Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-5166
Kohtuasi
Lääneranna valla (Lääneranna Vallavalitsuse kaudu) avaldus isiku tahtest olenemata kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks Q.R-i taotlus peatamiseks
kinnisesse
asutusse
paigutamise
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.R-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Lääneranna vald (Lääneranna Vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik: Q.R (isikukood XXX, viibimiskoht AS Hoolekandeteenused Merimetsa Kodu, Merimetsa tee 3, Tallinn) Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Puudutatud isiku eestkostja Lääneranna Vallavalitsus Kinnine asutus: AS Hoolekandeteenused Merimetsa Kodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 31.05.2024 määrus muutmata.
3.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
2-22-5166 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääneranna vald (Lääneranna Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 07.05.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Q.R-i (puudutatud isik) tahtest olenemata kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringse erihooldusteenuse tähtaja pikendamiseks. Avaldaja palub pikendada puudutatud isiku viibimist tema tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel tähtajaga 1 aasta.
1.1.Avalduse kohaselt seadis Pärnu Maakohus 18.12.2019 määrusega puudutatud isiku üle eestkoste ning määras tema eestkostjaks avaldaja kuni 18.12.2024. Pärnu Maakohus paigutas 22.06.2022 määrusega puudutatud isiku tema nõusolekuta üheks aastaks alates määruse tegemisest kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Pärnu Maakohus pikendas 21.06.2023 määrusega puudutatud isiku nõusolekuta ööpäevaringset erihooldusteenust kuni 21.06.2024.
1.2.Avaldaja hinnangul on jätkuvalt täidetud kõik sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg- s 1 toodud asjaolud teenuse pikendamiseks hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Puudutatud isikul on diagnoositud püsiv raske psüühikahäire. Puudutatud isiku käitumismuster on ohtlik nii temale endale kui ka teistele. Isiku ohtlikkus ühiskonnas viibides on tõendatud puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses. Lisaks ilmestavad puudutatud isiku agressiivsust hoolekandeasutuses toimunud juhtumid. Tuginedes psühhiaatrite ja teenust osutava asutuse hinnangule, ei ole puudutatud isikule muud sotsiaalhoolekandeteenused sobilikud.
1.3.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater KK on esitanud 23.04.2024 avaldajale tõendi, milles avaldab arvamust, et puudutatud isik vajab jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Psühhiaatri sõnul puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja ta ei võta iseseisvalt talle vajalikke ravimeid.
1.4.Hoolekandeteenused AS on teatanud hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise vajadusest. Merimetsa Kodu 15.04.2024 iseloomustuses on kirjeldatud puudutatud isiku üldist agressiivset käitumist, tema kontrollimatuid emotsioone ja kuidas ta seetõttu lõhub teda ümbritsevaid esemeid. Iseloomustuses märgitakse, et juhtumeid puudutatud isikuga on igapäevased: esile on toodud 9 juhtumikirjeldust ja 5 psühhiaatriahaiglas viibimist aastase perioodi jooksul. Pärast nutiseadmete konfiskeerimist on puudutatud isiku käitumine muutunud ja ta teeb koostööd rehabilitatsioonimeeskonnaga. Rutiin ja turvaline keskkond toetavad puudutatud isiku iseseisvat toimetulekut. Tallinna Merimetsa tee 3 üksuse tiimijuht
2-22-5166 on arvamusel, et puudutatud isik vajab kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse jätkumist, kus on tagatud ööpäevaringne professionaalne toetus ja järelevalve.
2.Puudutatud isik esitas 14.05.2024 maakohtule avalduse, milles palub ennast katseajaga vabastada kinnisest asutusest ja luba minna koju tagasi. Puudutatud isik lubab võtta ravimeid ja otsida osalise töökoormusega töökoht.
