X (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi hagi Y ja Q vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks hagi hind 99 000 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: X (pankrotis, isikukood xxxx) pankorihaldur Peeter esindajad Sepper; Hageja lepinguline esindaja: Sulev Mander (Afford Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Kostjad:
1.Y (isikukood xxxx)
2.Q (isikukood xxxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Sirel (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks X, C ja Q vahel 16.01.2019 sõlmitud kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe ja asjaõiguslepingud.
3.Kohustada kostjat Q (isikukood xxxx) asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja andma nõusoleku Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri nr xxxx teisest jaost kande kustutamiseks, mille kohaselt on korteriomandi asukohaga Xxxx omanik Q, ning paranduskande tegemiseks, millega kõnealuse korteriomandi ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse sisse X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx). Asendada nõusolekud kohtuotsusega.
4.Kohustada kostjat Yt (isikukood xxxx) andma nõusoleku Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri nr xxxx teise jakku ühisomanikena X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx) kandmiseks. Asendada nõusolekud käesoleva kohtuotsusega.
5.Lõpetada X, C ja Q vahel 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel tekkiv X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx) ühisomand korteriomandile asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel.
6.Jagada ühisomandi müügist saadud raha X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx) vahel võrdsetes osades.
7.Jätta jõusse 26.11.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte ringkonnakohtus kantud kulud poolte endi kanda.
2.Jätta asja maakohtus läbivaatamise kulud kostjate kanda.
3.Mõista kostjatelt Ylt (isikukood xxxx) ja Qlt (isikukood xxxx) hageja X (pankrotis, isikukood xxxx) pankorihalduri Peeter Sepperi kasuks menetluskuludena välja 2455 (kaks tuhat nelisada viiskümmend viis) eurot.
4.Mõista kostjatelt Ylt (isikukood xxxx) ja Qlt (isikukood xxxx) hageja X (pankrotis, isikukood xxxx) pankorihalduri Peeter Sepperi kasuks välja viivis menetluskulult 2455 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Asjas esile toodud asjaoludest nähtub, et 13.03.2020 nimetati tsiviilasjas nr 2-20-3766 X ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper. Harju Maakohtu 30.04.2020 kohtumäärusega kuulutati välja pankrot ja Peeter Sepper nimetati pankrotihalduriks. Pankroti väljakuulutamise ajal oli Harju Maakohtu menetluses Citadele Banka Eesti filiaali kaudu hagi kostjate X, C ja Q vastu 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ning asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks. Kostja C suri xxxx. X loobus 01.09.2020 pärandist oma tütre Y kasuks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli X pankrotivõlgnikuna ja C sõlminud 16.01.2019 kinkelepingu,
mille alusel nad võõrandasid neile ühisvarana xxxx kuulunud korteriomandi Xxxx Qle ning andsid asjaõiguslepingu kohaselt omandiõiguse üle. Kinke väärtus oli lepingu kohaselt 170 000 eurot. Sama tehinguga koormati kingitud kinnistu isikliku kasutusõigusega X ja C kasuks. Omandiõigus ning isiklik kasutusõigus kanti asjaõiguslepingu alusel kinnistusregistrisse. Kuna C on surnud, on kinnistusregistri kanne tema isikliku kasutusõiguse osas vale.
3.Hageja leidis, et kinkega võõrandas pankrotivõlgnik tasuta väga olulise osa oma varast, mistõttu ta muutus maksejõuetuks. Võlgnik saab pensioni kokku 880,43 eurot, kuid nende laekumiste arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid, mida on pankrotimenetluses tunnustatud summas 3 276 825,98 eurot, rahuldada ainult väga väikeses ulatuses ja igakuiselt 296,43 eurot. Kinnistu võõrandati, et vältida selle pankrotivõlgnikule kuuluva osa arvel võlausaldajate nõuete rahuldamist.
4.Hageja leidis, et korteriomandi kinkimisega kahjustati oluliselt võlgniku võlausaldajate huve ning seetõttu tuleb tehingud tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada PankrS § 109 lg 1 alusel. Tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud. Kinkeleping on sõlmitud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kinkeleping sõlmiti 16.01.2019, võlgniku pankrot kuulutati välja 30.04.2020. Seega on kinkeleping sõlmitud veidi vähem kui 1 aasta ja 4 kuud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kinkelepingu sõlmimine kahjustas võlausaldajate huve.
5.Võlgnik võõrandas oma ühisomandi osa korteriomandist kostjale II kinke teel, sama tegi C, st kostja II sai kinkelepingu esemed tasuta. Võlgnik ja kostja on kinkelepingus korteriomandi väärtuseks nimetanud 170 000 eurot. Seega loobus võlgnik mingisugust vastusooritust saamata oma varast väärtusega vähemalt 85 000 eurot. Võlgnik oli kinkelepingu sõlmimise ajal sisuliselt maksejõuetu. Hageja on haldurina tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees vähemalt 3 276 825,98 eurot. Võlgniku vara koosneb isiklikest tarbeesemetest. Pankrotivara pankrotiseaduse mõttes puudub.
6.Hageja hinnangul teadis võlgnik või pidi teadma kinkelepingu sõlmimise ajal, millised on võlausaldajate nõuded tema vastu ning ta ei suuda neid täita. Võlgnik teadis, et kinkelepingu sõlmimine kahjustab üheselt võlausaldajate huve. Kinkeleping tuleb kehtetuks tunnistada PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel. Kinkelepingu puhul on täidetud PankrS § 111 lg 1 p 2 sätestatud ajaline kriteerium. Kuna kinkeleping sõlmiti 19.01.2019 ja võlgnikule nimetati ajutine haldur 13.03.2020, sõlmiti kinkeleping vähem kui viis aastat enne ajutise halduri nimetamist. Täidetud on ka teine kriteerium – tehingu teiseks pooleks, so kinkesaajaks on võlgniku lähikondne – kostja II on võlgniku tütre (kostja I) elukaaslane, sh on kostjal I kostjal II ühine elukoht ning nad kasutavad ühist e-posti aadressi.
