Lääneranna valla (Vallavalitsuse kaudu) avaldus X paigutamiseks kinnisesse asutusse
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22. juuni 2022. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 13. juuli 2022. a ja C 7. juuli 2022. a määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Lääneranna vald Vallavalitsuse kaudu (registrikood 77000298) Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Toomas Metsma Puudutatud isiku I usaldusisik C (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik II Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 22. juuni 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta X ja C määruskaebused rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabikulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avalduse asjaolud
1.Lääneranna vald Vallavalitsuse kaudu (avaldaja) esitas avalduse X (puudutatud isik I) kinnisesse asutusse paigutamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule I Sotsiaalkindlustusameti 6. jaanuari 2021. a otsusega määratud raske vaimupuue. Puudutatud isiku I tervislik seisund on tema raskest vaimupuudest tingitult väga ebastabiilne, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Pärnu Psühhiaatriakliiniku juhataja, psühhiaater RP on 25. jaanuari 2022. a kirjaga vastanud avaldaja päringule, mille kohaselt on ravitava psüühikahäire osa puudutatud isiku I probleemistikus vähene, mistõttu pikaajaline tahtest olenematu ravi ei ole põhjendatud. Küll aga vajab ta piiratud valikutega kontrollitud hoolduskeskkonda ohtliku käitumise vähendamiseks. Temal esinev psüühikahäirete kogum – vaimne alaareng (F78.1) koos pervasiivse häirega (F84.8) – ei ole meditsiiniliselt ravitav, mistõttu isik ei vaja pikaajalist viibimist aktiivravi keskkonnas st haiglas. Ta vajab ööpäevaringset rangelt kontrollitud hoolduskeskkonda, kust ta ei saa suvalisel hetkel iseseisvalt lahkuda ning pikaajalist treeningut hoolduskeskkonnas uute käitumismustrite omandamiseks. Raviasutuse ning raviarsti hinnangul ei ole käesolevalt Eesti Vabariigis olemasolevate sotsiaalteenuste valikut ning seadusandlust arvestades võimalik rakendada puudutatud isiku I suhtes muid abimeetmeid kui tema paigutamine hoolekandeasutusse kinnisele ööpäevaringsele erihooldusteenusele.
2.Puudutatud isik I ei tarbi talle määratud ravimeid regulaarselt. Perioodil, kui ta ravimeid ei ole võtnud, on tema käitumine ettearvamatu. Tema meeleolu võib kiiresti ja väga äärmuslikult ühest äärmusest teise muutuda. Puudutatud isik I on neil perioodidel väga kergesti ärrituv, nõuab enda nõudmiste kohest täitmist ning satub kergesti konflikti teiste inimestega. Konfliktses olukorras võib väga agressiivseks muutuda ning ärritunud seisundis ei allu korraldustele. Puudutatud isiku I käitumismuster konfliktsetes olukordades on osaliselt fikseeritud ka politsei poolt. Puudutatud isik I on korduvalt väljendanud suitsiidseid mõtteid ja ähvardusi. Seni ei ole ähvardused endalt elu võtmise kohta tegudeni jõudnud. Sotsiaaltöö spetsialistidele on jäänud mulje, et puudutatud isik I ähvardab endalt elu võtmisega vaid tähelepanu saamiseks. Puudutatud isik I on saatnud massiliselt e-kirju erinevatele organisatsioonidele ja riigi asutustele sh Eesti Vabariigi peaministrile ja teistele Eesti Vabariigi ministritele. E-kirjad on häirivad, ropud ja ähvardava sisuga. Lääneranna Vallavalitsusele on laekunud informatsioon ja kaebus Kriminaalpolitseilt puudutatud isiku I poolt saadetud Kaja Kallast ähvardavate e-kirjade tõttu.
3.Puudutatud isiku I suhtes on korduvalt rakendatud tahte vastaselt psühhiaatrilist haiglaravi. Meditsiiniliste dokumentide järgi puudutatud isik I ravile ei allu, kuna see on tema stabiilne psüühiline seisund. Samuti puudub tal haiguskriitika ning määratud ravimeid puudutatud isik I otstarbeliselt ei kasuta. Puudutatud isik I on viibinud oma elu jooksul psühhiaatriakliinikutes ravil üle 60 korra. Puudutatud isikul I on sünnipuhuse ajukahjustuse baasil ilmnenud vaimne mahajäämus, mis on järk-järgult halvenenud opereeritud ajukasvaja ning epileptiliste krampide jääknähtude süvenemise tõttu. Puudutatud isiku I ravi on kestnud alates 5. eluaastast. Seega ei ole tegemist ajutise haigusega, mida oleks võimalik välja ravida.