3.23.05.2024 seisukohas leidis Sotsiaalkindlustusamet (SKA), et puudutatud isik vajab kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamist. SKA ei pidanud võimalikuks järgmise aasta jooksul tähtaja pikendamist peatamisega. Seda võib kaaluda aasta pärast, kui puudutatud isik on oma käitumisega tõestanud, et suudab impulsiivsust kontrollida, on omandanud selleks eneseregulatsioonitehnikaid ning kasutab neid teadlikult oma emotsioonide juhtimisel. SKA märkis, et puudutatud isiku puhul:
3.1.esineb SHS § 105 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolu – tal on raske psüühikahäire - orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire (F06.33) ja kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F70.1), mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning millest tulenevalt vajab isik regulaarselt kõrvalabi;
3.2.esineb SHS § 105 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu – isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma ravisoovitusi ning temal esinev psüühikahäirete kogum ei olegi suures osas meditsiiniliselt ravitav. Isik on omandanud käitumismustrid, mis ei ole ühiskondlikult aktsepteeritavad ning seetõttu on ta osutunud ohtlikuks eelkõige ümbritsevatele inimestele, tekitades neis hirmu ja turvatunde puudumist, võttes ära ja lõhkudes nende asju, rikkudes kodurahu ja -korda. Viimased 2,5 kuud on isiku käitumine olnud rahulik, kuid SKA hinnangul on pigem tõenäoline, kui väheusutav, et sellised juhtumid ka edaspidi korduvad, sest põhjused, miks käitumine vallandub, on näiliselt süütud ning neid tuleb elus ette igal sammul (halb tuju, telesaade, kus oli juttu eestkosteasutusest, tema nõudmistele mitte kohene reageerimine, telefonikõne eestkostja esindajaga jmt). Puudutatud isik ei ole veel suutnud tõestada, et ta on võimeline enda käitumist juhtima ja aru saama oma tegudest, mistõttu ei ole ta valmis veel väljaspool turvalist, kindlalt struktureeritud keskkonda tegutsema;
3.3.esineb SHS § 105 lg 1 p 3 nimetatud asjaolu – varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SKA on hinnanud isiku tegevusvõime tasemele vastavaks erihoolekandeteenuseks kogukonnas elamise teenuse, kuid kuna isikul on olemas oma kodu, siis ei soovi isik asuda erihoolekandeteenust kasutama teenuseosutaja pinnale. Muid, vähem toetust pakkuvaid erihoolekandeteenuseid (igapäevaelu toetamise teenus) isiku elukohas ei ole. Ainult eestkostja esindaja ja koguduseliikmete toest praegusel hetkel veel ei piisa. Kumbki neist ei ole spetsialiseerunud psüühilise erivajadusega inimeste toetamiseks ja abistajatel puudub vastav ettevalmistus.
4.27.05.2024 seisukohas leidis avaldaja, et puudutatud isiku avaldus kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja sotsiaaltöötajale on teada, et puudutatud isiku käitumine on viimastel kuudel muutunud rahumeelsemaks ja kontrollitumaks. Avaldaja hinnangul näitab puudutatud isiku käitumise paranemine, et viibimine ööpäevaringsel erihooldusteenusel on sobilik ning vajalik teenus. Nagu eksperdid on kinnitanud, on käitumismustrite muutumiseks vajalik pikaajaline viibimine ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Puudutatud isik on viibinud ööpäevaringsel erihooldusteenusel alates 30.06.2022, s.o 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva. Puudutatud isiku käitumismuster on muutunud paremuse poole lühikese aja jooksul (3 kuud), mistõttu on oluline hoolekandeasutuses viibimise jätkumine positiivsete mustrite kinnistumiseks. Lisaks tuleb silmas pidada, et
2-22-5166 puudutatud isik on teadlik olukorrast, et tema viibimine ja viibimise jätkumine hoolekandeasutuses sõltub tema käitumisest. Kuna isiku soov teenuse lõpetamiseks on väga suur, siis see võib motiveerida puudutatud isikut oma käitumist varasemast enam kontrollima, kuid teenuse lõpetamine käesoleval hetkel võib anda hoopis negatiivse tagajärje. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohtu 31.05.2024 määrusega pikendati puudutatud isiku viibimist kinnises asutuses tema nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel tähtajaga kuni üks aasta määruse tegemisest alates, s.o kuni 31.05.2025. Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku 14.05.2024 taotluse kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks. Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku 28.05.2024 ja 29.05.2024 taotlused riigi õigusabi saamiseks. Kohus märkis, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele selle kättetoimetamisega puudutatud isiku eestkostjale. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldus puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks põhjendatud (SHS § 105 lg 1).
6.1.12.06.2023 ekspertarvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire (F06.33), kerge vaimne alaareng, olulise käitumishäirega (F70.1) ja epilepsia (G40.9), mille tõttu ei ole ta võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima. Puudutatud isik sündis enneaegsena ja sünnipuhuse ajukahjustusega. Isiku vaimne ja füüsiline areng oli eakohasest aeglasem. Juba 3-aastasena diagnoositi isikul vaimset alaarengut. Epilepsia ja peatraumad on veelgi halvendanud isiku vaimset võimekust, ilmnevad ka epilepsiale omased isiksusemuutused, rigiidsus, impulsiivsus ja emotsionaalne labiilsus.
