Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi hagi Y ja Q vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. märtsi 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja Q apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
85 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus pankrotihaldur Peeter Sepper, lepinguline esindaja Sulev Mander Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. märtsi 2022 otsus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.AS Citadele banka Eesti filiaal esitas 15.11.2019 (hiljem täpsustatud) hagi Harju Maakohtule X, W ja Q vastu kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse kokkuleppe ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise ning kinnistusraamatus kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitati kohtule hagi tagamise taotlus.
2.Harju Maakohtu 26.11.2019 määrusega seadis kohus hagi tagamise korras Q omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXXX vara käsutamise keelumärke AS Citadele banka Eesti filiaal kasuks. 04.12.2019 parandas kohus 26.11.2019 hagi tagamise määruses märgitud kinnisasja aadressi.
3.Harju Maakohtu 13.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-3766 nimetati X ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper. Harju Maakohtu 30.04.2020 määrusega kuulutas kohus välja X pankroti ja määras pankrotihalduriks Peeter Sepperi.
4.25.06.2020 suri W.
5.Harju Maakohtu 06.08.2020 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni X pankrotihalduri poolt menetluse jätkamiseni.
6.X loobus 01.09.2020 pärandist oma tütre Y kasuks.
7.01.12.2020 kohtumäärusega uuendas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-19-17954 ning luges uueks hagejaks X pankrotihalduri Peeter Sepperi. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule hagiavalduse tervikteksti. Kohus kutsus üles W üldõigusjärglast Y menetlust kostjana jätkama.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
8.X pankrotihaldur Peeter Sepper (hageja) esitas 15.12.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja Q (kostja II) vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks.
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X (võlgnik) ja W 16.01.2019 kinkelepingu, millega võõrandasid neile ühisvarana kuulunud korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXXX, asukohaga XXX, kostjale II. Kinke väärtus oli lepingu kohaselt 170 000 eurot. Sama tehinguga koormati kingitud kinnistu isikliku kasutusõigusega võlgniku ja W kasuks. Kuna W on käesolevaks ajaks surnud, siis on kinnistusregistri kanne isikliku kasutusõiguse kohta tema suhtes vale. Kinkega võõrandas võlgnik tasuta olulise osa oma varast. Võlgnik loobus ilma vastusooritust saamata oma varast (oma osast ühisomandis olnud korterist), väärtusega kokku vähemalt 85 000 eurot. Kinnistu võõrandati, vältimaks selle võlgnikule kuuluva osa arvel võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees vähemalt 3 276 825,98 eurot. Võlgniku vara koosneb isiklikest tarbeesemetest. Pankrotivara pankrotiseaduse mõttes puudub. Kinkeleping sõlmiti veidi vähem kui 1 aasta ja 4 kuud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kingisaaja on võlgniku lähikondne. Kostja II on võlgniku tütre kostja I elukaaslane. Korteriomandi kinkimisega on olulisel määral kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve.
10.Hageja palus tunnistada kehtetuks võlgniku, W ja kostja II vahel 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingud. Hageja palus kohustada kostjat II andma nõusoleku kinnisturegistri nr XXXXXXXXX teisest jaost kande kustutamiseks, mille kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX omanik kostja II ning paranduskande tegemiseks, et kõnealuse korteriomandi ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse sisse võlgnik ja kostja I. Hageja palus kohustada kostjat I andma nõusoleku kinnisturegistri nr XXXXXXXXX teise jakku ühisomanikena võlgniku ja kostja I kandmiseks. Kostjate vastus
11.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja II ei nõustu, et võlgnik loobus oma varast ilma vastusooritust saamata. W-l esinesid tõsised terviseprobleemid ning võlgnikul ja W-l ei olnud võimalik hooldaja eest tasuda. Korter kingiti kostjale II, kes kohustus kandma lepingu esemega seotud kulud, sh kommunaalkulud, mida kostja II on ka teinud. Samuti oli kostjal II kohustus võlgniku ja W eest hoolitseda. Kostja II täitis nõuetekohaselt oma kohustust hoolitseda W eest kuni tema surmani. Kostja II ei teadnud ega pidanudki teadma, et võlgnik kahjustas kinkelepingu sõlmimisega võlausaldajate huve.