Menetluse edasine käik
4.Sotsiaalkindlustusameti (puudutatud isik II) hinnangul on tõendatud, et puudutatud isikul I esineb SHS § 105 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolu – tal on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi; esineb SHS § 105 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu – ta ei ole võimeline täitma ravisoovitusi ning temal esinev psüühikahäirete kogum ei olegi suures osas meditsiiniliselt ravitav; Ta on omandanud käitumismustrid, mis ei ole ühiskondlikult aktsepteeritavad ning seetõttu on ta osutunud ohtlikuks nii ümbritsevatele inimestele kui ka iseendale; esineb SHS § 105 lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolu – varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Sotsiaalkindlustusameti arvamusel vajab puudutatud isik I paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta.
5.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt nähtub eksperdi käsutuses olevatest andmetest, et puudutatud isikul I esinev psüühikahäirete kogum oma koosmõjus on takistanud tema iseseisvat toimetulekuvõimet, elukorralduse planeerimist ning põhjustanud korduvalt ebaadekvaatset ja ohtliku käitumise esinemist pannes ohtu nii enda sotsiaalse heaolu kui ka ümbritsevate turvalisuse. Arenguhäirest tulenevalt on tal kinnistunud ühetaolised jäigad käitumismustrid (ähvardada, karjuda oma tahtmise saavutamiseks, meelitada, rünnata), mis ei ole psühhiaatrilisele ravile alluvad. Seetõttu ei ole reaalne tema üldise toimetulekuvõime paranemine ja püsimine sel määral, mis võimaldaks tal püsivalt üksi elada ning iseseisvalt toime tulla. Samuti on ebapiisavaks osutunud sotsiaalse toimetuleku toetamine eestkoste abil, kuna uuritav ei aktsepteeri piisavalt eestkostega kaasnevat, varem või hiljem muutub eestkostja ülesandeid täitva isiku suhtes vaenulikuks. Uuritava puhul on oluline ööpäevaringset hooldust, ravi ja järelevalvet tagava keskkonna olemasolu peamiselt tema enda, aga ka lähikondsete turvalisuse tagamiseks. Ööpäevaringse hoolekande tingimustes on võimalik puudutatud isiku I ravi tagada, ta ei vaja psühhiaatrilist haiglaravi, vaid hoolekandeasutuses tagatavat ambulatoorset psühhiaatrilist ravi, kus on võimalik tagada püsiv toetusravi eesmärgiga viia miinimumi ohtliku käitumise risk tema enda või ümbritsevate suhtes.
6.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja asus kohtule esitatud arvamuses seisukohale, et puudutatud isiku I paigutamine kinnisesse asutusse on põhjendatud. Puudutatud isik I käitub viisil, et ohustab ennast ja teisi, ta ei ole võimeline analüüsima oma käitumist ega seda juhtima, käitumine tugineb emotsioonidel, on ebastabiilne. Puudutatud isik I vajab ööpäevaringset sobivat hooldusteenust kontrollitud keskkonnas, et oleks tagatud vajalik ravi ja inimväärne elukeskkond. Puudutatud isik I on võimeline tekitama ka ise teistele isikutele ohtlikke olukordi.
7.Kohus kuulas puudutatud isiku I, tema eestkostja ning puudutatud isiku I usaldusisiku C ära 15. juunil 2022. a. Ärakuulamisel oli puudutatud isik I intensiivselt jutukas ja valju häälega. Süüdistas enda probleemides eestkostjat ning oli seisukohal, et temal ei ole midagi viga, kõiges on süüdi eestkostja ning eestkosteametnik KR. Puudutatud isik I ning tema usaldusisik rõhutasid korduvalt, et puudutatud isik I ei ole kunagi olnud füüsiliselt vägivaldne või ohtlik ning ähvardav ja agressiivne käitumine ja kõneviis on puudutatud isiku I jaoks normaalne.