6.2.Alates 23.06.2023, mil puudutatud isik viibib kohtumäärusega ööpäevaringsel erihooldusteenusel Hoolekandeteenused Merimetsa Kodus, oli puudutatud isik statsionaarsel ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus vähemalt viis korda: 19.09-21.09.2023; 24.0903.10.2023; 21.12-31.12.2023; 10.01-25.01.2024, 07.02-27.02.24. Pärast viimast haiglaravi on viimastel kuudel isiku käitumine stabiliseerunud ning ta on viisakas ja koostöövalmis.
6.3.Puudutatud isik on viimase aasta jooksul jätkuvalt ettearvamatult käitunud, olnud agressiivne, teinud verbaalseid ja füüsilisi rünnakuid ümbritseva vastu, lõhkunud asju ja tal on olnud talitsematuid raevuhooge. Isik ei saa aru oma käitumisest ja selle tagajärgedest. Oma käitumisega tekitab isik ümbritsevates inimestes hirmu või viha enda vastu. Alates 23.06.2023 on puudutatud isiku suhtes rakendatud ühel korral eraldusruumi paigutamist, sest ta seadis oma agressiivse käitumisega ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise. Samal perioodil on koostatud puudutatud isiku suhtes üheksa juhtumikirjeldust, muuhulgas järgmistel asjaoludel: 1) 15.06.2023 olid puudutatud isikul terve päeva jooksul olid selged käitumishäire ilmingud, ta oli agressiivne nii verbaalselt kui ka füüsiliselt, ründas kaasklient K ja lõi teda rusikaga vastu pead; 2) 16.06.2023 kraapis puudutatud isik terava esemega oma kõhtu; 3) 19.09.2023 oli puudutatud isik verbaalselt vägivaldne töötaja vastu ning ta paigutati eraldusruumi ja hiljem hospitaliseeriti; 4) 05.02.2024 lõhkus puudutatud isik ära oma inhalaatori; karjus kõva häälega ja postitas videoid eestkostja kohta ning muutus eriti vihaseks, kui ta kutsus tugiisiku enda tuppa, kuid tugiisik oli hetkel hõivatud ja ei saanud kohe tulla; 5) 07.02.2024 psühhiaatriakliinikusse puudutatud isikule järele minnes selgus, et isik on siiski ebastabiilne, karjus ja laimas eestkostjat ning teenuse töötajaid ja loopis asju, mis tema käeulatusse olid jäänud. Puudutatud isik toimetati hoolekandeasutusse politsei abiga ning puudutatud isik viskas esimese asjana oma toas tooliga vastu akent ja lõhkus peretoas kapi, kus teiste toite hoiti. Isik sõimas ja laimas kõiki töötajaid ning peksis rusikatega vastu ukseklaase, rebis
2-22-5166 tükkideks oma asjad ja viskas nõudepesuvahendi vastu seina. Lisaks eeltoodule on puudutatud isik samal perioodil rebinud puruks oma riided ja jalanõud, rebinud katki raamatuid, mängukaarte, teepakke, tallanud lillede peal, visanud WC paberid üle aia ja loopinud toidu põrandale. Puudutatud isik on käinud kaasklientide tubades ja rikkunud üksuse öörahu.
6.4.23.04.2024 arstitõendis märgib psühhiaater KK, et viimase aasta jooksul on puudutatud isiku psüühiline seisund olnud ebastabiilne. Puudutatud isiku meeleolu on muutlik, periooditi muutub isik vihaseks, kärsituks, hakkab kõikjale saatma pikki ähvardus- ja sõimukirju, läheb tülli kaasklientide ja personaliga ning muutub vägivaldseks. Sellises seisundis keeldub isik ravist, laamendab ja lõhub asju. See on olnud põhjuseks, miks puudutatud isik on vajanud jooksva aasta vältel seitsmel korral lühiaegset haiglaravi. Ravimite suhtes on isik tõrjuv ning peab ennast täiesti terveks. Oma agressiivse käitumise osas ei ole puudutatud isikul mingit kriitikat.
6.5.Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik ei suuda enda käitumist juhtida, on olnud viimase aasta jooksul kontrollimatute raevuhoogude tõttu endale ja teistele ohtlik ning on seda jätkuvalt, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama.