7.Alternatiivselt on kinkeleping tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 3 või p 4 alusel. Kostja II peab kinkelepingu alusel saadu tagastama koos viljade ja muu kasuga. PankrS § 119 lg 1 näeb ette, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel kohustub kostja II kinkelepingu alusel saadu tagastama koos viljade ja muu kasuga, selle võimatuse korral hüvitama saadu väärtuse.
8.Hageja palus tunnistada kehtetuks X, C ja Q vahel 16.01.2019 sõlmitud kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe ja asjaõiguslepingud. Hageja palus kohustada Q andma nõusoleku Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri nr xxxx teisest jaost kande kustutamiseks, mille kohaselt on korteriomandi Xxxx omanik Q ning paranduskande tegemiseks, et korteriomandi ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse sisse X ja Y. Hageja
palus asendada Q nõusolekud kohtuotsusega. Hageja palus kohustada Yt andma nõusoleku kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri nr xxxx teise jakku ühisomanikena X ja Y. Hageja palus asendada Y nõusolekud kohtuotsusega.
9.01.12.2023 esitatud seisukohtades asja uuel läbivaatamisel maakohtus osundas hageja, et nii maakohus varasemas lahendis kui ka ringkonnakohus on leidnud, et vaidlusaluse tehingu puhul on täidetud kõik PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Järelikult on hageja tagasivõitmise nõue põhjendatud ning vaidlusalune kinkeleping kuulub tagasivõitmise korras PankrS § 109 lg 1 ning PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud alustel kehtetuks tunnistamisele.
10.Hageja tagasivõitmise nõude rahuldamise tulemusena tekib vaidlusaluse korteriomandi osas ühisomand. Ühisomanikeks on võlgnik ja kostja I. Hageja võlgniku haldurina saab võlgniku pankrotivarasse arvata vaid võlgniku osa ühisomandist, mistõttu on vajalik ühisomand jagada. Hageja viitas AÕS § 70 lõikele 4 ja 6, § 76 lõikele 1 ja §-le 77. Hageja leidis, et antud juhul tuleb võlausaldajate ning võlgniku õiguste ja huvide parimaks järgimiseks võõrandada tagasivõitmise nõude rahuldamise tulemusel tekkiv võlgniku ja kostja I ühisomand avalikul enampakkumisel ning saadud raha jaotada võlgniku ja kostja I vahel võrdsetes osades. Taotletav ühisomandi jagamise viis on kooskõlas pankrotiseadusega ehk PankrS § 135 lõikega 1 ja § 136 lõikega 1.
11.Vara müügil enampakkumisel kostja I tahteavaldust kohtuotsusega asendama ei pea, sest TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab kohtotsus, millega on ära määratud abikaasade ühisvara jagamise viis, abikaasa tahteavaldust. Hageja leidis, et kinkelepingu kehtetuks tunnistamisel tuleb kehtetuks tunnistada nii kohustus- kui ka käsutustehing. Käsutustehingu tagajärjel on tehtud kanne kinnistusraamatusse, seeläbi on korteriomandi omand muutunud ning AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatu andmete õigsust eeldatakse. Tagasivõitmise tagajärjel tuleb taastada vaidlusaluse tehingu eelne olukord ning ka kinnistusraamatu andmed vajavad muutmist. Kinnistusraamatust tuleb omanikuna kustutada kostja II ning ühisomanikena sisse kanda võlgnik ja kostja I. Eelnimetatud toimingute tegemiseks on hageja hinnangul vajalik lisaks kohustustehingu kehtetuks tunnustamisele kehtetuks tunnistada käsutustehing.
12.Tagasivõitmise eesmärgiks on tunnistada kehtetuks võlgniku enne pankroti välja kuulutamist tehtud võlausaldaja kahjustav tehing. Seega on võlausaldajate huvide kaitseks vajalik taastada tehingueelne olukord. Kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse leping sõlmiti koos, tegemist nö kompleks-tehinguga ning saab eeldada, et ühte ei oleks tehtud ilma teiseta. Vaidlust ei saa olla selles, et koos kinkelepinguga sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus vähendab korteriomandi väärtust. Seega sõlmiti samaaegselt kinkelepinguga teine võlausaldajate huve kahjustav tehing. Arvestades, et kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse leping sõlmiti koos, mõlemad kahjustavad võlausaldajate huve, tagasivõitmise eesmärguks on taastada võlausaldajaid kahjustava(te) tehingu(te) eelne olukord, on vältimatult vajalik koos kinkelepingu kehtetuks tunnistamisega kehtetuks tunnistada isikliku kasutusõiguse seadmise tehing.
13.Kokkuvõttes hageja palus tunnistada kehtetuks X, C ja Q vahel 16.01.2019 sõlmitud kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe ja asjaõiguslepingud. Hageja palus kohustada Q (isikukood xxxx) asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja andma nõusoleku Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri nr xxxx teisest jaost kande kustutamiseks, mille kohaselt on korteriomandi asukohaga Xxxx omanik Q, ning paranduskande tegemiseks, millega korteriomandi ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse sisse X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx). Asendada nõusolekud kohtuotsusega.