8.Kohus kuulas 16. juunil 2022. a telefoni teel ära puudutatud isiku I ema Q, kes avaldas kohtule, et tema hinnangul ei ole põhjendatud puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamine. Puudutatud isik I saab iseseisvalt oma eluga hakkama, kuid tal peab olema kõrval isik, kes teda juhendab. Q hinnangul võiks selliseks inimeseks olla C, kuna nad saavad
omavahel hästi läbi. Puudutatud isikut I ei tohi ärritada, vihahoos on ta ähvardanud, rumalaid sõnu öelnud, kuid kallale pole tulnud. Kui puudutatud isikuga I rahulikult läbi saada, siis on ta hea. Maakohtu määrus
9.Pärnu Maakohus rahuldas 22. juuni 2022. a määrusega avaldaja avalduse puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks, paigutas puudutatud isiku I hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta kuni üheks aastaks määruse tegemisest arvates, s.o kuni 22. juunini 2023 ning tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks selle teatavakstegemisega avaldajale. Ekspertiisikulud ja riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10.Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega, sh kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga tõendatud, et puudutatud isiku I suhtes esinevad SHS § 105 lg-s 1 nimetatud eeldused. Puudutatud isikul I esineb psüühikahäirete kogum (vaimne alaareng käitumishäirega, pervasiivne häire ning orgaaniline meeleoluhäire), mis on hinnatav häirete koosmõjus raskeks psüühikahäireks, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Lisaks on puudutatud isikul I Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastanud raske puue ja puuduv töövõime kuni 17. detsembrini 2025. a, mistõttu on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus. Samuti on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus. Puudutatud isik I ega tema tugiisik puudutatud isiku I ravivajadusest aru ei saa. Ravita jäämisel on tema tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks. Isik ei ole suuteline järgima ravisoovitusi väljaspool vahetult piiravaid ja kontrollivaid ravitingimusi. Ilma puudutatud isiku ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamata võib isik olla ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isiku I järjepidev ühiskonnas mitteaktsepteeritav käitumine viitab sellele, ei isik ei ole võimeline aru saama oma tegude lubamatusest ning oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, mistõttu on puudutatud isik I oma käitumisega ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele, tekitades nendes hirmu ja turvatunde puudumist. Täidetud on SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on puudutatud isikule I osutatud suures mahus kohaliku omavalitsuse, tervishoiu- ja erihoolekandeteenuseid. Sotsiaalkindlustusameti läbi viidud abi- ja toetusvajaduse hindamisest nähtub, et puudutatud isikul I on kõrge toetusvajadus suhtlemise ja eluasemega seotud tegevuste valdkonnas. Seetõttu vajab puudutatud isik I regulaarset juhendamist ning olemasolevate oskuste ja võimete arendamist ning toetamist ühiskonnaelus osalemisel.
11.Eelnevast tulenevalt järeldas maakohus, et puudutatud isik I tuleb paigutada hoolekandeasutusse (ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele) kuni üheks aastaks määruse tegemisest arvates, s.o kuni 22. juunini 2023. a. Maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale (TsMS § 541 lg 4). Menetluse edasine käik ja määruskaebused
12.Puudutatud isik I saatis maakohtule 25. juunil 2022. a e-kirja, mida maakohus käsitles määruskaebusena. Lisaks edastas puudutatud isik I maakohtule ajavahemikus 25. juuni 2022. a kuni 5. august 2022. a veel mitmeid e-kirju.
13.Maakohus jättis puudutatud isiku I määruskaebuse 4. juuli 2022. a määrusega käiguta.
14.Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 13. juulil 2022. a kohtule puudutatud isiku I määruskaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palus tühistada maakohtu määrus täies ulatuses. Alternatiivselt palus puudutatud isik I kohaldada tema suhtes leebemaid toetavaid meetmeid.
15.Puudutatud isiku I hinnangul on tal õigus vabalt avaldada enda arvamusi ja viidata erinevatele probleemidele, mida eestkostja (avaldaja) tema arvates valesti teeb eestkostet teostades. Sellest tulenevalt ta saadabki oma mõtteid ja arvamusi mitmetele asutustele ja organisatsioonidele. Puudutatud isik I on seisukohal, et ta pole kunagi muutunud füüsiliselt vägivaldseks või ohtlikuks teistele ning tema agressiivne kõneviis (mis esineb näiteks ekirjades) on tema jaoks normaalne ning reaalset ohtu ta sellega kellelegi ei tekita.
16.Puudutatud isiku I usaldusisik esitas 7. juulil 2022. a määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1, 2, 3 ning jätta rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku I paigutamiseks kinnisesse asutusse. Lisaks palus usaldusisik, et kohus määraks, et avaldaja maksaks puudutatud isikule I riigi poolt määratud hüvitist iga päeva eest, mis puudutatud isik I on viibinud kinnises asutuses vaidlustatud määruse tagajärjel ning tagastada puudutatud isiku I kontole raha, mis on üle kantud AS-le Hoolekandeteenused tahtevastase ravi eest kinnises asutuses.