6.6.Puudutatud isiku ohtlikkuse ohjamiseks ei ole võimalik rakendada kinnisesse asutusse paigutamisega võrreldes vähem piiravamaid abinõusid. Varem kohtule tsiviilasjas nr 2-225166 edastatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isikule on osutatud suures mahus kohaliku omavalitsuse, tervishoiu- ja erihoolekandeteenuseid. SKA viis 30.04.2024 puudutatud isiku suhtes läbi abi- ja toetusvajaduse hindamise, mille tulemustest nähtub, et puudutatud isik vajab toetust ja juhendamist igapäevatoimingute sooritamisel ja oma elu korraldamisel ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Puudutatud isik vajab enda elukvaliteedi tagamiseks sotsiaalhoolekande abimeetmeid. Temale vajalikku abi saab tagada kogukonnas elamise teenusega. 01.11.2021 on puudutatud isikule pakutud kohta Hoolekandeteenused AS Jõhvi Puru üksuses, kuid eestkostja esindaja sõnul ei olnud puudutatud isik nõus teenusele asuma. Puudutatud isik ei ole huvitatud ühestki erihoolekandeteenusest, mida pakutakse väljaspool tema enda kodu, kuid puudutatud isiku elukohas Lihulas ei ole ühtegi teenusepakkujat, kes igapäevaelu toetamise teenust osutaks. Varem on isikule pakutud Lääneranna vallast tugiisiku teenust, kuid kuna selle eest peab inimene ise tasuma, siis sellest puudutatud isik keeldus. Olemas on olnud tugi kohalikult baptistikoguduselt, kuid seal on olnud juhuseid, kus koguduseliige on üritanud puudutatud isiku varaga manipuleerida. AS Hoolekandeteenused Merimetsa Kodu tiimijuht on kohtule 15.04.2022 teatanud, et puudutatud isik vajab jätkuvalt ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel. Puudutatud isik vajab turvalist keskkonda, kus talle on tagatud ööpäevaringne professionaalne toetus ja järelevalve. 12.06.2023 eksperdi arvamuse kohaselt ei saa puudutatud isik hakkama iseseisva eluga. Väljaspool kinnist asutust isik ravimeid korralikult ei kasuta ja muutub vägivaldseks kaaskodanike suhtes. Seega vajab puudutatud isik jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Seega on puudutatud isiku raskest psüühikahäirest tingitud ohtlikkust temale endale ja ümbritsevatele isikutele praegu võimalik vähendada üksnes kinnises asutuses.
7.Puudutatud isiku avaldus kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks jääb rahuldamata (TsMS § 540 lg 1). Puudutatud isiku tervislik seisund ei ole sedavõrd paranenud, et kinnisesse asutusse paigutamist lõpetada või peatada. Tegemist on raske psüühikahäirega isikuga, kes ei suuda oma käitumist kontrollida ning kelle vaimse ja füüsilise tervise huvides on jätkuvalt vajalik ööpäevaringne hooldusteenus ja järelevalve. Asjas kogutud andmetest nähtub, et puudutatud isiku käitumine võib olla ettearvamatu, ta võib nähtava põhjuseta ootamatult
2-22-5166 muutuda agressiivseks ning äkiliste rünnakutega on reaalselt ohtlik teiste isikute elule, tervisele ja julgeolekule. Puudutatud isik ei ole iseseisvalt suuteline hoolitsema enda tervise eest, ta vajab regulaarselt meeleolu stabiliseerivat ravi, tegevusi ja kõrvalbi, sest ei tunnista enda psüühilist seisundit ning kinnisesse asutusse paigutamata jätmisel seab sellega ohtu enda ja ümbritsevate isikute tervise ja turvalisuse. Kohus nõustus SKA arvamusega, et käitumismustrite korrigeerimine võtab aega ning paari-kolme kuu pikkust perioodi, mil puudutatud isik on olnud käitumiselt rahulik ja koostöövalmis, ei saa lugeda piisavaks, et olla kindel, et ohtlikkus on möödunud ja isik oleks valmis pöörduma koju tagasi, kus ta jääb sisuliselt ilma vajalike spetsiaalselt psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud teenusteta, mis toetaksid tema stabiilsust. Nii avaldaja, Merimetsa Kodu kui ka SKA on seisukohal, et puudutatud isik vajab jätkuvalt ööpäevaringselt järelevalvet, pidevat abi ja juhendamist igapäevatoimingutes, kuna tema seisundi paranemine viimastel kuudel on olnud liiga lühiajaline, et kestvat tulemust anda. Puudutatud isiku