14.Hageja palus kohustada Yt (isikukood xxxx) andma nõusoleku Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri nr xxxx teise jakku ühisomanikena X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx) kandmiseks. Hageja palus asendada nende nõusolekud kohtuotsusega. Hageja palus lõpetada X, C ja Q vahel 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel tekkiv X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx) ühisomand korteriomandile selle müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja palus jagada ühisomandi müügist saadud raha X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx) vahel võrdsetes osades.
15.08.04.2024 seisukohtades osundas hageja, et on esitanud kohtule kokku viis nõuet. Kuna võlgnikule kuulus kinkelepingu esemest pool, on kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude hinnaks (170 000:2) 85 000 eurot. Hageja on esitanud ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude, mis hageja hinnangul on hagi hinna mõttes mittevaraline nõue. TsMS § 132 lg 1 järgi eeldatakse, et mittevaralise hagi hinnaks on 3 500 eurot. Hageja on esitanud tahteavalduse andmise kohustamise nõude kostja II suhtes, mis on hagi hinna mõttes mittevaraline nõue. Seega on selle nõude hinnaks 3500 eurot. Hageja on esitanud tahteavalduse andmise kohustamise nõude ka Y suhtes, mille hind on 3500 eurot. Hageja on esitanud ühisvara jagamise nõude, mis on hagi hinna mõistes mittevaraline nõue hinnaga 3500 eurot. Lisandunud nõudeid arvestades on hagi hind 99 000 eurot.
16.Eelmine hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1100 eurot ja hageja täiendavalt tasus 100 eurot. Kokku on tasutud 1200 eurot. Vaatamata sellele täiendavat riigilõivu tasuda ei tule. Hageja on menetluses hagejaks pankrotihaldurina oma ametiülesannetest tulenevalt. RLS § 22 lg 2 p 51 järgi on pankrotihaldur riigilõivu tasumisest vabastatud tagasivõitmise nõude esitamisel. Hageja on esitanud kaks 3 tagasivõitmise nõuet, mis hagi hinnast moodustavad 88 500 eurot. .Riigilõivu tuleb hageja hinnangul tasuda 3 mittevaralise nõude eest, mis kokku moodustavad hagihinna 10 500 eurot. Hagilt hinnaga kuni 12 500 eurot tuleb tasuda riigilõivu 840 eurot.
17.Hageja leidis, et ühisomandit ei ole võimalik jagada viisil, kus korteriomand jääb võlgniku ja kostja II kaasomandisse, kuid kostja II tasub pankrotivarasse rahalise hüvitise. See ei vasta AÕS § 77 lõikele 2. Kinkelepingu tagasivõitmise korral läheks korteriomand pankrotivõlgniku ja kostja Y ühisomandisse. Kehtetuks tunnistamise tulemusel ei ole kostja F enam korteriomandi omanik ning kanne kinnistusraamatus on ebaõige. Olukorras, kus kinkelepingu kehtetuks tunnistamisel ei ole kostja II enam korteriomandi omanikuks ega muutu kaasomanikuks, ei ole AÕS § 77 lg 2 kohaldatav.
18.Võimalik oleks vaid selline lahendus, et korteriomand jääb kostja I kaasomandisse, kes tasub pankrotivarasse hüvitise. Hageja ei saa sellist ühisomandi jagamise viisi haginõudena esitada, kuna tal puudub teadmine, kas kostja I on võimeline võlgniku kaasomandi osa väärtuses hüvitist pankrotivarasse maksma. Kuna kohtul on kohustus kaasomandi lõpetamise nõude lahendamisel kaaluda mõlema kaasomaniku huvisid, on kostjal I õigus esitada vastuhagi, kui ta soovib põhihagis nimetatud vara jagamist teisel viisil kui hageja. Mõlema poole huve arvestades on mõistlikum müüa korteriomand avalikul enampakkumisel.
19.Hageja viitas PankrS § 119 lõikele 1 ja AÕS § 120 lõikele 1. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. AÕS § 641 järgi toimub kinnisasja omandi üleandmine notariaalset tõestatud kokkuleppe (asjaõigusleping) ning vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse. Vaidlustatud kinketehinguga võlgniku, so X (pankrotis) omand korterile lõppes ja seetõttu tema pankroti väljakuulutamisel sellest pankrotivara ei tekkinud. Vaidlustatud kinketehingu tulemusel
lõppes nii võlgniku X (pankrotis) kui ka tema abikaasa ühisomand korterile ning selle asemele tekkis kosja II ainuomand. Tehingu tagasivõitmise korral läheks korteriomand pankrotivõlgniku ja kostja I, so Y ühisomandisse.
20.Kuna vaidlustatud kinkelepinguga, mis sisaldab ka asjaõiguslikku kokkulepet omandi üleandmiseks, tekkis kostja II ainuomand kõnealusele korteriomandile, tuleb vaidlustatud kinketehingu kehtetuks tunnistamisel tunnistada kehtetuks nii võlaõiguslik tehing (kinkekokkulepe, mille osaliseks oli võlgnik) kui asjaõiguslik tehing (korteriomandi omandi üleandmise kokkulepe, mille osaliseks oli samuti võlgnik).
21.Kostja II peab kinkelepingu alusel saadud korteriomandi omandi tagastama ning kuna pankrotivõlgniku abikaasa on menetlus ajal surnud, tekib tagasivõidetud tehingu tulemusel võlgniku ja kostja I ühisomand. Pärast ühisomandi tekkimist tuleb PankrS §-s 122 kohaselt ühisvara jagada, ühisvara jagamist saab nõuda pankrotihaldur (PankrS § 122 lg 1) või kui pankrotihaldur on ühisvara pankrotivara hulka arvanud, saab vastava hagi esitada teine ühisomanik (PankrS § 122 lg 4).