17.Usaldusisiku hinnangul ei ole puudutatud isik I ei endale ega ka teistele ohtlik olnud, mida kinnitab Sotsiaalkindlustusameti 2. juuli 2020. a seisukoht, mistõttu ei ole seaduslikku alust puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks. Usaldusisik heitis maakohtule ette, et kohus ei ole piisavalt põhjalikult põhjendanud, milles võib väljenduda puudutatud isiku I ohtlikkus teistele või endale. Arvestades, et puudutatud isiku I seis ei ole ravitav, ei ole kinnisesse asutusse paigutamine sobilik lahendus; raviplaani pole. Lisaks tegi usaldusisik etteheiteid ja väljendas rahulolematust sotsiaalkaitse üldiste küsimuste kohta avaldaja ametnike tegevuse või tegevusetuse kohta eestkoste teostamisel. Menetlusosaliste seisukoht
18.Puudutatud isik II leidis, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
19.Puudutatud isik II tõi esile, et kohtumenetluse käigus kogutud ja Sotsiaalkindlustusametile esitatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isiku I poolt on laekunud prokuratuurile mitmeid kirju, mille sisuks on erinevate isikute ähvardamine vägivallaga. Puudutatud isiku I suhtes on olnud varasemalt mitu kriminaalmenetlust ning isiku suhtes läbi viidud kriminaalmenetluste raames saanud selgeks, et puudutatud isik I on erivajadustega isik – tal esineb vaimuhaiguslik seisund ning ta võib olla ohtlik endale ja ühiskonnale. Puudutatud isik II ei nõustunud puudutatud isiku I vastuväidetega, et vägivalla ja vara rikkumisega ähvardav käitumine on normaalne ja kuulub isiku põhiõiguste hulka. Ka ähvardamine on karistusseadustiku mõttes karistatav. Puudutatud isik II tugines avaldaja esitatud avaldusele ning selles avaldatud tõenditele ja jäi arvamuse juurde, et puudutatud isiku I puhul on tõendatud asjaolu, et ta on püsivalt ohtlik nii teistele kui ka iseendale.
20.Puudutatud isik II ei nõustunud usaldusisiku määruskaebuse väitega, mille kohaselt on kinnises asutuses viibimine puudutatud isiku I elu ohustav ja kahjulik. Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel tugevdatud järelevalvega asutuses on inimest arendav ja toetav teenus, kus on tagatud ööpäevaringne juhendamine, kõrvalabi ja suunamine kõigis igapäevaelu tegevustes. Tegevusjuhendajate poolt tagatakse inimesele vajaliku ravi saamist (inimese nõusolekul), tänu millele paraneb inimese ravisoostumus ja stabiliseerub vaimse
seisund. Teenuse saamise esimese 30 päeva jooksul koostatakse inimesele tegevusplaan, mida vaadatakse ja korrigeeritakse vajadusel, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis.
21.Avaldaja palus jätta määruskaebused rahuldamata.
22.Avaldaja nõustus usaldusisiku seisukohaga, et puudutatud isiku I vajadusi ja eestkoste ülesannete paremaks lahendamiseks sobiks paremini füüsiline isik, kuid sobivat isikut leitud ei ole; peamiselt puudutatud isiku I enda käitumismustrite tõttu on eestkostjad loobunud oma ülesannetest. Usaldusisiku määruskaebuses esitatu sotsiaalhoolekande süsteemi puuduste ja eestkoste menetluse kohta ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohased.
23.Avaldaja jäi kõigi enda maakohtumenetluses väljendatud seisukohtade juurde. Avaldaja hinnangul on esitatud avalduse ja selle lisade kohaselt tõendatud puudutatud isiku I ohtlikkus teistele ja eelkõige iseendale ning on täidetud SHS § 105 lg 2 p 2 eeldused. Hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenusel viibimise vajadust kinnitab hoolekandeasutuses 27. juulil 2022. a toimunud juhtum, kus puudutatud isik I ärritus, karjus valju häälega, ähvardas ja sõimas kõiki. Puudutatud isikule I on osutatud suures mahus kohaliku omavalitsuse, tervishoiu- ja erihoolekandeteenuseid, lisaks on ta suunatud Lootuse küla programmis osalema. Kõik teenused ja muud vabatahtlikud programmid ei ole puudutatud isiku I iseloomu ja haiguskriitika puudumise tõttu toiminud ning on päädinud isiku lahkumisega teenuselt või programmist
24.Avaldaja märkis, et usaldusisiku poolt määruskaebuses esitatud väited ja tõendid pärinevad aastast 2020 või varem. Käesolevaks hetkeks on puudutatud isiku I tervisliku seisundi ja abivajaduse kohta asjakohasemaid tõendeid ja dokumente, millest tuleks asja lahendamisel lähtuda.