ettearvamatu ja agressiivse käitumise tõttu ei ole praegu võimalik tema paigutamine toetatud kogukonna teenusele, sest ta ise ei nõustu sellega, ega ka muule teenusele, kuna siis ei ole võimalik tagada talle vajalikku järelevalvet, toetamist ja juhendamist, kuidas oma viha ja agressiivsusega toime tulla ennast ja teisi kahjustamata. Puudutatud isik on ohtlik endale ja teistele, kui ta jäetakse paigutamata kinnisesse asutusse. Seda kinnitavad kinnise asutuse juhtumikirjeldused, kus puudutatud isik alles mõned kuud tagasi lõhkus hooldekodu ja teiste klientide vara ning tema ohjamiseks tuli kaasata politsei. Puudutatud isik peab ennast jätkuvalt terveks, ta on varem kodustes tingimustes lõpetanud ravimite tarvitamise või võtnud ravimeid ülemääraselt ning on ka kinnises hoolekandeasutuses keeldunud ravimite võtmisest. Selles olukorras ei ole usutavad puudutatud isiku lubadused, et ta nüüd jätkaks ravimite võtmist, kui kinnisesse asutusse paigutamine peatataks ja tal lubataks koju pöörduda.
8.Kohus ei määranud TsMS § 5391 lg 2 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Puudutatud isiku suhtes on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohtupsühhiaatria ekspert KT andnud kohtule oma arvamuse 12.06.2023. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik nõusolekuta ööpäevaringset erihooldusteenust hoolekandeasutuses ühe aasta vältel; teenusele paigutamata jätmisel katkestab isik ravi ning muutub kaaskodanike suhtes agressiivseks; mingi muu sotsiaalteenuse kohaldamine isiku suhtes võimalik ei ole. 07.05.2024 avalduses on välja toodud, et puudutatud isiku tervislik seisund ei ole aastaga muutunud, seda kinnitavad lisatud tõendid ja kohtu poolt täiendavalt kogutud andmed.
9.Kohus ei pidanud TsMS § 5391 lg 2 alusel vajalikuks puudutatud isiku isiklikku ärakuulamist. Puudutatud isik on viimase aasta jooksul (10.05.2023 ja 19.06.2023) olnud kohtu poolt korduvalt ära kuulatud. Ärakuulamiste protokollidest ja eksperdi intervjuu kirjeldustest nähtuvalt põhjustab ärakuulamine puudutatud isikule suurt ärrituvuse ja agressiivsuse tõusu ning seeläbi kahju tema tervisele. Kohus võttis arvesse ka seda, et puudutatud isik on 14.05.2024 avalduses oma seisukoha kinnisesse asutusse paigutamise osas kohtule kirjalikult esitanud.
10.Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 3). Määruskaebus
11.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus avaldaja avalduse rahuldas ja jättis rahuldamata puudutatud isiku avalduse kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks.
2-22-5166
12.Puudutatud isiku puhul ei ole täidetud SHS §105 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud tingimused. Puudutatud isik ei vaidlusta, et täidetud on SHS §105 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus.
13.Riigikohus on selgitanud, et SHS § 105 lg 1 p 2 eesmärgiks on eelkõige kaitsta just isikut ennast ja teisi, mitte neile kuuluvat vara. Isiku ohtlikkust ei saa jaatada ainuüksi seetõttu, et ta on lõhkunud või on ähvardanud lõhkuda enda või teiste vara (RKTKm 10.10.2007, 3-2-1-8107, p 11). Maakohus on ebaõigesti viidanud üheksale juhtumikirjeldusele, mis on kõik seotud vara lõhkumise/rikkumise või labiilse/halva käitumisega. Kinnisesse asutusse saab paigutada eelkõige endale või teistele (mitte esemetele) ohtliku isiku.
14.SKA 23.05.2024 seisukohas on välja toodud, et pärast viimast haiglaravi (perioodil 07.02.2024–27.02.2024) on puudutatud isiku käitumine stabiliseerunud, ta on viisakas ja koostööaldis. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkuse tuvastamisel tuleb võtta arvesse nii negatiivseid kui ka positiivseid sündmusi ja muutusi. See tähendab, et kohus ei tohi lähtuda vaid minevikusündmustest, arvestamata sealjuures vahepealseid arenguid, olgu need siis positiivsed või negatiivsed (RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13 p 16; RKTKm 13.02.2017, 3-21-151-16 p 15).