12.Vaidlusaluse korteri näol oli tegemist võlgniku ja W ühisvaraga. Kostjatele jääb selgusetuks, mis põhjusel on hageja taotlenud kogu korteriomandi pankrotivarasse tagastamist ilma, et oleks esitatud nõue ühisvara jagamiseks või ühisomandi lõpetamiseks. Algsel sissenõudjal, tänasel võlausaldajal pankrotimenetluses (AS Citadele banka), ei olnud täitedokumenti mõlema abikaasa vastu, samuti ei ole võlgniku abikaasa (tänaseks surnud W) andnud nõusolekut ühisvarasse kuuluvale esemele sissenõude pööramiseks. Seega ei
ole võimalik tagasivõitmise hagi rahuldamine ühisvara suhtes. Hageja peab kõigepealt esitama hagi ühisomandi lõpetamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 21.03.2022 otsusega rahuldas kohus hagi ja tunnistas kehtetuks võlgniku, W ja kostja II 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe ja asjaõiguslepingud. Kohus kohustas kostjat II asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja andma nõusoleku kinnisturegistri nr XXXXXXXXX teisest jaost kande kustutamiseks, mille kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik kostja II, ning paranduskande tegemiseks, millega kõnealuse korteriomandi ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse sisse võlgnik ja kostja I. Kohus kohustas kostjat I andma nõusoleku kinnisturegistri nr XXXXXXXXX teise jakku ühisomanikena võlgniku ja kostja I kandmiseks. Kohus jättis jõusse 26.11.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades kostjate kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist.
14.Antud juhul on tegemist olukorraga, kus vaidlusalune kinkeleping sõlmiti 16.01.2019 ning võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 30.04.2020 kohtumäärusega. Seega toimus kinketehing 1 aasta 3 kuud ja 14 päeva enne pankroti välja kuulutamist.
15.Kohus asus seisukohale, et kinkelepingu sõlmimisega kahjustas võlgnik võlausaldajate huve. Kohus tugines seejuures Riigikohtu praktikale tsiviilasjades nr 3-2-1-87-08 ja 3-2-139-08. Võlgnik on teadlikult kinkelepingu sõlmimisel võlausaldajate huve kahjustanud, kuna 16.01.2019 kinkelepingu sõlmimisel andis võlgnik ära 85 000 euro väärtuses oma vara ilma, et oleks saanud vastu samaväärset sooritust. Kostjad on esitanud vastuväited, et võlgnik sai vastu kinnituse, et võlgniku ja tema abikaasa eest hoolitsetakse, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist asjaoluga, mis võlausaldajate jaoks omaks korteriomandi väärtusega võrreldavat hüve. Seega andis võlgnik oma vara 85 000 euro väärtuses ära ilma vastusoorituseta. Kohus on kostjatele 11.02.2020 määruses (dtl 220-222) selgitanud, et olukorras, kus kostjad väidavad, et sissenõudja huvisid ei ole kinkelepingu sõlmimisel kahjustatud, tuleb just kostjatel vastavat asjaolu tõendada. Kostjad ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette asjaolusid või esitanud tõendeid, millest ilmneks, et võlgniku poolt oma vara ära kinkimine 85 000 euro väärtuses ei kahjustanud võlausaldajate huve.
16.Haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees vähemalt 3 276 825,98 eurot, kuid võlgniku sissetuleku moodustavad üksnes Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi igakuised pensionid kokku 880,43 eurot, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ainult väga väikeses ulatuses (880,43-584,00), s.o igakuiselt 296,43 eurot. Pankrotimenetluses on tuvastatud, et muu vara peale isiklike tarbeesemete võlgnikul puudub. Seega on tuvastamist leidnud, et 16.01.2019 kinkelepingu sõlmimisel kahjustas võlgnik võlausaldajate huve ning võlgnik pidi mõistliku isiku seisukohast ka teadma, et
tema tegevus on võlausaldajate huve kahjustav, kuna võlgnikul puudus võimekus võlausaldajate ees oma kohustusi täita.
17.Kohus leidis, et antud juhul esineb PankrS § 111 lõigete 1 ja 2 koostoimes alus 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Asjas puudub vaidlus, et 16.01.2019 lepingu osapooled olid lähikondsed, kuna kingituse saaja ehk kostja II on võlgniku tütre mees. Samuti on kohus tuvastanud, et kinkeleping sõlmiti vähem kui 5 aastat enne ajutise halduri nimetamist. Kingisaaja ega võlgnik ei ole tõendanud, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Seega tuleb 16.01.2019 sõlmitud leping kehtetuks tunnistada.
18.Kostjad on esitanud vastuväite, et hageja oleks esmalt pidanud nõudma ühisomandi lõpetamist. Kostjate vastuväide ei ole põhjendatud. Antud juhul tegid võlgnik ja tema abikaasa 16.01.2019 lepingu sõlmisel tehingu, mille tulemusel nende ühisomand kõnealusele korteriomandile lõppes ning tekkis kostja II ainuomand. Seetõttu ei olnud vaidlusalune korteriomand hageja nõude esitamisel ühisomandis ning hagejal ei olnud võimalik nõuda selle osas ühisomandi lõpetamist. Alles pärast 16.01.2019 sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamist tekib uuesti ühisomand ning üksnes seejärel on pankrotihalduril võimalik nõuda võlgniku osa ühisomandist. Apellatsioonkaebus
19.Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse kostjad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta võlgniku kanda.