25.Puudutatud isik I esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu seisukoha usaldusisiku määruskaebusele, milles toetas seda.
26.Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et puudutatud isik I on abivajav isik, kes vajab edaspidi abi- ja toetavaid meetmeid, et ühiskonnas hakkama saab. Menetluse edasine käik
27.Pärnu Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need 5. augusti 2022. a kirjaga Tallinna Ringkonnakohtule.
28.Ajavahemikul 5. august 2022. a kuni 26. august 2022. a saatis puudutatud isik I ringkonnakohtule mitmeid e-kirju, milles väljendas enda rahulolematust poliitiliste ning sotsiaalkaitse küsimuste, avaldaja ametnike tegevuse või tegevusetuse osas eestkoste teostamisel; kirjeldas enda varasemat elulugu ning käsitles päevakajalisi teemasid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
30.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on asjas lahendit tehes lähtunud õigesti asjas esitatud tõenditest, võttes arvesse nii avaldaja, puudutatud isiku I ja tema riigi õigusabi korras määratud esindaja ja usaldusisiku ning puudutatud isiku II poolt esitatud seisukohti. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud ja põhjendanud, et esinevad endiselt SHS § 105 lg-s 1 nimetatud eeldused puudutatud isiku I
kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
31.Asja materjalide põhjal puudub alus kahelda, et täidetud on SHS § 105 lg 1 p-s 1 välja toodud tingimus, s.o puudutatud isikul I esinev psüühikahäirete kogum (orgaaniline meeleoluhäire F06.33, pervasiivne arenguhäire F84.8 ja kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega F70.1 [kd III, tl 147-148]) on hinnatav häirete koosmõjus raske psüühikahäirena, mis piirab avaldaja võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isik I ega usaldusisik ei ole määruskaebustes raske psüühikahäire olemasolu ka vaidlustanud.
32.SHS § 105 lg 1 teiseks eelduseks (p 2) on asjaolu, et täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14). Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha. Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkus saab väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (vt Riigikohtu 2. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-06, p 19 ja 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14). Ohtlikkusele võib muuhulgas viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1 ja 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435, p 18).
33.Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub avaldaja seisukohaga, mille kohaselt tuleb lähtuda tsiviilasja lahendamisel eelkõige viimati koostatud seisukohtadest ja tõenditest puudutatud isiku I tervisliku seisundi kohta, mistõttu ei ole põhjendatud lähtuda usaldusisiku määruskaebuses viidatud ning sellele lisatud Sotsiaalkindlustusameti 2. juuli 2020. a ega AS-i Hoolekandeteenused 2. juuli 2020. a arvamustest.
34.Vaatamata määruskaebuste väidetele on kolleegiumi hinnangul täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o puudutatud isik I on ohtlik endale ja ümbritsevatele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Maakohus on seda piisava põhjalikkusega hinnanud ja põhjendanud. Tsiviilasjas esile toodud asjaolud viitavad puudutatud isiku ohtlikkusele nii endale kui ka teistele. Ohtlikkus iseendale väljendub selles, et puudutatud isik ei mõista oma haigustest tingitud ravivajadust. Puudutatud isik on kinnitanud, et ei pea ravimeid võtma (kd III, tl 224, 00:01:42). Ravita jäämisel on puudutatud isiku I tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks, mis eelduslikult ei võimalda arenguhäirest tuleneva kinnistunud käitumise suunamiseks vajalike meetodite rakendamist. Samas on puudutatud isik I väljendanud ka seda, et on võtnud ravimeid rohkem kui peab, neid kuritarvitanud (kd III, tl 224, 00:01:42). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isik I on väljendanud suitsiidseid mõtteid (kd I, tl 5 p), vigastanud ennast žiletiga (kd III, tl 223). Ohtlikkus iseendale seisneb ka selles, et puudutatud isik võib oma ettearvamatu ja impulsiivse