15.Praegusel juhul pidanuks kohus enne pikendamist kaaluma, miks ei ole puudutatud isiku puhul võimalik rakendada muid vähem piiravaid meetmeid. Puudutatud isikule vajalikku abi saab SKA hinnangul tagada kogukonnas elamise teenusel. Asjaolu, et puudutatud isikule pakuti 2021. aastal AS Jõhvi Puru üksuses kohta, mida ta vastu ei võtnud, ei anna alust SHS § 105 lg 1 p 3 kohaldamiseks.
16.Maakohus jättis ebaõigesti puudutatud isiku ära kuulamata (TsMS § 536 lg 1 rikkumine). Puudutatud isik saaks ärakuulamisel anda kohtunikule edasi seda, kuidas tema olukorda näeb ning milliseks ta ise oma tervislikku seisundit hindab. Ärakuulamise eesmärk on ka kohtupoolse kontrollfunktsiooni teostamine nii menetlusosaliste kui ka arstide ja ekspertide üle.
17.Tsiviilasja nr 2-22-5166 e-toimikus ei ole ühtegi viimasel aastal puudutatud isiku ärakuulamist kajastavat menetlusdokumenti või ärakuulamiste protokolle. Juhul kui protokolli ei koostata, peaks ärakuulamise käik ja tulemused olema toimikus märgitud (TsMS § 477 lg 8). Ka sellist menetlusdokumenti ei õnnestunud esindajal leida. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
18.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.1.Käesoleval juhul on täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Puudutatud isikule on SKA otsusega määratud raske vaimupuue, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puue on määratud 06.01.2021 ja kehtib kuni 17.12.2025.
18.2.Puudutatud isiku käitumismuster ja AS Hoolekandeteenused koostatud juhtumiskirjeldused tõendavad, et isik on endale või teistele ohtlik. Lisaks asjade lõhkumisele on puudutatud isik käitunud agressiivselt nii enda kui teiste isikute suhtes. Asjaolu, et puudutatud isik väljendab oma frustratsiooni lõhkudes end ümbritsevaid esemeid, võib olla ohtlik ka inimestele. Esemetega võib pihta saada ja/või kildudega vigastada end ümbritsevat. Eluks vajalike esemete lõhkumine (nt inhalaator, kamina esiklaas) halvendab puudutatud isiku enda elukvaliteeti ja turvalist elukeskkonda.
2-22-5166
18.3.Puudutatud isik vajab jätkuvalt ööpäevaringselt järelevalvet, pidevat abi ja juhendamist igapäevatoimingutes, kuna tema seisundi paranemine viimastel kuudel on olnud liiga lühiajaline, et kestvat tulemust anda. Puudutatud isiku ettearvamatu ja agressiivse käitumise tõttu ei ole praegu võimalik tema paigutamine toetatud kogukonna teenusele, sest ta ise ei nõustu sellega ega ka muule teenusele, kuna siis ei ole võimalik tagada isikule vajalikku järelevalvet, toetamist ning juhendamist, kuidas oma viha ja agressiivsusega toime tulla ennast ja teisi kahjustamata.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
21.SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus – puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire (F06.33), kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F70.1) ja epilepsia (G40.9), mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. 23.04.2024 psühhiaater KKi arvamuse kohaselt on puudutatud isiku psüühiline seisund olnud viimase aasta jooksul ebastabiilne ning seetõttu on puudutatud isik vajanud viimase aasta jooksul mitmel korral lühiaegset haiglaravi psühhiaatrikliinikus. Raske psüühikahäire olemasolu puudutatud isik määruskaebuses ei vaidlusta.
23.Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata
2-22-5166 puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-153662/92, p 14.1). Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 02.03.2007, 3-21-145-06, p 19).
24.Isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta ei piisa üksnes kaugemas minevikus toimunud sündmustega arvestamisest, vaid hinnata tuleb vahepeal toimunud arenguid ja isiku enda suhtumise võimalikku muutumist ning analüüsida ka eelmise kohtulahendi järel toimunut. Isiku kinnises asutuses viibimise perioodiline kontroll ja seal viibimise pikendamise otsustamine kaotaks mõtte, kui iga kord võetaks arvesse üksnes kaugemas minevikus toimunud samu sündmusi (RKTKm 07.06.2014, 3-2-1-33-14, p 16; RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13, p 16).