20.Apellatsioonkaebuse kohaselt sisaldab otsuse resolutiivosa mitmeid vigu. Vaidlusaluse korteriomandi aadress ei ole XXX, Tallinn, vaid XXXX, Tallinn. Lisaks on kohus jätnud jõusse hagi tagamise, mis on seatud AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks, kuid käesoleval ajal on hagejaks võlgniku pankrotihaldur Peeter Sepper.
21.Kinkelepingu täies ulatuses kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav. Kostjad selgitasid asjas 11.01.2022 toimunud kohtuistungil, et võlausaldajate huvisid ei kahjusta see, kui tagasi võidetakse üksnes pankrotivõlgnikule kuulunud osa korteriomandist, sest tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel tekib igal juhul ühisomand. Kas see ühisomand tekib kostja II ehk tänase omaniku ja pankrotivõlgniku vahel või tekib see pankrotivõlgniku ja ta endise abikaasa pärija vahel, ei oma võlausaldajate huvide kahjustamise seisukohast tähtsust. Puudub igasugune alus revideerida pankrotivõlgniku abikaasa kui kinkija tahteavaldust. Pankrotihaldur oleks pidanud esitama hagi tehingu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks, seda pankrotivõlgniku varakäsutuse osas. Kostjad on seisukohal, et kohtutel ei ole antud juhul võimalik hagi ka osaliselt rahuldada, sest hageja ei ole hagiavalduses ega hilisemas menetluses esitanud (alternatiivset) taotlust tunnistada tehing kehtetuks osaliselt ning kanda korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatusse võlgnik ja kostja II.
22.Tehingu kehtetuks tunnistamine PankrS § 111 lõigete 1 ja 2 alusel ei ole lubatav. Kinkeleping sõlmiti 16.01.2019 ning ajutine haldur määrati 13.03.2020. Seega ei tehtud tehingut ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankrS § 111 lg 1 p 1). Kostjad avaldasid istungil, et puudub vaidlus, et kostjad on elukaaslased, kuid kostjad ei ole võtnud omaks, et nad on lähikondsed. Kostja II ei ole kostja I abikaasa. Hageja väidab, et pankrotivõlgnik oli juba kinke hetkel 16.01.2019 maksejõuetu. Nimetatud väide on tõendamata. Kinke tegemise hetkel 16.01.2019 ei eksisteerinud pankrotivõlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud kohustusi. Seega ei muutunud võlgnik 16.01.2019 tehingu tulemusena maksejõuetuks. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
25.Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus tunnistanud kinkelepingu kehtetuks PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel, mis sätestas, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.
26.Kostjate arvates ei saa väita, et võlgnik muutus kinke tulemusena maksejõuetuks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus tuvastas, et võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 3 276 825,98 eurot, kuid pankrotivõlgniku varaks on üksnes pension summas 880,43 eurot kuus, millest saab võlausaldajate nõudeid rahuldada 296,43 euro ulatuses kuus. Tähendust ei oma kostjate viide, et pankrotivõlgnikult mõisteti käenduslepingu alusel AS-i Citadele banka kasuks välja võlgnevus 128 822,33 eurot, viivis 11.03.2019 seisuga 30 143,57 eurot ja edasiulatuv viivis Harju Maakohtu 10.10.2019 otsusega, s.o pärast kinkelepingu sõlmimist. AS-i Citadele banka nõudeavaldusest OÜ Nord Cocoa (pankrotis) pankrotimenetluses nähtub, et OÜ Nord Cocoa (pankrotis) laenulepingust tulenev võlgnevus, mille tagamiseks võlgnik käenduslepingu sõlmis, muutus sissenõutavaks juba 20.04.2017. Lisaks on pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 3 276 825,98 eurot, s.o oluliselt rohkem kui Harju Maakohtu 10.10.2019 otsusega väljamõistetud summa. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja II ei ole tõendanud, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kinkelepingu sõlmimisega kahjustati võlausaldajate huve.
27.Kostjad leiavad, et kuna nad ei ole abikaasad, siis ei ole kostja II pankrotivõlgniku lähikondne. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus puudub selles, et kostjad on elukaaslased. PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. PankrS § 117 lg 3 sätestab, et kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 117 lg 3 alusel saab pankrotivõlgniku lähikondseks pidada ka pankrotivõlgniku tütre elukaaslast.
28.Ebaõige on kostjate seisukoht, et tagasivõitmise nõude esemeks saaks olla üksnes pankrotivõlgnikule kuulunud osa korteriomandist. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (PKS § 70 lg 4). Kuna ühisomandis olevas asjas ei ole ühisomanike osad kindlaks määratavad, siis ei saaks kinkelepingut kehtetuks tunnistada üksnes osas, milles võõrandati pankrotivõlgnikule kuulunud osa.