22.Haldur saab varaga toiminguid teha üksnes siis, kui see kuulub pankrotivara hulka. Võlgnikule kuulunud mõtteline osa kostjale II kingitud korteriomandist saab kinkelepingu tagasivõitmise tulemusel pankrotivaraks vastavate kinnistusraamatu kannete tulemusel, mille tegemiseks on vaja kostjate kui puudutatud isikute nõusolekuid. Seega kui tagasivõitmise tulemusel tekkiv ühisomand kuulub lõpetamisele korteriomandi võõrandamisega avalikul enampakkumisel, on eelnevalt vaja kinnistusraamatus teha muudatuskanded omanikeringis ja alles siis saab hageja vastava enampakkumise läbi viia.
23.Võlgnik võõrandas oma ühisomandi osa korteriomandist kinke teel, sama tegi võlgniku abikaasa C. Kostja II sai kinkelepingu eseme tasuta. Võlgnik ja kostja II on kinkelepingus korteriomandi väärtuseks on 170 000 eurot. Seega loobus võlgnik ilma vastusooritust saamata oma varast väärtusega kokku vähemalt 85 000 eurot. Võlgnik oli kinkelepingu sõlmimise ajal sisuliselt maksejõuetu. Hageja on haldurina tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees vähemalt 3 276 825,98 eurot. Võlgniku vara koosneb isiklikest tarbeesemetest. Pankrotivara pankrotiseaduse mõttes puudub.
24.Seega oli võlgnik maksejõuetu, kui ta sõlmis kinkelepingu. Võlgniku ainsa vara tasuta võõrandamine kahjustab võlausaldajate huve. Ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu eesmärgiks oli kahjustada võlausaldajate huve. Vaidlusalune kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping sõlmiti samaaegselt. Isikliku kasutusõiguse sisuks see, et see annab tähtajatult ja tasuta õiguse võlgnikul korteriomandit kasutada eluruumina. Hageja hinnangul on üldteada asjaolu, et tasuta ja tähtajatu, st sisuliselt eluaegne õigus kasutada korteriomand eluruumina vähendab kinkelepingu eseme väärtust oluliselt, sest väga keeruline ning halvemal juhul on lausa võimatu müüja korterit koos elanikuga, kelle on seal õigus elada oma elu lõpuni. Selline olukord tekkis samaaegselt kinkelepingu sõlmimisega.
25.Hageja palus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada varasemaid taotlusi 13.01.2022 ja 11.09.2023. Asja uuel arutamisel maakohtus on hagejal tekkinud kulud õigusabile. Õigusteenust on 2023. aastal osutatud tunnitasumääraga 110 eurot, millele lisandub käibemaks ning alates 01.01.2024 tunnitasumääraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kõik kokku on 1331,80 eurot. Kuna hageja ei käibemaksukohustuslane, ei saa hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb hageja menetluskuludele hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses
määras.
KOSTJATE VASTUVÄITED
26.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad nõustusid, et X (pankrotivõlgnik) ja C sõlmisid 16.01.2019 kinkelepingu, mille alusel nad võõrandasid neile ühisvarana kuulunud Xxxx Qle (kostja II) ning andsid asjaõiguslepingu kohaselt omandiõiguse üle.
27.Võlgnik ei loobunud varast ilma vastusoorituseta. Kinkelepingu punkti 4.2. kohaselt oli kostjal II kohustus kanda lepingu esemega seotud kulud (sh kommunaalkulud). Samuti oli kostjal II kohustus X ja C eest hoolitseda, sealhulgas koristada igapäevaselt C tuba, vajadusel vahetada ja pesta C voodipesu ning abistada teda pesemisel, et oleks tagatud C hügieen ja heaolu. Kostja II, X ja C olid kokku leppinud, et kostja II kohustuste maht võib suureneda vastavalt X ja C vajadustele, kuid kostjal II ei ole kohustust tegeleda hoolitsemisega rohkem kui 4 tundi päevas.
28.Kostja II täitis kohustust hoolitseda C eest kuni tema surmani. Samuti kostja II on tasunud vastavalt kinkelepingu punktile 4.2 lepingu esemega seotud kulud. Kostja II on tasunud kommunaalteenuste eest. X ja kostja II vahel oli sõlmitud hooldusleping, mida kostja II on nõuetekohaselt täitnud kuni C surmani.
29.Kostja II ei teadnud ega pidanud teadma, et võlgnik kahjustas kinkelepingu sõlmimisega võlausaldajate huve. Hageja ei ole vastupidist tõendatud. Kostjal II olid seoses kinkelepinguga kohustused, mida tema on nõuetekohaselt täitnud. Kostja I ei olnud kinkelepingu osapool, vaid on C õigusjärglane. Vaidlusaluse kinkelepingu alusel kostjate omandisse läinud korteri näol oli tegemist X (pankrotis) ja tema abikaasa ühisvaraga. X ja tema abikaasa vahel kehtis ühisvarasuhe.
30.Algsel sissenõudjal ja hagejal ei olnud täitedokumenti mõlema abikaasa vastu, samuti ei olnud võlgniku abikaasa (tänaseks surnud C) andnud nõusolekut ühisvarasse kuuluvale esemele sissenõude pööramiseks. Seega ei ole võimalik tagasivõitmise hagi rahuldamine ühisvara suhtes. Kuna võlgniku abikaasa on surnud, ei ole enam tegu abikaasade ühisvaraga. Hageja peab esmalt esitama hagi ühisomandi lõpetamiseks, et määrata kindlaks kostja I osa pärandvarast.