25.Asja materjalidest nähtuvalt on viimati pikendatud puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega 21.06.2023 määrusega ning puudutatud isik viibib teenusel AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 3 üksuses. Ringkonnakohus märgib, et avaldusele lisatud AS-i Hoolekandeteenused iseloomustuse ja juhtumikirjelduste järgi on puudutatud isik olnud viimase aasta jooksul hoolekandeasutuses nii verbaalselt (karjub, sõimab, laimab) kui ka füüsiliselt vägivaldne ja agressiivne, lõhkunud asju ja laamendanud. Ringkonnakohtu hinnangul väljendub isiku ohtlikkus eelkõige füüsilises ohus teda ümbritsevate inimeste elule ja tervisele ning arvestades viimasel aastal aset leidnud sündmusi on isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Nimelt ründas puudutatud isik 15.06.2023 Merimetsa Kodus kaasklienti K, lüües teda rusikaga vastu pead; 19.09.2023 ründas puudutatud isik rusikatega Merimetsa Kodus tegevusjuhendajat R, kes sai haiget ning 06.02.2024 lükkas puudutatud isik tegevusjuhendajat O vastu rindu. Psühhiaater KKi 23.04.2024 arvamuse järgi oma agressiivse käitumise osas puudutatud isikul kriitikat ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku impulsskontroll nõrk, suheldes võib isik kergesti näiliselt tühistest põhjustest ärrituda, mille tulemusena ei suuda ta oma käitumist kontrollida. Puudutatud isiku emotsionaalne seisund ja käitumine on väga muutlik. Oma käitumisega tekitab puudutatud isik teistes Merimetsa Kodu elanikes hirmu ja turvatunde puudumist, võttes ära ja lõhkudes nende asju ning rikkudes kodurahu ja -korda. Seega leiab ringkonnakohus, et täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o isik on ohtlik teistele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama.
26.Käesoleval juhul on täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, mille järgi ei ole varasemate abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
26.1.Perioodil 23.06.2023–22.05.2024 viibis puudutatud isik statsionaarsel ravil PERHi psühhiaatriakliinikus viis korda. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma ravisoovitusi, tal puudub haigusteadvus ja haiguskriitika. Sisulist ravivajadust puudutatud isik ei mõista. Puudutatud isik on talle määratud ravimite suhtes tõrjuv ning peab ennast täiesti terveks. Iseseisvalt elades puudutatud isik ravimeid vastavalt raviskeemile ei tarvitanud. Asja materjalidest nähtuvalt vajab puudutatud isik regulaarset toetusravi kontrollitud keskkonnas ja visiite psühhiaatri juurde raviefekti jälgimiseks. Ravita jäämisel on puudutatud isiku tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks. Lisaks esinevad puudutatud isikul kroonilistest häiretest epilepsia ja krambihood, mis ei ole kontrollitavad ning tabavad isikut ootamatult.
2-22-5166
26.2.SKA 30.04.2024 abi- ja toetusvajaduse hindamise kokkuvõtte järgi vajab puudutatud isik enda elukvaliteedi tagamiseks sotsiaalhoolekande abimeetmeid, isik vajab toetust ja juhendamist igapäevatoimingute sooritamisel ning oma elu korraldamisel ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. SKA on hinnanud puudutatud isiku tegevusvõime tasemele vastavaks erihoolekandeteenuseks kogukonnas elamise teenuse, kuid kuna isikul on olemas oma kodu, siis ei soovi puudutatud isik asuda erihoolekandeteenust kasutama teenuseosutaja pinnale (01.11.2021 on puudutatud isikule pakutud kohta Hoolekandeteenused AS Jõhvi Puru üksuses, kuid puudutatud isik ei olnud nõus teenusele asuma). Muid, vähem toetust pakkuvaid erihoolekandeteenuseid (igapäevaelu toetamise teenus) puudutatud isiku elukohas Lihulas ei ole. Varem on puudutatud isikule pakutud tugiisiku teenust, kuid kuna selle eest peab inimene ise tasuma, siis sellest puudutatud isik keeldus. SKA hinnangul ainult eestkostja esindaja ja koguduseliikmete toest praegusel hetkel ei piisa, kuna sellist liiki abistajatel puudub vastav ettevalmistus.