29.Kostjad on menetluses väitnud, et hageja pidi esmalt esitama ühisomandi lõpetamise nõude, kuna haldur saab pankrotivara hulka arvata üksnes vara, mis on jagamise tulemusena võlgnikule jäetud. Maakohus leidis, et ühisomand tekib alles pärast tehingute kehtetuks tunnistamist ning seejärel on halduril õigus nõuda võlgniku osa ühisomandist.
30.Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et hageja ei pidanud koos tagasivõitmise nõudega esitama ka nõuet, mis võimaldaks pankrotivarasse saada pankrotivõlgniku osa ühisomandist. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et vaidlusalune korteriomand oli abikaasade ühisvara, ning et kostja I on W õigusjärglane. Seega läheks korteriomand tagasivõitmise korral pankrotivõlgniku ja kostja I ühisomandisse. Haldur saab aga pankrotivara hulka tagasivõitmise tagajärjel arvata vaid võlgnikule kuuluva osa ning see eeldab ühisomandi lõpetamist.
31.Seoses ühisvarasse kuulunud vara tagasivõitmisega täitemenetluses on Riigikohus selgitanud, et sissenõudjal võib puududa tagasivõitmise hagi esitamiseks õigustatud huvi, kui tagasivõitmise nõudega koos ei esitata ühisvara jagamise nõuet, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse (tagasi) saada vähemalt osa tehinguga üleantud varast. Riigikohus on ka täpsustanud, et ühisvarasse vara tagasivõitmiseks esitatud hagi rahuldamine, ilma et oleks esitatud hagi ühisvara jagamiseks, ei ole iseenesest välistatud. Nt võib sissenõudjal olla õigustatud huvi kinnisasja tagasivõitmiseks ühisvara jagamata siis, kui sissenõudjal on täitedokument mõlema abikaasa vastu või kui võlgniku abikaasa on andnud nõusoleku ühisvarasse kuuluvale esemele sissenõude pööramiseks (Riigikohtu 05.04.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-17, p 12).
32.Ringkonnakohus leiab, et ka pankrotimenetluses tuleb koos tagasivõitmise nõudega esitada nõue, mis võimaldaks pankrotivarasse saada pankrotivõlgniku osa ühisomandist. Käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse seisukohaks, et halduril võib olla õigustatud huvi vara tagasivõtmiseks ilma ühisomandit lõpetamata.
33.Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud hagejale selgitamata, et hageja tagasivõitmise nõudel on perspektiivi üksnes juhul, kui sellega koos esitatakse ka nõue, mille eesmärgiks on lõpetada ühisomand ja saada pankrotivarasse võlgniku osa ühisomandist. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Kuna ringkonnakohus ei saa seda rikkumist kõrvaldada, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule.
34.Kolleegium märgib ühtlasi, et koos kinkelepinguga on maakohus tunnistanud kehtetuks ka asjaõiguslepingu, seda aga eraldi põhjendamata. Riigikohus on 28. märtsi 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-60590 selgitanud, et kohustustehingu (nt müügileping) tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisest ei tulene iseenesest, et ka asja üleandmiseks sõlmitud asjaõigusleping (käsutustehing) on kehtetu. Ka pankrotiseaduse järgi lepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada, kas kehtetuks tunnistatakse üksnes võlaõiguslik või ka käsutusõiguslik tehing, millest tulenevalt erinevad tagasitäitmise sätted − esimesel juhul tekib võõrandamistehingute puhul võlaõiguslik kohustus omand alusetu rikastumise sätete alusel tagasi kanda, teisel juhul ka asjaõiguslik vindikatsiooninõue omandi tuvastamiseks ja valduse väljaandmiseks. Kui samal puudusel on topeltmõju (nn vigade identsus ehk veasamasus), võib kohus mõlema tehingu puhul vastavate eelduste tuvastamisel kehtetuks tunnistada nii kohustus- kui ka käsutustehingu. Eelduslikult puudutavad tagasivõitmise alused siiski just kohustustehingut, st vara üleandmise tingimusi, mitte üleandmist ennast (käsutustehingut) (p 23.2). Täiendavalt osundab ringkonnakohus, et kuigi kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse leping sõlmiti koos, ei ole maakohus ka isikliku kasutusõiguse lepingu kehtetuks tunnistamise osas esitanud otsuses põhjendusi.
35.Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses leidnud, et kostjad on tasunud riigilõivu vähem, kuna riigilõivu tulnuks tasuda mõlema kostja eest. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kostjad on esitanud ühise apellatsioonkaebuse, mistõttu tuli ka riigilõivu tasuda ühe kaebuse eest.
36.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.