käitumise tõttu, mille puhul ei ole ta võimeline aru saama oma tegude ja arvamuste sotsiaalsest mõjust (kd III, tl 148), sattuda ka endale ohtlikesse olukordadesse. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isik I on saatnud korduvalt erinevatele isikutele ähvardava sisuga e-kirju, edastanud politseile e-kirju, milles ähvardab teisi isikuid vägivallaga (kd I, tl 4), ähvardanud ära tappa enda lähisugulased või valetanud, et on kasutanud venna suhtes vägivalda (kd I, tl 4 - 4 p); puudutatud isik I on kergesti ärrituv ja konfliktne tekitades enda käitumise ja väljaütlemistega teistele hirmu (nt kd VI, tl 10-11). Selliselt tuvastas maakohus kolleegiumi hinnangul, et puudutatud isik I on ohtlik endale ja ümbritsevatele ning isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Asjaolu, et puudutatud isik I ei ole kedagi käesolevaks hetkeks füüsiliselt vigastanud, ei anna alust arvamaks, et ka esile toodud juhtumid, mh korduv ja intensiivne ähvardamine, ei ole olnud piisavalt tõsised juhtumid, et neid puudutatud isiku I ohtlikkuse hindamisel arvestamata jätta. Asjaolu, et puudutatud isik I ning tema usaldusisik on korduvalt kinnitanud, et puudutatud isik I ei ole endale ega teistele mingil viisil ohtlik ning selline puudutatud isiku I käitumine ongi viimase jaoks normaalne, ei anna arvestades tsiviilasja materjale objektiivselt alust asuda seisukohale, et SHS § 105 lg 1 p 2 eeldus ei ole täidetud. Ülaltooduga on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku I ohtlikkus erihooldusteenusele paigutamata jätmisel tõendatud.
35.Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti järeldanud, et puudutatud isik I on oma vaimse tervise ja oma tegudest arusaamise võime ja haiguskriitika puudumise tõttu ohtlik nii endale kui teistele ning vajab seetõttu ööpäevaringset erihoolekandeteenust kinnises asutuses. Seega on SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus täidetud.
36.SHS § 105 lg 1 p 3 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et muude abinõude kasutamise võimatus tähendab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16, p 16). Tsiviilasjale esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on puudutatud isikule I osutatud suures mahus kohaliku omavalitsuse, tervishoiu- ja erihoolekandeteenuseid (viibinud erihooldekodudes, paigutatud psühhiaatriahaiglatesse, viibinud sundravil, külastanud Lootuse Küla). Erihooldekodudest on puudutatud isik I omavoliliselt lahkunud, ei ole allunud sisekorrale (kd III, tl 143-146). Puudutatud isiku I käitumismustrite tõttu on eestkostjad loobunud oma ülesannetest, nt viimati loobus eestkostja ülesannetest käesoleva menetluse jooksul Jaana Eskor (kd III, tl 166). Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 30-2022 nähtub, et puudutatud isik I vajab ööpäevaringset järelevalve ja reeglitega hoolduskeskkonda, kust ta ei saa oma valitud hetkel lahkuda ning saaks omandada ja säilitada uusi käitumismustreid (kd III, tl 148). Nii avaldaja, puudutatud isik II kui ka puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja on olnud seisukohal, et kuivõrd muud teenused ja abinõud ei ole puudutatud isiku I iseloomu ja haiguskriitika puudumise tõttu toiminud, on vajalik puudutatud isik I paigutada hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Muuhulgas kinnitas Sotsiaalkindlustusamet, et ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel tugevdatud järelevalvega asutuses on inimest arendav ja toetav teenus, kus on tagatud ööpäevaringne juhendamine, kõrvalabi ja suunamine kõigis igapäevaelu tegevustes. Teenuse saamise esimese 30 päeva jooksul koostatakse inimesele tegevusplaan, mida vaadatakse ja korrigeeritakse vajadusel, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis (kd V, tl 29-30).
37.Puudutatud isiku I ja tema usaldusisiku määruskaebustes ning puudutatud isiku I saadetud e-kirjades olevad etteheited ametnike tegevuse või sotsiaalhoolekandesüsteemi ega poliitiliste sündmuste osas ei ole praeguses vaidluses asjakohased, mistõttu ringkonnakohus nendele väidetele hinnangut ei anna. Kuivõrd ringkonnakohus ei muuda maakohtu määrust, ei käsitle kolleegium usaldusisiku määruskaebuses esitatud taotlusi seoses kahju hüvitamisega puudutatud isikule I.
38.Ülaltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul täidetud SHS § 105 lg 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluskulud
39.Maakohus on jätnud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi õigusabikulud ja ekspertiisikulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 3 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Seega riigi õigusabikulud jäävad riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.