinevad kulu liigid, mis kuuluvad rahuldamisele erineval õiguslikul alusel ja mis tuleb seetõttu menetluskulude nimekirjas ka eraldi esile tuua. Menetluskulude nimekirjas ei ole avaldaja sõidule kulunud aja hüvitamist taotlenud. Seega on avaldaja etteheited maakohtule seoses transpordikulu osalise välja mõistmata jätmisega ka sel alusel põhjendamatud.
17.Puudutatud isikud I ja IV taotlevad määruskaebuses avaldaja õigusabikulude vähendamist. Kaebuses vaidlustatakse üksnes maakohtu diskretsiooni, muud etteheited maakohtule puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on osas, milles see jääb muutmata, seaduslik ja põhjendatud ning puudutatud isikute I ja IV väited määruskaebuses ei anna alust avaldaja põhjendatud menetluskulude vähendamiseks, maakohtu määruse muutmiseks ja puudutatud isikute määruskaebuse rahuldamiseks.
18.Kokkuvõtvalt hindab ringkonnakohus avaldaja põhjendatud menetluskulu suuruseks kokku 10 653,92 eurot, millest tasutud riigilõivud 380 eurot, õigusabikulu 10 240,80 eurot ja transpordikulu 33,12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kindlaks määratud avaldaja õigusabikulude suurus vastab tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna. Kummagi kostja kanda jääb sellest kulust 37,5 % ehk 3995,22 eurot, mis tuleb puudutatud isikutelt I ja IV avaldaja kasuks välja mõista.
19.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.