31.Pankrotihalduril ei ole lubatud arvata pankrotivara hulka vara, mis kuulub pankrotivõlgnikule ja tema abikaasale ühisvarana. Pankrotivara hulka saab arvata üksnes vara, mis on jagamise tulemusena võlgnikule jäetud. Pankrotihalduri ülesanne on nõuda sellise vara jagamist, kuid hageja ei ole sellist nõuet esitanud.
32.Asja uuel läbivaatamisel esitasid kostjad 05.01.2024 seisukohad, milles nad jätkuvalt vaidlesid hagile vastu. Hagejal ei ole õigust nõuda tehingute kehtetuks tunnistamist, vaidlustada saab äärmisel juhul üksnes kohustustehingut mitte käsutustehingut ning tagasivõitmise korral tekib võlgniku ja kostja II ühisomand. Sealhulgas tuleb jätta kostjate menetluskulud kuni 01.12.2023 hageja kanda, sõltumata menetluse lõpplahendist.
33.Hagejal ei ole õigust nõuda tehingute kehtetuks tunnistamist, kuivõrd PankrS § 111 lg 1 p 2 eeldused ei ole täidetud. Kinkeleping sõlmiti 16.01.2019 ning ajutine haldur oli määratud võlgnikule 13.03.2020, s.o rohkem kui ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Seega ei olnud maakohtul võimalik tugineda tehingu kehtetuks tunnistamisel PankrS § 111 lg 1 punktile 1. Ringkonnakohus ei ole nimetatud eksimust otsuses käsitlenud.
34.PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel tehingu kehtetuks tunnistamine eeldab, et kingisaaja oli võlgniku lähikondne. Vastavalt PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. PankrS § 117 lg 3 sätestab, et kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Ebaõige on maakohtu järeldus, et lepingu osapooled on lähikondsed, kuna kingituse saaja ehk kostja II on võlgniku tütre mees. Sealhulgas on kostjad avaldanud täiendavalt istungil, et poolte vahel puudus vaidlus asjaolus, et kostjad on elukaaslased. Kostjad ei ole võtnud omaks seda, et võlgnik ja kostja II on lähikondsed. Kohus ei ole põhistanud, miks on võlgniku tütre elukaaslane võlgniku lähikondne.
35.Pankrotiseadus ei sätesta lähikondsuse eeldust ja käesoleval hetkel on tegemist hageja paljasõnalise väitega, mida hageja ei ole tõendanud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, mistõttu lasub selles osas tõendamiskoormis hagejal. Seega pelgalt asjaolu, et tegemist on võlgniku tütre elukaaslastega, ei anna alust väiteks, et võlgnik ning tema tütre elukaaslane on ühtlasi lähikondsed PankrS § 117 lg 3 mõistes. Hageja ei ole kirjeldanud kostja II ja tema äia vahelisi perekondlikke või rahalisi suhteid, mis annaks aluse väiteks, et tegemist on lähikondsetega. Kostja I ei olnud tehingute osapool ning ta osaleb menetluses üksnes tingituna asjaolust, et ta on C õigusjärglane. Kuivõrd PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel on võimalik vaidlustada vaid lähikondsega tehtud tehinguid, ei ole tehingute tagasivõitmine lubatav.
36.Kuivõrd AS Citadele banka nõue oli kolmanda isiku vastu, ei pidanud kostja II teadma, kas põhivõlgnik AS Citadele banka nõude rahuldab, samuti ei olnud AS Citadele banka kostjale II teadaolevalt esitanud nõuet käendajate vastu. Lähtudes eeltoodust ei olnud võlgnik kinkelepingu sõlmimise ajal maksejõuetu ning tehingute kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav.
37.Vaidlustada saab äärmisel juhul kohustustehingut mitte käsutustehingut. Kohtul tuleb esmalt tuvastada, kas tehingud kuuluvad tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisele ning seejärel, kuidas ühisomand lõpetatakse. Sama lahendi alusel topelt kinnistusraamatu kannete tegemine ei ole ühegi osapoole huvides. Kohtu ülesanne antud menetluses on välja selgitada, kas vaidlusalused tehingud kuuluvad tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisele ning kui vastus on jaatav, siis otsustada, millisel viisil tuleks ühisomand lõpetada. Seega on kohtu lahendatavad küsimused võlaõiguslikud, mitte suunatud omandiõiguse tuvastamisele ja valduse väljaandmisele. Hageja ei ole selgitanud, kuidas isikliku kasutusõiguse leping kahjustab võlausaldajate huve ja millisel õiguslikul alusel tuleks see kehtetuks tunnistada.
38.Kaasomanik ei pea omanikukande muutmise nõusolekut andma seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus. Kohus saab tahteavaldused asendada vaid tingimuslikult. Hageja väidab ise, et tegemist on seotud tehingutega, seega puudub igasugune põhjus, miks võlgnik peaks tema kasuks seatud isiklikust kasutusõigusest loobuma ning korteriomandi valduse üle andma enne, kui toimub omanikukande muudatus kinnistusraamatus. See saab aga ühisomandi lõpetamisel hageja taotletud viisil toimuda alles peale korteriomandi edukat avalikku enampakkumist.