26.3.Psühhiaater KKi 23.04.2024 arvamuse järgi vajab puudutatud isik jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel, kuna väljaspool kinnist asutust ta ravimeid korralikult ei kasuta, muutub vägivaldseks kaaskodanike suhtes ja jätab enda eest hoolitsemise katki.
26.4.Arvestades, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma ravisoovitusi ning esineb oht puudutatud isikut ümbritsevate isikute elule ja tervisele, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul muude abinõude kohaldamine piisav ega võimalik. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku seisundi stabiliseerumist ja paranemist väljaspool kinnist hoolekandeasutust ei ole hetkel võimalik tagada. Puudutatud isik vajab pikaaegset stabiilset keskkonda, kus talle on tagatud ravi- ja hooldusteenused, mis võimaldavad tema tervislikku seisundit (sh agressiivsust ja ohtlikkust teiste inimeste suhtes) kontrolli all hoida. Ravita jäämisel on puudutatud isiku tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks.
27.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on SHS § 105 lg-s 1 sätestatud tingimused täisealise isiku ilma tema nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks täidetud.
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul puuduvad alused puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks. TsMS § 540 lg 1 järgi võib isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et sellised tingimused ja kohustused peaksid distsiplineerima isikut oma raviga tegelema ja paremini käituma ning nende täitmisel ei kujuta isik endast ohtu iseendale ega teistele (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 15.6). Peatamise saab määrata siis, kui kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on iseenesest täidetud, kuid konkreetse isiku tervislikku seisundit arvestades oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all (vt RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 19).
28.1.Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, isik vabatahtlikult ravimeid kodus ei võta ning muude abimeetmete kohaldamine puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik, ei saa ringkonnakohus kaaluda puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Lisaks ei ole praegusel juhul puudutatud isiku ohtlikkust võimalik ennetada muul viisil kui tema kinnisesse asutusse paigutamise teel. Puudutatud isik vajab regulaarset toetusravi kontrollitud keskkonnas ning ravita jäämisel on puudutatud isiku tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on
2-22-5166 muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku seisundi paranemine viimastel kuudel on olnud liiga lühiajaline, et kestvat tulemust anda. Arvestades viimasel aastal aset leidnud sündmusi, mil isik ei ole suutnud oma käitumist juhtida ning on seetõttu olnud teistele ohtlik, ning seda, et isik on viibinud korduvalt ravil psühhiaatriahaiglas, ei anna isiku seisundi paranemine viimastel kuudel alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku käitumise paranemine näitab pigem, et viibimine ööpäevaringsel erihooldusteenusel on sobilik ning vajalik teenus. Seega on oluline hoolekandeasutuses viibimise jätkumine positiivsete mustrite kinnistumiseks. Ka Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP on 27.01.2022 arvamuses selgitanud, et autistlikkusest tulenevalt on puudutatud isikus kinnistunud ühetaolised käitumismustrid (ähvardada, karjuda oma tahtmise saavutamiseks, meelitada jms) ning selliselt kinnistunud käitumist ei ole võimalik enamasti muuta või kui on, siis eeldab see aastatepikkust treeningut käitumise juhtimise meetodeid kasutades ning see kuulub hooldusasutuses tehtavate tegevuste hulka.
29.Maakohtule ei saa puudutatud isiku ärakuulamata jätmisel ette heita menetlusnormide rikkumist. Maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, miks kohus ei pidanud TsMS § 5391 lg 2 alusel vajalikuks puudutatud isiku isiklikku ärakuulamist. Ringkonnakohus peab maakohtu selgitusi põhjendatuks. TsMS § 5391 lg 2 järgi ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks vajalik isiku enda ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik ära kuulatud 10.05.2023 kinnisesse asutusse paigutamise ennetähtaegse lõpetamise menetluse raames. Toimiku materjalide hulgas sisaldub ka ärakuulamise protokoll (KIS-s dokumendi nr 470). 21.06.2023 määrusest (KIS-s dokument nr 603), millega kohus pikendas puudutatud isiku viibimist kinnises asutuses tähtajaga üks aasta arvates määruse tegemisest, nähtub, et kohus kuulas puudutatud isiku ära tema viibimiskohas 19.06.2023. Vastava toimigu kohta puudub ärakuulamise protokoll, kuid kohus on ärakuulamise sisu kajastanud 21.06.2023 kohtumääruses. TsMS § 477 lg 8 järgi protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks, ning kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis.
30.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisest tingitud menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.