39.Tagasivõitmise tulemusel tekib võlgniku ja kostja II ühisomand ning ebaõige on kohtute järeldus, et ühisomand tekiks pankrotivõlgnikul ja kostjal I. Nimelt võõrandasid võlgnik ja tema abikaasa korteriomandi täies ulatuses kostjale II. Tagasivõitmise tulemusel on hagejal õigus nõuda vaid võlgnikule kuulunud osa ühisomandist ehk tekib võlgniku ja kostja II ühisomand, mis tuleb seejärel lõpetada. Kostja I õiguseellane ei ole pankrotivõlgnik ning tal oli igasugune õigus enda vara käsutada temale meelepärasel viisil. Kostja II hinnangul on äärmiselt ebaõiglane,
et tagasivõitmise tulemusel tekib ühisomand võlgniku ja kostja I ning mitte võlgniku ja kostja II vahel. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue on selles osas ebaõigesti esitatud.
40.Kogu esmakordse maakohtu menetluses ning sellele järgnenud ringkonnakohtu menetluses on pooled keskendunud peamiselt sellele, mida on hageja õigustatud nõudma. Samas ei olnud hageja ühisomandi lõpetamise nõuet esitanud, mistõttu ei ole põhjendatud, et vastavates menetluse etappides kantud kulud jäetakse kostjate kanda. Hageja esitas ühisomandi lõpetamise nõude ning täiendavad taotlused alles 01.12.2023. Seega on põhjendatud, et kuni nimetatud kuupäevani kantud menetluskulud jäetakse hageja kanda, sõltumata menetluse lõpplahendist.
KOHTU PÕHJENDUSED
41.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
42.Käesolevas asjas tegi Tallinna Ringkonnakohus 26.09.2023 lahendi, milles tühistas varasema maakohtu lahendi ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuli kohtul hagejale selgitada, et tema tagasivõitmise nõudel on perspektiivi üksnes juhul, kui sellega koos esitatakse ühisomandi lõpetamise nõue. Lisaks tuli kohtul hinnata, kas koos kohustamistehinguga on kehtetud ka asjaõigusleping ning isikliku kasutusõiguse leping. TsMS § 658 lg 2 näeb ette, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
43.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus täiendas hageja 01.12.2023 oma nõuet ning esitas muuhulgas nõude ühisomandi lõpetamiseks korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ning selle tulemusena saadud raha jaotamiseks hageja ja kostja Y vahel võrdsetes osades.
44.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 13.03.2020 nimetati tsiviilasjas nr 2-20-3766 X ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper; 2) Harju Maakohtu 30.04.2020 kohtumäärusega kuulutati välja X pankrot ja Peeter Sepper nimetati pankrotihalduriks; 3) pankroti väljakuulutamise ajal oli Harju Maakohtu menetluses Citadele Banka Eesti filiaali kaudu hagi kostjate X, C ja Q vastu 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ning asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks; 4) kostja C suri xxxx; 5) X loobus 01.09.2020 pärandist oma tütre Y kasuks, kes on C õigusjärglane; 6) kostjad Y ja F on elukaaslased.
45.Pooled vaidlevad selle üle, kas 16.01.2019 X, C ja Q vahel sõlmitud kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe ning asjaõigusleping on kehtivad või mitte ning kas tulenevalt nende lepingute kehtivusest tuleks muuta kinnistusraamatu kandeid ning jaotada hagiavalduses toodud viisil ühisomand. Pooltevahelise vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt 16.01.2019 sõlmitud lepingute kehtivust. Seejärel hindab kohus, kas või millisel viisil kuulub lõpetamisele ühisomand ning kas või millisel viisil tuleb muuta kinnistusraamatu kandeid.
46.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 16.01.2019 sõlmisid X ja C abikaasade ning kinkijatena ja kostja Q kingisaajana notariaalselt tõestatud korteriomandi kinkelepingu, kokkuleppe isikliku
kasutusõiguse seadmiseks ning asjaõiguslepingu (toimiku 1. kd, lk 8-14), millega kingiti Xxxx korteriomandi. Lepinguga seati korterile tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus võlgnikule ja tema abikaasale, kellel oli õigus kasutada lepingu eset eluruumine ning neil oli õigus majutada ruumis ka isikuid, kes on vajalikud nende eest hoolitsemiseks. Asjaõiguslepinguga kanti kinnistusraamatusse omanikuna sisse kostja Q ning kinnistusraamatusse tehti kanne isikliku kasutusõiguse kohta.
47.Kuna ajutine haldur nimetati võlgnikule 13.03.2020, oli selleks ajaks kinkelepingu sõlmimisest möödunud enam kui aasta. Vaatamata sellele nõustub kohus hageja väitega, et esinevad alusel kinkelepingu tagasivõitmiseks. PankrS § 111 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti viie viie aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Kohus leiab, et kostja Q oli lepingu sõlmimise ajal võlgniku lähikondne ning ta ei ole tõendanud, et võlgnik ei muutunud kinkimise tõttu maksejõuetuks.
48.PankrS § 117 lg 1 p 3 järgi on füüsilisest isikust võlgniku lähikondseteks võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad või registreeritud elukaaslased. PankrS § 117 lg 3 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka PanrkS § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.
49.Kinkeleping sõlmiti veidi vähem kui 1 aasta ja 4 kuud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Pooled ei vaidle selle üle, et pankrotimenetluses tunnustati nõudeid võlgniku vastu summas 3 276 825,98 eurot, kuid võlgniku varaks ja aisaks sissetulekuks oli tema pension (toimiku 1. kd, lk 123) 880,43 eurot kuus, milline summa sisuliselt võlausaldajate nõuete rahuldamist ei võimalda. Nõue, mille tagamiseks võlgnik sõlmis käenduslepingu AS-ga Citadele banka, muutus sissenõutavaks juba 20.04.2017. Kostja Q ei ole tõendanud käesolevas asjas, et võlgnik oli kinkelepingu sõlmimise ajal maksejõuline ega muutunud kinkimise tõttu maksejõuetuks. Võlgnik jäi kinkelepingu sõlmimise tulemusena ilma vastusoorituseta ilma varast väärtusega vähemalt 85 000 eurot. Seega kahjustati lepingu sõlmimisega võlausaldajate huve.
50.Kohus ei nõustu kostja Q väitega, et tema vastusoorituseks pärast kinkelepingu sõlmimist oli korteriga seotud kommunaalkulude tasumine (mille kohta on esitatud tõendid toimiku 1. kd, lk 137, 2. kd, lk 32-38). Korteriga seotud kommunaalkulude tasumine ei ole vastusoorituseks, sest kohustus kanda omandiga seotud kulud tulenes pärast kinkelepingu sõlmimist kostjale seadusest (KrtS § 40 lg1). Korteriomandi majandamiskulusid ei ole kostja tasunud vastusooritusena mitte võlgnikule, vaid korteriühistule.
51.Asjakohatu on ka kostja viide sellele, et vastusooritusena hoolitses ta X ja C eest, koristas igapäevaselt C tuba, vajadusel vahetada ja pesta C voodipesu ning abistada teda pesemisel, et oleks tagatud C hügieen ja heaolu. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et C oli seisuga 27.12.2019 raske haiguse tõttu voodihaige (toimiku 1. kd, lk 124) ja kasutas koduõendusteenust ning isiklikke abivahendeid (toimiku 1. kd, lk 125). Tema sissetulekuks oli vanaduspension (toimiku
1.kd, lk 134). Samuti nähtub tõenditest, et võlgnik ja Q sõlmisid 01.02.2019 hoolduslepingu (toimiku 1. kd. lk 135-136) haige hooldamiseks. Seega ei tulenenud kostja F kohustus hoolitseda C eest mitte vaidlustatud kinkelepingust, vaid muust võlgnikuga sõlmitud tehingust. Tegu ei olnud kinkelepingu alusel antava vastusooritusega.
52.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hageja ei ole tõendanud, et kostja Q oli võlgniku
lähikondne. Kostjad on omaks võtnud, et nad on elukaaslased ning kostja I Y on võlgniku tütar. Tegemist on ühte perekonda kuuluvate isikutega, keda kohus saab PankrS § 117 lg 3 alusel pidada lähikondseteks sõltumata sellest, kas kostjate abielu või koosoleku oli registreeritud või mitte. Kuna kostja Q oli kingi saajana võlgniku lähikondne, ei oma tehingu tagasivõitmisel tähendust see, kas tema või kostja Y teadsid tehingu sõlmimise ajal, et tehing kahjustab võlausaldajaid. PankrS § 111 lg 1 p 2 mõistes välistaks nõude rahuldamise üksnes see, kui võlgnik ei oleks tehingu tulemusena muutunud maksejõuetuks.
53.Kohus leiab, et lisaks kinkelepingule kahjustas võlausaldajate huve ka lepingus sisalduv isikliku kasutusõiguse kokkulepe. Kohus nõustub hageja väitega, et lepingus sisalduv kokkulepe vähendas korteriomandi väärtust, sest väga keeruline oleks võõrandada korteriomandit, milles on kellelgi õigus elada oma elu lõpuni ilma mistahes korteriomandiga seotud kulusid kandmata. Sisuliselt on 16.01.2019 lepinguga kohtu hinnangul võlgnik soovinud saavutada olukorda, kus võlausaldajad ei saaks realiseerida ainsat talle kuuluvat vara, kuid tal endal on koos oma abikaasaga jätkuvalt ja tingimusteta võimalik korteris kuni elu lõpuni elada. Sellisel eesmärgil sõlmitud isikliku kasutusõiguse kokkulepe on võlausaldajate huve kahjustav, sest kokkulepe vähendab korteriomandi väärtust ning võib takistada korteriomandi võõrandamist. Vastupidist ei ole ka kostjad väitnud ega tõendanud.
54.Kohus samuti leiab, et koos kinkelepinguga tuleb tunnistada kehtetuks selles 16.01.2019 asjaõigusleping. Riigikohus on osundanud, et see on võimalik, kui samal puudusel on topeltmõju (RK TKo 2-14-60590 p 23.2). Hageja on kohtu hinnangul põhjendatult viidanud sellele, et asjaõiguslepingu alusel on tehtud kanne kinnistusraamatusse ning muudetud on korteriomandi omandit. Kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse AÕS § 56 alusel. Selleks, et lõpetada ühisomand ning see võõrandada enampakkumisel, on esmalt vaja võlgniku omand taastada. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ka asjaõigusleping kehtetu, sest selle sõlmimise tegelikuks eesmärgiks oli välistada võlgniku vara võõrandamist võlausaldajate nõuete katteks. Pankrotimenetluse eesmärkide täitmine ei ole aga võimalik ilma võlgniku omandiõiguse taastamiseta.
55.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu selgitustele on hageja esitanud kohtule lisaks tagasivõitmise nõudele ühisomandi lõpetamise nõude. Kohtu hinnangul kuulub antud nõue rahuldamisele. Hageja on põhjendatult järeldanud, et 16.01.2019 tehingu kehtetuse tulemusena on korteriomandi ühisomanikeks võlgnik ja kostja I, kes on võlgniku surnud abikaasa õigusjärglane.
56.PankrS § 119 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. PankrS § 122 lg 1 näeb ette, et haldur nõuab võlgniku ja tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ühisvara jagamist. Vaidluse korral esitab haldur ühisvara jagamiseks hagi võlgniku abikaasa või registreeritud elukaaslase vastu. Võlgnikul on õigus koos halduriga hagimenetluses osaledes anda üksnes seletusi. Võlgniku pankrotivara hulka kuulub temale ühisvara jagamisel jääv osa ühisvarast.
57.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et vara ühisomanikeks on hoopis võlgnik ja kostja II Q. Q ei muutu koos võlgnikuga vara ühisomanikuks üksnes põhjusel, et kostjate arvates ei olnud võlgniku abikaasa pankrotivõlgnik, mistõttu oli tal õigus enda vara käsutada. Kostjad on jätnud tähelepanuta, et korter kuulus võlgnikule ja tema abikaasale ühise omandina, mida abikaasad said võõrandada üksnes koos. Kui võõrandamistehing on tervikuna kehtetu, ei tekkinud Ql sellele üheski osas omandiõigust.
58.AÕS § 70 lg 1 järgi on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. PKS § 29 lg 1 näeb ette, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Ühisomandina mõlemale abikaasale kuuluvat korteriomandit ei saanud kumbki abikaasa eraldi käsutada ning nad said sõlmida vaid ühiseid võõrandamistehinguid.
59.AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
60.Kohtu hinnangul kuulub hageja ühisvara jagamise nõue rahuldamisele. Sisulisi vastuväiteid ühisvara jagamise nõudele ning ühisvara jaotamise viisile kostjad esitanud ei ole. Samuti kuuluvad rahuldamisele hageja nõuded kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja on veenvalt selgitanud, et pankrotihaldur saab teha korteriomandiga toiminguid vaid siis, kui see kuulub pankrotivara hulka ning ühisvara jagamiseks taotletud viisil on esmalt vajalik muuta ebaõigeteks osutunud kinnistusraamatu kandeid. AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. AÕS § 65 lg 1 näeb ette, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamise puudutab.
61.Kostjad ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud hageja nõuetele muuta kinnistusraamatu kandeid viisil, kus ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse võlgnik ning kostja Y. Asjakohatu on kostjate viide sellele, et kaasomanik ei pea omanikukande muutmise nõusolekut andma seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus. Hageja on nõudnud põhjendatult, et ühisomanikuna kantaks kinnistusraamatusse sisse kostja Y. Hageja ei ole esitanud ühisomandi lõpetamise nõuet viisil, mis kohustaks Yt nõustuma tema suhtes tehtava kande kustutamisega enne, kui hüvitatakse tema kaasomandiosa väärtus.
62.Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue täielikule rahuldamisele. Kohus tunnistab kehtetuks X, C ja Q vahel 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe ja asjaõiguslepingud. Kohus kohustab kostjat Q asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja nõusoleku andmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri nr xxxx teisest jaost kande kustutamiseks, mille kohaselt on korteriomandi asukohaga Xxxx omanik Q, ning paranduskande tegemiseks, millega kõnealuse korteriomandi ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse sisse X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx). Kohus asendab nõusolekud kohtuotsusega.
63.Kohus kohustab kostjat Yt andma nõusoleku Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri nr xxxx teise jakku ühisomanikena X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx) kandmiseks. Kohus asendab nõusolekud käesoleva kohtuotsusega.
64.Kohus lõpetab X, C ja Q vahel 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel tekkiva X ja Y ühisomandi korteriomandile asukohaga Xxxx selle müümisega avalikul enampakkumisel ning näeb ette, et ühisomandi müügist saadud raha tuleb jagada X ja Y vahel võrdsetes osades.
65.Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb jõusse jätta 26.11.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
66.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjad leidsid, et kõigi hageja taotletud menetluskulude väljamõistmine on ebamõistlik, sest hageja esitas ühisomandi jagamise nõude alles asja teisel läbivaatamisel maakohtus. Kohus nõustub kostjate seisukohtadega osaliselt.
67.Kohus leiab, et poolte ringkonnakohtus kantud kulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest ringkonnakohus rahuldas osaliselt kostjate apellatsioonkaebuse. Kuna hageja oli jätnud nõuetekohaselt esitamata ühisvara jagamise nõude, tuli asja saata tagasi uueks lahendamiseks maakohtusse. Seetõttu tuleb hageja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda. Muus osas tuleb kulud jätta kostjate kanda.
68.Hageja palus menetluskuludena kostjatelt muuhulgas välja mõista varasema hageja menetluses tasutud riigilõivud kokku summas 1250 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu väljamõistmiseks kostjatelt puudub alus. Käesolevaga on hagejaks pankrotihaldur, kes on RLS § 22 lg 2 p 51 alusel vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Varasemal hagejal on võimalik esitada kohtule tasutud riigilõivu tagastamise taotlus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
69.Muus osas on hageja kulud õigusabile asja lahendamisel maakohtus põhjendatud ja mõistlikud. Kostjad vaidlesid hagile täielikult vastu ka asja esimesel lahendamisel maakohtus ega juhtinud hageja tähelepanu vajadusele esitada ühisvara jagamise nõue. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjate väide, et kõik hageja kulud kuni ühisvara jagamise nõude esitamiseni tuleb jätta hageja enda kanda. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista õigusabikuluna 1123,20 eurot ja 1331,80 eurot ehk kokku 2455 eurot koos käibemaksuga. Kohus peab õigusabikulude nõuet põhjendatuks ja mõistlikuks. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2455 eurot.
70.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2455 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.